Kui üks kirjanik on sündinud Pariisis oma 10. eluaastani ta korralikult inglise keelt ei rääkinud. Suure osa oma pikast elust on ta elanud Lõuna-Prantsusmaal ta Prantsusmaal surnud. Kas me saame siis niisugust kirjanikku pidada inglise kirjanikuks? Teisest küljest, see mees on kirjutanud, et üle 20 romaani 29 näidendit, seitse novelli ja jutukogu inglise keeles ja kõik peavad teda inglise kirjanikuks. See mees on Williams Moom ja nüüd on stuudios kirjastusega Noopus omanik Tõnu Lember. Kuna see kirjastus on spetsialiseerunud suuresti Emoomi loomingule, siis on selge, et me räägime täna Moomist. Aga Tõnu Lember, esimene küsimus. Kanoopus üks tähendus sellele sõnale on, et see on lõunapoolkera üks paremini nähtavaid tähti. Mis te selle kohta ütlete teiegi? Füüsik Ma oma kirjastuse nime omal ajal oli aastal 2001 vist, kui ma nüüd hakkan järele mõtlema valisingi just selle tähe järgi. Kanoopus on lõunapoolkera kõige heledam täht ja üldse tähistaevas heleduselt täht number kaks. Esimene siirius ja lõunapoolkeral vanasti meresõitjat leidsid lõuna suuna üles just kanoopuse järgi, just nii nagu põhjapoolkeral põhjanaela järgi. Ja vot mulle see, see niisugune suuna idee meeldis väga. Ma mõtlesin omas mõttes, et kui keegi ütleks mulle, et vot kui tore valik, et selle järgi saab suunda seada, aga keegi pole veel seda öelnud, aga pärast seda, kui ma selle toreda tähe leiu peale tulin, siis ma sattusin lugema seda, mida muidugi paljud inimesed teavad, et kanoopus oli ka Sparta kuninga Menelaose hea sõber. Menelaos oli siis see Sparta kuningas, kelle abikaasa Ilusa Helena Trooja prints Paris ära röövis ja, ja mille tõttu aga Trooja sõda algas. Ja kanoopus oli siis selle laeva tüürimees, kus lehvis Menelaose lipp. Ja kui nad läksid koos oma venna Agamemnon ega siis troojat vallutama ja ilusat Helenat tagasi võitma. Nii et kanoopus oli siis tüürimees ja igapäevases elus, kui sõda ei käinud, siis ta oli ka loots, kes aitas Sparta tuhandete saarte vahel samuti õiget suunda leida. Et ka see, see tõlgendus meeldib mulle väga. Aga pärast ma olen muidugi leidnud veelgi kanoopuse vasteid ja üks neist on Vana-Egiptuse sadamalinn Niiluse jõe suudmes, kus kunagi toimuseks väge merelahing ja veel üks tähendus on Euroopas, oli üks inglise eskaadri soomuslaev esimeses maailmasõjas. Nonii, Tõnu Lember, te olete teinud tõsist rahvahariduslikku tööd, siin õpetaja nagu ta jama erialalt olete olnud, aga siis järgmine küsimus saab olla Te, olete suuresti väljanud Momi loomingut, see ilmselt nõuab lepinguid, see nõuab mingisuguseid kokkuleppeid, kontakte esiteks, kuidas tekkis valik ja kuidas te saite need õigused endale. Jah, see kõik kogu see lugu ulatub tagasi seitsme aasta tagusesse perioodi, kui ma esimese raamatu välja andsin, milleks oli romaan kitsas nurgake? 1932 ilmus originaal ja selle Moom väidetavalt või arvatavasti kirjutas just käteraas oma villas villa Moreskis. Aga selle kitsanurgakese juurde viis mind nüüdseks juba lahkunudki kirjanik Juhan Saar, kes seda väga soovitas ja ütles mulle palju aastaid tagasi, et see on üks tema lemmikraamat olnud ja loe seda kindlasti. Aga noh, see kitsas nurgake oli päris juhuslik valik. Aga enne seda kooliajal, eks ma lugesin, nagu me kõik muidugi Momi kuu ja kuue teenilistmis eesti keeles ilmus ühena vähestest raamatutest ja see