Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona saates esineb kiriku- ja kultuuriloolane emeriit taia bioloogiadoktor Toomas Paul, kel on täna 70. sünnipäev. Saade Toomas Pauliga on salvestatud 20. oktoobril. Mina olen Marje Lenk. Head kuulamist. Abikaasa küsib, et aga millal see pensionile jääd praegu veel ei ole aru saanud? Mul oleks nagu rohkem kodus aega olla või temaga tegeleda, kas see on hea või halb ja sest mõned sõbrannad kurdavad, et kui mees jäi koju, siis ta tõlgendab ainult seal köögis jalus ja viriseb. Aga nüüd on ju nõnda, et ta peab mind sisse lülitama, kui ta tahab, et ma sööma tulen, sest muidu val juhtumit pane tähelegi, kui kutsutakse, kas te saaksite ka ise söögitegemisega hakkama, küllap saaksin, sest kui me elasime Saaremaal sisse, Saaremaa oli tol ajal meka, kõik olid käinud Krimmis ja Kaukaasias ja ja kui siis õnnestus mõni saarlane pehmeks rääkida, et ta kutsus külla Piritsiooni pääsesid siis nad muudkui tulid ja kui Tallinna inimene tuleb külla, siis ta on väsinud ja näljane. Enne ei tasu temaga üldse rääkima hakata, kui keeda kartuleid, sousti paneel, suur laar, kohvi, sööda, kõht täis ja siis tan hoopis teine külaline, nii et ma teen rahuldavalt, mitte hästi, ehk, aga, aga kunn, tühi, kõht juurde tuleb, siis saab korda. Milline toitmine kõige rohkem maitseb, praetud kartul? Saate sellest kõhu täis või peab olema lisaks veel midagi, seal võib juures olla, aga peaasi on jah, et see oleks nagu. Meie saade on eetris hilisel ajal. Kas teie magate tavaliselt kella 11 paiku või tegelete oma asjadega? Noorena muidugi sai nii kaua tehtud, kuni jõud otsa lõppes, aga praegu lõpeb ta juba peale lõunat ja siis oota seda õhtut. Pigemini magan mõne tunni ja tulen ükskõik mis kellaajal ülesse, kui on kiiremad tegemised. Aga vägisi, kui ikka väsinud olen, siis pigem magan. Paljud inimesed võitlevad öötundidel unetusega. Kas teil on ka magama jäämisega raskusi olnud? Ja loomulikult, kui ikkagi midagi on käsil, ega siis ei saa rahus magada ja teine on, et inimene hakkab mõtlema öösel igasugustele rumalatele asjadele ja ei pääse oma mõtete käest. No teie kanda on olnud ka teiste inimeste mured, sest kirikuõpetaja töö on juba kord selline, kellega teie oma muresid jagate, kellele oma südant puistata? Eikellelegi selles mõttes, et, et siin abikaasast ei ole kasu, sest kui ikkagi aru, kuigi ta ei ole formaalselt piht, aga kui ta on ikkagi ainult mulle räägitud, mitte nõnda, et ma saaksin või tohiksin seda kellele tahes edasi rääkida, siis ma olen ikkagi ise selle kaasamõtlemisega tegelema see probleem, kuidas hingehoidjaid hoida. Ta on katoliku kirikus palju paremini lahendatud, sest seal on isegi paavstil oma piisa. Ja selles mõttes, kes see institutsionaalne ja algusest peale ja loomulik, kuna olev süsti süsteem toimib. Aga noh, seda Eestis väga tõsiselt ei ole proovitud ja ka saksa luterlased näiteks ei ole sellega korda saanud. Et see on üks läbipõlemist põhjus ja neid läbipõlemisi on meie kirikus olnud küll ja küll Kas teie olete läbipõlemise äärel olnud? Mina ise ei ole, aga ma väga hästi mõistan, et teatud olukordades, kus sa ennast tunned niimoodi nurka aetuna ja täiesti üksi siis võib võib jõud otsa lõppeda. Milline muusika aitab teil päeva muredest vabaneda? Siin arvatavasti ma olen natukene teistmoodi kui see põlv, kes praegu üles kasvab, mobiil peos ja kõrvaklapid peas, midagi vahetpidamata käiatakse siis pleierit või mida tahes. Molton vahel küsitud, millist muusikat lapsepõlves armastasin ja siis ma alati