Tere ehkki meie tänases reporteritunnis vahelduseks valimistest räägi, on saate sisuks siiski see, kuidas elu Eestis jälle õigetele rööbastele seada ja kitsamalt me räägime täna merendusest. Kevadiste esimese mai mõttetalgute ESTO töötoas oli jutuks meretemaatika. See kunagised rannarahvatraditsioonid surevad välja, et merenduse osa majanduses aina kahaneb. Et laevaomanikud ei soovi laevu hoida. Eesti lipu all ja suuri osa Eesti meremehi töötab välisriigi laevadel. Samuti see, et väikesadamate areng on aastaid Topanud jaan tülidest tulvil, et rannakalandusega tegelejaid jääb järjest vähemaks. Et merendusteadusi mereharidus on alarahastatud ja et mereakadeemia vahetab tihti juhti. Samuti see, et Eesti oma ja transiitkaupu veavad meie sadamates võõraste riikide laevad ja mereturismi on kahetsusväärselt vähe. Kevadiste mõttetalgute edasiarendusena on juba suvel moodustatud rannarahvakoda, mille eesmärgiks on merendus Eestis taaselustada ja selle rannarahvakoja liikmed on valmis kodanikualgatuse korras panustama oma teadmisi, aega ja mõttejõudu, et merendus ja rannailu jälle ausse tõsta. Nüüd on meil siis aeg saada tänase saate esinejatega tuttavaks. Kõik on merendus, inimesed Peeter tiks, mida te tahate, et kuulaja teie kohtade jaoks? Tere, no praegu ma identifitseerige ennast kui rannarahvakoja liige olin selle rannarahvakoja asutamise juures ja oleme kõiki neid teemasid seal arutanud, aga sinna rannarahvakoja juurde sattusin ma mitte niipalju kui just ütleme Viimsi valla elanik, kes elab seal mere ääres kuivõrd natukene teistpidi kuni viimase ajani ütleme nüüd kuu aega tagasi siis sai see aeg minu jaoks ümber, ma nagu koordineerisin, vedasin Eesti merenduspoliitika väljatöötamist. Millega siis majandus ja kommunikatsiooniministeerium alustas möödunud aasta detsembrikuus ja kas selle poole aasta jooksul, kui siis rannarahva kodaja seal merenduspoliitika nagu omavahel kokku said ja siis see oligi see moment ja see, see ühisnimetaja, mille all me tõepoolest nagu kohtusime, hakkasime seda asja koos ajama ja noh, loodame, et see asi läheb niimoodi ka edasi. Kuidas te Ilus, varasemalt olete merega kokku puutunud? Meremehepabereid mul ei ole välja arvatud, et jaht Kipperi paberid on olemas. Nii et selles mõttes ma olen päris pikki aastaid purjetanud ainult harrastussõidupoolega. See on meie esineja Peeter tiks, Mairold Vaik, kuidas teie olete merendusega seotud? No mina olen meremees igas mõttes purjetaja ja ka mereakadeemia lõpetanud tüürimehena. Samas on juba pikka aega mind huvitanud poliitika ja merenduspoliitika ja mõnes mõttes üksaarlanna nimetas mind meredes vaatlejaks. Olen püüdnud Eesti merenduse arengut ja ja käekäiku jälgida juba mitmeid aastaid. Ja nüüd viimase poole aasta jooksul olen püüdnud ka omalt poolt midagi panustada. Ja just selle viimase poole aasta sees juhtis ka olema mõttetalgud esimesel mall, millest arenes välja rannarahva vana ja ma arvasin, et mis seda merenduse asja üksik ajada, et võiks nagu koos seda teha. Ja, ja neli pool aastat olen koos oma sõbra Danzeeringuga ka veebiportaali merebioloog toimetanud ja artikleid kirjutanud, kus me püüame täita seda tühja auku Eesti merenduses, kus mere merendusest ei räägita või kui ainult räägiti, siis ainult halba. Me püüame võimalikult palju positiivseid asju tuua selliseid asju, millest, nagu ajakirjanduses üldjuhul juttu ei ole ja ja noh, millest tavainimesed ei tea, et püüame ka omalt poolt veeredes propageerida ja ja inimestele kuidagi meelde tuletada, et merendus on Eesti riigi jaoks tähtis ja ka rahva jaoks. See on Mairold, Vaik siis ehib meie esinejate seltskonda pesuehtne kapten Kaido magister. Kuidas teie olete merendusega lisaks kapteniametile olnud elus seoks. Aitaks Kippa, aga olen ma tegelikult kalanduse poole pealt on see au, et Harjumaa kalurid on mind valinud nagu Harju kalandusühingu Ta otsa mis tegeleb nüüd Euroopa liidu poolt siis kalanduse, säästva arengurannakülade, säästva arengu strateegia välja kohustamise ja arendamisega. Nii ja lõpuks on suhkrupõhjas Riina Aasma. Teie olete siis selle rannarahvakoja üks eestvedaja. Mina olen jah, selles mõttes rannarahvakoja üks eestvedajaid, et ma olen selle organisatsiooni juhataja, kes seda rannarahva kodab, võib-olla siis ehk alustas, et mina olen rannarahva muuseumi juhataja. Ja rannarahva muuseum on ka üks selline muuseum, mis püüab siis välja tuua seda eestlaste rannaelu erinevad kõik erinevaid tahke. Et meil on neli väikest muuseumit ja kasvame järjest suuremaks, aga jah. Tänu sellele sellele ametile olen ma sattunud ka kuidagi seda rannarasva kodaveda. Räägime nüüd sellest, kuidas see rannarahvakoda on siiamaani pool aastat töötanud, ütlesid, et esimene koosolek oli juunikuus. Millest te rääkisite oma esimesel ja millest augustikuus toimunud teisel koosolekul. Jah, esimesel koosolekul tegelikult saime üksteisega tuttavaks, sest et see mõte hakkas meil idanema esimesel mail kui meie mõttekoda, mis toimus rannarahvamuuseumis ja tegelikult ka paljud teised mõttekojad avastasid enda jaoks võib-olla siis selle selle teema, et merendus on eesti tavalisele inimesele väga südamelähedane ja, ja sealt see mõte idanema pandi ja juunikuus esimest korda me kogunesime. Ja mis oli eriti tore, et kui me alguses arvasime, et me olemegi sellised täitsa nii-öelda maarotid, kellele meri on armas