Eesti Ülikooli piduliku avamise puhul esimesel detsembril 1919 Veel purskab tuld ja suitseb sõja kuri kraater. Kui valguse uus andja, avanud alma Maater siin oma uksed, vanad veerul vaikse mäe. Mis esimest, ei viimast rõõmu pidune. Missugune seinaga saatus vaheldunud all lipu, uue rahvas ikka aheldunud kes metsikusse viljakandvaks muutnud maatöös, võõraori pidul võõral teeni ja nüüd tagant aastasadade, oh aja imemaarahva enesel lask kannab seegi nime. See tempel teaduste, nüüd, Eesti ülikool, kui ümber rahvustajad, vabaduse vool, Jusasin kasinud hoolimata vihast suurriigi Suurniku siin mõne eilse Ihast. Risttuules käinud kõikidel üle pää. Kirg köitvast ajas kurjast hargu kuju. Maameeste kätetöö taas tõstnud kõrged kojad ent sisseastumist nüüd alles, pojad ja pojad. Nii hilja pesitsevad tulles tõusuteed, koostöölevalmid, võõrad, sõbralikud, need. Kas sügisest ja talvest keeled kõnelevad. Või mõlgub meeltes aru vaimu värske kevad. Raud sügavad on tuules tormis kündnud vaod, tõupõllud teaduste ja balevuste Baod, nüüd andmeid ajaloolisi ajaloota. Siin siduja vennast, nagu tahaks loota. Ei tarkust, õpetud või saada vaevata ma põlluks tuleb Harrydaja kaevata külv tõe ja ilu päiksele peab andma tung nooruse kui hääd ja küpset vilja kandma. Kord kõigi asjade ju, lausus härrak, liit on tule, elava ja ainevoolav liit. Ma päikesseadus, looduse ja inimeste vastuolude ja kokkukõlade on veste Me olemuse tumestus ja valguskiirjõupingutuste mitmus, võrdlusmõõt ja piir. Altvaral valikute püüda hüüda üles ja ainet ennast võita ajaruumis üles. Õnn sellele, kellel põues ajev kutse loovau, kellest teostub elu surematu soov. Kord nähtav nägematu silmaläätse teralsel avaruste õhus, keerutaval keral soost soosse, anda aju töötav mõtte, kuum. Otstarbekohasemalt välja koori tuum. Veel purskab tuld. Ja suitseb sõja kuri kraater. Kui valguse uus andja, haavand alma Maater siin oma uksed vanad. Veerul vaikseme esimees. Viimast rõõmu pidune. Kohotsigem ja tervitagem siin metoodi uut inimest kuis vana sugemetest? Härra minister, eks Ellentsid magnifitsientsid. Uued ja vanad audoktorid kõrged ja head külalised Tartu linnast ja maakonnast. Mujalt Eestist mujalt maailmast. Head üliõpilased, õppejõud, kõik ülikooli akadeemilise pere liikmed ja teised ülikooli pereliikmed. Me tuletame tena meelde sündmust mis leidis aset siinsamas aulas 75 aasta eest kui loeti sedasama pühendusluuletust ja mängiti sedasama muusikat. Kui küsida, miks riigid, rahvad, institutsioonid, ülikoolid, nende hulgas vahel endale meelde tuletavad oma ajalugu siis neid põhjusi on mitu. Kui sa tead, et oled vana, siis see annab tuge sinu kestmises. Teiseks aitab oma ajalooteadmine end muutuvates oludes uuesti määratleda. Ja kolmandaks leiab vahel ajaloost tuge oma praegustele pürgimustele ja eeskujusid, mida ehk saab kasutada. Kõike seda ongi Tartu ülikoolil praegustel aegadel põhjust teha. Nendes Beatööritavates muudatustes, mis on Eesti ühiskonnas Eesti elus viimastel aastatel toimunud, on ülikoolil mõne teise asutusega võrreldes see suur eelis. Et me saame neid veidi rahulikumalt vaadata oma 60 kolmat vabandust, 362 aasta pikkusest perspektiivist. Niisama nagu teisedki Eesti institutsioonid, nii peame me end uuesti määratlema ja küsima endalt seda, mis ikka küsitletakse, kui on käes identiteedi muutumine, kes me oleme, kust me tuleme, mida võtame sealt, kust tuleme, millest loobume mis on tähtis meie uues olemises ja mis ei ole tähtis. Ja kui kohe küsida, mida võtame oma ajaloost siis võtame kaks ajastut, mis praegu. Tunduvad need on 19-st vajanud. Tartu Ülikooli hiilgeaeg, mil siin tehti maailmatasemel teadust ennekõike seetõttu, et ülikooli tookord Saksamaa ja selle läbi ka Euroopa ülikoolide süsteemi üks lüli. Ja teine aeg, millest mõõtu võtame, on aastal 1919 kuni 1940 meie rahvusülikooli kaks aastakümmet mitte kumbagi perioodi ei saa, ei saa me praegu puhtal kujul ja otse eeskujuks võtta. Me tahame praegu olla rohkem rahvusvaheline teadusülikool, kui me suutsime kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel mitte Tartu ülikooli enda vähene suutlikkus ei olnud tollal põhjuseks et asi oli selles, et Euroopa ja kogu maailm koos oma teadvusega oli lõhenenud. Riigi- ja rahvuspiirid olid teadvuse jaoks palju terava mini tunnetatavad või 19. sajandil. Teisest küljest võtame eeskuju rahvusülikooli aegadest, sest kus on meie riik nüüd jälle rajamisel niisama nagu kahekümnendatel aastatel ja see aeg paneb ülikooli peale mõnevõrra teistsugused kohustused, kui on nendel ülikoolidel, mille ühiskonnad elavad praegu parasjagu läbi stabiilsemate rahumeelsemaid aegu. Päris üksi ei ole nendes pürgimustes ka ka mujal Ida-Euroopast tegelevad ülikoolid praegu oma riikide rajamisele kaasaaitamisega ja ka kogu maailmas rõhutatakse viimastel aastatel Ülikooli ülesannetest rääkides uurimistöö ja õpetamise kõrval aina enam ülikooli kolmandat rolli mille nimi on ühiskonna teenimine. Niisiis määratlema endast oma taotlusi silmas pidades rahvusvahelise teadusülikoolina, millel ühtlasi on täita oma eriline kohus oma maa ja rahva ees eriline sellepärast, et need ajad, mida praegu läbi elame, ehk on erilised ja eriline ka sellepärast, et oleme Eesti ainuke ülikool University ase mõttes. Need muudatused, mida viimastel aastatel ülikoolis on tehtud, nüüd on noh, kõigepealt tulenenud sellest üldisest vabanemisest, sellest võimalusest asju oma käe järgi sättida ennast oma soovi kohaselt muuta ja ühtlasi ka pürgimusest saada uuesti Euroopa ülikooliks, nagu kord oleme olnud. Niisama nagu terve Eesti ühik ühiskond, nii on ka ülikool taas avanenud maailmale. Avatus oligi meie ülikoolireformi kõige esimene lipukiri. Teine, mis sellest otse tulenes, oli uuesti saada rahvusvaheliseks ülikooliks. 50 aastat ei olnud meil mujalt tulnud tudengeid, praegu on neid umbes kaks protsenti. Tahame jõuda 10-ni, sest meie teadustöös on asju, mida saame maailmale pakkuda ja suudame õpetada ka asju, mis on väärt seda, et tulla neid mujalt õppima. Lähiaastatel kujundamegi välja need erialad, milles oleme kontserdiga konkurentsivõimelised või kus on lootust lähemal ajal konkurentsivõimeliseks saada. Viimastel aastatel on meie tudengid ja õppejõud palju maailmas ringi liikunud, neid on praegugi sadade kaupa maailmas õppimas ja töötamas. Aga pikemas perspektiivis kestab niisugune liikumine ikkagi ainult sel juhul, kui ei liiguta mitte ainult siit läände, vaid ka läänest. Siiapoole. Ka õppimisvabadus on olnud viimaste aastate reformide oluline lipukiri. See tähendab ennekõike seda, et üliõpilane saab nüüd rohkem kaasa rääkida oma õppeplaani koostamisel. Ja asja tagapõhjaks on see tuntud tõsiasi, et miski ei ennusta tulevikku, töökohti paremini kui üliõpilaste aine valik ülikoolides. Viimastel aastatel on ülikool pidanud ennast määratlema ennekõike Eesti suhtes uuesti. Me oleme olnud kogu Eesti ülikool ja tahame selleks jääda. Oleme