mulle noh teab mis sügavat mõju ei avaldanud, aga palju rohkem mõjus mulle Loomingu raamatukogu sarjas, mis 59. aastal ilmunud novellikogu värisev leht kus oli neli Momi novelli ja pärast ma andsin selle raamatu uuesti välja istuli, kas 2003 või 2004 originaalis oli kaheksa novelli ja vaat seal üks nendest neljast novellist, siis mille nimi oli Edward Barnaari langus. See mul on siiamaani muidugi hästi meeles ja ma loen seda tihti uuesti üle. Vaat see avaldas mulle mõju. Tegemist oli ta hitiga just nagu just nägugi kääni lugu kuue kuuebennile. See Ameerika ärimees sõitis sinna, et uusi Ameerika meetodeid edendada jäigi sinna piirkonna Unile, filosoofiline rahu võttis ta endasse ja see inimene oli varsti hoopis üks teine inimene. Tema loomingul on kolm niisukese sort lõiku või alajaotusteks, need näidendid, romaanid ja lühiproosa. Kas lühiproosa on see kõige jäävam osa tema loomingust või mis on teie oletust raske nii-öelda ja mina ütleks, et kõik on võrdselt head. Näituse tegeldi ka vä? Näidendites haigiga kuulsaks 30 aastat, ta kirjutas ainult näidendeid ja oli aeg, kus ta oli Inglismaal kõige enam lavastatud näitekirjanik korraga jooksis Londoni teatrites neli tema näidendid ja sai nendega päratu rikkaks jah, just nimelt seal oleks oleks vist õige sõna tõesti enne kui nüüd tema kireva ja väga põneva elukäigu juurde minna, mis oleks niisugused üldised märksõnad tema loomingu kohta? Ta on mõnes mõttes väga inglisepärane, aga mõnes mõttes ei ole. Jah, see, millest te alustasite meie vestlust, et kas ta olnud inglise kirjanik. Nonii, teda peetakse tavaliselt jahi inglise kirjaniku, selleks vist ei kahtle keegi. Jah, aga noh, päriselt kosmopoliit ta suurema osa oma elust veetis reisides saades kas kolm või neli korda, reisis ümber maailma, tohutu arv kordi külastas kõiki idamaid ja ja korduvalt ütles, et tema hing kuulub idamaadele. Kuigi tal oli au sündida Suurbritannia saatkonnas Pariisis, kus ta isa oli saatkonna jurist ja õppis inglise keele ära juba siis, kui vanemad olid surnud ja läks siis Inglismaale mingisse Rooma oma onu juurde kirikuõpetajast onu, isapoolne onu Elascentis Inglismaal ja kas 10 või 11 aastasena umbes läks sinna ja ja siis ta elu kõik muutus halvemuse poole kardinaalselt, onu oli emotsionaalselt külm ja jõhker, tõrjuv inimene ja väike William jäi üksinda kõigi oma muredega lisaks veel keeleprobleemid ja kogelemine. Ja ta väga omandas sellise tõrjuva hoiaku elus siis selles selles varases lapsepõlvestaadiumis nimetame ka ära, et ta sai arstidiplomi, töötas ka Londoni ühes vaste linnaosas, nii et tal on niisugune kokkupuude vaestega, oli esimeses maailmasõjas tari vabatahtlikuna Prantsusmaal arstina aitas sõdura, ta oli jah, selles noh, kiirabi või sanitaarkorpuses, aga ta töötas kiirabiautojuhina omadest küll juba siis arstipabereid. Aga ta oli just autojuht, kiirabiautojuht. Ja sellest esimese maailmasõja perioodist kirjutas ta ühe väga emotsionaalse spiooniraamatu, mille pealkiri on Ashendan. Ja jällegi sõidan selline huvitav momente. Paljud autorid nimetavad Asjendeni romaaniks ja teist sama palju nimetab teda novellikoguks. Et ta tegelikult ongi nii üht kui teist, et Äshandena koosneb 16-st peatükist, millest igaüks on omaette toreda lõpplahendusega novell. Aga kõiki neid seob ühine peal tegelane, Äshendan ja, ja