ja kes tahaks midagi ära teha oma entusiasmist ja kui me laua ümber vaatasime, et meie seltskonnas oli kuulsaid ja vähemkuulsaid kapteneid ja merendusspetsialiste, siis meil oli päris tore tunne, et me saime tegelikult väga suured toe just ka spetsialistidelt ja seda enam seda kinnitust, et täitsa tavaline inimene saab väga palju ära teha. Et nüüd on see meie eesmärk ongi, et kaardistada need suured mured ja hakata siis pisikeste pisematest asjadest peale, et mida siis tavaline inimene saabki ära teha, et, et see on see üheskoostegemise jõud. Rannarahvakoja ühe kõige suurema eest võtmisena te võite kirja panna muinastulede öö korraldamise käesoleva aasta augusti viimasel pühapäeval. Kui nüüd kuulaja ei mäleta näiteks aktuaalsest kaamerast seda ülevaadet sellest muinastulede ööst, et Hiiumaal, Saaremaal põhjaranniku sadamates, siis lühidalt kuidas te kirjeldate seda, mis, mis toimus, mida inimestele, kes seda muinastulede ööd pidama või tähistama kogunesid, mis nendele pakuti? Tegelikult ei tahaks liiga teha nendele inimestele nendele kohtadele, kus seda muinastulede ööd on juba väga palju aastaid tähistatud. See aasta võib-olla siis eeskätt käes mitte ainult eeskätt väga paljudes kohtades tegelikult aga inimesed on seda teinud hästi vaikselt ja oma oma perede, oma kogukondade keskel, et et meie eesmärk, see aasta oli seda teha üleriigiliselt just selle sellepärast, et kutsudagi inimesi mere äärde et teadvustada, et anda märkusele muinastulede öö tähistamisega, et me elame mere ääres. Et see on meile tähtis. Et see pakub meile palju võimalusi, see võtab meilt väga palju, kui me valesti käituma. Et tuua inimesed mere äärde, mitte ainult siis nendes kohtades, kus seda kogu aeg on tehtud, vaid, vaid tegelikult ka sisemaalt ja panna võib-olla ühel õhtul inimesed mõtlema sellele, et me elame lõppude lõpuks mereriigis ja Mailutama. Jah, et kui see idee tekkis üleriigilised inimesed mere äärde kutsuda siis selle eesmärgile, et tundub, et kogu Eesti rahvas ja, ja ka Eesti elu üle otsustajad ja liidrid on merest võõrdunud ja tegelikult muinastulede öö üritasin ainult üks samm selleks meredest inimestel taastuvenergiast meelde tuletada. Et kindlasti tuleb neid järgnevaid sammusid ja ka järgmine aasta püüame seda traditsiooni jätkata ja näiteks kui on Tallinn aastal 2019 kultuuripealinn, siis ka Tallinna poolt või selle sihtasutuse poolt võidakse õlga alla panna. Ja et alustasime lihtsatest asjadest. Peeter tiks, te ütlesite, et te olite pikka aega majandus-kommunikatsiooniministeeriumi juures merenduspoliitika arengukava koostamise eestvedaja kuhumaale see töö arengukava koostamisel siis jõudis, kuni, kui teie sealt lahkusite. Noh, töö käib jah, edasi töö hakkas pihta meil tegelikult muidugi juba varem kui möödunud aasta detsembri kolmandal detsembril, kui me esimest korda kutsusime siis kokku kõik merendusringkonnad ministeeriumisse, kellega me siis otsustasime nagu seda vedama hakata. Ja siis sai paika pandud selline tärmin, et tuleva aasta 2000 10. aasta 31.-ks märtsiks peaks sisse asi saama valmis ja arengukava tähendab, peab saama valmis ja see on ka fikseeritud vabariigi valitsuse korraldus, mis anti siis selle aasta kuuendal augustil välja koostada arengukava Eesti merenduspoliitika. Ja eks see töö jaguneski etappideks, nii et me kõigepealt seal kogusime nii-öelda sisendit igalt poolt kaasasime kõik need merendusringkonnad, huvilised seal tegevad inimesed ühte kokku pidasime nendega mitmeid kordi nõu ja siis hakkasime ette valmistama nagu seda vabariigi valitsusele ettepanekut merenduse arengukava koostamiseks ehk siis Eesti merenduspoliitika nii-öelda väljatöötamiseks. Ja nüüd sügiseks pidigi olema valmis tegelikult ütleme enam-vähem juba kaante vahel selline trahv dokument siis olemasolevast olukorrast probleemidest ja sinnamaani ta enam-vähem jõudiski, ta ei ole jahtel praeguseks hetkeks välja saadetud, kuigi ma nüüd kuu aega ei ole enam sellega tegelenud, praegu otseselt ametlikult. Aga küllap ta nüüd kõige lähemal ajal tuleb uuesti arutusele nendes töörühmades, mis moodustati ja siis, kui sellest nii-öelda esimeses osas saab ära identifitseeritud, kõik probleemid paika pandud, sellised visioonid ees, räägite kogu meie nägemus, kuidas, mismoodi see merendus peaks nagu edasi arenema. Siis siis selle peale on võimalik nagu hakata ehitama konkreetseid meetmeid mida konkreetselt ja kuidas teha. Tee seda arengukava hakata ellu viima. Sest noh, arengukava ütleme siis merenduspoliitika väljatöötamisel ma jagan seda tegelikult isegi rohkemaks, kui nüüd ütleme selle paberidokumendi väljatöötamiseks. Kõige olulisem on see, et luua selline nagu õhustik, selline kond. Et seda merenduspoliitikat, merenduse teemat hakataks käsitlema riiklikult tähtsa küsimusena riiklikult tähtsa majandusharuna, nii et sellest tõepoolest oleks Eesti riigile kasu ja kõigile siin elavatele inimestele kasu. Siis teine asi on tõepoolest selle kõige paberile panemine, aga kõige olulisem, mida ma nagu ütleks, on see, et see arengukava, kui ta valmis saab, see poliitika, kõik need visioonid, eesmärgid. Et seda tuleb hakata ellu viima. Ja see merenduspoliitika elluviimine on see, mis on meie tegelik eesmärk. See, kuhu me tahame minna, selle me ju kõik selles suures seltskonnas, keda me oleme kaasanud, selle juurde oleme juba arutanud ja arutamegi edasi veel ja, ja siit nagu see kolm, kolm äärmiselt olulist momenti ja kui veel rõhutada seda, et, et mis siis on nagu see riigi osa ja miks meie siin praegu oleme rannarahvakojast siis noh, on selge, et vot riik nagu saab luua teatud tingimused, aga, ja, ja luua sellise jah, õhustiku sellise konsensusliku mõistmise, aga ellu viiakse tegelikult kogu seda poliitikat ennekõike kohtadel, ehk siis seal, kus inimesed elavad külades asulates, igal pool mere ääres. Aga selleks, et nad saaksid seda ellu viia on vaja just nagu riigipoolselt sellist toetust koos mõtlemist, abi. Peeter Tiks, ma ei saa ikkagi aru missugusest riiklikust merenduspoliitikast, me Eestis saame rääkida, kui Eesti merelaevandus riiklik aktsiaselts erastati, müüdi maha juba 90.