Tervist siin toimetaja maris Johannes keelekõrv teeb algust koodivahetusega. Kõigepealt selgitus keeleteadlaselt, mis on koodivahetus, Anna Verschik, Tallinna Ülikooli õppejõud, koodivahetus, see ei ole minu välja mõeldud, konstrueeritud termin, inglise keeles on olemas selline termin nagu God suitsin. Eesti keeles on mõnikord seda nimetatud koodide ümberlülitus, eks, aga see on natuke kohmakas selline termini, et koodivahetus varem see tähendab seda, et ühes lauses või ühe vestluse piires kasutatakse rohkem kui ühte keelt. Tagsto anavesik, jää, panime laevas, mis te räägite. Just just just, ja see võib olla ainult üks sõna ja võib olla mitu sõna ja võib olla ja mitmesuguseid kombinatsioone. Tegelikult noh, pealtnäha tundub kõik väga lihtne keeleteaduslikult see on väga huvitav nähtus ja see on üks selline kompromissi strateegia, kujutage, et meil on inimesed, kes soovivad suhelda, nad ei oska teineteise keelt võib-olla perfektselt, kusagilt tuleb sõnavarast puudu või grammatilisest ressursist. Aga soov või vajadus suhelda on olemas ja, ja siis on võimalik ka selline variant, seda võib Tallinnas kuulded, eestlane räägib eesti keelt, venelane räägib vene keelt ja see ilusti sujub. Ja siis on võimalik ka see, et umbes nii nagu te praegu mulle nähtasite, et niimoodi see toimub näiteks väga paljud müüjad turul, kes ütleme, tahavad eesti keelt rääkida, aga võib-olla häbenevad ja siis nad ei püüagi nii-öelda selle ükskeelse versiooni pooled produtseerida kõiki lauseid eesti keeles, aga ütleme siis eestikeelseks jäävad sellise strateegilise sõnad turul, see on kaupade nimetus, arvsõnad mõnikord sellised sõnad nagu tere, aitäh, palun hästi, ja selge, mis näitavad suhtumist. Väga harva on verbid, see on niimoodi selline kompromissi strateegia Evans siis, mida te kirjeldate, see sellise hea läbisaamine ja, ja just nimelt niipalju siis koodivahetusest ja tema lingvistilisest tähendusest. Alustame saatesarja Eestis elavate inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kuidas nad ennast eestlaste keskel tunnevad? Kuidas on hakkama saanud eesti keelega, millised on sidemed emamaaga, mida meie ühiskonnale ja kultuurile on nende kogemustest kõrva taha panna. Esimene saatekülaline on Svetlana Jantsik, kes korraldab Eestis viiendat aastat teatrifestivali kuldne mask. Vähetähtis pole seegi, et kõik lavastused tõlgitakse seal eesti keelde. Venes armastatakse kultuuri kirglikult, endiselt peab see olema midagi kõrgemat, suuremat ja paremat kui elu ise. Svetlana Jantsikon, ukrainlanna kodune keel on vene keel. Poeg on lõpetanud venekeelse kooli tütar lõpetamas eestikeelset gümnaasiumi, kuidas ühendab ta oma ukraina vene juurt ja Eestit? See on küsimus alguses proovimas jääda eesti keeles. Õppisin venekeelne koolis. Aga miks Sa õppisid venekeelses koolis käsi ukrainakeelset kooli olnud või su vanemad otsustasid nii, kas sa tead seda lugu? Ei, meie linnas on ainult üks Ukrainekil kool ja see kool oli veel kaugel ja aga kodus enne kooli, mis keeles sinuga siis räägite ukraina keeles selle pärast, et meie vanaema ei räägi üldse vene keeles. Ja no lapsepõlvest sa ukraina keelt oskad, oskad sa seda