Alkomeetrite meid võtab vatu väga Tümpaatlik merekaru andestatav mulle, see väljendus hõbepäine kõrgeid aastaid, kapten neid, kes tegelikult meremehe tööd loobununa on nüüd vanaduspäevil võtnud oma juhtimisele ja hooldamisele meremuuseumi mis on kujunenud tema ilma pea teatanud oma tuleku põhjus on auväärne kapten, väga rõõmus. Et lõpeks ometi ka ringhääling on leidnud tee tema ai lapseemeremuuseumisse. Lühikesel vestlusel selgub, et meremuuseum alustas tegevust usatusega 131. aasta sügisel ja avati pidulikult 23. veebruaril Ivaril 1000 935. aastal ja tegutseb päevas pik tasutisena. Väljapanekud on suurem osa annetatud tegelikude meremeeste poolt kuid on ka rida asutiste pool muuseumite deponeeritud esemeid. Muidugi hoolitseb ka muuseumi juhataja ise, et tema hoolealuse parandused näitaksid üha katva. Kirjutan oma nimed külalisteraamatut. Algne kapten May lahke loaga ringkäiku muuseumis. Mida palume teid koos meiega, head kuulajad, lahtisti aasade eesruumi. Näeme kohe ühte nurka aset katuna suurt tuletorni mudelit, millel peal kiri. Tuletorn hakkab valgustama, kui laps automaati viis senti. Selgub, et see on kaitseliidu sadama malevkonna rand au, kin lahmidi mis võitja üksuse poolt on nii-ütelda hoiule antud, viita sammunud eesruumis. Edasi näeme vasakpoolsel seinal päris hariliku Eesti sinimustvalged klipp. Mis selle lipu aga eriti väärtuslikuks teeb, on v? Lipu all auri kehti rand. Esimese Eesti laevana läbistab panama kanali novembrikuuni 1000 936. aastal. Otteneljee On pihta käik, suuredaan uksest vasemal pool seisab möremi rooliratta taga. Kapten ei tähenda, et see kuju osutab, kuidas mörenis vanatonoom rooliratas. Idee on aga võetud Wrandari peal. Mitmendal augustil 1000 915. aastal annus sakslaste poolt uputatud uksest paremat kätt. On asetatud nüüd juba vananenud tuukriülikond valmistatud kumm, riided peas, kiiver, mis kuus rinna esisega kaalub 10 kilo. Rinna ees ja Belia peal pina. Pommid kaaluvad oma kaheksa kilo. Jalasaapad samuti kaheksa kilo raskuseid. Suur tugev tupes puss. Need kaks kuju rooli, Anerreni ja punkar väisavad valvuritena muuseumi pearuumi. Astume sisse. Oleme saabunud suure karate hästi valgustatud saal. Viibime korraga hoopis isesugused, keskkonnad, mis meile maa rottidel on nii võõras ja tundmatu, kuid omada, pärasusega meelitada. Kuid enne üldpilt Seinte ääres on asetatud laudu ja viktoriine mitmesuguste väljapanekutega seintel palju pilte, mis kõik teosed üht või teistmoodi merega ruumi keskel, aga paikjatel lauakesed seal laevamudeleid Klaat katete all. Aga me ei oskaks siin orienteeruda, kui mitte kapteni, tuleks meile juhiks jateletute anda. Algame oma ringkäiku vasakpoolse seina ääres. Me tutvume kõigepealt laevaehituse alaga. Siin me näeme mehe käsitöid, hõlmi, plaat, vingeid, meremehe töökoti, meremehe khati, käepidemed, laevaehituse tarbepuid, jaanihädad. Eriti köidavad meie tähelepanu härjapea jõe kollektori kaevamisel 1000 932. aastal leitud muistse laevaosad, mille vanust hinnatakse üle 300 aasta. On huvitav, et puuosad on välja töötatud kõik kirvega. Ööblit ei ole tarvitatud kuski. Priivärgi ei ole mitte kanep, vaid loomake, arvab üksikud muiste laevad jäänude lasevad neid aimata tolleaegset laeva ehitamise tehnika. Edasi on seal samad laevamudeleid, pudeli Jakar. Olen varemgi Tõllideid näinud ja iga kord imestan, kuidas saab küll täiesti tervete pudelisse läbi kitsa pudelikaela konstrueerida selliseid täiuslikke laevamudeleid. Nüüd pöördunud uudishimuliku küsimusega kapten Mei poole naeratab ta mõnusalt ja esitab mulle küsimuse. Arvake ise, kui ta pikad juurdlemise järgima viiski, sai jaole. Kuid teile head kuulajad, vaat seda siiski ei avalda, kui külastate ise muuseumi, vastavate teiegi saladuse. Pikkadel merematkadel purjekatel oli vanasti aega meisterdada selliseid asju, kes suutis karbi avada. Ratas õnn ühe piibutäie tubaka näol. Mis tuli karbid, idee mudel. Näib, et vanasti oli inimestel lihtsalt rohkem verd kui tänapäeva seda tõendav vatiin säilitatavad merre meeste ravimisinstrumendid nagu aukartust arvatav upulatmise. Kuidas ma nüüd ütleksin, kupulastmise madin ja aadrilaskmise vahend, minia, tüürme, automaatselt töötav kirvetaoline riistapuu. Kui tasukemm nüüd lõpuks vaatlema laevamudeleid vabad poolse seina äärelauale on asetatud terve rida meresõidukite puul ja läbilõikemudeleid kuid tavalisele vaatlejal pakuvad rohkem huvi paali keskel olevad laevade täismudeleid. Algame vanemail. Siin näeme tüüpilist Kihnu kaljas kalapüügipaati kaugemate