-te aastate keskel. Meil ei ole minu meelest ei, Eritliku kaubalaevastiku ei ole reisilaevu, kõik on erakätes. No reisilaevad, tegelikult on siiski olemas, Tallink on Läänemere kõige suurem laevandusfirmad ikkagi praegu. Ja selles mõttes, et ei saa öelda, et üldse ei ole aga suuri kaubalaevu laevu, jah, ütleme kogumahutavusega 50000 neid on hetkel eesti registris ainult üksainukene läheb seda, et tegelikult mere nii-öelda transport, kui selline hakkab, on jah puudu. Aga mis olnud see olnud, eks nüüd tuleb ära parandada see, mis, mis on nagu siiamaani tegemata. Ta, ja millest on tõesti aastaid aastakümneid nüüd juba mitukümmend aastat varsti üle 16 17 aastat räägitud, see tuleks uuesti korda teha, noh, nagu me teame ju, et Eesti on Euroopa liidus ainukene riik, kellel ei ole merendustoetust, ütleme sellist programmi. On olemas, mida Euroopa liig siis riik, Euroopa liit nagu promob ja soovitab kõikidel riikidel nagu koostada Eesti ainsana seda ei ole ja sellepärast on ka laevalt läinud meie lipu alt ära. Aga see, et, et me nagu ei tähtsusta laevade Eesti lipu all olemist. Me ei tähtsusta seda kaubavedu. See on see, mis tegelikult meile maksab majandusele kätte alles hiljuti ju siin oli üks ekspert, töö telliti, kus, kus härra Jüri Lember seda esitles televisioonis minu mäletamist mööda, et kui nüüd Eestil oleks need kaubale laevad kõik praegusel hetkel olemas registris meie lipu all, mis siit 10 10 aasta jooksul 10 viimase aasta jooksul 2000.-st sellest alates on nagu lahkunud siis majanduslik kasu sellest oleks olnud vähemalt neli miljardit. Roni selle 10 aasta jooksul umbes 400 miljonit krooni viimase 10 aasta jooksul, iga aasta oleme me tänu sellele kaotanud. Nüüd oleks meil aegne see vigade parandus ära teha. Sest noh, siin ju et hea meelega töötaks ju, ma usun Eesti lipu all, aga kuna jah, ütleme need tingimused teistes riikides on oluliselt paremad, seetõttu on need laevad lahkunud. Aga seletage maarotil ära, miks siis meie jõukate laevaomanikud reederid oma laevad registreerivad hästi kummaliste riikide registritesse? Aga sellepärast, et neile on see majanduslikult kasulikum ainukene põhjus miks seal on kasulikum olla, noh, nad ei maksa nii palju igasuguseid makse ja kõikvõimalikke muid soodustusi. Riik korjab selle neli miljardit, millest ta nagu ilma jääb, korjab maksude kaudu tagasi. Ei korja, see vastupidi, see jääbki meile kaotsi, lähebki kaotsi. Sest noh, ütleme üks on nagu need reederid, laevaomanikud kellele on noh, näiteks kui siin Tallinki on viinud kaks reisilaeva juba Läti lipu olla Läti riiki igati soosib seda, ta on uhke selle üle, et tal on kaks suurt laeva. Siis noh, Tallinki Eesti lipu all on hetkel veel rohkem muidugi laevu. Aga, ja tal on see kasulikum seal meeste, kui, kui laeva igasuguste maksude kaudu saab ta teatud liiki soodustusi. Ja sedakaudu ta siis nagu oma sellist majanduslikku võimsust suurendab. Teine moment on, ütleme meremehed, kes siis kuna Eestil ei ole suuri laevu, lähevad teiste riikide laevade peale ja noh, nendelt me oleme ka palju kuulnud, et kõikidel teistel riikidel on igasugused soodustused meremehele, tulumaksusoodustused, sotsiaal maksusoodustused ja aga Eesti meremehed maksavad oma makse, kuna resideeruv Eestis piisavalt kaua aastas maksavad teistele riikidele. Aga muidugi häda on selles jah, et mingisugused sotsiaaltagatised meil selle tõttu puuduvad, kui nad Eestisse tulevad. Aga ega me ei saa ju eeldada, et siis inimene teaks. Üks, üks inimene. Noh, ma ei taha öelda, väike inimene, aga üks üksik inimene teaks kõiki võimalusi, variante ja nõkse. Tegelikult riigi asi on see süsteem teha korda selliselt, et inimene saaks sellesse hästi riigile tulusalt töötada, elada. Nii teeme sellele teemale teiste rannarahvakoja liikmete kommentaarid peale Kaido magistrant. Tahtsin Peetri käest küsida, ta kindlasti ja poliitika on alustanud ja mul on nagu teada seda Euroopa Liit, nõuame selle poliitika koostamist. Ega sa ei ole tulnud nagu riigi arusaamisest? Pole midagi madal, see on nii ja naa, tähendab, ega Euroopa Liit nüüd otseselt tuua seda, aga Euroopa Liidu roheline raamat ja sinine raamat tõepoolest annavad soovitused riiklikke menetlusi poliitikate väljatöötamiseks. Nii et noh, see on lihtsalt riigile kasulik, sellepärast et maailmas on odav lipumaid üksjagu palju, kuhu ka Eesti laevad on läinud ja et siis nagu võistelda, nii-öelda konkureerida võrdsetel alustel selle, ütleme siis eba noh, ausaks ei saa seda nimetada, aga, aga ebavõrdsetel tingimustel nende riikidega konkureerida, kellel on soodustused tehtud, selleks Euroopa