ka nüüd rääkida ja saad aru? Ja kindlasti ütle mulle ukraina keeles, kes sa oled ja mis tööd sa Eestis teed, aga ütle seda ukraina keeles. Ma tekitan sulle keele segaduse selles mõttes, et sa räägid igapäevaselt vene keelt, minuga sa praegu räägid eesti keelt ja ma tahan, et sa räägiksid seda veel ukraina keeles. Mailis. Puid ja maid jaganud kui sa läksid kooli, siis kas vene keel oli sul siis juba selge või, või oli sul seal koolis vene koolis ka väike segadus? Alguses? Korownu kakates ka sõitsite porov nuruski poole pool ukraina keeles, vene keeles keskkooli lõpetasid sa, kus Ukrainas, Ukrainas, nii ja edasi läksid õppima Moskvasse. Düsse teatriinstituut, teatriteadlane teatriteadlasena, oled sa lõpetanud Moskva Kitise. Aga kuidas sa siis Eestisse sattusid, kas sa seda lugu ka veel mäletad? Mäletan? Räägi meile, ma abi ostsin SMS-i, kes oli Eestist? Me mõtlesime, et elame Moskvas, aga ta tahab tulla tagasi ukrainlanna, lõpetanud Moskva Kitise. Mis ajast sa siis seda eesti keelt õppima hakkasid, kuidas eesti keel sinu ellu jõudis? Ta iipide mind ei tahtnud õpetada, Impide ja, ja sinu abikaasa on tegelikult kakskeelne, eks ole, ta räägib nii eesti keelt kui vene keele ja tema ei tahtnud õpetada, sind ei tahtnud, kas me võime öelda ka seda, et siis sinu abikaasa töötas Vene teatris oli Vene teatris näitleja? Ei, kassett ütleb raadios ja televisioonis, ta õppis Gonsiori kursis, siis mina töötan vene kirjanduse kateeder, kui sa siia tulid, siis sina töötasid, läksid tööle vene kirjanduse kateedrisse Tallinna Ülikooli ja ja seal sa hakkasid pidama loenguid vene keeles, vene keeles vene keeles ja oli palju naljakas situatsioon, sellepärast. Ma loen loengut Vene teatrist kultuuri haridusosakonnas ja seal oli ainult eestikeelne ja üliõpilased üle jää. Nad küsisid palju käärid ja idee, kuidas eesti keeles. Ja kui ma tulen loengule, ma õhtul avan sinna Ramad, kirjutasin juba seinad. Oota, aga räägime siis neid loenguid sa pidasid ikkagi ju vene keeles ei jää kindlasti. Ja kuule, Need olid eestikeelsed ja siis nemad ei osanud jälle nii palju vene keelt ja nemad tulid sinu käest siis eesti keeles. Mis aasta see oli, see oli 83 või neli abikaasa sul eesti keelt ei õpetanud ja oli kodus ahistatud. Aga kuidas? Kuidas sul õnnestus see siiski pisut nagu selles keeles hakata aru saama, käisin kursustel natukene vot, loen ajalehte ja natukene linnas neid silte, bussilteri jajajaa, aga kahjuks ei räägi vabalt, meil on sinuga olnud väga lõbus suhtlemine, sellepärast et sa saad kõigest aru, võib-olla ka nii-öelda teatriinimese intuitsiooniga, sa saad aru ülakehakeelest või ma ei tea, millest veljed v pole arusaamatuse otsa sinuga suheldes komistanud. Aga kui saab seda keelt õppisid ja nüüd selle keele sees elada ikkagi Eestis elades, mis sulle tundub eestlaste puhul teistmoodi, kui kui võib-olla sinule omane on, mille poolest eestlased erinevad vene inimestest? Ahaa, nii-öelda võõras ja kindlasti erinevad inimesed. Ma ei ole siin see juba üheksa aastat, aga kõik ael tahan tulla tagasi Venemaale või Ukrainale. Kui mul on teine laps, Po linna, sain aru, et kõik on leib, ma elan edessi Eestis, see oli siis