vastamisel kimbused. Tegelikult, mida ma lapsena mäletada. Salomon Me olime põgenikena Pärnus ja siis ma võisin olla niimoodi nelja-viieaastane. No mul oli luba ringi käia ja õhtulgi ringi käia, nii et mina armastasin natukene eemalt, kuulata kõlakoja tehtavat muusikat. Ma ei usu, et see nüüd Valgre oli, tol ajal tema oli rindel. Aga noh, kui ma mõtlen, miks mulle Saksas laagrit nii nostalgiliselt tunduvad, kas see võiks olla kuidagimoodi selle lapse muusikakogemus, kas teie plaadikogu on suur vinüülplaati kogu oli väga suur, praegu ma ei ole enam nii väga neid digitaalseid korjand, sest kuulan üsna harva ja selles mõttes niisuguseks rahustiks ma teda ei kasuta, sest pigeminima kuulan ikkagi siis, kui ma täie pinge huviga seda teha. Tahan kätega pilli mängida. Seda klimberdamist ei maksa nüüd oskamiseks nimetada, aga mõlemad veed Maarja ja Agnes ja tütar Ülle ja tütretütar neile ja nemad on laste muusikakooli lõpetanud ja nemad mängivad küll klaverit korralikult. Ema ei sundinud klaverit mängima, aeg oli teine ja mul oli ilmselt head vanemad selle sundimisega suhtes, sest ma sain isegi kooli minna kaks kuud enne üheksa aastaseks saamist, aga isa ütles, et mis sa sinna Puurmani lähed, tuleva aasta tuleb meid oma majja kool siis lähed teise klassi ja nii see oligi. Kui tihti te kontserdil käite? Praegu harva, aga siin võib-olla kõige intensiivsem aeg on kahtpidi olnud, kui ma käisin Saaremaalt Tallinnas, siis tuli aeg täita, olid igasugused komisjonid ja õppejõuna loengud ja õhtuid jäid vabaks. Ikkagi kontserditel. Kui ma Tallinnasse tööle tulin, siis enam ei jäänud õhtuid vabaks, aga siis oli nii-öelda kohustuslik menüü, see tähendab suur osa nendest kirikukontsertidest, mis on ka küllaltki erinevad. Sealt tuli ju, kuidas olla ja kuulata, oli see siis nüüd niisugune, mis vaimustab või? Üks Ameerika koor on meelde jäänud just negatiivsena, nendel oli äärmiselt äge reklaam, mis nad kõik on? Nad ei pidanud viisi ka ja ma ei uskunud, et see niimoodi on. Küsisin meie organisti käest, kas tõesti ma nüüd enam ei saa aru, ta ütles, et ei, tõesti, nad ei pea viisi. Millal te esimest korda raadios esinesid? See võis olla 88. aastal igal juhul üsna algul, siis kui perestroika ja glasnost andsid Eesti raadiole võimaluse seniolematut katsetada ja see oli mingisugune ümarlaud. Meid oli neli-viis tükki ja otsesaade. See oli niisugune päris algus, aga üsna varsti läks vaja Ene Grauberg kil filosoofia saatesse lisaks Priit keldrile kedagi, kuna ta oli jõudnud järjega keskjuurde ja siis nad kutsusid, kui ta oli natukene umbusklik, niiet enne vestles minuga, et ma ikkagi korralikult käituksin, kuigi see asi oli niisugune, mis ei läinud kivist otsestuudiost, vaid salvestati, see oli ikkagi kolm või neli aastat ja tol ajal ei olnud ju võistlevaid raadiojaamu, nii et kui see oli 10-st 11-ni kolmapäeva hommikuti, kord kuus, siis suur osa inimesi kuulas neid saa täiti ja niimoodi me võtsime läbi niikaua kuni filosoofia jalgu otsa sai, see tähendab kaasaegsed, kes said läbi hekseldatud. Viiendal novembril 1989. aastal jõudis pikkade aastakümnete järel Eesti raadio kaudu kodudesse emakeelne vaimulik saade. Te olete nendes saadetes sagedane esineja. Kuidas te hommiku palvusi ette valmistatud? Aitäh tõi, on pühakirjast ammutada midagi, mis võiks olla nii nagu kosutav. Puhas vesi, et seda päeva alata, sest pead armastama sa pead sallima saab pead pead. Noh, sellega on natukene nukker avata. Kui te olete oma palvuse valmis kirjutanud, kas siis loete selle abikaasale? Tema