liit soositi, need soodustuste tegemist ja kui mõni riik ei võta sellest soovitusest kinni, noh, siis on ta ise rumal. Riina Aasma ja mina tahtsin veel sellest rääkida, et kui mis siis peaks panema neid noori poisse ja tüdrukuid õppima mere meremeheks, et kui nad teavad, et neil ei olegi tegelikult ju Eesti riigi jaoks tööd igatsuses kaugelt randade järele, ma arvan, ma ei tea, aga võib-olla ma tahaks nagu siirata, loota, et inimesi motiveerib ka midagi muud, eks, et meremehe amet niikuinii on, igatses kaugete randade järgi ja küll nad neid andu näha saavad, aga aga just nimelt, et kui, kui sa juba sealt ülevalt poolt lõigatakse, nüüd sinu võimalused, et et me eeldame, et inimesed löövad endale uhkusega vastu rinda, ütlevad, et mina olengi kõrgema või, või siis vähem kõrgemal haridus, aga et neid inimesi on meil ju järjest vähemaks ja sealt hakkab jälle see allakäik juba perede tasandile, et kui ei ole enam inimesi, kes räägiks meres, siis, siis sureb see ka meie täiesti kõige madalamal tasandil välja, et et see on, see on täiesti elementaarne, et tegelikult kõik hakkab pihta kodust. Mairold, Vaik. Jahet Rino jutu täienduseks öelda, et noorena tõesti on meremeestele kaugeid maid avastada või aga kui tahetakse luua kodus Eestis sitaadigsega perele lähemal töötada. Aga praegu praktiliselt Tallink on ainukene lahendus, kus Nov ka Saaremaa laevakompanii laevad kus tüürimehed ja kaptenid saavad kodu lähedal tööd. Ent selles suhtes nagu et noori siis oma sõidud ära. Aga mis edasi saab, seda enam ei ole. Ja ma sooviksin eetrisõnadele lisada seda et kui igal pool Euroopa liidus on tehtud, uuri uurimistöid ja on merendusstrateegia koostamisest ja paljud asjad paika pandud järelduse osa on Euroopa liidus väga tähtis osa ja kogu selle merenduse tuumikuks peetakse laevandist. Et kui on olemas merelaevastik riiklik merelaevastik või on kommertslaevastik, mida riik soosib siis sellest sinna on ju ka tööjõudu vaja on vaja sinna laevaehitajaid ja seoses laevanduse ümber tekkinud kõik muu merendusega seotud laeva teenindusmereharidus. Siis on noorte huvi merendusajalooliste laevade vastu huvi tekkimine, mereturism on kõik selle ümber väikesadamate ehitamine. Et kui on nagu selline tuumik olemas laevastikuna, siis tuleb ka kõik muu kaasa. Et nagu ka Jüri Lember on oma sõnavõttudes öelnud, et iga meremees annab kolmele maainimesel tööd. Et siin nagu inimlikul tasandil kasu, aga mis puudutab mere merenduspoliitika loomisse sisse viimasid 10 15 aastat on neid katseid tehtud organisatsioonide üksikisikute tasemel näiteks merendusnõu koguda. See on riigikogu suunal püüdnud seda selgitustööd teha. Aga kuhu me põrkume, lihtsalt mõistmatu ise ja ja täiesti teadmatuses seina seina vastu. Ent võimu, erakondade tibusid ei nähta üldse merenduse vajalikkust või meremajanduse vajalikkust, kuigi terves Euroopas on see asi juba ära tõestatud ja, ja selles suunas liigutakse et On ka transpordi arengukava loodi 2003 kuni 2006. Aga see arengukava on koostatud, merenduse osa on seal pisitilluke. Aga isegi see väike osa, millest seal juttu on sinna ei ole riigieelarvest nagu rahalist tuge pandud, et neid projekte ja asja algatada. Ja, ja selles suhtes On nagu üritatud on varemgi, aga on, on nagu võrgutud, nagu riigikogu liikmed ei teadnud see ja valitsuse sellise suhtumise vastu. Valitsus arvab, et sellest piisab, kui meil on ühetaoline tulumaksuvabastus investeeringute investeeritud tulumaksustatav või maksuvabastuse kohta. Ja nagu rohkem nagu kaugemale ei nähta. Et meremajanduse osa, mis on tegelikult isegi olulisem kui Eestis, kui põllumajandusMa mõtlen hõive osas siis see on täiesti unarusse jäetud. Ja kui on riikliku poliitika tasemel, on see unarusse jäetud, merendus on killustatud erinevate ministeeriumite vahel. Pigem on MTÜ-d ja seltsingud ja selliste kodanikualgatuse tasemel merenduses midagi liigutatakse kui üleval tipus. Ja ma tean üsna palju ka suurettevõtjaid, kes on isegi väsinud juba selle selle selgitamisest merenduse selgitamisest, valitsusele, riigikogule, ja nüüd on need selline ignorantsus seal üleval on nii suureks läinud, et kodanikualgatus või, või inimeste tasemel tundub, et on nagu mingi piirini jõudnud, et on vaja midagi muuta. Ja sellepärast ongi siin rannarahvakoda. Aja ajad, on mitmed teised MTÜde ühingud asutatud, et selles suhtes ka altpoolt midagi liikuma hakkaks. Altpoolt on inimesed valmis panustama meredes soovi mõtteliselt ülevalt poolt ka midagi toimuma hakata. Seal Emajõele ehitatakse mingit ajaloolist veesõidukit ja siis ma tean, et rannarootslased siin Noarootsis ehitavad ja nüüd parandavad ja ehitavad vist juba järgmist ajaloolist. Ongi näiteks meil on Eesti ajalooliste laevade selts olemas täiesti mõned liikmed on. On mitu laeva, kes on selle seltsi liikmed ja lisaks sellele on paljud MTÜd ehitavad viikingilaevu ja ja lodi lodjasid ja selliseid puulaevu esitletakse näiteks Sõrve Sõru sadamas siin isegi eraldi festival olemas. Puulaevade pidu või kuidas seda nimetatakse? Et ette sellel tasemel ranna ranna elu elavdamiseks soovid ka inimesed ise midagi ehitada ja sellega merd seilata. Kaido magistrandi ütlesite, et teil on 100 aastat vana puu kuunar, millega, kui te Soome sadamatesse sisenete, siis ei küsita teie käest või, või selle laevameeskonna käest niisugust sadamamaksu nagu kõikide teiste sisenejate