see hetk, kui sa nagu otsustasid, et, et see Saan aru, et see on väga ilus maa, see on ilus liin, mul ei olnud suurt probleeme, ei olnud üldse. See ei tähenda, et see on paha. See on teine, sa tõid juba sisse oma laste teema, tegelikult meid seob sinuga ka selline noh, nii-öelda tore lugu, et minu laps on lõpetanud selle kooli, kus sinu laps on praegu gümnaasiumis viimases klassis abituriente, kuidas ja miks sa otsustasid ja miks te üldse oma kodus otsustasite selle, et teie laps läheb eesti kooli? See oli mehe otsus, aga ta on väga autoritaarne, akteritar ja ta palju, kes minuga. Ja ma mõtlen, mõtlen, ja su asjus su poeg on lõpetanud, poeg on lõpetanud venekeelne kool poliinaga. Ma olen sõitnud Moskvasse koos temaga palju suhelnud, seal ta on väga avatud laps ja ta on kakskeelne laps, see, kuidas ta vahetab keeli, noh igaüks tahaks niimoodi osata ühte ja teist keelt. Kuna tema elu jälgides, kuidas temal, see ikkagi venekeelse emakeelega lapsena, kuidas tal oli tulla eesti kooli publik, kindlasti probleem kooli. Sellepärast et ta tundis ise võõra võõrana ja, ja, ja me palju rääkisime temaga. Aga ta oli õrn ja irn ja ta ei ole probleemne laps ja kõik armas armastes siit teema väga tolerantne. Meie peres me rääkisime, et kõik inimesed huvitavad ja ma mõtlen, et tema mõtleb niimoodi, seal tuleb välja jutt küll ka seal natuke neid aegu sassi neid Olevik ja minevik. Aga ütleme niimoodi, et kommunikeerumist ei sega. Aga kas sul endal või ka poliinaga oma lapsega rääkides on olnud selliseid hetki ka, kui sa oled mõelnud, et et oh, et sa oled ikkagi natuke valesti ja otsustanud või miks su elu peab olema nii keeruline siin võõras keskkonnas, et eestlased ei ole teid omaks võtnud või et sa kuidagi tunned ikkagi ennast nagu väljaspool seda oma toetavat kogukonda kuidagi kehvasti. Aga sa võid rääkida ka vene keeles. Etnoughinda, kui tungiva proos. See on delikaatne küsimus. Poliina kooliaega on jäänud mitmeid eri perioode, nii kord on ta olnud suur Eesti patrioot, siis tajunud tõrjutust olnud aeg, kus ta ise protesteeris üldlevinud arusaamade vastu. Mis Eesti-Vene suhetesse puutub? Mulle tundub, et ta on suureks kasvanud ja tasakaalu leidnud turri. Kuid kahjuks on Eesti ühiskonnas pärast 2000 seitsmendat aastat üles kerkinud palju keerulisi probleeme, mis lõhuvad tasakaalu. See puudutab ka meie peret, kus poeg kuulub vene- ja tütar pigem Eesti keskkonda juba oma sõpruskonna kaudu. Meie jaoks on oluline, et lapsed omavahel suhtleksid. Jumal tänatud, siiani on see õnnestunud. Mul on hea meel, et poliinan hakanud lugema vene kirjandust vene keeles. Enne luges ta ju ainult eesti tõlkeid. No nüüd me võime rääkida niimoodi, et minagi siin eesti keeles sina vastad vene keeles, keele tund on läbi uuel moel, rääkides ka teistega selle probleemi üle, et kui on vene laps läheb eesti kooli, et siis ta kaugeneb oma vene keskkonnast ja läheb Eesti keskkonda ja lõpuks võib-olla jääbki nagu juurde jätta, et seda on, on teised ka tajunud ja tundnud ja ka haridusametnikud on öelnud, et võib-olla on parem teha nii, et vene lapsed jäävad ikkagi vene kooli, õpetatakse nii eesti kui vene keelt, aga et nad ei tuleks