loonud sidemed Eesti maakondadega. Üleeile avasime Tallinnas Tartu Ülikooli esinduse. Oleme püüdnud ennast uuesti määratleda ka oma linna Tartu linna suhtes. Oli aeg, mil seal, kus ülikool algas, seal lõppes linn ruttu ära. Asi on oluliselt paranenud. Me oleme leidnud linnavõimude praeguste linnavõimudega uue keele ühise keele ja leidnud üles oma ühised huvid. Oleme ühisel meelel, et linn ja ülikool saavad oma praegusest regionaalsest madalseisust tõusta ainult üheskoos. Suureks vaidlusobjektiks on olnud viimastel kuudel Tartu Ülikooli ja teiste Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide kompetentsi suhete määratlemine. Me arvame, et Eestile piisab ühest ülikoolist universitase mõttes. Muu käiks meil üle jõu nii majanduslikult kui ka vaimselt ja teised kõrgkoolid meie kõrval peaksid olema spetsialiseeritud teised ülikooli, sealhulgas endastmõistetav on selle juures koostöö kõikide Eesti ülikoolidega ja kõikide Eesti kõrgkoolidega palju enamal määral, kui me seni oleme teinud. Samuti peame ennast määratlema Baltimaade teiste ülikoolide suhtes. Mul on hea meel tervitada siin Läti Ülikooli rektorit professor sakist. Läti Ülikool oli üks, neist kahest on üks neist kahest, mis oli siin esindatud aastal 1919. Oleme juba omavahel arutanud Läti ja Leedu ülikoolidega võimalikku tööjaotust Baltimaade ülikoolide vahel, sedasama kavatseme teha Põhjamaade ja kogu Euroopa suhtes. Me peame määratlema oma rulli Põhjamaade ja Euroopa ülikoolide tööjaotuses. Peame teadma, mis on meie omapära teistega võrreldes, mis on meie prioriteedid ja võimalused. Euroopas on nüüd jälle kujunemas välja ülikoolide süsteem, nii nagu möödunud sajandil oli hoopis muidugi teistsugune, aga siiski süsteem jälle. Ja populaarseks on saanud nähtus, mida tehnikaülikooli kolleeg professor Aarna on ilusasti nimetanud akadeemiliseks Kulkurluseks. Tähendab siis õppejõudude ja üliõpilaste liikumist ühest ülikoolist teise. Selleks, et panna kokku võimalikult hea haridus, on ka meil tarvis määratleda, mis on see, mida meie suudame pakkuda ja mis on see, mida kavatseme võtta teistelt. On päris loomulik, et kui muutub majandussüsteem, siis ülikool peab pöörama tähelepanu sellele, kust, mis viisil ja kui palju saab ta raha saab vahendeid. Oleme üldiselt leidnud viimastel aastatel mõistmist nii hästi riigikogu kui ka valitsuse poolt. Eriline põhjus on tänada abi eest rahvusvahelisi fonde samuti partnerülikoole mitme välisriigi riiklike ja mitteriiklike organisatsioone. Tänada kõiki neid, kes on ülikoolile reform reformi aastatel toeks olnud, sealhulgas meie ülikooli auliikmeid. Loodame, et lähiaegadel lisandub üks uus ja iseäralik sissetuleku allikas. Nimelt taotleme, et Tartu ülikool saaks tagasi kõik kinnisvarad, mis talle on varasematel aegadel kuulunud tarkus ja väljaspool Tartust. Loodame, et saame selle privileegi nii, nagu seda on saanud teised vanad ülikoolid Euroopas. Sel juhul ei sõltuksime vita ainult sellest rahast, mida riik parasjagu ühel või teisel hetkel suudab oma ülikoolile anda vaid sõltuksime ka sellest, kui tugevad, kui edukad me oleme oma varade haldamisel. Ülikooli kui asutuse võlu on selles, et siin saavad põneval ja inspireeriva viisil kokku traditsioon ja muutused. Ma nimetasin ainult mõnda muutust, mis on viimastel aastatel toimunud. Võiksin lisada, et oleme töötanud nii kõrgkooli seaduse kui ka Tartu Ülikooli seaduse kallal. Nendest loodame tuge ja alust ülikooli tegevusele niisama nagu teaduskorralduse seadusest. Uuenenud õppe süsteem sellest lühidalt rääkisin, aga on uuenenud ka teadusgrantide andmise reeglid. Oleme radikaalselt paljude inimeste arvates liiga radikaalselt muutnud ülikooli haldustalitusi ja administratsiooni nii struktuuri kui ka toimimist. Paljud asjad on siin muutunud ja sellegipoolest on seesama ikka seesama Tartu ülikool, kuhu veidi enam kui 362 aastat tagasi sõitsid Põhjamaadest ja mujalt kokku üliõpilased, et just siin õppima. Nad olid veidi teistsugused kui meie praegused tudengid, välimus oli teistsugune, riietus, linnakodanikega oli teil mõnevõrra teistsugused suhted. Nende mõttemaailm oli ka meie praeguste sisseastujate omast mõnevõrra erinev. Aga ühist on ülikooli astujate olnud ka igal ajal. Igal ajal on tulnud siia ülikoolidesse õppima need noored, kes on arvanud, et nemad on parajasti kõikide elavate inimeste seas kõige targemad. Ja nii need, kes tulid siia 362 aastat tagasi kui ka need, kes astusid siia möödunud suvel, on andnud ja annavad oma panuse selle ülikooli muutumisse, kuhu nad õppima tulid ja ühtlasi kogu ühiskonna ja kogu kultuuri muutumisse. Meie hulgas on täna neid, kes töötasid tulles Eesti vabariigi Tartu Ülikoolis, mis siin 75 aasta eest avati. Enam on neid, kes tolles ülikoolis õppisid. Aga enamikul juhtudest on nendest inimestest ja nendest aegadest jäänud mälestus. Ma tahan lõpetuseks öelda, et mälestusteadmine oma loost ei ole vähem oluline kui tegelikkus. Mälestus aitab tegelikkust luua. Mälestus aitab tegelikkuselt kesta. Ja 75 aastast sündinud Eesti ülikool aitab praegu Tartu ülikoolil end uuesti luua. Aitab muutuda, aitab jääda kestma ülikoolina, mis pärast aastakümnete pikkust sunnitud vaheaega on taas asunud oma maa ja rahva teenistusse. Austatud rektor mu daamid ja härrad. Minu arutelu kutsub teid ekskursioonile ainevaldkonda mis käsitleb tervise olemust. Seega. Meie mõttekäik viib sellele, millest sõltub meie kõigi heaolu. Meie töösuutlikkus ja loomevõime. Ja laiema pilguga vaadatuna arutas arutelul on kogu meie rahva tervis ja tema elujõud. Tervise anti poodiks on haigus, kuid ometigi poleks õigus defineerida tervist haiguse puudumise kaudu. Tervis tähendab märksa enamat. Tervis tähendab. Võimet ära kasutada oma intellektuaalne füüsiline ja emotsionaalne potentsiaal see tähendab ka võimet vastu panna haiguste tekitajate mõjule ja säilitada heaolu seisundit organismist. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni poolt antud definitsiooni kohaselt on tervis inimese psüühilise Füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund selles definitsioonis mõistet psüühiline ja füüsiline heaolu käivad ühe võrra nii üksikinimese tervise kohta kui ka kogu rahvatervise kohta. Sotsiaalne heaolu on soodustus üksikinimese tervisele, samal ajal aga põhitingimus determinant rahva tervise suhtes. Maailma terviseorganisatsioon oma ulatuslikus programmis tervis kõigile aastaks 2000 märgib, et tervise põhieeldusteks on Vabanemine sõjaohust, sealhulgas ka rahvustevahelise konflikti ja riikidevahelise konflikti ohust. Teiseks on tervise eelduseks võrdsete võimaluste loomine kõigile inimestele tervise tagamisel. Kõigil inimestel on võrdne õigus olla terve. Kolmandaks märgitakse selles projektis tervise eeldusena põhivajaduste toit, baas, haritus, puhas vesi, sanitaartingimused, sündsat elamut, töökaitse kasulik ühiskondlik positsioon, rahuldamine. Ja neljandaks. Tervise eelduseks on poliitikute tahe ja rahva toetus tagada tervisehool ja tervislik olu. Kõik see rõhutab tervise olemuse käsitluses tihedat seost poliitiliste ja sotsiaalsete küsimustega. Tervise olemus haarab endasse sotsiaalse aspekti, lisaks sellele Käsitlevad aga tervise olemust veel bioloogiline ja meditsiiniline aspekt. Bioloogilises aspektis on tervise olemusena käsitluse all. Kõigepealt organismi võime säilitada seda heaolu tingimust muutuvas füüsilises atmosfääris, muutuvasse psühhogeenses situatsioonis. Sellele omakorda lisandub meditsiiniline aspekt meditsiinis. Aspektile on endastmõistetavalt siin väga ulatuslik ja avar tegevusväli. Siia alla kuulub riskitegurite sedastamine. Siia alla kuulub diagnostikahäirete diagnostika samuti eel soodumiste tekkehäirete tekkeks diagnostika. Siia käsitleb pato fenomeni tekkemehhanismi samite, samuti ravimehhanismide uurimine aga muidugi kõige ulatuslikumalt heaolu seisundi taastamine ravi ja taastusravi kaudu. Kõik need aspektid tervikuna määravad, kuidas me mõistame tervist ja kuidas me suudame lähtudes tervise olemusest, projekteerida üksik-ini Viisti ja rahva tervist ja sellepärast poleks õigus anda peatähelepanu vaid mõnele neist aspektidest, unustades teised. Bioloogilise ja meditsiinilise aspekti läbiv põimitust ühelt poolt teiselt poolt, aga ka eraldatust rõhutab asjaolu, et heaolu seisundi ja haiguse vahele jääb üks teatud ala. Seda ala iseloomustab suur pinge organismi funktsioonides seoses kaitsejõudude mobiliseerimisega seoses organismi ressursside mobiliseerimisega. Seoses organismi võitlusega halva vastu selle nimel, et säilitada heaolu seisund relvadeks selles võistlusteks con normaalsed füsioloogilised protsessid. Kui selles võitluses ülekaalu omandab mõjur ja alla jääb kaitsemehhanism siis tekib võimalus patogeensed mehhanismide tegevusse rakendamiseks. Patogeensed mehhanismid võivad avaldada kas lokaalsete või siis organismi tervikuna haaravate spato fenomeni täna. Kui nüüd peame silmas Stressiteooria looja Hans Seljee originaalkäsitlust Šveitsi kohta, siis on meil täielik õigus seda vaheseisundit heaolu haiguse vahel nimetada stressiseisundiks ehk lihtsalt stressiks. Organismi võimet võidelda heaolu säilitamise eest tervise säilitamise eest. Saab panna mõistesse Adatiivsus. Atraktiivsus on võime adekvaatselt kasutada Atatsiooni protsesse killustamaks. Esiteks organismi elutalitluse säilimine ja normaalne tase organismi elu talitluses, vaatamata mõjustustele väljaspool organismi või organismi sees seest tulenevatele mõjutustele. Ja teiseks atraktiivsus peab killustama. Atraktiivsed ümberkorraldused alates rakkude tasemest rakustruktuuride tasemest peale. Selleks et krooniliselt mõjuva teguri korral saavutada suurenenud vastupanu, võime selle teguri suhtes saavutada püsiv stabiilne kestvus, adaptatsiooni. Mõiste Adatatsioon on laialdase semantilise sisuga. Seda käsitletakse väga erinevalt. Kui me võtame vaatluse alla bioloogilise ja meditsiinilise käsitluse ka siis leiame, et see mõiste on väga mitmeti kasutatud. Tervise aspektist lähtudes me peame siin silmas pidama kahte liiki adaptatsiooni. Üks on filo geneetiline Adatatsioon, teine konto geneetiline Adatatsioon ehk ehk teistpidi öeldes genotüüpne ja fenotüüpne Adatatsioon. Genotüübi Hadattatsioon kujutab filogineesi vältel välja kujunenud kohastumist ja kohanemisvõimalusi. Fenotüübi. Adatatsioon avaldub indiviidi unto geneesis arendatud või rikutud võimalustes ära kasutada seda, mida filo genees on killustanud. Mis tuleneb genotüübi, sest Kadattatsioonist väliskeskkonna kiirel muutumisel või võõrainete organismi sattumisel nagu mürkained, toksiinid ja nii edasi või ulatuslik elutalitus aktide teostamisel või ka lihtsalt psüühilise pinge puhul aktiveerub grupp adapteri adaptatsiooni protsisse, mis kokku moodustavad kiir adaptatsiooni nähtuse. See on siis see stressireaktsioon, see on võitlus heaolu säilitamise eest. Siia kuuluvad kahte liiki protsessid, spetsiifilised muutused sõltuvalt mõjurist ja nende eesmärk on säilitada organismi sisekeskkonnas konstantsus, eelkõige konstantsus nendes parameetrites, mis määravad ensüümide timaalse aktiivsuse organismis. No me teame, et elutalitlus organismis põhineb Ainevahetusel ainevahetus koosneb biokeemilistest, reaktsioonidest, biokeemilised reaktsioonid. Aga teostuvad ensüümide katalüüsival toimet ja seetõttu niipea kui kaovad optimaalsed tingimused ensüümidele funktsioneerimiseks. Nii häirub ainevahetus ja selle süvenemise määral osutub elu säilitamine võimatuks. Selle nimel tegutsevad siis grupp adaptatsiooniprotsessi, mida üldnimetusega tähistakse Homjostaatilised. Bume, staatiline regulatsioon, kuid siia lisandub veel teine grupp Atatsioonilisi protsesse, mis ei sõltu mõjuri spetsiifikast, kuid sõltub mõjuri tugevusest ja kestvusest. Ja need kukku moodustavad üldise adaptatsioonimehhanismi selle mehhanismi kaudu. Organism mobiliseerib oma ressursid, oma võimalused oma kaitsejõud võitluseks elu säilimise eest võitluseks heaolu säilimise ja taastamise eest. Selles. Sellel üldisel adaptatsioonimehhanismil täita veel üks suur ülesanne. Selle kaudu mobiliseeritakse valguressursid, et neid kasutada Kiir adaptatsiooni tingimustes ühelt poolt vajalike ensüümide täiendavaks sünteesimiseks, kuid teiselt poolt veelgi suurem on siin oluline olulisust selles et selle kaudu organism pingutusi järgsel perioodil võtab kasutusele nähtuse, mida nimetatakse adaptiivne valgusüntees. Selle abil sünteesitakse neid valke, millest on üles ehitatud raku struktuurid, mis täitsid pingutus seisundis kõige suuremat funktsiooni. Tulemuseks on, et aktiivsed struktuurid suurenevad, nende võimsus kasvab. Ja see on seletus sellele, mida juba kaks sajandit tagasi prantsuse bioloog lamarc väitis. Funktsioon loob. Mõiste. Kadatiivsus aga on seotud Tema selle adaptiivne avaldamine organismis on seotud olulise asjaoluga, nimelt ation alati piiratud, piiratud on võimalus kiiradattatsiooniks piiratud on ka võimalus kestvus stabiilse kestvus adaptatsiooni saavutamiseks. Ja. Seejuures ilmneb, et ühelt poolt geno tüüpne Adatatsioon on määranud võimalused milles piirides organism omab atraktiivsust, teiselt poolt aga ilmneb ja väga arvukate faktidega on see tõestatud, et fenotüübi adaptatsiooni käigus indiviid võib suurendada üldise adaptatsioonimehhanismi võimalusi, seega siis organism atraktiivsust, kuid teiselt poolt ka vähendada atraktiivsust, rikkuda üldise adaptiivne adaptatsioonimehhanismi kasutamist. Arvukalt On teostatud populatsiooni statistilisi uurimusi, tervise ja eluviisi vahekorra kohta. Üks tulemus siit on aga küllaltki üldine, väga paljukordselt argumenteeritud ja näidatud nimelt. Haigestumus ja suremus, kui me võtame arvesse inimeste konkreetset vanust ja seega siis põlvkondade viisi teostame viga veelgi täpsemalt teostame analüüsi, selgub, et need nähud, haigestumus ja suremus on otseses sõltuvuses