noh, paljude arvates moodustab see kõik kokku ühe toreda romaani. Asendan oli siis muumi enda varjunimi agendina. Aga tähtis olevat ka see spetsialistide arvates, et ta spioonid tõi pedestalilt alla. Spioon Hollaneks, tüütud tuim töö. Saadad aruandeid? Luuraja tähendab, eks ole, ütleme siis võib-olla kes saadab aruandeid, millest jälle erilist kasu mõnikord on ainult noh, niisuguseks vürtsiks, eluohtlikud situatsioonid. Jah, niisugune rutiinne töö tuli sealt välja küll, aga noh, samal ajal Voom oma terase mõistuse ja huumorimeelega oskas näha selles toredaid varjata, tuid momente ja võlu, selles humoristlike olukordi ja teatud mõttes isegi eksootikat luuretöös, tal oli õnne minna isegi Venemaale Peterburi kuid agendiks värvati siis alguses töötas ta Šveitsis, aga Peterburi läks ta Vladivostoki kaudu, sõitis rongiga Peterburi ja, ja ülesanne oli teha kõik temast olenev, et hoida Venemaad esimeses maailmasõjas ja vältida bolševike võimuletulekut. Ja väga vähe jäi Moomil puudu, et see oleks ka õnnestunud. Peterburis oli samal ajal üks teine briti luureagent, briti missiooni raskekahur, nagu paljud on öelnud Sydney Raili kellest oli mäletate kunagi üks inglise telefilm 12 seeria line jooksis meisterspioon, Raili saab neil mängis peaosas ja, ja vot selle Sidney railiga ja inglise suursaadikuga Robin Pruus Locartiga. Nad kolmekesi Peterburis tegutsesid, püüdes toetada, igati keeranskit ära osta, keda vaja ja korraldades lehelile atentaati, aga väga napilt jäi neil puudu sellest eesmärgist, nagu nüüd välja tuleb. Ja see on väga põnev lugu ja kõige paremini sellest loost saab aimu lugedes raamatut Raili luureäss mille autor on sama inglise tolleaegse suursaadiku ravim, Pruus, Lockharti poeg, nimed, samuti ravimi Lacart jaa, jaa, mille kiroscanoopus andis välja 2003. aastal ja seal on viiteid Moomile muide. Et see on üks huvitav niisugune läbi põimunud sümbioos. Sai ära kasutada oma suurt varandust, korraldas seal uhkeid vastu võtta, et vene ja ütleme siis koorekihile muljet avaldada ja, ja nii see, nii see arvatavasti oli, jah, vene aristokraatlik, kuule koorekihile. Aga sellest polnud kasu ja ta väga-väga napilt sai enne bolševike võimuletulekut veel põgenema Venemaalt. Ja teine asi, mis seal Venemaal oli, tal olid kopsud haiged ja sealse Venemaa karm kliima siis mõjus halvasti tema hingamisteedele ja pärast pidi tab mitmed aastad Šveitsi kuurortides veetma juttude järgi ja üks huvitav moment on selle asja nendeni juures veel see, et, et momine Venemaal vaatamata kõigele siiski ilmselt väga meeldis, sest Äshjenderis on ta idealiseerinud elu Venemaal, talle väga avaldasid muljet. Vaguni aknast mööda vilksatavad suured kasesalud ja lokkavad viljapõllud. Laud on mitmes kohas on kirjutanud. Tegelikult oligi näljaaeg ja põldudel vili ei kasvanud või oli kõik juba ära söödud või, või varastatud ja olukord oli väga hull, aga kuidagi Moom nägi seda kas teise pilguga või oli see tema iroonia või kes seda teab. Kas tema ära põgenemise kohta on ka mingisugune lugu olemas. Kui teise maailmasõja ajal sakslased Prantsusmaa okupeerisid siis Hitleril ja Mussolini Franco lolli samal ajal ilmselt kokkulepe, et Prantsusmaa Vahemere rannik kota söör või prantsuse Riviera tal õige mitmeid nimesid, siis siis selle algne kokkulepe oli Franco väed, aga pärast ikkagi olevat lepitud