siia Eesti keskkonda üle lihtsalt eesti keskkond ka nende jaoks võib-olla päris sobiv, et, et ka neid mõtteid on olnud. Kas Sa ei ole kahetsenud, et bõliina Eesti koolis on? Nii ja naa, mulle tundub, et poliina ise on sedavõrd imetlusväärne, ta ei anna põhjust pettumuseks. Väikeste arusaamatustega saame ikka hakkama. Samas tuleviku kontekstis võib-olla polegi kuuliperiood enam nii väga tähtis. Aga tegelikult mind ennast kujundas küll kool, vanemad olid ikka tööga ametis. Täna kuulen oma sõprade käest üha sagedamini, et kuul on kaotanud oma kvaliteedi. Ja mitte ainult kuul vaipa, televisioon. Mäletan, et kui mu laps jäi haigeks, pelgasin kõige rohkem, jäta teda koju üksi televiisori taha. Oma lapsepõlvest meenutan, et vanemad olid pidevalt tööl ja meie õega muudkui vaatasime tarku ja harivaid saateid. Nii et meid kasvatas ikkagi televiisor ja kool. Vanemate mure oli lapsi toita ja katta, vaadata, et oleksime terved. Kes su last kasvatab, kui televiisori kasvatab? Koolil on suur roll ja, ja see kool, kus meie lapsed käisid prantsuse lütseum, kus minu laps käis, sinu laps lõpetamas, on, on väga oluline kool ja jätnud lapsele tugeva jäljed. Tean oma kogemusest, aga räägi, millised võimalused vene kultuuriga kokku saada on olnud sinu lapsel ikkagi ju see vene juur, on oluline teile. Koolivälised lasteringid olid poliinal ikka venekeelseid, et ta saaks venelastega suhelda. Igal aastal teeme reisi Ukrainasse, minu ema juurde. 11.-st eluaastast olen käinud temaga Peterburis ja Moskvas, see tähendab muuseume, teatreid, kohtumisi, vestlusi Peterburi on nii lähedal. Sealset muuseumi tunneb ta hästi ja trennis. Ka teatrifestivalile olen tüdruku kaasa võtnud. Oli aeg, kus mu mees töötas välismaal ja polnudki teist võimalust. Oleme nüüd rääkinud pisut sinu taustast ja natuke sellest eestivene suhtest rohujuure tasandil. Räägime nüüd ka sellest, et kohe on jälle tulekul suur vene teatrifestival, kuldne mask. Mitmendat korda see tuleb Eestisse praegu, viienda. Nii, kõik need viis korda oled sina seda festivali teinud? Meil on ikka meeskond olnud, alustasin koos oma mehe Viktor Poljakov, iga vene kultuurikeskuse juht Alexanderi liin lõi kaasa. Meil kulus kaks aastat, et kuldset maski Eestisse saada. Brändi vale teda festivali TTÜ koostöös Moskva suure festivaliga Kuldse maskiga. Miks nemad Moskvas on huvitatud sellest, et siin mängida? Kuldne mask on suuri ambitsioonikas kaubamärk, 1999.-st aastast alates olen seal käinud, see oli toona viies festival, alustas kuldne mask Moskvas 1994. aastal ja areng on olnud kõnekas. Algas kõik festivalist, mis tipnes preemiate jagamisega. Seejärel tulid regionaalsed projektid Vene linnadesse, järgnes kirjastustegevus. Seejärel toodi festivalile mainekaid külalisteatreid, järgnes legendaarsete lavastuste projekt Moskvas. Ja mulle tundus, et midagi jääb selles reas puudu, kõik toimub Venemaal. Miks nad ometi piiri ei ületa. Meie ettepanekusse suhtuti skeptiliselt olnud esimesed, kes selle jutuga välja olid tulnud. Kuid keegi enne meid polnud suutnud pakkuda festivali korraldust ja vastuvõtu, mis oleks kuldset maski rahuldanud. Kaquenichatsjad toodsa siia ja