inimeste kehalisest aktiivsusest. Statistid uuringud näitavad kahed kehalisele aktiivsusele on tähtsus kogu jõu vältel. Tervise säilimisel ja samuti ka taand arenemisel, mis seostub vananemisega. Kooli eas. Kehaline aktiivsus määratab, määrab tipptaseme. Millele jõuab kehaline küpsus inimesel ja nüüd sellest tipptasemest algab taandarenemine. Lihtne matemaatiline loogika ütleb, et kellel on tipptase kõrgem, see jõuab kriitilisele tasemele oma taandarenemisega hiljem kui teised. Aga see taandarenemise kiirus sõltub samuti eluviisist ja on võimalik kehalise aktiivsusega pidurdada taandarenemise tempot. Kuid samuti on võimalik ebaterve eluviisiga mitmesuguste mürkide mürkide sihipärase kasutamisega kiirendada taandarenemist ja varemalt likvideerida see kasu, mida varem on kehaline aktiivsus andnud. Kehalise aktiivsuse ja tervise vahelist seost on seletatud kolme teoreetilise kontseptsiooniga. Esimene neist väidab, et kehalise aktiivsuse positiivne tähtsus sõltub liikumisvaeguse negatiivse mõju kõrvaldamises. Tõepoolest, liikumisvaegus on kahjulik tervistkahjustav tegur. See avaldub selles, et kõik, mis organismis liigub, see kasvab. Kõik, mis jääb kasutamata sedaan tareneb kehalises linnaktiivsel jääb kasutamata 40 protsenti kehamassist, mille moodustab lihaskond lihastest tekkivat taandarendada, arenduslikud muutuda ja need avaldavad mõju kogu ainevahetusele organismis, samuti ainevahetuse regulatsioonile. Lisaks sellele ilmneb, et kehalise linn aktiivsel tekivad. Taan, talituslikud muutused ajurakkudes, müokardirakkudes, veresoontes, hingamisaparaadis, endokriinnäärmetest ja kõik see kokkuvõttes nõrgestab organismi atraktiivsust. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele teine kontseptsioon väidab, et kehalise aktiivsuse kaudu saavutatakse terve rida spetsiifilisi preventatiivseid muutusi organismis millel on tähtsus paljude põhiliste haiguste ärahoidmiseks. Siia hulka kuulub südame tugevnemine. Ja tänu sellele siis vereringe häirete tekkimise tekkimine on vastandatud. Siia hulka kuulub kehaliselt treeningul tekkiv koronaar südame koronaarveresoontevõrgustikku tihenemine mis omab tähtsust vältimaks isheemiat vältimaks ka müokardi infarkti. Siia hulka kuulub kehalise treeningu pidurdav mõju kaltsiumi väljumisel luukoest vananemisele, seega luukoe hõrenemisele. Siia hulka kuulub. Kuulub kehalise treeningu mõju pidurdav mõju suhkruhaiguse kujunemisele. Siia hulka kuulub kehalise treeningu tasakaalustav mõju psühhoemotsionaalsele seisundile ja nii edasi kahtlemata vaieldamatu, tähtsuselt vaieldamatult tähtis on siin ka kehakaalu normaliseerimine. Viimasel ajal on laekunud sellised andmed, et kehalised treeningukorralt tekivad muutused immuunsüsteemides kumavad tõkestavad mõju nihu plasma tekkele ja seega siis kehaline treening omab teatud preventiivset tähtsust kasvajate vältimisel. Ja kolmas kontseptsioon. Põhineb sellel, et kehalise treeningu tulemusena tekib terve rida muutusi organismis, mis on mõlemad, mis on tähtsad nii üldise adaptatsioonimehhanismi tugevdamise suhtes ja seega adaptiivne suuren suhtes kui ka kehalise töövõime tõstmise suhtes. Siia hulka kuulub närviregulatsiooni täiustumine, endokriinregulatsiooni täiustumine, energia, ressursside suurenemine. Võimaluste hapniku transpordiks suurenenud eelkõige seoses südamefunktsionaalsete võimete juurdekasvuga Uksultatsioon, protsessi, oksüdatsiooniprotsesside täiustamine ja rakkumentraanides olevate joon, pumpade arvu suurenemine ja siia lisandub veel kehalise treeningu antis sklerootiline efekt. Need kolm seletust pole alternatiivid, vaid need avalduvad sõltuvalt kehalise tegevuse ulatusest. Väga vähe on vaja selleks, et vältida. Liikumisvaeguse negatiivset mõju märksa rohkem on vaja selleks, et saavutada preventiivset muutused põhiliste haigusriskide suhtes kõrvaldamise suhtes. Kuid tõsine harjutamine treenimine on vajalik selleks, et tõhustada atraktiivsust, suurendada üldis adaptatsioonimehhanismi võimalusi ja siin saab juhtmõtteks, et oma tervise nimel on vajalik päevast päeva tõsiselt vaeva näha. Pole olemas ühtki ravimit, mis suudaks siin asendada kehalise harjutamise positiivset mõju sellest saadavat kasu. Võidaks muide küsida, aga kas kehaline treenimine ei too endaga kaasa tervisekahjustuse riske? Kahtlemata risk on olemas. Kuid kui see harjutamine toimub mõistlikult, otstarbekalt arvestades kõiki juhtnööre ja mida asjatundjad suudavad anda, siis see risk on väga minimaalne. Samas aga peame arvesse võtma, et meil, kes jäävad diivanile lesima, on tervise kahjustamise risk liikumisvaegusest sajaprotsendiline. Kui kehaline harjutamine kehaline treening on peaaegu ainus vahend, mille abil saab suurendada organismi atraktiivsust ja seega tugevdada tervist siis tegureid, mis nõrgestavad aktiivsust on väga palju ja neid võib grupeerida kolmeks. Teatud paratamatusega seonduvad tegurid. Edasi tegurid, mis sõltuvad ühiskonnast, riigist ja lõpuks indiviidist sõltuvad tegurid. Paratamatusega on seotud läbipõetud haigustest, säilivad jäljed paratamatusega seotud geneetilisest programmist tingitud eel, soodumised mingite mõningate häirete tekkimiseks. Kuid siia hulka kuulub ka selline nähtus, mida nimetatakse ökoportree. Eks ökoportree on määratud geneetilise programmiga. Ja ökoportree tähendab siis kirjutise programmiga määratu võrdlust tegeliku elukeskkonnaga. Mida suuremaks muutub diferents ökoportree ja tegeliku elukeskkonna vahel, seda rohkem tuleb kulutada iga päev oma adaptatsiooniprotsesse oma atraktiivsust kulutada selle peale, et elada. Ja selle tulemuseks on see, et väheneb organismi võime vastu panna haiguste tekitajatele. Ühiskonnast sõltub keskkonna saastatus. Õhk, vesi, toit ja nii edasi ja nii edasi. Ühiskonnast sõltub arstiabi kättesaadavus, materiaalsed võimalused, elamud ja palju muud. Indiviidist sõltub elutöö toidu puhkerežiim. Kuid siia juurde indiviidist sõltub ka see, kas indiviid lepib liikumisvaegusega. Kas ta lepib sellega, et ta süsteemikindlalt mürgitab oma organismi alkoholi ja nikotiiniga. Ja. Mulle näib nõmedusena mõelda, et mingi mürgiga, näiteks alkoholiga esile kutsutud vaimne ja kehaline lõtvus tähendab puhkamist. Tegelikult on tegemist mürgitusseisundiga mis tingib pingelise funktsioneerimise reale rakkudele eelkõige ajurakkudele, müokardirakkudele, maksarakkudele koos reaalse kahjustamise riskiga. Ja muidugi on tulemuseks adaptiivne kulutootmise. Extensiivne arendamine põhjustas vajaduse kaitsta loodust. Kujunes roheline liikumine, mis vastandas ökoloogilise mõtlemisviisi tehnokraatlikule mõtlemisviisile. Mõeldes eesti rahva tulevikule kui hädavajalik panna piir sotsiaalolu ja majanduse Sano ignorantsusele käsitlusel, see on tervise suhtes võhikule käsitlusele ning luua nii üldrahvalik mentaliteet kui ka riiklikult stimuleeritavad sotsiaalsed mehhanismid Sanofiilse tervise lembelisuse elulaadi evitamiseks. Eesti rahva