käest. Jah, seal on kombeks, öeldakse, et see üle 100 aastal laev, et siis on nii auväärt, on ta sadamale, et meil on lihtsalt patt küsida maksus sana maksusele laeva käest. Me jõuame Eesti sadamamaksude juurde kohe Eesti Väikesadamate juurde, aga ennem jah, palun. Aga ma ütleks juurde, et riigi tasemel ei ole. Moodustasime möödunud aastal oma kalurite organisatsiooni ka vallatule, maavalitsused, poisi müts vallas rääkima, et kas te taha tulla meie liikmeks ja olla siis valla. Juhtkond tegi suured silmad hämmast, kus meie vallas on olemas ka kalureid. Olgugi, et on mereäärne vald. Kas on äkki Jõelähtme vald siis ei olnud? Ma olin omal käel, tähendab? Pannud, et et omavalitsuste tasemel on täiesti suutmatus merenduse teemal midagi ära teha, isegi väikesadamad, mille omanikud on omavalitsused. Nad ei suuda neid sadamaid hallata, infrastruktuuri üles ehitada. Me jõuame. Või raha rahaga kindlust Peeter tiks, palun. Ma tegelikult tahtsin ma eraldi natukene vastu vaielda sest see oli noh, selline üsna üsna tugev kriitika selles mõttes ütles, et meie valitsusringkonnad ja riigikogu jäi tunne asjade vastu huvi ja ma ütleks, et sellel aastal on tegelikult jäälikuma läinud. Selleks on noh, näiteid võib tuua mitmeid, esimene näide, see, eks ole, et vabariigi valitsus andis välja korralduse koostada arengukava Eesti merenduspoliitika, teine seenidet, merendusnõukoja pöördumine riigikogu poole Siis võeti vastu sellise otsusega, et käsitleda eesti merendust kui riiklikult tähtsat majandusharu kevadisel istungil. Ja kui nüüd oli alles oli see nüüd oktoobrikuus oli rahvusvaheline merenduskonverents navi kaaren, sest siis oli sinna kutsutud ümarlauda kõikide riigikogu erakondade esindajad ja noh, ma ütleksin, et kõik erakonnad suhtusid merenduse teemasse või äärmiselt positiivselt, kes oli natukene kaugemale mõelnud, kes oli vähem mõelnud, aga mitte ühegi erakonna kohta ei saa öelda, et see teema on temast täiesti mööda läinud. Nii et ma maa küll olen seda meelt, et tegelikult on riigi valitsus valitseja, et nii-öelda riigi kõige kõrgem valitsustase võtnud selle teema vägagi omaks. Aga noh, nii nagu igasuguste teemade juures siin varasemalt noh, ma olen teinud mitmeid projekte, Te ju ka konsultandina Euroopa Komisjoniprojekte ja üle Euroopa, tegelikult kõige suurem probleem on see, et kuidas mingisugused töö tulemusi viia, otsustaja Tõnis on alati kõige raskem probleem ja tundub, et vot see jää liikumine, mis nüüd sellel aastal toimuma hakanud, ma julgen väita, et koostöös siis see nii-öelda kohtadel nii-öelda selliste kodanikealgatuse ühenduste nagu rannarahvakoda ja igasugused, et noh, organisatsioonid, kes kõik selle juures on olnud ja riigi koostöös on nagu selline arusaamine tekkinud ja seda ei alatähtsustada enam sugugi mitte nii nagu see jah, ütleme aastal tagasi veel oli. Aga ma näen tegelikult hoopis hoopis palju suuremat ohtu selles, et, et kui nii-öelda poliitiline tasand võib-olla näeb keegi seda väga positiivselt, siis et siis just see ametkondlik tasand võib natukene hakata takistuseks saama, sest kui meenutada seda, et nüüd igasugustel konverentsidel, mida see aasta merenduse teemadel hästi palju olnud merenduspäevad Kuressaarest Tallinnas ja ja igasugused, no kasvõi laulupeo tule viimine, ütleme sellise meremoto Allan toimunud tohutu palju üritusi, igal pool on rõhutatud kõige tähtsama asjana seda, et Te ei tohi jääda ainult sõnade juurde, et me peame jõudma tegudeni ja vot siin tekib selline väike nagu mugavusmoment juurde, et arengukava, mihukene tore dokument, teeme valmis, mis edasi saab, pole meie asi. Vot samairalt mainisid siin transpordi arengukava ka, kus ei ole räägitud merendusest kuigi palju seal midagi jah on, aga, aga mitte väga palju, aga siiski on. Aga üldiselt ma tahtsin arengukavadest rääkida ja võib-olla tõmmata nagu sellise väikes seose. Et selle merenduse arengukavaga merenduspoliitikaga ja ütleme siis majandus-kommunikatsiooniministeeriumi kahe transpordi arengukavaga, et on transpordi arengukava ja seal all on ühistranspordi arenguprogramm. Kui nüüd ühistranspordi arenguprogramm, seda viiakse tegelikult ellu minu hinnangul küll vägagi edukalt. See tõepoolest toimib sinna loodud juurde tuul, selline, kes hakkab, hakkas ellu viima siis transpordi arengukava noh, kartmata eksida, ma võin öelda, et seda tõepoolest ei ole ellu viidud, seda kriitikat on hästi palju olemas ja tõepoolest ei ole ühel lihtsal põhjusel keegi ei tegele sellega. Nii. Ja see, et ei juhtuks merenduse arengukavaga, nii nagu transpordi arengukava, et sellega keegi ei tegele. Seda ei tahaks küll lasta juhtuda ja selles mõttes just see nagu kodanikualgatuste selline initsiatiiv või selline press nagu ministeeriumidele, kes tegelikult ka sõnades vägagi selle poolt praegu on peab olema edasi ka noh, selline tugev, et loodaks tõepoolest selline struktuur, kes hakkaks seda ellu viima, sest noh, ministeerium ükskõik, kes seda siis juhib praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kui temal ei ole sellist rakendusasutust, siis tema seda üksinda ellu ja ma ei tea, kas suudab või ei suuda. Ta vististi ei ole sellest väga huvitatud, sest kõik, mis on liiga praktiline, see nii-öelda lükatakse veidikene kõrvale, kahjuks kahjuks nii nagu inimesel Lükin siia vahele Ruhnu ettevõtjate tänavusuvise seisukoha, mis ütleb, et