tegelikult väga väärikaid lavastusi ja sinu jaoks festivali jaoks on see olnud alati oluline, et need tõlgitakse. Miks, see on sinu jaoks oluline. Brief jääpaun, kui Eestisse tulin, sattusin Eesti draamateatrietendusele, kus Maia suur tõlkis etendusi vene keelde, see oli nii liigutav. Vaatamata sellele, et Eestis on Vene teater peab eesti teater tarvilikuks tõlkida oma lavastusi. Jättis mulle sügava mulje, nii et kui hakkasime tegema kuldset maski, arvestasime eestikeelse tõlkega kohe. See teeb eestlastele vene trivaatamise turvalisemaks ja kergelt. Kuldne mask oli Eestis tuntud küll, aga kitsas teatriringkonnas. Meil oli oluline, et võimalikult lai publik sellest osa saaks ja me ei tee seda festivali ju ainult venelastele vaid Tulkad läruski. Ka Kuldse maskipoolne huvi eesti publiku vastu on tuntav. Sel aastal me praktiliselt ei teinudki venekeelset reklaami. Piisas, kui plakatid suvel välja riputasime, kohe oli vene vaataja platsis. Reklaam on läinud ainult eestikanalitesse. Tegelikult eks ju, vene auditoorium leiate nii ehk teisiti üles, sest et ootani magusaid lavastusi siia. Ruska hundi tulistada. Just äsja helistas mulle üks eesti proua ja küsis, kus pileteid saab, aga kahjuks on meil kõik tükid juba välja müüdud, üksikuid kohti on ainult Ostrovski äikesele ja Shakespeari 12.-le ööle. Aga räägi veel, kuna me oleme ikkagi ka keelesaates, et kuidas sa need tõlked korraldad, tõlked on kvaliteetsed, Maria Klenskaja tehtud ja etendustel loevad neid Maria Klenskaja ja Helene Vannari. Ja muide Maria Klenskaja ise on öelnud, et kui ta poleks näitlejaks saanud, oleks ta tõlketööst rõõmu võinud tunda. Lihtsalt kui ma Moskvas käin etendusi vaatama, siis loomulikult käib ju kõik vene keeles, seal ei tõlgita midagi ja ma saan suurepäraselt aru, aga kui ma lähen Eestisse neid vene lavastusi vaatama, siis olen ma küll selline laiskvorst, et ma panen need klapid pähe ja ma panen klapid pähe ka sellepärast, et neid tõlkeid loetakse väga hästi sinna klappidesse. Nii et nii et vahel mulle tundub, et ma saan ühe lisaetenduseni, sest kuna tõlkijad on ju näitlejad, eks, et siis siis nad lähevad ise seal niivõrd hasart, nii et, et see mäng, mis seal, mis seal kõrvaklappides on seal veel nagu üks, teine või. Crash et seal see lisaväärtus asjal, kui palju sa oled praegu jõudnud kursis olla eesti teatriga, kas see on ka kuulub ühe osana sinna ülesannete juurde. Eesti teatrit olen sel aastal vähe näinud, kuna olen seotud ka meie vene teatriga ja see töö on võtnud palju aega ning aga olulisemad asjad on nähtud. Eelmisel hooajal viisime Moskvasse Estonia tantsulavastused Hamleti ja libahundid ning no 99. kepi karjatšestonski paarini. Järgmisel aastal läheme Moskvasse Vene teatri lavastusega, mis räägib pronksiööst. Sellest pidi tulema väga elavi aktuaalne vaade juhtunule kuid eri põhjustel tuli välja hoopis vaikne mõtisklus. See manifest ega sotsiaalselt avatud teater, vaid vaikne mõtisklus sellest, mis juhtus kahe naise saatuse kaudu. Jutustatakse lugu sellest, kuidas inimesed selle öö üle elasid. Kuidas nad sellesse suhtuvad, seda nii ajaloolisest kui filosoofilisest vaatepunktist. 