loeb mu kirjatükid küll läbi, aga ta ei taha enam raadio palvusi näha, sellepärast ta ütles, et et nad tunduvad kirjutatuna väga palju lahjema. Teadlikult püüan hoida suulise ja kirjaliku stiili erinevad no seal on, see aeg on nii piiratud, et seal peab olema valmis kirjutatud. Aga muidu on ju nõnda, et inimene, kui ta normaalne ilmselt räägib, siis ei ole lausel otsa ega lõppu ja ikkagi saatest aru. Aga kui ta loeb ette oma teadusartiklit nii nagu tavaliselt tehakse igasugustel seminaridel, siis on see igav ja ta ei vasta sellele, mida inimese kõrv vajab. Millised on olnud teie suhted televisiooniga? Üsna sellel ajal, kui vabanesid igasugused riivid ja avanesid uued võimalused, oli ka kirikutöö tegijatel uued võimalused ja suru, kindlasti läks poliitikasse kolmandik pastoritest luteri kirikust oli Eesti Kongressi liikmed. Aga mina seda ei tahtnud. Kuidagimoodi. Aga igasugused pakkumised, ühing, teadus näiteks või siis üks meeldivaid asju oli, kui kutsuti ajaloo õpetajatele täienduskoolitust andma, see oli nii hiilgav seltskond, teate nad, Ta ahmisid seda ja nad olid niisuguste asjalike küsimustega, sest meie jaoks täiesti tundmatu maa, mida, mida mina neile rääkisin, mida te rääkisite? No see oli Eesti kultuuriloos. No nii palju, kui ma tol ajal sellest teadsin, see, mida kirik on tähendanud ja televisioon nii ka oli, nõnda et Katrin Seppel millegipärast tuli ja tegi ettepaneku, et teeme kolm saadet raamatut raamatust räägid ise ja üksinda ta salvestas need ära, aga siis ma ei tea, kas kuskil annaalidest ka kirjas. Igal juhul tol ajal oli Viljandi rajooni parteikomitee sekretär toodud just Eesti TV juhiks ja ta oli väga tubli kommunist ja ta ei teadnud veel, kuhu see lagunemine minna võiks. Ja kuna ma seal nimetasin, et väikeriigil nagu Eesti nagu Johan Libki ütles, juba oma laulus on teatud sarnasus Iisraeliga see sõna Iisrael tundus talle keelatud tabusõnana. Ja siis ta tegi ekspertiisi, nii et Seppeli jutu järgi oli viimane ekspertiis, mis tehti kahtlastele saadetele, siis tema ütles, kas läheb nii või viskame kõik kolm minema ja sai võidu. Tema võitis ja siis edasi läks nõnda, et sellest tuli hiigelseriaal 30 kolmeosaline seriaal, piiblikultuurilugu raamatute raamat. Televisioonis esinemine on hoopis midagi muud kui raadius. Ja mine, muidugi on mina esimeses saates jõllitasin kaamerasse senikaua kui mulle öeldi, et see on väga kole, sa pead vaatama teisele inimesele otsa ja no nii edasi seal terve hulk asju, mida ei tohi ära unustada, kui sa oled kaamera ees Kui ma teile helistasin, siis te ütlesite, et kuulate raadiot põhiliselt autos, nii et sõidate väga palju autoga. Auto on liikumisvahend, milleta sealt Veskimäe tõst üldse ei pääsegi naljalt mujale. See ei ole küll kuidagi kokku viidav säästva eluviisiga. Kui sõidad ühest kohast teise, siis juhtimine ja raadio kuulamine hakkavad küll kokku, aga ammu enne seda, kui ma maal olin, oli ikkagi mootorratas, et kui mitu kogudust teenida on mulle Ridala, lisaks tuli Martna ja Juula siis Martna omad kinkisid mulle külgkorviga mootorratta ja, ja siis ma sõitsin palju aastaid sellega hobustega oletiga sõitnud. Hobustega olen sõitnud küll, aga see jääb juba veidi varasemasse aega, sest kui ma ise uuesti pärast koole tagasi maale läksin, siis olid hobused kolhooside tõttu praktiliselt juba likvideeritud, nii et sõjajärgsetest aegadest tuleb meelde näiteks, kuidas jõulukirikust kirikulised võidu kihutasid. Jäätunud Pedja jõel, tol ajal ei olnud veel kliima soojenemine nii kaugele jõudnud, nii