regulaarse laevaliini puudumise tõttu on riik ettevõtluskeskkonna Ruhnu saare hävitanud tööd ei ole, turismigrupid on kõikuma broneeringud tühistanud seest 90 kolmekohalise laeva asemel pakuti siis mingi kaheksakohalist väikelennukit mandri ja, ja Ruhnu vahele kursseerima Ri naasma, mis. Mida see meile ütleb? No see näitabki seda tendentsi, eks ole, et mis opereerib, teete, mis ei ole prioriteet, et ma ei teagi, ma ei, ma ei oska öelda, et ilmselt spetsialistid teavad minust rohkem seda, et millised on need võimalused. Aga ma tahtsin tegelikult öelda kommentaariks veel nende omavalitsuste kohta seda, et praegu on ja suurepärane aeg, eks ole. Et pühapäeval tuleb välja, millised on need uued omavalitsused, eks, ja ja noh, kas siis tegelikult võib-olla on ta niisugune hea idee omavalitsuste omavalitsustele, et miks mitte mereäärsetes omavalitsustes omadagi sellist merendusega tegelevat inimest ühte ühte inimest võtta palgale, kes tegeleks sellega, kes tegelikult hoiaks need ratsmeid endaga käes kes siis lõppude lõpuks teaks, et meie külas tõesti on kalurid, et ohoo, elame mere ääres. Et, et see, see ei ole tegelikult ju väga palju palutud ja me loodame, et see, see ühiskondlik surve, mis on praegu liikuma läinud, et tegelikult võib-olla seda soosib. Et me oleme rannarahvakoja poolt teinud ka ühe sellise ringkirja omavalitsustele, kus me palume siis koostööd. Et me hakkaks kaardistama Eesti mereäärt. Et Me kaardistaks seda, mis toimub merel ääres, mis merega seotud merendus kui majandusharu, et me saaksime selle info koha pealt, et me saaksime luua sellise info ja andmebaasi. Ja mis on hästi tore, et tagasiside omavalitsustest tegelikult tuli praktiliselt koheselt ja, ja tegelikult inimesed on väga altid seda koostööd tegema. Mul on ettepanek, räägime veel väikesadamatest Eestis ja, ja kõik, mis sellega seondub. Kui ma Riin Haasma teile otsa vaatan, meenub mulle Viimsi vallas on leppneeme sadam, kust käib väike postipaat. Helge käib Prangli saare saarele ahjust ja sellega on olnud probleeme. Meil on olnud, tegi etteheite, et ajakirjandus kajastab ainult negatiivseid uudiseid, siis midagi ei ole teha. Mulle tuleb meelde, et see postipaat hakkab oma aega ka juba lõpetama, sest. Jah, ja mis tähendab seda, et Ühendus Prangli saare vahel on, on nii napp, et, et selline keskkond, mis on Prangli saarel juba tegelikult ju olnud aastaid ja aastasadu ja praegugi eksisteerib täiesti täiesti omanäoline saare keskkond, seal inimesed tulevad sealt ära. Et praegu on seal koolis väele üsna napp arv õpilasi, et mis peaks, mis peaks ühte inimest ajama Saarele elama, kui ta teab, et ta võib jääda sinna kolmeks kuuks kinni. Et ta ei saa tulla, et ilmselt ei ole ka saarel nii palju töökohti pakkuda praegu, eks ole, et ta peab sealt ikkagi ära käima. Et me ise põrkume päev selle probleemiga, kuna meil on samamoodi naissaarele, Pranglil muuseumit, me ei saa oma muuseumitesse, sest et ühel muuseumil ei ole võimalik osta kaatrit, et seal iga päev käia, aga see transpordiühendus on isegi siinsamas Tallinna lähedal niivõrd napp, et, et me ei saa sinna. Et mis siis rääkida veel nendest, kes tegelikult tahavad oma elu sättida saarele ja võib-olla viiegi seda, seda rannakultuuri ja saare elu edasi, et nad lihtsalt valivad mõne teise paiga. Eks see saarel elu ongi natuke teistmoodi. Eks ta muidugi on, jah, eks, aga noh, inimesed, tänapäeval ikkagist, no räägivad küll, et internet meil on, eks, aga kui on ikka vaja, siis teinekord ikkagi peaks peaks mandrile saama, et aga kui see laeva küljes on silt, palun vabandust, olen katki, siis polegi midagi teha. Kaire magistri kui sageli teie oma kuulariga üritate mõnda Eesti väikesadamasse siseneda ja kuidas teil õnnestub? Vähe on neid sadamaid, kuhu me sisse saame siis kas hilisemat meil küll, jah, sügisel tõttu. Rauli augul üks aaž sadam, kuhu saab sisse sõita, seal on enda ringi hästi südameri olnud äsja remonditud 100 Viimsi vald välja remontimiseks, kena näide. Samas teise poole pealt kurb, et küsinud, kas kalanduse poole pealt või nii-öelda rannaküla saamiseks Prangli saarele midagi vaja oli siis. Kohalik kalur ühistu ütles, et Prangli saarel ei ole küll mitte midagi. Lane enam kalandust nagu surev nagunii välja. Midagi ranniku väikesadamate kohta. Põhjaranniku väikesadamad on ikkagi väga-väga kehvas seisus. Tooge mõni näide peale. Hakkame siis Läänbul pihta. Ristna sadam sai 2005. aasta tormis kahjustatud, praktiliselt väga potentsiaalne koht maha jäänud. Vaadanud nagu turismi seisukohalt, siis ütlevad, et et kõik turismi marsruudid jooksevad ka mööda inimesi, tule sinna. No kui seal ei ole teenindust, kui seal ei ole laeva meeskond ei saa võtta puhast vett, miks te peaksite sadamasse tulema? Puhas täitsa saab sealt kindlasti võtta, aga teine on see väikesadamate ehitus on meeletult kallis asi ühelegi sadama omanikule seda peale panna. Kusjuures ta peaks laulma, laenu võtma, et seda valmis ehitada, sest seal nagu võimatud see käib ikka üldise merenduspoliitiku järgi, et näiteks Rootsis, Soomes on nii, et riik võtab oma kavasse, mis, kui see järjekorraga remondib kõik sadamalt ära. Ja siis järgnevad sadanud tehtud, sest üks on nagu mereohutus rääkida sadamate tulusust, seda, et siin on vaja nii palju jahte, siis see tasub ära. Aga teine asi on see, et selleks, et näiteks Tallinnast Narva sõita