tulevik nõuab seda, sest üksnes terve rahvas saab kindel olla enese ja oma kultuuri säilimise suhtes. Progressi loogika loogikaavalduseks on see, et kujunes liikumine Eluterve Eesti eest. Ülemaailmse Tervis organisatsiooni programmi tervis kõigile aastaks 2000 järgides on see liikumine omaks võtnud põhimõte. Hästi informeeritud, ulatuslikult motiveeritud ja aktiviseerunud ühiskond on võtmeelement tervise kindlustamisel. Ja ühte ritta pead astuma paljude erialade spetsialistid andmaks oma parima Eesti rahva tervise heaks. Kokkuvõttes. Eelduseks olla terve annab kehalise aktiivsus, emotsionaalse pinge, neutraliseerimise rahuldustundega, enese teostamisest, hoidumine enese mürgitamisest ning elamine sobivas ökokeskkonnas. Riik peab tervisepoliitika kaudu loomaabinõud ja käivitama sotsiaalsed mehhanismid, mis kindlustavad võimaluse organismi atraktiivsuse suurendamiseks ning samal ajal tõkestavad adaptiivseid nõrgestavaid mõjusid. Aitäh tähelepanu eest. Austatud rektor austatud audoktorid ja vastsed, ülikooli doktorid. Lugupeetud kolleegid, õppejõud tüüpilised kallid ülikooli külalised. Vastavalt statuudile omistatakse Tartu Ülikooli audoktori nimetus teenekatele ja edumeelsetele teadlastele ühiskonna, poliitika ja kultuuritegelastele kes on aidanud Kaasa ülikooli teadlase kultuurisidemete süvendamisele ning ülikooli autoriteedi tõstmisele maailmas. Seoses Eesti rahvusülikooli 75. aastapäevaga on ülikooli rektor ja nõukogu 1994. aasta 27. mail kõige autoriteetsema nimetanud kuus uut ülikooli audoktorit. Lugupeetud. Minister. Lugupeetud koosviibijad. Mul on au ja hea meel esitleda Tartu Ülikooli audoktorit professor pool maatin Bauda. Bioloogia geograafiateaduskond esitas professor põuda Tartu Ülikooli audoktoriks, pidades silmas kahte tema omadust. Esiteks, ta on väga hea teadlane ja teiseks on ta Tartu Ülikooli väga hea sõber. Professor põuda teadlasekarjäär on tüüpiliseks näiteks sellest, kuidas väga hea haridus annab väga hea tulemuse. Ta lõpetanud Cambridge'i ülikooli. Töötanud Bostokina Californias, siis on olnud teaduskonna liige Edinburghi ülikoolis ja praegu on täis professoriks väga mainekas Manchesteri ülikooli teaduse ja tehnoloogia Instituudis. Ta on olnud üks kromosoomivälise pärilikkuse uurimise pioneere ja ühe esimese selleteemalise monograafia autor maailmas. Professor põuda sidemed Tartu ülikooliga on vanad pea 20 aastat on olnud väga tihedad ja väga head. Tema juhendamisel on pikemat aega töötanud kaks meie teaduskonna praegust professorit. Ta on viibinud korduvalt Tartus, pidanud loenguid teadlastele, õppejõududele, tudengitele. Samuti on ta raskematel aegadel olnud suureks abiks mitmesuguste materjalide ja kirjanduse hankimisel Tartu Ülikoolis. Ühtlasi on ta mitmel korral olnud heaks tõhusaks eel referendiks meie teadlaste ja õppejõudude publikatsioonidena. Tihe teaduslik kontakt professor põudaga on loonud tegelikult ühe tänapäeval väga eduka uurimissuuna väga hea rahvusvahelise mainega uurimissuuna Tartu Ülikoolis. Kõike seda silmas pidades esitas bioloogia geograafiateaduskond professor põuda Tartu Ülikooli audoktoriks. Pektor etsenaatus universitaatis, Tartuensis, viirum, Hanoratissimomet, optissimum, molekulaargeneetiku Gregium professorem universitaatis Mancunienzis, Paulum, Roodam Promeritis in Arhipendis meetodis molekulaargeneetika, ET molekulaarbioloogia In eksamine, Anda biogradatyonemicrobioorum, Etin promo venda, ratt joone intermolekulaargeneetikas, molekulaarbioloogi koskve Ankycos kootikos, Estonicos, doktorem, molekulaarbioloogia, Honooris, kausa deklaraavit, koot, Felix, Faustunke. Väga austatud Tartu Ülikooli rektor, akadeemilise pere liikmed, külalised. Mul on au esitleda professor emeritus Jüri Danieli, kes on esitatud Tartu Ülikooli audoktoriks kehakultuuriteaduskonna poolt. Jüri Daniel asus õppima Tartu Ülikooli 1000 944. aastal. Sama aasta lõpul ta emigreerus. Tema haridustee jätkus Kanadas Toronto ülikoolis, kust omandas bakalaureusekraadi algselt kehalise kasvatuse ja hiljem psühholoogia alal. Edasi jätkus. Jätkusid õpingud Ameerika Ühendriikides Illinoisi ülikoolis, kust omandas magistrikraadi spordifüsioloogia ja filosoofiadoktori kraadi organisatsiooniteooria ning kasvatuspsühholoogia alal. 64.-st aastast alates on ta õppejõud Toronto Ülikoolis, olles hiljem pikka aega kehalise kasvatuse ja terviseõpetuse teaduskonna dekaan ja korraline professor. 79.-st aastast jätkas Jüri Daniel tööd professorina Toronto Ülikooli arstiteaduskonna käitumisteaduste osakonnas. Tema ühiskondlik aktiivsus on olnud erakordselt suur. See väljendus mitmete organisatsioonide juhtimises. Kanada ülikoolide kehalise kasvatuse, teaduskondade juhatajate ja Ontario provintsi konsiilium Kanada terviseõpetuse kehalise kasvatuse ja rekreatsiooniassotsiatsioonikomitee, Kanada Punase Risti uurimis- ja arengu komitee. Nimetatud organisatsioonide juhtimise eest on professor Danieli Audrostad nii Kanada valitsuse kui ka inglise kuninganna poolt. Rääkides akadeemilisest tegevusest. On professor elektrena Jüri Daniel, õpetanud mitmed ained nagu kinesioloogia, terviseõpetus, uurimismeetodid, administratiivteooria ja stressiteooria. Tema juhendamisel on valminud ja kaitstud üle 60 väitekirja. Paralleelselt administratiivja õppetööga pälvis ta tunnustuse teadlasena. Tähelepanuväärsed on tema tööd kasvatusteooria, spordipsühholoogia ja terviseõpetuse alal. Tan autoriteet psüühilise stressi regulatsiooni valdkonnas. Lisaks arvukatele artiklitele üheksa raamatu õppevahendi autor. Rääkides kontaktidega Tartu ülikooliga, võib öelda, et see algas 1976. aastal. Tema kaasabil on osutunud võimalikuks lähetada noorteadlasi Staseerimisel Toronto Ülikooli korraldada ülikooli naisrühma esinemisturnee Kanadas. Ja 89. aastal organiseeris Jüri Daniel Eesti olümpiakomitee tugipunkti Kanadas, kasutades selleks ära oma autoriteeti eesti emigrantide hulgas. Ta on viibinud külalisprofessorina Tartu ülikoolis kehakultuuri teaduskonnas. On pidanud siin loengutsükli stressist ja sele regulatsioonist. Tema kuulajaskonna moodustasid paljude teaduskondade üliõpilased. Samuti on väärtuslikud tema juhtnöörid õppetöö korralduse ja juhtimise ning liikumis- ja sporditeaduste alase tegevuse organiseerimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et Jüri Daniel on pälvinud suure tunnustuse akadeemilise kehakultuuri, hariduse ja tervisekasvatuse organiseerimisel liikumise ja sporditeadlasena ja koostöö arendamise Eesti ja Kanada sporditeadlaste ning olümpialiikumise vahel. See on alus selleks, miks professor Daniel on esitatud Tartu Ülikooli audoktoriks. Tänan tähelepanu eest. Summis aus spiikis rektor, ET senaatus, universitaatis Tartuensis, viirum, honoratissimometogtissimum, Indoktrina reerum, gümnastikarum, illustressivum, professorem, emeritum, universitaatistorantiine veneraabile, Jüri Taaniel. Proom eritis Insignivus in Atletiseduk andis