sõitude jaoks. Krimmi sõja ajal, kui inglased blokeerisid meie randa, on meie julged meresõitjad samasuguste Kaljatega blokaadi rõngad läbi murdnud ja Rootsis Tuula käin Toomad, milles tunti kodumaalt uut puud. Meie kõik oleme kuulnud ühtteist Ungru krahv krahv Ungern-Sternbergi, kes väljasaadetuna Siberisse suri seal aastal 1801. Tei. Muuseumis näeme tema postiluupi, millega ühenduda Hiiumaa ja Haapsalu vahel kuni 1000 870. aasta. Kas te teate, mis on Muhu und? See oli meresõidu möödunud sajandil Kuivastu ja Virtsu vaheline liinilaev mille ees ja tagaosa oli reserveeritud inimesele, kepp osaga, loomade veo ja kuulsad on olnud need uisud. Väina rahva hulgas on laialt tuntud järgmine uisulaud. Ilm oli paks ja udune, ei ult lähed ana, muuteuisk seisab pillad, härjad bee ja kapten kõnnib kõrtsi. Kui kapten kõrtsist välja läks, nägi ta, et ilm oli ikka paks, siis kamandas oma seitset meest, kes hüüti Daisy täita, käes. Õuds küüresse, pange riidesse, olge valmis veerand tunnile siis tuulmel tuliuurde Lin, jumalaga Muhus. Siis täies purjes lendas uisk, et põhjalt keeras liivatuisk ruu saadud julgelt rooli peab ja Peedu Andrus purjed ja uisu solid vaata poole. Sääretorm tahtis viia uisuääre. Võtkem maha rajad, raamse iilid ja uisumatist papp. Säili ei rõõmusta meid, mootorpaat vaid uisu ahtris õllevaat. Meie ees on muuseumi kataloogis märgitud vaatega number üks milles on paigutatud terve rida laevaehitajate pööri. Meile seda tööd mitte tundjaile täiesti tundmata ja kummalisi riis. Et eile pisutki ettekujutust anda, noh, nimetame on seal näiteks parapuurimise seadi, purjeseppa, haak, purjesepa, kindad, kriipsutõmbaja, Ohiordeid, koosta nuga. Nii nimetas kuused riivraudu Turiilimis, nui muskel nõelas Arvi, millede iga kaugelt üle 50 aasta peol harilik härja või lehmade arv täidetud vahaga, millesse on torgitud nõelad siis veel poolmed. Tähendab selline vahend millega puunõudlik teistpoolt puhastati ja veel palju teisigi tööriistu, millede juures meeldin üksik. Asjalisemalt enam peatuma ei hakka. Järgmisel laual on laevamudeleid, kuid leida vaatlane pisut hiljem koos Stahli keskel asetatud laevamudelitega jõuame tuletornid, alad, juured. Kõigepealt näeme pöörlevat raamistiku 28 Eesti tuletorni pildiga. Kuid kringli huvi äratab Mei. Eesti vanima tuletorn, Mudeli. See kujutab endist laager Orti praegust Kõpu tuletorni Tiiu sellisena, nagu ta oli aastal 1503 täis kuni 1820. Niisiis panin Eesti tuletorn on asutatud juba aastal 1503 täis. Tollal ei tuntud kunstlikku valgustust, vaid tuletorn oli juhiseks mere sõitjaile hariliku kuu tulega. Tuletorni tipus näeme uut pada, millel on laotud harilikud puuhalud, mis olidki valgustusallikad seal kõrval terve rida tuletorni, valgustus, lampe tarvitusele võetud pärast primitiivset puualu, valgustus. Tiin on elektriga Atlite teen kaadiga petrooleumi, klaasiga ja nii edasi valguses aparaate. Vaadeldes neid ja kuulata vastavaid seletusi, saame ettekujutuse tuletornide valgustusteadete arengus minevikku tänapäevani. Huviga vaatan, et avalaua laadetatud kahurikuuli otsa. Mille tagaosa on lõhkenud eesosaga tungin, Ristna tuletorni müüri ja tervena säilinud pommitamine leidis aset maailmasõja ajal viiendal augustil 1000 915. aastal. Isegi kellaaeg on teada, see oli kell üheksa, parteikalad on ka samal pommitamisel sakslaste kuulidest purustatud risti, tuletorni prii. Edasi näeme Eesti omariikluse ajal ehitatud tuletornide mudeleid nagu Abruka kiipsaare, kübarsaare, paralepa, keri, Virtsu lõunapoolde hätvormi, oma Jateid OP tuletornide osakonna kõrvale paigutatud vaatega numbarca milles on asetatud laevasõiduabinõudeid ja riistu. Navigatsiooniinstrumente. Läänesin vanade jooniste järgi valmistatud seitsmeteistkümnendal sajandil tarvitusel olnud madranti. Okt anti aastal 1994. Üle 100 aasta vanuseid liivakelli päikeseajanäitajad umbes 200 aasta vanust maageneetilist Sakku kella päikese järele ajanäitaja õiendajad. Neid vahendeid praegune moodne tänapäev, kus on kasutada telefon, telegraaf ja inimkonna viimase aja suurimaid saavutusi. Raadio muidugi enam ei kasutata. Küll olid nad aga hädatarvilised tollal, kui kõik eelpool nimetatud ide vahendit ei olnud veel inimkonna käsutuses üksikasjaliselt kirjeldada, viiks liiga pikale, sellepärast jätkakem parem oma ringkäiku. Järgnemas vaata kastist number kolm. Lääne iganenud tüüpi Cadilogi muutvad blogi ühet mehhanismi, Bellariga pik filmi pin, kompaski, tuulemõõtja rakett, püstoli, tarvilisi, meresõiduraamatuid ja nii edasi.