2010. aasta kuldne mask tegeleb kaasaegse dramaturgia ka ja sinna see lavastus sobib. Sa ütlesid, et kogemus eesti teatriga Moskvas on olnud huvitav või teistmoodi. Kirjelda seda. Venemaa on maakera esimene balletimaaküsimus oli, kuidas Moskva võtab vastu meie tantsulavastused, avangard, Hamleti ja neoklassitsistliku libahundi. Aga väga hästi läks. Novaja Opera saal oli rahvast. Mis puutub, no teatrikeppi, siis seal on ju massiliselt teravaid momente juba teema ise kuigi iroonilises võtmes, aga ikkagi Eesti eestlastele tekitas elevust. Esimesest reast kargas püsti tütarlaps, heitis kõrvaklapid peast ja skandeeris krimi, saagu venelastele. Reageeris tormiliselt. Teravaid küsimusi tuli üksjagu. Lisaks kepile ja tantsulavastusele viisime Moskvasse ka nukuteatris Ibragimov lavastuse. Seda meest tuntakse Moskvas hästi ja nukuteater ise maksis kinni Osama sõidust. Tegelikult Eesti lavastuste Moskva käest rolli maksumus oli üle miljoni, meil õnnestus kokku koguda 850000. Ise tegime vabatahtlikku tööd ja maksime eesti teatri külalisetendustele oma festivali rahast juurde. Jäätis. Nii-öelda oma vahenditega. Jäniereni aga räägi nüüd misjonär, mis alustel või kuidas sa siia Eestisse neid lavastusi saad, kas sa saad seda valida või või sa lihtsalt sellised läbirääkimisoskused? Tahan alati tuua midagi uut. 2006. aastal õnnestus siia saada karbauskise lavastatud rännak Gogoli surnud hingede järgida Pakoviga peaosas. Saime selle enne, kui kuldne mask ta ametlikult pärgas. Samuti on suured ootused seotud tänavuse festivali psuksiini jutustustega alvis Hermanni see lavastus, mis kindlasti jõuab Kuldse maski nominentide hulka alles järgmisel aastal. Lavastuste kõrval on suur väärtus ka neil tavastustel, mis kindlasti lähevad teatri ajalukku. Sellise legendaarse tükiga. Avasime oma esimese Kuldse maski Eestis. Jutan Lev toodini lavastusest vennad ja õed sõjateemaga Eestisse tulla ja teha seda veel 20 aastat vana lavastusega, see oli küsitav. Ka minu arvates asi õnnestus. Usun, et jagame ühiseid väärtusi ja läbielamisi, ükskõik kui palju me üksteisest ei erine. Meie jaoks on olulised meie lapsed, perekond, heaolu. Tehnilised probleemid festivali korralduses on igipõlised. Eestis on tegelikult ainult üks lavamis vastav Venemaa teatri lavamõõtudele, see on Estonia. Loomulikult ei saa nad nädalaks anda oma teatrit meie festivali käsutusse, nad tahavad ise mängida. Solarise keskuse avamisega tuleb ehk uusi võimalusi juurde. No üks näide sellelt festivalilt seoses lavastusega väike. See tükk oleks hästi sobinud Eesti draamateatrilavale. Aga draamateatri kogu masinavärk on laval. Aga meil on laval 16 tonni vett. Draamateater on kaks korda põlenud, Nad kardavad õnnetusi. See vee kogus tegi neid ärevaks, Nad nõudsid kindlustust ja olime selleks ka valmis. Aga ükski kindlustusfirma ei olnud nõus kindlustama teatrit ja tema masinaid suurusjärgus 55 miljonit. Nii tuli meil üle kolida Vene draamateatrisse, kuhu mahub vähem vaatajaid. Veekogus on muljetavaldav oht, sa ise viisid sellised provokatiivset lavastused Moskvasse. Kas Venemaal on ka midagi sellist provokat? Järgmiseks festivaliks tahan siia tuua lavastuse Leningradiga tõlkes