instuudiookine seoloogia Etoktrinavaletuudinis adve Ingo operation promo venda interVirostoktos, reerum gümnastikaarum Estonicos, et kanadenses, et interakadeemias olümpikas doktorem, kine seoloogie, Etreerum, gümnastika, Rum, Honooris kausa deklaraavit kvot, Felix vastub siit. Väga austatud rektor. Daamid ja härrad. Mul on au täna Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nimel esitada audoktoriks proprofessor emeriit Johannes Piper kes on Göttingeni Max Plancki mentaalse instituudi meid professor, tuntuim eesti pärit hooga. Füsioloog. Professor Piipeli teaduslike publikatsioonide üldarv läheneb 600-le. Nende hulgas on mitmeid monograafiaid ja peatükke eriala käsiraamatutes. Johannes Piiperi tööd käsitlevad hingamisfüsioloogia üksik- ja üldküsimusi. Ta on põhjalikult uurinud gaasiainevahetuse mehhanismide kaladel kahe paiksetel lindudel ja imetajatel ning kujunenud silmapaistvaks võrdleva füsioloogia eriteadlaseks. Kõrgelt hinnatavad on tema tööd hapnikuallveeool arteriaalse diferentsi põhjuste selgitamisel ja hingamisgaaside difusiooni seaduspärasuste kiiruurimisel. Oma teadustööga on ta loonud hingamisfüsioloogiaalase koolkonna, kasvatanud Linkovitanud Göttingeni Is hulgaliselt maailma eripaigus töötavaid füsioloogiat. Johannes Piiperon sündinud 11-l novembril 1924. Tema isa, Tartu Ülikooli zooloogia professor Johannes Piiper oli aktiivselt tegev eestikeelse ülikooli rajamisel. Alg- ja keskhariduse omandas täna austatav Johannes Piiter Tartus 1931 korda 192. Sõjakeerises Saksamaale sattununa jätkas ta õpinguid Göttingeni Ülikooli arstiteaduskonna aastal 1947 kuni 52. Meditsiinidoktorikraadi kaitses sedasama ülikooli juures 1954. Ta on täiendanud ennast füsioloogia alal Buffalo Ülikoolis. Ta on täiendanud end füsioloogia alal Buffalo ülikoolist New Yorgis siiralt töötanud assistendina Göttingeni Max Plancki Eksperimentaalse Meditsiini Instituudi füsioloogia osakonnas. 1971.-st aastast sai ta selle Instituudi direktoriks. Professor Peeter on rahvusvaheliselt tuntud hingamisfüsioloogina jaganud oma teadmisi ka eesti arstiteadlastele. Ta on oluliselt kaasa aidanud Göttingeni ja Tartu Ülikoolivaheliste suhete arengule. Johannes Piiper on vaieldamatult silmapaistvaim eesti päritolu füsioloog, kes on mitmete teaduslike ühingute auliige. Tount Šveitsis asuva Freiburgi Ülikooli audoktoriks. 1991 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Samuti on ta 18 nii Euroopa kui Ameerika teadusliku ühingu liige. Professor Johannes Piiter valimine Tartu Ülikooli audoktoriks langeb kokku tema 70. sünnipäevaga. Professor piipar on korduvalt käinud kodulinnas Tartus ja esinud Ülikooli arstiteaduskonnas. Viimane suurem loengusari lõppes möödunud nädalal. Tema töö füsioloogina on innustavaks eeskujuks Tartu arstiteaduskonna õppejõudude ja üliõpilastele. Summis Auspiikis rektoretsenaatus universitaatis, Tartuensis Virum honoratissimum, ET Octissimum füsioloogum illust, Rissimum, professorem instituuti, medi kiine eksperimentaalIskordingensis, noomine, maks, plankvokaati, veneraabilem, Johannes Piiter Promeriti Cinzignibus infunktsiooni pus respirandi investi kandis ins hoola füsioloogia, respirandigreanda ATK vein vinkulis interVirozdogdases toonikos Etbere krinos proferendis doktorem füsioloogia honoris kausa deklaraavit kvat Felix Faustumpe. Lugupeetud rektor, austatud daamid ja härrad. Professor emeritus doktor dioloogia Hunooris kausa. Elmar Silvester Saluma sündinud Teppan on esitatud Tartu Ülikooli audoktoriks Tartu Ülikooli usuteaduskonna poolt. Ta sündis 15. detsembril 1908. aastal Tartumaal. 1929.-st aastast asus õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1937. aastal. Teoloogia magistrikraadiga. Magistritöö oli pühendatud dialektiliselt dioloogiale ühele teoloogiavoolule, mis tollal Ida-Euroopas oli üsna vähetuntud. Peale ülikooli lõpetamist töötas Elmar Saluma Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus filosoofia, ajaloopsühholoogia ja usuõpetuse õpetajana. 1939. aastal ning 1940. aastal töötas Elmar Salumaa õppeülesande täitjana Tartu ülikooli usuteaduskonnas süstemaatilise teoloogia õppetooli juures ning pidas loenguid kristliku dogmaatika eetikaalalt kuni Tartu Ülikooli usuteaduskonna sulgemiseni 1940. aasta suvel. Teise maailmasõja hotell töötas ta Tartus koolide inspektorina. Kuid Saksa okupatsioonivõimud süüdistasid Elmar Salumad natsionalistlikud meelsuses ning talt võeti Tartu linnas elamise õigus. Selle järel asus ta tööle vaimulikuna Otepää luterlikus kirikus. Kohe pärast sõja lõppu meie kodumaal. 1944. aasta sügisel vahistati Elmar Salumaa süüdi nõukogude võimude poolt süüdistatuna koostöös saksa okupatsioonivõimudega ning saadeti asumisele Altai krais, kus oli üle 10 aasta. Vabanedes 1956. aastal kutsuti ta tööle Eesti Evangeelse luterliku kiriku konsistooriumi referendiks ning usuteaduse instituudi õppejõuks süstemaatilise teoloogia alal. See instituut oli alates 1947.-st aastast Tartu Ülikooli suletud usuteaduskonna õigusjärglaseks. Üle 30 aasta on professor Elmar Salumaa töötanud selles instituudis Tallinnas, nii et praegused Eesti Evangeelse luterliku kirikujuhid enamik vaimulikke ja mitmed Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõududest on professor Elmar Salumaa õpilased sellest ajast. Samuti on professor Elmar Salumaa õpilasi 1930.-te aastate lõpust õppejõudude Ena mitmel alal töötamas Euroopas ja Ameerika ja Euroopa ja Ameerika mandril kõrgkoolides. Millised on professor Elmar Salumaa? Tee need Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Eesti ideoloogia teaduse ees? Nõukogude võimu aastakümnete jooksul on Elmar Salumaa olnud üks innukama ideoloogilisi mõtte kandjaid Eestis aastakümnete vältel. Oludes, kus vastavateemalisi töid trükis avaldada võimalik ei olnud, on ta kirjutanud ja tõlkinud erialaseid töid, koostanud masingi, realisi dioloogilisi kogumikke, üle 50 köite, igaüks neist on tublisti 100 lehekülge. Kas on kirjutanud digitaalse uurimuse kristliku eetika kohta ligi 1000 lehekülge masinkirjas ning märksõnalise dioloogia leksikoni eesti keeles üle 1000 lehekülje masinkirjas on tõlkinud arvust tult dioloogilist õppekirjandust usuteaduse instituudi tarvis. Nendest mitmed on viimastel aastatel ilmunud ja tarvitusel Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppetöös on koostanud ka neljaosalise filosoofia ajaloo. Nendest on trükis ilmunud kaks esimest osa, kiikaeg ja keskaeg, kumbki on oma 250 lehekülge. Väärib märkimist Eesti kultuuriajaloo seisukohalt, et Elmar Salumaa on alates oma õpingute ajast Tartu Ülikoolis kuni 1960.