kokku, et Mussolini hõlmab selle ja Mussolini väed olid tulnud niivõrd kiiresti sinna käteraasse, et Movil jäi vaevalt aega põgenemiseks ja ta oli sunnitud kasutama selleks söelaeva laeva, mis vedas kaubalaeva, mis vedas sütt ja väga paljud teised aristokraadid, kes seal elasid, tegid seda nii, et see kaubalaev, kus oli kaheksa või 10 madrust, seal oli, olid reisijaks veel umbes kas oli 400 või 600 aristokraati, kes elasid sellistes tingimustes nagu tavaliselt veetakse lambaid ja selle reisija neil oli kasutada näiteks üks või kaks tualetti sellele meeletule inimeste hulgale kogu reisi ajal ja seal surid kümned inimesed lihtsalt tingimuste kurnatusest. Jah, just just, ja see põgenemine olevat läinud täiesti nagu viimasel silmapilgul Mussolini laevad olid neid taga ajanud, seda ma ei mäleta, mis selle söelaeva nimi oli, aga see oli täiesti nagu nisukene spioonilugu või noh, kuidagi nihuke, põnev põgenemise lugu, millest võiks eraldi keegi kirjutada või äkki Muumongi kusagil oma esseistikat sellest midagi kirjutanud major, sattunud lugema, aga luua mäger ja siis Muum läks Inglismaale, Inglismaalt valitsuse ülesandel Ameerikasse, kus ta Chicagos sõja ajal. Ja alles pärast, kas neil on 44 45, pöördus tagasi siis Prantsusmaale, oma villasse kus oli kõik lagastatud, purustatud hiiglaslik maalikollektsioon, läinud veinikelder tühi, ainuke asi, mis teda rõõmustas, oli siis tore Fatima käsi väravaposti küljes, mis ta tegi Chicagos. Ta pidas seal loenguid, kirjutas näiteks sellesama toreda raamatu tund enne koitu ja ravis ennast kogelemise vastu seal Ameerika arstidel õnnestus see, mida varem kellelgi teisel ei õnnestunud. Täitsa movi kogelemine, milles üldse palju pole räägitud, vähenes väga tublisti, nii et ta sai pidada avalikke loenguid ja olevat muutunud emotsionaalselt palju kindlamaks. Ja muide, Chicagos kirjutas ta ühe oma kõige kuulsama romaani vahe, tera mis on kõige tunnetuslikult võib-olla kõige sügavam, filosoofiline, väga läbi kaalutud tootja, mõtestatud käsitlus inimese saatusest, kes satub Indiasse budismi mõju all, muutub hoopis teiseks inimeseks, et ma väga soovitaks teile võtta kätte raamat nimega vahe tera. Räisas Etš. Me saame rääkida veel mõningates tema teostes, ütleme siis nii üldiseloomustuseks. Kas te ütlesite, et olete avaldanud 25 Momi raamatut? Kirjastuses? Ei öelnud. Ma ütlesin, et mul on avaldanud 21 ja 22. läks eile trüki. Et mina olen 21 neist välja andnud. 22 saab kuu aja pärast ja 23. on praegu tõlkimisel. Pool on juba tõlgitud ja 23. tuleb ka varsti. Ja rohkem litsentse praegu ei ole, aga, aga juba on nagunii-öelda taotlus sisse antud veel kahele tema esseistika kogumikule. Kas need litsentsiomanikud suhtlevad teiega meelsasti mingisuguse väikese eesti Päikese Kirjastus omanikuga? No vähemalt nad ei näita välja, see suhtlemine oleks neile ebameeldiv. Et mulle tundub, et meelsasti ja hea meelega müüvad oma kaupa ehk siis litsentsi Moomi teoste avaldamiseks. Kuigi need tiraažid on meil muidugi palju väiksemad kui kusagil mujal kui kusagil mujal maailmas ja see kõlab uhkelt ja räägime mõnest tema teosest, mis nad teie arvates on põnev, näiteks mul on siin lava peal praegu Raamat teater, eks ole, kaks kõrt tõke tasemel teatriinimest naine on päris, no primadonna, mees, ilus mees, nagu on siin öeldud, eks ole, inglise iludus