et detsembri lõpus oli jõgi jäätunud ja seal sai üksteisest mööda kihutada. Või siis, kui ma lugesin niisuguse 10 aastase poisina Rõuge kiriku juures hobuseid? Noh, see on minu mälestused, paarisajani jõudsin, siis läksid segamini, et nad ei olnud ilusti ritta pandud. Kui pika staažiga autojuht ja olete. Ma käisin 67. autokoolis ja mul on kutselise load ja ühe suve olen ka ise kallutajaga alusturvast vedanud. Räägitakse, et kirikuõpetaja ja naisterahvaautot on hea edasi müüa sest need on väga korras. Autod. No kui ta on tööriist, siis ta peab olema korras ja kui sa oled selles ametis, siis esimese mulje jätad kisa, kas on kasitud, kasimata sõiduvahend peatest lihtsalt hoolitsema ja korras pidama. Kas te olete autoga ka pikemaid sõite teinud, puhkusereisil viibinud? Ei ole, piirid avanesid, et minu jaoks siiski liiga hilja ja tol ajal olin ma siin Tallinnas niivõrd üle pea oma tööga seotud, tud, kui sa oled aastakümneid peaaegu niimoodi jäänud, natukene midagi teha saanud, siis ei raatsi seda aega, mis hetkel käes on raisata ja õigesti tegin, nii et selle asemel, et minna autoga kuhugile sõitma, ristisin ja leeritasin ja laulatasin, nii et see oli ikkagi hulga aastaid sellist vahetpidamata tihedat tööd. Millal te esimest korda välismaale sõitsite? Kõige esimene kord oli 63. aastal, see on täitsa uskumatu ja paarkümmend aastat, siis oli vahe. See oli luterliku maailmaliidu täiskogu istung assamblee Helsingis. Peapiiskop Jaan kiivitseni. Teine oli praost Robert kannukene ja kolmas oli mina. Mul oli raske saada siis sinna saali, sellepärast et ma olin tõenäoliselt kogu selle assamblee kõige noorem ja need turvamehed loomulikult ei lasknud niisugust lapsukest sinna. Aga ma sain aru, milles asi on alles kohapeal. Ma olin eksponaat, millega tõestati näitlikult Välis-Eesti kirikule, et Eesti kirik, kui on olemas ja seal isegi näete, on noori inimesi ja isegi nad suudavad natuke saksa keelt rääkida. Seal oli viie maailmajao noored, nad ei olnud delegaadid teised, kes siis seal sõna võtsid ja mul oli au Euroopat esindada 63. aasta augustis. Millest te rääkisite? Lunastuse rõõmust. Mul on see lugu veel olemaski, see oli väga lühikene. Viis minutit. Idee ja välismaa kolleegidest avaldaks soovi Eestimaa maakirikuid külastada. Mida te näitaksite külalisele? Oma kirikuid loomulikult Unesco kultuurimälestiste kaitsenimekirja kanti ma täpset aastat ei julge ütelda, seitsmekümnendatel Uus Eestimaa kirikud ja minul on au olnud kolmes nendest töötada algasin Ridalas ja pärast oli Valjala ja karja ja kadunud Villem raamiga olen ma lõputult suvedel käinud kaasas, kui tema seal krohvi toksis ja siis, kui mul juba oli auto ja ma sain teda ka sõidutada ja kõike seda, mida ta seal seda tehes rääkis, noh, ma olin nii nagu see publik tal sisse, nii et nendest ma ka üht ja teist teadsin rääkida ja need on kirikud, mida võib rahulikult näidata. Persona saatekülaline on teoloog Toomas Paul, kes sai täna 70 aastaseks. Ma sündisin dioloogia, üliõpilase ja velsker oma emanda perre. See oli tartus, isa õppis usuteadust üheksandal aastal, ma olin mõne aja uhke, et ma olen vabana sündinud, aga tagantjärgi ma olen aru saanud, et polnud eesti tol ajal enam nii väga vaba midagi. Baaside leping oli juba sõlmitud ja nii ta läks, et kui täna algas, siis sakslaste pommitamisel põles vanemate kodu Tartus maha ja isa mobiliseeriti siis, kui sakslased tulid algul tõrvas ja siis pärast Pärnus niimoodi sõjapõgenikena ja, ja siis saadeti, kuna ta oli reservlipnik Saksamaale sõjakooli