-te aastateni katkematult viljelenud memo, Aristikat ja arvatavasti ka need tööd. Kunagi saavad avaldatud. Elmar Salumaa konsistooriumi referendina on saanud esindada Eesti teoloogiat ka väljaspool tolleaegse Eesti NSV piire ning ta on olnud hinnatud teoloog luterlikku kirikute maailmaliidu ringides. Sellepärast, et professor emeritus Elmar Salumaa on oma on kõige praegusel hetkel kõige tuntum eesti teoloog nii Eestis kui väljaspool Eestit esitas Tartu Ülikooli usuteaduskond tema Tartu Ülikooli audoktoriks bioloogia alal. Summis Auspiikis rektor, ET Senatus universitaatis Tartuensis viirunhanoratistsimum, ET optissimum, teoloogum, illustressivum, professorem instituuti, teoloogia klesi konfessioonis, luteri evangeelse Estonia veneraabile, Elmar Salumaa Promeeritisensiignibus indisi, Liina teoloogika promo venda etist ribu enda In Patria Nostra Etin regiooni pus ali, Sorbysteraarum In Literis dioloogitiivses toonikis grandis item in general teoloogoorumedukando in Estonia in Annis Wellumultimumise klienti, buss, doktorem, teoloogia fonooris, kausa deklaravid, kuvat Felix vastunkve siit. Professor doktor Elmar Salumaa tänab kõrgeaulist Tartu Ülikooli selle aunimetuse omistamise eest ning tänab ning tervitab Tartu Ülikooliperel ning teatab, et tervisliku seisukorra tõttu ei saada tänasel päeval kahjuks tartus olla. Härra minister. Härra rektor, minu daamid ja härrad. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnal on au esitleda teile Helsingi ülikoolis soome-ugri instituudi juhatajat professor Seppo Suhost kes on tuntud soome keeleteadlane, Soome lähimate sugulaskeelte, sealhulgas eesti keele tuntud uurija Soome-Ugri Seltsi esimees Eesti asjade eest hoolitseva tehnika, Friedebert Tuglase seltsi aseesimees. Ta on õppinud Helsingi ülikoolis olnud läänemeresoome keelte instituudi assistendiks, kaitsnud doktoriväitekirja liivi keel alalt ning määratud Soome vabariigi presidendi poolt läänemeresoome keeltekorraliseks professoriks. Seppo Suhose käe all on tema poolt juhatatav instituut saanud eriti tähelepanuväärseks eesti keele ja kultuuri õpetamise uurimise ja populariseerimise keskuseks. Praegu on seal olemas omaette eesti keele ja kirjanduse eriala. Töötavad pidevalt kaks eesti keele ja kirjanduse lektorit ja külalisprofessor Eestist. Sepa soomlane, ühtlasi Helsingi Ülikooli sihtasutuse Eesti Instituudi juhataja mille eestika raamatukogu on praegu välismaa täiuslikumaid. Preeso seppa, Suhasel on kauaaegsed, teaduslikud ja muud kontaktid Eestiga. Ta on teinud tihedat koostööd Tartu Ülikoolis soome-ugri keelte omaaegse kateedriga, praegu Uurali keelteharuga Eesti Teaduste Akadeemia omaaegse keele ja Kirjanduse Instituudi ka praeguse Eesti keele instituudiga. Ta on ise uurinud ka eesti keelt nii kirjakeelt kui ka selle murdeid pidanud aastaid neist loenguid ja seminare, tema juhendamisel valminud hulk vastavasisulisi seminari, diplomi ja litsentsiaadi töid. Sepa suomen kuulub juhtivaktivistina ka Eesti fondi mis on kogunud soomes suured summad ja jagab Eesti teadlastele kultuuritegelastele ja üliõpilastele stipendiumi uurimistööks ja enda täiendamiseks soomes. Oma esinemistes ja kirjutistes on ta pidevalt tutvustanud Eestit eesti teadust. Tema poolt juhitav Eesti instituut on sel kombel kujunenud tõeliseks eesti kultuuri-kultuuri ja olmet tutvustavaks keskuseks, kus omakorda alatasa esinevad külalised Eestist. Kõige selle põhjal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on esitanud prossosepa Suhase Tartu Ülikooli audoktoriks. Summis Auspiikis rektor, ET Senatus universitaatis Tartuensis Viru mehaanoratissimum, Etoktistimum, filolacum, Excelente stuudioorumliteraarium, konitoorem, professorem, veneraabilem, Seppo suhu annen Promeritis inses investi kandis lingis Estonice Konsangviineist, Etti, informovendiskonniptiooni pus interstuudioosases toonikusetsiinikus, doktoorem, filoloogia fonoris, kausa deklaraavit, kvot, Felix saastumplesiit. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond On rõõmuseta võib tutvustada teile kateist autoktorit. Professor Tourefon üks, Külli. Pressatturefon üks küll on saavutanud maailmakuulsuse kahel alal semiootikas ja psühhosomaatilisi ess meditsiinis. Semiootika alal on tema tööd tähtsad kolmes valdkonnas. Esiteks semiootika fundamentaalküsimused, mis on seotud eriti tema käsitlustega oma isa Jakob üks Külli tööd edasiarendamisel. Mõned neist ka kaasautorluse sisaga ning nende interpreteerimisel, mille kaudu on Jakobson üks küll oli kui semiootika ühe klassiku tööd saanud tänapäevaks ülemaailmse tuntuse. Teiseks semiootika meditsiiniseoste analüüs, eriti psühhosomaatilisi meditsiiniteoreetiliste probleemide seisukohalt. Ja kolmandaks biosemiootika, sealhulgas põhjapanev töö endosemiootika alal. Psühhosomaatilisi meditsiini vallas on ta maailma põhjalikuma sellealase teose leiab muhter, psühhosomaatiliste meditsiin, koostaja, toimetaja ja peamisi autoreid. Teose ilmunud neljas trükkis ajavahemikus 1972 kuni 1990 ja kujunenud selle eriala klassikaliseks allikaks. 1989. aastal külastas professuur, on üks küll Eestit esinedes niisiis sealt alates Tartus tookord konverentsil ning viibides ka Tartus ja puhtus nimelt perekonna suvekodus puhtus on bioloogiajaam. Ja on nähtavasti täiesti põhjendatud märkida seda, et ta on igati püüdnud garanteerida perekonna endise suvekodu püsimist bioloogiajaamana. Preseduurefon üks artikleid on avaldatud loomulikult kogu maailmas, kuid olgu mainitud, et ka meil Eestis ajakirjadesakadeemia ja Eesti loodus on üks kuni valimise eelduseks ja aluseks Tartu Ülikooli audoktoriks on Tartu Ülikooli pooselt semiootiliselt arstid, jõuslik, uuringute kõrge tase ja rahvusvaheline tuntus meie omas Ülikoolis. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on kõige selle põhjal esitanudki prossatuurefon üks Külli Tartu Ülikooli audoktoriks. Summis Ausbiigis rektor, etsenaatus, universitaatis, Tartuensis, virunhanoratistsimum, Etogtissimum, stuudioosum, maksime egregium in semiootika kiina psühhosomaatika professoreneraabile tuure von üks küll Promeeritis Investi kanda biosemiootika semiootika Medicynaali in presekvendiskumdignitaate traditsiooni pus generis illustris Baltic Estonia. Doktuurem semiootika on, uuris kausa deklaraavit kuvat Felix Faustunkve, Sid. Tartu Ülikool tunnistab, et Piia Post on täitnud füüsika-keemiateaduskonna geofüüsika eriala doktoriõppekava täies mahus ning kaitsnud väitekirja kahest kiirguslikust kiirguslikult efektiivsest pilvisuse baromeetrist ja talle on antud filosoofiadoktori kraad geofüüsika alal. Lugupeetud rektor professor Peeter Tulviste. Armsad akadeemilised kaaskodanikud. Gustav Suitsu luuletusest õnnesoov on mulle alati kõige olulisemana tundunud tema lõppread selles kuidas akadeemilises elus tuleb otsida seda meetodit villavaral vana sukemetest uut inimest luua. See on tänasel päeval täpselt niisama aktuaalne ülesanne kui Eesti riigi sünni juures. Kui mõtleme kodaniku moraalikasvatusele kõikidele nendele inimestele kelle tõttu Eesti riik on olemas. Kui Eesti riik rahvuslikuna sündis siis see tähendas ühtlasi ka tohutut pööret hariduskorralduses. Tema keelne elementaarharidus oli vana mitu sajandit. Aga seda haridust võimaldati ikkagi võõrana. Aastast kuni 20.