ja siis selle niisukese. Ühesõnaga, mis on nende elu sisu, kuidas te seda iseloomustaksite, mäng, mäng, mängu võlu, mulle teater ka väga meeldib ja mulle sellest oli omal ajal läti film, nüüd muidugi filmiversioone hästi palju meil kättesaadavad, aga kaheksandal aastal Lätti film Vii Art maane mängis Juliat Julia Läändertit. Mulle see väga meeldis kohe ära. Vaatasin seda filmi korduvalt üle ja lugesin raamatut ja ma tahtsin selle muumiteatri ka ise välja anda, aga Eesti raamat jõudis ette millelegi väike rebimine. Et vot selline lugu oli sellega, et ma teatriraamatut vaatan kogu aeg rõõmu ja sümpaatiaga, aga põnevaks teda küll nimetada ei saa. Ta on ikka niisugune mänguline ja vahva raamat. Kui me põnevusest räägime, siis see, mis teil teatri kõrval on raamat tund enne koitu, vaat see on põnev. Teise maailmasõja lahingutest Inglismaa pärast episoodist, mida Eesti inimene ehk nii väga hästi ei teagi. 40. aastal 26.-st maist kuni neljanda juunini 1940 toimusid Flandrias lahingud, mille mastaape ei saa eesti omadega kuidagi võrrelda. Inglise 300000 meheline ekspeditsioonikorpus võeti Prantsusmaal saksa vägede poolt koti ja nad pidid oma elu päästmiseks peaaegu et kabuhirmus tagasi Inglismaale põgenema 300000 meest. No see oli, see kuulus tank kööki, lugu just täpselt niimoodi. Ja vot sellest algab peale romaan tund enne koitu, täpselt täpselt niimoodi. Ja kas Moom näeb oma raamatus, et Hitler laskis inglastel põgeneda ja taganeda, et nad ei teinud seda asja veelgi raskemaks ja ma arvan, et täpselt täpselt täpselt ma oleks seda ise öelnud tagasi. Just just nimelt ta näeb seda. Tema näeb nii, jah, ja tal oleks Hitleril oleks olnud võimalus purustada need Inglismaa või Suurbritannia ja liitlaste väed. Kerge vaevaga. Ma arvan, Luftwaffe peremehetses inglise kanali kohal, aga Nad ei pannud kõiki oma jõudsid vist välja, muidugi nad võitsid selle õhulahingu ja muidugi inglise kuninglik lennuvägi oli väga ja peamiselt aitas inglasi ka udune ilm, aga ka aitas Hitleri suuremeelsus ehk või kavalamad plaanid. Nende sõnade kõrvale võib panna veel ka see, et tal oli kompleks inglaste ees, ta tundis nendega teatud hingesugulust oma südames oleks ta tahtnud olla nendega ühes paadis, mitte vaenlane. See võis olla kahtlemata. Aga lugu on väga põnev, see foon kõiks Dankerki põrgu. Aga noh, selles hirmsas lahingus jääb kadunuks briti vastuluureohvitser, kes siis satub sügavale vaenlase tagalasse ja sakslaste tagalasse peab võitlema ellu Lähme oma ellujäämise nimel. Ja kuidas see läheb, seda ma väga soovitan lugeda tund enne koitu. Ja mis Inglismaa samal ajal toimub? Inglise patsifist Saksa salakuulaja vahel, kes on pugenud inglaste ridadesse lõõmava armastuse leek. Mis sellest juhtub, vat see on raamat, mida ma nimetaksin põnevaks. Nonii, see külm ja kaalutlev inglane siis ka ojja kirgede maailmas. Nüüd üks raamat veel Elumanud selles raamatus on niisugune noh, ütleme siis eripära ja et siin on kaks tuntud inglise kirjaniku, Toomasardi on meil hästi tuntud. Nende niisugused suhted on võetud luubi alla, teist kirjanikku tänapäeval Eestis vist enam ei tunta ja see nimi polegi tähtis. Kaks kirjanikku, kuidas siis näeb, Moom nende suhteid, näeb neid väga niukses toredast iroonilisest vaatevinklist ja mõne koha peal isegi natukene naeruvääristavalt ja see on omamoodi