mõneks kuuks ja ta selle asemel, et rindele minna, läks metsa. Ja kui venelased tulid, siis arvas, et ta on õige mees tuli välja ja ausalt pani ankeet. Et ta on saksa ajal metsavend olnud ja väekargajad, kelle sakslased maha oleksid lasknud, aga venelased panid ta sõjavangi ja nii ta oli seal kuni 46. aastani. Vasalemmas oli, need kaugemale ei viidud. Siis kui ta tagasi tuli, siis ta oli kursis kolm-neli aastat kirikuõpetaja ja siis sealt edasi Rõuges, kuni 25-ks aastaks Siberisse saadeti. Isa vanem vend Ilmar oli punaarmee polkovnik ja ta ütles isast lahti, sa ei ole minu vend enam, kui sa ei jäta seda ametit, niiet perekond oli selles mõttes noh, kui võtta natuke kaugemal täiesti pooleks. Ja kui isa 25-ks aastaks ära viidi, siis ema jäi nelja alaealise lapsega ja loomulikult töötut, sest teda ei tohtinud ju kodanike juurde lasta. Nii et kuigi tal oli halastajaõe kvalifikatsioon, ei olnud võimalik teda töölevad. Kuidas te hakkama saite? Seal ministeerium, millele ma ei oska vastata, ta kolhoosi liikmeks ei astunud, teeks ta seal tööd tegijaga? Ta oli liiga aus inimene, nii et mul on meeles, et kui teised tulid ikkagi õhtul kartulikorviga koju, siis temale pidi tooma tema ei saanud sellega korda, et oleks rabarastat. Aga ellu me jäime, kui kaua teie isa tegelikult ära oli? Ta ei olnud väga kaua, sest ta eriti päev enne Stalini surma, Ta oli viimane sats, 700 meest, kes Eestist läksid. Aga ta tuli tagasi irdelis elektrijaama ehitusel seitsme meetri kõrguselt tellingutega kukkus, tal oli põlves kild, nii et väga-väga raske käia. Seda ei saanud opereerida ka Eestis, sellepärast et siis oleks pidanud paar kuud enne põletiku ravi ja muidu ei tohiks lõigata. Et kui ma mõtlen tema elule, siis seal ei olegi eriti ilusat aega olnud. Kas ta oli pärast seda kannatuste rada murtud, mees? Ei, seda mitte, ta saadeti nii nagu kõik keegi ei saanud oma vanasse kohta tagasi imeväikesesse Ridala kihelkonda. Ja see aeg 50.-te teine pool on olnud kõige suurem kirikute remont, testimise periood üldse, sest siis tuli tagasi paljud, kes Siberis olid ja nad ei taha NUT kolhoosis tööd teha ja terve hulk juhatuse esimehi on sealt tulnud. Ja kuna see oli aeg ka, kus tagantjärgi käidi kirikus lapsi ristima, siseleeris laulata, kas siis ka mõnevõrra liikus raha rohkem, nii et oli ka võimalik ehitusmaterjali lavastajat töölistele maksta. Ja need aastad, et peaaegu kõikides kirikutes kasutati tõesti maksimaalselt ära, nii et katuse parandamise, mis siis olid tehtud nii nagu Ridala kiriku sky suuresti tagasihoidlike jõududega. Need pidasid ikka aastakümneid vastu murtud meest olnud, aga teda püüti edasi murda selles mõttes, et see oli see aeg, kui algas kiriku administratiivsete vahenditega väljasurumine, näiteks Harri Haamer, temast kirjutati, jätame vanainimese käest kuldhambad välja petnud. Ta läks siis ajalehe toimetusse, ütles, näete, täpselt needsamad tina hambad, mida ma Venemaalt sain, kirjutage tehke must pilt. Viskasite välja lihtsalt toimetusest, kui isa proovis siga kasvatada sedapidi poolteist seanahka andma, kus sa selle poole saada. Nii sa ei pea ainult ühte saiu, valetad ja see oli vasaku onu, nii et see ei olnud mingisugune tegevuslik tagakiusamine, vaid niisugune oligi riiginorm. Kui sul on siga, siis poolteist nahkannad. Ema suri 2001. aastal. Isa 1960. isa läks libe lõhkemisega. Ma nägin teda haiglas veel, nii et ma selles mõttes sain temaga veel enne surma kokku. Pikk see jutt ei olnud ja see, mis ta ütles, oli, et valgust on veel pisut tunnista