Leningradi Lanno. Sõja teema on tuline eelarvamustest kummis, selle asemel, et otsida ajaloost ühiseid kokkupuutepunkte, süüdistama 11. Mina sooviks leida ühisosa. Keegi meist ei eita holokausti või Leningradi blokaadi. Prooviks sellelt pinnalt alustada uut dialoogi. Leningrad lanna jutustab sõjast, aga vaatepoint on muutunud. Peategelaseks on majavaim, kes puruks pommitatud majas, lohutab ühte orvuks jäänud tüdrukut ja aitab tal blokaadi üle elada. Kuidas lõpetada? Lõpetuseks räägib Svetlana Jantšikk oma vanemate loo. See on õpetlik. Mõlemad nad on sündinud ja kasvanud Ukraina selles osas mis enne sõda ei kuulnud Nõukogude liitu. Minu ema sünnikodu oli Poolas ja isa oma Austria-Ungaris. Kohtusid uudismaal Kasahstanis. Elasid oma elu nõukogude liidus. Mu ema oli pärit väga jõukast ja isa ka vaesest perest. Kogu nõukogude aja oli isa kõva nõukogudevastane. Aga emast sai lõpuks kommunist, tuli perestroika mõisa, hakkas põdema Nõukogude Liidu kokkuvarisemise pärast ja siunama sellest sündinud korralagedust. Aga minu emast sai ärinaine nii palju muutusi. Me ei saa kogu aeg taga nutta olnud aegu. Mu ema valanud oma kadunud rikkuse pärast, vaid hakkas elama vaatamata sellele, et mu vanemate kodumaa olid ühel hetkel osa Nõukogude Liidust tuli neil ju edasi elada, mitte mineviku pärast kannatada järgmine muutus ühiskonnas tõi uued kannatajad. Minu ettepanek on edasi liikuda. Meiegi ei peaks kogu aeg selja taha vaatama, peame mõtlema tuleviku peale. Elame kõrvuti. Ja üksteiseta me hakkama ei saa. Nii rääkis vene emakeele ja ukraina juurtega Svetlana Jantšeki kes korraldab Eestis Kuldse maski teatrifestivali, mis järgmisel nädalal toob Eestisse neli lavastust, kus mängivad teiste seas suured staarid Alissa Freilist jaoleepacila šviili ja kus staarluse kõrval leiab ka lavastaja mõtet läti tipplavastaja alvis Hermanni. See Moskvas tehtud suksiini jutustused Jevgeni Mironov iga peaosas Stop toimetajas lõi lõkkele teatri tuli. Kuigi teatri legi tuleb koodivahetus see tähendab teistmoodi teatri Theo nägemine kogemine aina kasuks, teeb tervemaks ja tugevamaks ja annab hea võimaluse ja väikese distantsi, et oma tegemisi kriitilise pilguga üle vaadata. Ja see on ka meie saatesarja mõte kord kuus rääkida inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel et teada saada, mida mõtleb see kultuuriline, teine ja kas ta üldse tajub ennast teisena. Keelekõrv. Saate lõpetame peatükiga aasta võimukujund Kela aabitsast, mis valmib koostöös Eesti Rahvuskultuurifondiga. Räägime taimefüsioloogiast, siin ma tahaksin teile nüüd meenutada, et metafoori osadeks on maailm, kust ammutatakse reaalselt olemasolevad kui ka sõnalised ehk abstraktsed objektid ja maailm, millele nad provotseeritakse ehk üle kantakse meiegi keelelise mõtlemise eripära, määrabki muutumise põhisuuna iga keel vormi mõtlemise sisu isemoodi. Ehkki maailm, kust inimene oma teadmisi ammutab, on sama. Võtame näiteks sellised metafoorselt liitsõnad nagu poisijuurikas ja jõujuurikas. Kui juurikaomadusi näiteks juurika, mõõtkuju Maal võime kasvada ja nii edasi. Prioritiseeritakse inimesele toimub see sarnasus alusel. Kas seda sarnasust ka tegelikkuses