huvitav, no ta ei ole ka kindlasti seal ei ole mingit põnevust, ei ole eksootikat. Vaata, üks märksõna Momi loomingus on eksootika, väga paljud tema romaanid, novellid või näidendid, toimuvat kusagil idamaades kaugel varjendis. Kui nad ei toimu idamaades, siis nad toimuvad kas laeval teel sinna või laeval teel ära või, või, või mitte ühes ega teises. Siis vähemalt on peategelane viibinut idas palju aasta oma elust ja mõtleb sellele tagasi. Vot selles elu mõnudes ei ole seda ja ta on kuidagi teistmoodi. Ja sedasama elumõnud moon kirjutaski kärbseraas oma villas, ühe esimese romaanina ta Inglismaalt lahkus kaunis suure skandaaliga. Põhjuseid oli mitmeid, ta läks tülli teiste kirjanikega ja tema. Kuidas seda nüüd kõige toredamat öelda, tema ütleme Oskar Vaildi hoiatav eeskuju oli silme ees, kes homoseksuaalsuse tõttu pidi ka vanglasse minema. Vaat selle kõige tõttu siis mu põgenes käperasse ja seal ta nagu natukene kibestunult võib-olla kirjutas selle selle romaani elumõnud võib-olla natukene. Mulle see elu on olnud, nii väga ei meeldi, teised on mul nagu lemmikumad, aga muidu muidu oled kõik toredad. No muidugi see Vahemere rannik, üks põhjus oli see, et tema kopsud lihtsalt nautisin seda kliimat hoopis teistsugust kliimat ja räägitakse, et kui mu oma esimest korda oma jala Vahemere ranniku äärest tõllast välja tõstis siis olevat ta öelnud, et vaat nüüd algab ta elu uuesti, nähes seda, seda hullutavad sina. Taeva erinevaid varjundeid, mägesid, mitte kaugel rannikust. Kõike seda ja kõike seda, kapten raad tundis, et, et seal peaks ta kodu olema. Nojah, ja kui sa oled pururikas edukas kirjanik, siis sa võid ka muidugi nii-öelda ja nii ka otsustada ja nii ka teha. Aga nüüd veel see tema eraelus need tema seksuaalsed kalduvused, et tal oliiv ka. Ta oli abielus ja seda oli kaks korda abielus. Ta oli ükskord abielus. Tütar oli kaks korda, et see abiellumise lugu oli ka väga keeruline, et see naine, kellega mu oma abiellus, oli kuulsa filantroobi tütar. Panime Siiri ja ta oli Momiga kaunis, jalutame, tahtis last enne abiellumist olevat isegi vastu punninud pikalt, kuni lõpuks nõustus. Siiri, esimene rasedus katkes, kui aga teine paari aasta pärast oli õnnestunud ja nüüd, kui neil jumalata hakkas sündima, siis nad alles abiellusid ja see abiellumine oli olevat olnud ikka täiesti noh, nii-öelda sots, reaalne kokkulepe. Et, et naisele oli vaja isa oma lapsele, nende lapsel päriselt. Aga ma tahtsin lihtsalt perenaist ja võib-olla ka väikest kate vari oma homoseksuaalsusele sealsamas Flandrias, kui ta esimese maailmasõja ajal kiirabiautojuht oli, siis ta tutvus mehega kellenimelisi äral hägston, kellest Stay, tema sekretär, aitäh ja siis ka hilisem elukaaslane, siis ta oli temaga juba nii kaunikesti koos. Kas nad päriselt ka koos elasid ühes majas, seda ei oska keegi enam öelda, aga no käisid tihedalt läbi, käisid koos pikkadel reisidel. Ja see abielludes Siiri teadis seda kõike, aga varsti abielu kestel ikkagi muutusse talle raskemaks taluda kuni lõpuks väljakannatamatuks ja nad lahutasid nagu ikka paraja skandaaliga. Ja vaat siis pärast seda moon koliski Vahemere äärde. Kirjanik on ise öelnud, et no et veerandi jagu oli ta ikka ikka mees. Jah, jah, raske raske öelda, ma jaht ja siis on muidugi ilus ütlemine, et rohkem armastas niisuguseid naisi, kes ei olnud