sellest valgusest. Isalt jäi väga palju asju küsimata. Aitäh kahtlemata jäi palju küsimata, sest et kui palju ma üldse ei saa olnud, on kui ta ära viidi, ma olin siis kolmeteistaastane, kui ta tagasi tuli, siis ma olin juba tehnikumis ja pärast küll ja vahetevahel ainult kohtusin. Nii et kui võtta kõik see sõjavangi sõjalaagrid, siis me olemegi väga vähe koos olnud. Kui palju te oma vanavanemaid mäletate? Emapoolseid mäletan ja emapoolne vanaema oli suuresti minu hoidja olnud. Ja tema õhutusel maga Tartusse, läksin mäetehnikumi Tallinna, aga Pärnu vanaemaga isa-emaga oli harvem kokkupuutumist ja isa isa oli loomatohter ja üks pull oli ta surnuks põskinud enne minu sündi juba. Teda ma ei olegi näinud, te käisite kursi algkoolis, kuidas koolis suhtuti kirikuõpetaja paiga, too oli niisugune aeg, kus vaevalt et minusse teistmoodi suhtuti, sest eesti rahvas läks ju sisuliselt üle alles 50.-te lõpus või 60.-te alguses sellel kuldsetel kuuekümnendatel, kui anti võimalus karjääri tegemise ja selge vahe tuli. Nii et minu tütardel ei, muidugi nii lahe koolis olnud kui minul, sest mina olin rahvavaenlase poeg alguses kursis olin muidugi kirikuõpetaja poeg küll, aga seal oli väga väikene kool, nii et esimene, kolmas, teine, neljas klass olid koos ja kaks õpetajat direktori all, näiteks. Ämm ja mees küüditati ära ja mees hüppas vagunist välja ja tuli pärast tagasi uuesti enam kinni ei võetud, aga loomulikult naine vallandati. Nii et selles suhtes need jõujooned ei olnud niisugusel kohal nagu mõni aeg hiljem, kui suur hulk eesti rahvast. Ta läks vähem rohkem vabatahtlikult sellesse uude meelsusesse kaasemis kirikusse suhtumisse puutub, siis paistab, et võib-olla alguses tõrkudes, aga kui vaadata, mismoodi praegu intelligents ikkagi suhtub ristiusku, siis nad võivad olla mõnedes muudes vaadetes teistsugust meelt. Aga see võitlev ateism ei ole ju kuhugi kadunud. Te olite koolis innukas loodushuviline. Tegite fenoloogilisi vaatlusi ning kuivatasite taimi herbaariumi jaoks. Kui sul loodusvaatleja te praegu olete? Aitäh. Ma arvan, et igal asjal ongi oma aeg. Niisugune loodusvaatlus oli siis, kui elad maal, elad selle teie keskel ja, ja avastad maailma täiesti omal kohal. Praegu seda jätkata oleks juba täiesti mõttetu. Praegu ma tegelen inimloomavaatlusega ja loodan novembris üks vahearuanne ilmub. Seitse sabasulge katse mõista inimese looma. Nii et teil ilmub raamat. Jah, noh, see on natukene poeetiline, see sabasuled, aga Ma ei taha ka seal hurjutada kedagi, vaid pigemini vaatan, mille üle inimesed uhked on. Te läksite siis vanaema soovitusel Tartu ehitustehnik? No mida ma teha oleks 14 aastasena ikka olnudki pärast seitsmeklassilist lõpetamist, sest kui ma olin Rõuge linnamäel suvel väljakaevamistel seal poisiks, siis esimesel aastal pidi vormistama oma sinna, sest kuni mul passi ei olnud, siis ei saanud ju mulle palka maksta. Nii et seal teenisite oma esimese leivaraha Ei kommiraha ma tohtisin iga kord 100 grammi kommi osta, klaaskomme, mul on need nii meeles. Üheksa kopikat oli, aga mul oli huvitav seal lihtsalt see oli lisaboonuse palka ka saab see väljakaevamist arheoloogilised olid ju ja see seltskond huvitav, ma läksin ehitustehnikumi. Tehnikum oli selles mõttes ainukene alternatiive. Sealse stippi ja 57. aastal koodi rahvamajanduse nõukogu ja meie leivaisa oli ehitusmaterjalide tööstuse ministeerium, see kaotati ära ja siis likvideeriti ehitustehnikumi, meid, toodid Tallinnat, minul õnnestus siin Tallinnas saada erakorterisse, aga tagasi koolivennaga