olemas on, pole alati sugugi selge ega pole alati suur ka väga oluline. Nimetatud liitsõnade aluseks on juurika tüüpilised omadused. Vus, jämedus, ka Haralisus, teades, mis üht botaanilist juurt iseloomustab, saame aru, mida poisu juurikas ja jõujuurikas tähendavad. Igal juhul ei teki meie kujutluse, kidur ja kleenuke tegelane, vaid jõuline jässakas sell. Inimene, kes kordki on proovinud rohida või puud põõsast välja kaevata, teab, kui vaevaline on juurt kätte saada. See on andnud põhjust nimetada ka isepäist ja kangekaelselt inimest juurikaks. Palju metafoore põhineb juure tähtsal rollil taime elutegevuses. Juur on taimekinnitus ja toiteelund. Kui miski hakkab toimima, siis öeldakse rabi, uuri. Kui inimene on kuskil kohanenud ja kodunenud, siis on tal juured all. Kui see pole aga õnnestunud, siis on ta juurteta. Kui millestki pahelisest tuleb lõplikult võitu saada, siis tuleb välja juurida või koos juurtega välja kiskuda. Aga juur märgib ka millegi algallikat põhjust algust ja päritolu. Teatavasti kui juur päris botaaniline juur juuri alla ei võta, siis asi ei toimi, taime ei hakka kasvama, nii ka siis metafoorselt. Millegi algallikas on seega siis juur või põhjus või algus või päritolu. Ahnus on kõige kurja juur. Millegi juured ulatuvad lapsepõlve. Meie kultuuri juured ei ulatu kaugele. Kui midagi tahetakse teha põhjalikult, siis tehakse seda kütteni näiteks asja peab juurteni uurima, juurteni tundma õppima. Need, kes valdavad eesti keelt emakeelena on selline metafoorne sõnakasutust nii selge, et tal ei teki üldse küsimust, mida need võiksid tähendada. Ja samamoodi ei mõtle ta iga päev sellele, kust see tuleb või miks see nii on. See on omandatud tal oma esivanemate kogemuste kaudu. Vaatame nüüd, kuidas meie tavaliselt hästi tuntud juurikad ehk juuri aedviljad on mõjutanud meie esivanem mate, meie endigi mõtlemist ja maailmapilti. Võtame näiteks sellisem juurviljana kaalikas. See juurvili on veerinud meie mõtlemist kahes plaanis, õigemini rohkem maski, aga ma esitan täna ainult kaks, tema väline kuju ja suurus. Kaalika ümmarguse kuju järgi nimetame kaalikas inimese pead või paljaks pöetud pead. Näiteks kaalikas on nudipea kui kaalikas otsas. Peanupp on paljas kui kaalikas. Kui kaalikas palju väiksem vili kasvab tavatult suureks siis võrreldakse seda just nimelt vaarikaga kartulid kui kaalikad. Sibulad kui kaalikad pea lõhki kui kaalikas viitab nähtavasti sellele, et kaalikas või kiire kasvamise tundub pragunenud aja lõhki minna. Kui inimest tervikuna võrreldakse kaalikaga osutatakse sellega tema headele kehalistele omadustele. Poiss kui Paal, poiss kui purikas terve ja tugev kuivanud ja närtsinud kaalika võtame appi siis, kui räägime inimese välimusest, nägu nagu tohletanud kaalikas või kui räägime tema vaimu omadustest, mis on võib-olla natukene vähem tuntud pea nagu tohletanud allikas, mitte midagi ei pea kinni, öeldakse siis selle kohta, kes ei taipa, ei saa aru ja ei pane tähele. Kuulsite järjekordset peatükki aasta hõimu kujun Kela aabitsast, mis valmib tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi toele. Aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.