seotud ühe, vaid rohkema mehega, et see oli tema. Kuidagi kuidagi lähedane, jah, jah, jah, ja kui te olete juhtunud lugema romaani üleval villas, mille ta ka kirjutas käperaa sotsiaalsiis ühe selle peategelase väga sümpaatse meespeategelase prototüübiks olevatki olnud seesama eraldi hägston kes tegelikult jõi ennast hiljem põhja ja suri New Yorgis New Yorgi haigla alkohoolikute palatis. Ja veel päris siukses küpses eas, kui ma ei eksi, loom oli siis 70 kaheaastane, kui ta leidis endale jälle uue elukaaslase, uue mees elukaaslase ja kellega ta elas koos vist peaaegu kuni oma surmani. Peaaegu, aga selle tütre Liisaga olid neil ka suhted kaunikesti sassis. Ja kui Mu ostis, siis käteraas endale selle villa villa lugu on ka hästi pikk. Olime villa, Moresk, Moreski villa ja see kuulus varem Belgia kuningale Leopold teisele Belgia kuningale kuulus peaaegu Kärthera poolsaar umbes neli villat ühe tooli, ehitanud endale ühema pihiisale kaks oma armukesele ja vot selle pihiisa villa siis ostiski ja nende villade Oll olevat olnud hiiglaslikud käigud, mille kaudu siis kuningas Leopold külastas oma armukesi ja kõik läbi uurimata praegu, no vot, ja kui müoom siis selle villa Moreski ostis, siis teda nõustavad juristid olevat soovitanud kinnisvaramaksude optimeerimise eesmärgil villa kohe tütre Liisa nimele kirjutada. Niikuinii jääb ju pärast alla ja mu olevat siis legendi järgi pikemalt järele mõtlemata vastanud kahed aitäh. Ma olen lugenud kuningas Leari. Ja ei teinud seda. Ja pärast Liisaga läksid need suhted väga sassi, et et moon püüdis kohtu kaudu tõestada, et Liisa ei olegi tema tütar ja tahtis pärandada kogu oma hiiglasliku varanduse oma sellele teisele. Mees elukaaslasele teda oma lapseks tunnistades. Aga lõpuks ikkagi lisavõitis need protsessid ja sai selle lossitaolise maja ja ilmselt ka kogu mu varandus endale done lemmi surma juba seal ta november, te olete kolanud selle lossi ümber, rääkige ka seda, te tahtsite lihtsalt seda miljööd ja atmosfääri tundma õppida, hoia täpselt nii, see oli sel suvel, mul oli õnn käia käteraas ja ma korraks seal kas anud käpp, kas prantslased ütlevad ka käpp või see on inglisepärane, kuidas tema tütre kätt inglise keep, et sealpoolsaar, eks ole, sera poolsaar kätte raha, isegi selle koha nimi on seal seal käetheraa, sidekriipsuga kõik niimoodi kokku. Kätter asub väga-väga Nissi lähedal prantsusepäraselt Nissi võib olla 10 kilomeetrit nišist Itaalia poole ja teine 10 kilomeetrit on siis Monacos Hispaania poole ja seda kohta nimetatakse kuldseks kolmnurgas ühel pool on seal väikelinnataoline külake voli, öö voliöös sõrmeer, mis siis tõlkes tähendab ilus koht mere ääres. Ja teisel pool kolme kilomeetri kaugusel on küla linnataoline külake Ville Frank. Ja siis kolmnurga tipus on kärbse raa kuldne kolmnurk. Ja hinnanguliselt on käteraha poolsaarel kõige kõrgemad kinnisvarahinnad Euroopas. Ja koht on lihtsalt muinasjutuline. Vahemerebriis puhub kogu päeva vältel subtroopilises kliimas kasvavad kõikvõimalikud puuviljad. Sa muinasjutt ja vihma pole karta, vahest tuleb, aga, aga see on värskendav vihm ja teda on ju ka vaja. Ja see noomi villa, villa, Moresk, asudele, poolsaare läänetipus ja hingematva vaatega siis Vahemerele, kus siis selge ilmaga olevat näha Korsika saar meile ei sattunud olevat nii selgelt ilma või osanud