on vaja päris mitut sellist tugisadamat, sest maa liiga pikk, sinna tuleb küll vähe jahta, siis, aga see tähendab seda. Et Narva omad kannatavad selle tõttu. Aga sellele nüüd sellele väikesadamale ei saa nagu panna kohustuste tema ehitaksele sadanud vaimsust selle paarid turistikoha pealt, kes tema sadamasse käib, seal tõesti tasuga. No aga riigile ka ei tasu ju ära. Mõlemast Narvas tasuta ära riigile ta tasub elasesse toodab, narvalased loodab Tallinnale siis, kui palju tuleks näiteks kotkalt oleksid sõidaksid laevad Tallinnasse. Aga nad tulevad. Võib-olla käivad Vergist pahana, lähevad Erki tagasi, sest Vergija Tallinna maine maa, Soome purjetele liiga pikk sõit. Tal ei ole vahepeal neid sadamat, kuhu sisse pöörata. Mairold teie tähelepanekud väikesadamatest. Väikesadamatesse kui võtta näiteks Harjumaa, no võtame Tallinn, Viimsi ja Harku vald siis on Viimsis sellist ning see ainukene spetsiaalsete väikelaevaomanike jaoks sadamas olemas olemas, noh, teised on ka üks kaubasadam Soome aja, siis on mõned need laevaliinide sadamad. Harku vallas ei ole mitte ühtegi sadamat, kuigi Arco varal on 22 kilomeetrit mereranda. Kunagine tilgu sadama asukoht on, on ka juba mingi 50 aastat lihtsalt mahajäetud ja Harku vald on püüdnud sinna oma arendusi või oma oma jõude siin selle väljaehitamiseks luua. Kuulge, aga kakumäele tahetakse mingit grandioossed, jahisadam. Tallinna piires on jah, Kakumäe, seal ongi see, et kuidas sadama ehitamine ära tasub, et praegu ärimehel tasub võib-olla ainult siis ära, kui tal on ka mingi hotell või majutus või kõrts on selle juures, et või elurajoon, mis mille inimesed hakkaksid paati sealjuures hoidma. Et see nagu praegu ainukene selline äriplaanis nagu toidab, aga aga noh, selles suhtes kohalike vastuseis, et sadama eesmärk on ikkagi kohaliku kogukonna jaoks olla merevärav mitte ainult ärimeeste nagu kaugkasu kasu pärasta. Noh, ta on võib-olla üks, kui kuidagi teine ja eks sadama omavahel koostöös leiaksid, see oli ikkagi selles energia ja ja nagu Kaido ütles, et win, see sadamate võrgustik on nii arendatud, matki turist saaks ühest sadamast teise noh, vähemalt poole päevaga või mõne tunniga siis juba turismiks mitmesadamat läbi ja kui tal on ainult üksainukene sadamat, siis ta ei lähe üldse sinna. Ja noh, et riigi Aleksei peaks olema see, et riik esitab välja infrastruktuurikaid, süvendab Jaan oma juurdepääsu ja mõned asjad veel, aga siis ärimehed võivad seal sadamates opereerida või kohalik kogukond, MTÜd ja külaseltsid ja sedasi et ta ei ole, sadam, ei ole ainult ärimeeste projekt. Sadam on ka rohkem nagu sihuke rahvaprojekt see nii Põhja-Eestis kui ka Lääne-Eestis ja saartel niimoodi. Ja selles suhtes. Nii et riik ja ettevõtjad teeksid seda koostöös sadama arengut, aga mitte niimoodi, et praegu on ettevõtja täiesti üksi jäetud. Ja omavalitsustel ja MTÜ-del ei olegi eriti jõudu, kuigi euro Euroopa liidus on olemas, sellest Neetmeni rahadid saaksid infrastruktuure üles ehitada aga samas puudub jälle selline ajupotentsiaal või või suutlikkusse nende projektidega tegeleda, et neid on, neid on tehtud ja ja häid häid sadamad on kerkinud ka näiteks mu Muhu saarel on lõunaranna sadam on üks väga hea näide. Aga on, seda on ikkagi vähe, et et eeldab ka mõnede projektide puhul eeldab koostööd ka naaberriikide Soome, Läti ja Rootsiga. Et selles suhtes nagu riigi tugi või, või struktuur või kõik see sinna taha oleks nagu väga hea. Aga praegu praegu jääb kõvasti puudu, puudub tervikpilt ja, ja, ja ka muidugi jõud. Peeter tiks teie tähelepanekud väikesadamate asjus. See on hästi lai teema ja noh, ma olin Mairold täienduseks ütleks, et see nüüd riike, kõik need asjad, investeeringut väikesadamatesse saaks teha, see on muidugi väga sihukene. Kahtlane, kahtlane asi. Tähendab, ja kahel põhjusel esiteks noh, üksik väikesadam, kindlasti ei olegi üldse majanduslikult kasulik võtmine, ta ei saagi seda olla. Ei käi ju sinna nii palju neid inimesi, jahte, väikseid mootorpaate, kuigi kui me võrdleme siin kas või Soome põhjarannikuga, noh ei ole Soome näide alati hea, aga võtame sealsamas Helsingi piirkonnas on praktiliselt iga, ma ei oska öelda, paari-kolme kilomeetri järel üks sadam, mis on jahte täis, seda siseriiklikku nõudlust on hästi palju. Aga teine asi on see, et valdav enamus väikesadamad on eraomanduses. Ja siin ongi tõepoolest ainult see, et eraomanike ja riigi koostöös on nagu võimalik neid arendada, aga selleks on tarvis välja töötada. Ja nüüd merenduspoliitika raames seda ka kindlasti tehakse, see on juba üsna akestini tulemusteni jõudnud, töötada välja selline ühtne väikesadamate kontseptsioon, kus tõepoolest siis maakonnad vallate mõtlevad, arutavad, milliseid sadamaid tasuks ehitada, milliseid teenuseid siin või seal või kolmandas kohas saaks nagu pakkuda ja et nagu need jõupingutused suunataks kindlalt sadamate peale, aga samas peaks vastama sellistele nõuetele, et võib-olla seal kusagil iga 30 meremiili järel peaks olema üks korralik sadam, siis oleks nagu selline võrgustik ühtne võrgustik olemas ja häid näiteid ja selles mõttes ka on täiesti positiivseid sõnumeid, et võtame kas või sellesama Saaremaa, kuigi siin enne oli juttu, et, et kohalikud omavalitsused ei ole nagu huvitatud, see võiks olla muidugi rannarahvakoja üks selline sõnum, et just need kohalikud omavalitsused neile selgitada, missugune