-te aastate keskpaiga me tihti kõik, mis võimalik et eesti haridust juhiks seaduse ja vahendite rahaliste vahendite abil eesti rahvas ise. Ilmselt saadi aru, et Eesti riik, tema iseseisvus, kestvus eeldab rahvuslikku haridust, sest ta on ise selle tõttu võimalikuks saanud. Tõsi, siis olid aktsendid pisut teistsugused kui tänapäeval. Siis oli esikohal tema keeldus millele alles ehk järgnes uurimistöö produktiivsus. Ja ülikooli kui universituse avatus tuli ehk alles pärast seda. Sest oli tarvis, et haridusredel olekski lõpuni eesti keelele toetu. Tänapäeval on Tartu Ülikoolis esikohal ilmselt avatus. Uurimistöö tuleb selle kaudu. Ja emakeelsus tuleb Eesti akadeemilises elus üldse uuesti ettepoole tuua, sest avatud maailmas on ema keeldust vaja kogu aeg kaitsta, see ei püsi seal iseenesest. Lugupeetud. Akadeemilised kaaskodanikud. Mina olen Tartu ülikoolilt saanud väga palju ja abikaasa eriala. Töö. Õpetajal Jaak Põldmäe, Paul Ariste, Harald Peep tudengid väga selle karastuse, mille tõttu on võimalik vastu pidada. Niisiis, mul on põhjust Tartu ülikooliga isiklikult tänada. Kuid ma arvan, et Tartu ülikoolist on saanud kõik, kellele Eesti riik toetub sõltumatult sellest, kas nad ise on Ülikoolis õppinud või ei ja nii juba põlvest põlve. Täna just täna siin on selles suhtes väga haruldane päev Tartu Ülikooli ajaloos. Enne sai audoktori nimetuse professor Johannes Piiper juunior ja pärast sai doktorikraadi tema õepoeg Terko. Jälviste sean siis Piiperite suguvõsas emakeelse Tartu Ülikooli ajaloos. Kolmas akadeemiline põlvkond. Kui nüüd kõiki neid kohustusi, mis Eesti riigikandjatel Tartu Ülikooli ees on kokku lugeda, siis majataksimad lühidalt kolmeks. See on kõigepealt hooned, Nende ehitamine, nende remont, nende korrashoidmine, sest Tartu ülikool kui alma maator on ühtlasi ühe kodualus Eesti kõrgharidus. Tartu ülikool vajavad oma kindlat katust, alust ma püsivaid seinu, mille vahel akadeemiline elu saab vildakas olla. Teiseks seadusandlus, eeskätt muidugi mõistete defineerimine selleks, et oleks selge, millistest suhetest on üldse jutt. Ja see eeldab ennekõike ka universitlase täpselt niisamuti nagu ka ülikoolid defineerimist praeguses seadusandluses, see ei ole läbi mõeldud. Aga see peab läbi mõeldud olema. Tegelikult lähtekoht on väga lihtne. Ülikool algab sealt, kus on olemas professuur. Kõige lihtsam ja kõige traditsioonilisem määratlus minu arvates üldse. Ning kolmas see on kõik, mis puudutab õppekorraldust või laiemalt võttes neid põhimõtteid kuidas ülikooli kui kõrgeimat teadusasutust finantseerida. Ma arvan, et need kolm probleemirühma on nii hästi sel kui ka järgmisel akadeemilisel aastal. Kogu aeg päevakorral jäävadki päevakorrale nii kaua, kuni ei ole selget lahendust. Siit esimese soovina see teile ette, seda lahendust näeksite. Enne rääkis professor Atko Viru sellest kuidas me muutume vanaks, jääme viletsaks ja läheme rasva. Ma arvan, et need ülesannet, millest ma hetkel della ainult mõne viite andsin, et need ülesanded ei lase vaimul rasva minna. Teiseks, ma sooviksin väga, et see meetod millele ülikooliõpetus alate väheneb oleks produktiivne ja et võiksite ka selles isiklikult veenduda. Kolmandaks. Ma soovin teile seda, et inimeste poolt loodud teadvuse selgitatud tõde annaks teile kindlust ja rõõmu sellest. Rektor magneificus professor Peeter Tulviste, austatud kohalviibijad. Eesti ülikoolide rektorite nõukogu esimees, professor Olav Aarna on volitanud mind ütlema mõned sõnad selle väikese grupi inimeste poolt. Me tahaksime edasi anda mitu soovi. Ja need soovid oleksid järgmised. Esiteks, et eestikeelne ülikooliharidus ja akadeemiline maailmavaade püsiksid Eestis iidest siin majas väga kaua aega sisuliselt lõpmatuseni. Teine soov oleks järgmine, et ühel järgmistest samasugustest pidulikest üritustest oleks meil au ka austada Tartu ülikooli Nobeli preemia laureaati kes on Eesti ülikoolis saanud hariduse ja siin tehtud tööde põhjal ka oma preemia väärinud. Ja kolmas soov oleks selline, et sellel suurel hulgal värsketel doktoritel tulevastel professoritel, kelle väga tubli produktsiooni osa sellest produktsioonist me täna siin nägime, oleks võimalikult palju töökohti ja sealhulgas võimalikult palju neid töökohti. Ka Eesti vabariik. Nii et veel kord õnnitleme kolleegide poolt. Kooli ja isiklikult head kolleegi Peeter Tulviste. Teiseks lubage mul edasi anda ka parimad soovid Tallinna Pedagoogikaülikoolilt ja ette lugeda tagasihoidlik auaadress. Kõrgesti austatud Tartu Ülikooli rektor professor Peeter Tulviste. Akadeemia Gustav Jaana 1632. aastal rajati kui tarkusetempel teaduste foorum kunstide hoidja. Vooruste eluase, asus 1919. aastal Tartu ülikoolina oma tõelise kutsumuse teele eesti keeles eesti rahvast teenima. Ja tänasel juubelipäeval tahab Tallinna pedagoogikaülikool oma õnnitluse meie ühisele Kapitooliumi ternitaatisele asetada tänus ja lugupidamises. TPÜ rektor. Lugupeetud kohalviibijad lubage mul Tartu ülikooli üliõpilaskonna poolt ette lugeda auaadress Tartu ülikoolile, Eesti ülikooli 75. juubeliaastapäeva puhul. Austatud rektor, professorid, kogu akadeemiline pere. Tartu ülikool kui rahvusülikool on ja jääb eestluse säilimise kindlustajaks. Tartu ülikooli üliõpilaskond tunneb uhkust olles osa sellest akadeemilisest perest, mis kannab kõrvadel au selle eest, et eestlasest tudeng eestimaal Eesti keeles saab kõrgemat haridust. Peame tänama oma ülikooli endisi ja praegusi juhte. Me lubame, et praegustest üliõpilastest saavad sama head Eesti kultuuri ja hariduse kandjad. Et Eesti ülikool võiks kesta igavesti. Elagu kasvagu ja õitsengu. Eesti ülikool, Tartu ülikooli üliõpilaskond. Austatud rektor ektselencid magneifitsensid, hea akadeemiline pere. Mul on rõõm edasi anda tervitus eesti rahvuskomiteelt Ühendriikides. Soovin Ülikooli üritusele head kordaminekut. Oleme mõtetes teiega, Juhan Siimonson, Eesti rahvuskomitee ühendriikides president. Ja ühtlasi on mul väga hea meel teada anda, et Eesti rahvuskomitee ühendriikides on juubelikingina ülikoolile üle andnud 5000 dollarit mida hakatakse kasutama Eesti rahvuskomitee ühendriikides. Stipendiumi maksmiseks. Tänasel päeval on saabunud õnnitlus ja tervitustelegramme Ülikooli vilistlastele. Suursaadik Margus Laidre, alt suursaadik Trivimi Vellistet, suursaadik Riivo Sinijärvelt. Eesti vabariigi peakonsulaadid Austraalias, Eesti vabariigiministritelt, Toomas Viloosiuselt ja Andres Lipstok-ilt. Tartu Ülikooli au doktoritelt ja auliikmetelt. Professor Endel Tulvingut, professor Seva lood, Antonov Romonovskilt professor Olev trassilt, professor Endel Arujalt. Hilja aunalt. Suursaadik Henning von Wistinghausen elt Soome instituudilt. Helsingi. Ülikoolil. Täname kõiki heade soovide ja õnnitluste eest. Et meenutada emakeelse Ülikooli rajajaid asetab ülikool täna pärjad professor Peeter Põllu hauale. Ja riigivanema Jaan Tõnissoni majale. Aitäh.