Leida vaatest Korsika saart. Ja kui küsida, kus asub Momi lillaselt, mõne mõnest turismibüroost või kellegi käest, keegi kummalisel kombel ei tea, ei ole tänavat, mille nimi võiks olla Moom ega ei ole kusagil silti, et siin asus Momi villa, on täielikult maha magatud võimalus. Villa asub, erakätes on välja üürida meeletu hinna eest. Kolmekorruseline mitmekümne magamistoaga, luksuslik villa krunt on umbes üks hektar, muinasjutuline park, aiamaja, tenniseväljak, ujula kõik ujumisbasseini piiratud hiiglasliku müüriga ja sisse ei lasta õieti kedagi. Kuna ma seal olin ja olime ette võtnud tee Pariisist peaaegu 1000 kilomeetrilise tee alla Vahemere äärde, et külastada villat siis olime valmis kasvõi üle müüri ronima, et sinna sisse saada ja läbirääkimistel turvameestega seega siiski õnnestus, sest ma sain seal jalutada leedel, kus mongi oli jalutanud ja vaadet ja panoraami nautinud ja mõlgutanud mõtteid omaloominguliste plaanide üle. Väraval ei ole mingit siltesse Momi villa, seal ainult kiri villa Moresk number 52 ja Momi märg. Kas te olete näinud seda kusagil Moomile õnne toov talisman, plisson nisuke. Vot ma nüüd kahjuks ei võtnud seda kaasa elanud ja mu järgmise raamatu kogutud novelle, jutustusi kaks tagakaanel saab see olema ja see märk on joonistatud kõikide muumiraamatute esmatrükkide kaantel. Ma olen seda küll näinud, aga ma ei teadnud lihtsalt selle kohta midagi varem. See on nagu üks kuusepuu tagurpidi. Mis sümboliseerib Fatima kätte. Fatima oli, Me teame prohvet Muhamedi tütar. Ja mis toob õnne, hoiab eemale kurja, silma ja muu muumi. Isa olevat selle talismani toonud kaasa oma Aafrika reisidelt täpsematest Tuneesiast ja mu oli kinnitanud selle oma villa väravale. Ja teise maailmasõja puhkedes, kui itaallased Prantsusmaa Vahemere ranniku okupeerisid, oli sunnitud lahkuma oma villast ja neli aastat hiljem tagasi tuli, kõik oli purustatud, kõik oli teistmoodi. Ainult üks asi, mis teda värava juures vastu võttis, oli tema õnnetoov, talisman, mida keegi ei olnud taibanud või söandanud lõhkuda, mis ootas teda, ütles talle tere tulemast, tema maja väravas on Fatima käsi ja see hakkab olema nüüd kõikide raamatute kaanel, mida mina välja annan. Mul on kahju, et ma seda varem ei ole teinud, aga aga noh, mis teha, ma ei teadnud seda lihtsalt varem. Need, kes seal elasid, need olid muidugi võhivõõrad, eks ole, nad olid selle üürinud nii et selles mõttes neid vaadata või nendega suhelda ei olnutelt mõtet, et ei oleks nende käest midagi saanud. Absoluutselt jah. Aga käe panite ikka vastu seina või panin käe vastu seina ja käe panin natuke punakale savi liivasele pinnasele. Käe panin viigimarjapuutüvele panin ole Andri põõsa najale ja mõttes on mu käed seal praegu edasi veel. Ja see see kohta avaldas mulle tõesti väga sügavat emotsionaalset mõju. Nonii, meie eesmärk ei olnud täna mitte rääkida sellest uhkest villast Vahemere rannikul, vaid osutada ühele inglise kirjanikule, kes osaliselt võib-olla on unustatud, osaliselt mitte, kes niisugust teatud elegantset ja Astobistliku kirjandust armastab lugeda, nendel on võimalused olemas. Mulliam samasse maa, meil on hästi palju välja antud. Aitäh stuudiosse tulemast, Tõnu Lember, see oli maailmapildisaade. Mina olen Martin Viirand. Me kordame seda saadet järgmisel teisipäeval kohe pärast südaöiseid uudiseid.