mõte, mis mõtet on nagu arendada seda asja, sest teinekord pannakse raha mõne üksiku projekti sisse, millel ei ole nagu sellist jätkusuutlikkust. Aga Saaremaast edasi veel, et kui siin kevadel moodustati Saaremaal näiteks väikelaevaehitajate klaster, siis nüüd, oktoobri lõpus väga tõenäoliselt moodustatakse Saaremaa väikesadamate MTÜ mittetulundusühing, kelle ülesandeks saabki olema sellise nii-öelda Saaremaa siis regionaalse klastri nii-öelda selle väikesadamate osa kontseptsiooni ja arengute väljatöötamine ja sinna siis nii-öelda koostöös, ma loodan väga, et riik läheb ka kaasa nendega, et siis selles koostöös leida see väljundite poolest diakogu Saaremaa rannik atraktiivseks ja Saaremaal, nagu sa tõid näite lõunaranna sadam sealsamas on Muhumaal tähendab, on ju ka seaninasadam, teisel pool, mis eraettevõtjate väga-väga vahval initsiatiivil arenevad, nüüd küll ei ole. Aga noh, samal ajal siin mõistmist mõlema poolt vaja, seda empaatiavõimet on hästi palju vaja ja täpselt sama võib öelda näiteks Peipsiäärekoht, aga kus nii-öelda sisevete seltskond, keda siis Emajõe jõeriik nagu Victor nuka juhtimisel esindab, et nemad on ka väga niimoodi tõsiselt ja konstruktiivselt kogu Peipsi rannasadamat Peipsi jah, nii-öelda rannikusadamat ära kaardistanud ja välja töötamas seda mõtet, et mida ja kuidas arendada ja ettevõtjad maa peal on sellest väga huvitatud. Ma pean väga vabandama Kaido magistri ees sellepärast et me ei jõua rannakalurite eest tänases saates rääkida, meil on jäänud veel nii palju aega, et me saame igale saates esinejale nüüd lisaks Peeter Dixile veel anda minuti selleks et, et selle rannarahvakoja sõnumit iga liikme suu läbi veel veel üks kord esile tuua, et mida siis kuulaja ehk tänasest saatest võiks kõrva taha panna. Ja Riina, alustame teist. No võib-olla kutsukski üles inimesi, kes meid kuulavad, et tegelikult see, see jõud, mis meis kõigis sees on et kui, kui ühise laua taha istuda ja kui ühiseid probleeme lahendada, et seda jõudu saab suurepäraselt rakendada, et inimesed ise tegelikult saavad väga palju ära teha. Ja siinkohal ma kutsungi kutsungi neid soovijaid, kes tahaks midagi teha lihtsalt meiega ühendust võtma, kasvõi siis rannarahva muuseumi kaudu rannarahva koduleheküljel. Et, et neid mõtteid ja neid probleeme, mida rohkem on inimesi, seda rohkem me muidugi ka tuvastama, aga, aga, aga ka ärategemisel, kus on, on suurem, et mina siinkohal lihtsalt kutsungi inimesi meie juurde. Nii Mairold, Vaik. Mina rõhun ka põhiliselt sellele, et koostöös me jõuame edasi, et et ega jah, merenduses ei olegi kõik asjad nii mustades värvides nagu minu jutustades mulje jääda, aga aga selles suhtes Et meil oleks võimalus asju nagu otseajad ja konkreetsemalt ja. Kodanikualgatus on ka selleks hea, et me ei saa ainult loota riigile, aga riik võiks ka omalt poolt midagi teha. Ja koja kaudu, mis on veel väga tore, on inimestel võimalus oma positiivseid kogemusi oma tehtud tegusid vahendada nendele, kes võib-olla nagu sa ütlesid, ei oma seda nõu, haud näiteks, kas või kuidas seal midagi teha või mingit projekti kirjutada, et täpselt see samuti see koht seguse koda võiks meil ollagi selline selline nõu hauakoht, kus sa, kus sa saad selle info kätte, et kuidas ma saan oma küla oma rannakülaelu paremaks teha, et meil on tahtmine, aga meil ei ole teadmist, ei pea jalgratast, ei pea absoluutselt, seda tahakski vältida, et, et sellepärast me tegelikult soovimegi need inimesed kokku koguda, et et lihtsalt see teadmine erinevates rannakülades erinevates piirkondades on väga erinev. Kaido, palun. Rõõm nagu seal öeldud, kalurid, kes on nagu meie ühingusse koondunud, need jäävad ja järgmine aasta on nagu suured rahad tulemas mida me ise, mida nad saavad just nimelt ise jagada, siis see tähendas seda, et kutsuks neid ka üleval, et mida aktiivsemalt olete, seda rohkem vaata ise otsustada, see on esimene kord, kus mingisuguste rahade jagamist otsustavad koha pealt inimesed ise. Ma tahaks kutsuda kõiki kõiki merehuvilisi, kõiki mererannaelanikke jälle koonduma selliste kodanikeühenduste egiidi alla, et tõepoolest kõik probleemid, mis tekivad, need tekivad kohapeal, seal, kus inimesed elavad seal, kus inimesed töötavad, kus nad tahavad oma vaba aega veeta, et need probleemid koondada ühte ja edastada need riigile, kes tegelikult on ju meie partner ja riiki Omalt poolt kutsuksin ka alla vaatama, sest nagu ma alles hiljuti kuulsin kusagil raadios ei mäleta keskel seda, ütles, et et noh, õigemini mõni mees niimoodi korra läbi küla jalutades saab targemaks, kui teine mees eluaeg kontoris istudes. Et tegelikult riik riik peaks tulema ju ka, eks ole, me oleme nagu koos ja kõik riik ongi ju rahvas tegelikult ja teeme need asjad kõik koostöös ära. Jah, aga kodanikuühiskonna osa ja roll on ikkagi see, et survestada riiki, kui see on loid või, või toob rahapuudus ettekäändeks, et mitte midagi teha. Päris kindlasti sellepärast, et ei ole ju tarvis. Jah, nagu tihti juhtub otsida põhjusi, miks ei saa teha vaid tuleb leida võimalusi, kuidas teha. Nii ma tänan kõiki, kes oma mõtteid, ideid meiega täna jagasid, üleskutsed kuulajatele esitasid ja need olid Peeter tiks siis rannarahvakoja liige, samast Riina Aasma, Mairold Vaik ja Kaido magister. Loodan, et mereteemadest me saame vikerraadio reporteritunnis rääkida meile veel kuulmiseni.