saime kokku, kes nii mõru meelega rääkis, et tal oli uus ülikond ostetud ja see täissaunas rikuti ära, sest tallinlased suhtusid meisse nii nagu täitunud tartlastesse. Kui ma diplomi sain, siis sinna oli märgitud, et ma olen ainult see aasta Tallinna polütehnikumis õppinud. On see muidugi ei seganud, sest tööstusprojektis arvestati ikkagi seda, mida teha suudad. Te loobusite oma tööst tööstusprojektis ning pühendasid end kirikutööle. Kas see oli raske? Otsus noh, kuidas võtta, ma olin selle kahe ja poole aastaga jõudnud vaneminseneriks tõusta ja töö mulle väga meeldis, istus seal, ei oleks võinud edasi olla, aga ootamatult, et isa töö jäi pooleli, sest 12 aastat enne teda oli seal tühi koht olnud, ainult hooldamas käidud, nüüd oli ta enamvähem selle hoone korda saanud ja ka mingil kombel koguduse liikmeid kui kogunud. Ja see oleks jäänudki jälle niisama nagu enne. Ja nii ma siis sinna läksin. Ilmik, jutlustaja on esimesed poolteist aastat, siis hakkasin teoloogiat õppima, siis ordineeriti aseõpetaja tühjaks ja nii et hüppasin tundmatus kohas vette ja siis proovisin ujuma õppida. Te olite siis juba abielus, noor abielumees? Et mul on olnud ustav naine, kes on kõik need hüpped kaasa teinud. Ta oli 10 aastat sukakuduja siin Tallinnas ja kui me sinna läksime, siis noh, algul laste juurest ei pääsenud, aga kui need väikesed olid, aga kui me olime juba Valjalas, siis ta astus kolhoosi liikmeks ja nii nagu saare naised toitis mehe ja kaks last, nii et meil oli seal suht lahe elada, sellepärast et tema toitis kirikuõpetaja palk oli väike, kirikuõpetaja palk ei saanudki olla suur, sellepärast et see oli progresseeruv, nii nagu hambaarstil ja nii nagu selles eas nahkadega, nii oli ta palgaga. Et see väga niimoodi poolselt tõusis, nii et senikaua, kui said mõnikümmend rubla oli sellest veerand ära anda, aga kui juba 100, siis oleks pool olnud ja 200-st oleks olnud nii, et ikkagi ei saa rohkem kätte. Nii et see oli tulumaksuastmestiku paika pandud. Ja Saaremaal oli nõnda, et see oli eraldatud piirkond ja mul õnnestus Tom Sawyeri kombel muuta see planguks, mille värvimine on omaette väärtus ja korjata sinna endast nooremaid mehi, kes tulid just selle seltskonna pärast, sest et me olime muust ühiskonnast suurest eraldatud ja seda olulisem on see omavahelist kontakti. Nõnda, et ma olin 12 aastat saarte praost ja tundsin ennast noh, ikkagi täitsa isevalitsejana seal neil oli, peaasi, et me saime makstud oma maksud ja see ei olnud sugugi endastmõistetav, et kirikuvalitsus need rahad kätte saab ja aruanded õigele ja siin ma olin järele andma. Ja nõnda olin ma ülemuste juures kah ja ikkagi vabrok on makstud, siis siis muud asjad antakse andeks. Kes teil kui pika staažiga maa vaimulikul oli raske alustada teenistust Tallinna Jaani koguduses. Ta oli ümberkorraldamine loomulikult, sest kui maal pead ise kõike tegema, eriti mis meeste töid puutub ja iga sügistorm ajas une ära, sest ei tea, millised augud jälle on, mida rutem hommikul saad parandama, seda väiksemat kahju nad teevad, siis siin tuli pigemini olla see, kes koordineerib ja ühest küljest, kes saab rohkem keskenduda vaimulikule tööle, aga teiselt poolt nafta eeldas juhi karismat, millega panna kõik ühel meelel, et oma, aga loodan, et mingil kombel saime sellega korda ja mõne aasta pärast läkski selleks uueks ajaks lahti, kui tulid ka täiesti uued inimesed, nii et kui ma tulin siia, siis ma pidin olemasolevat, et ka leidma ühise keele. Aga varsti oli juba alanud, et mina olin üks vanematest. Millised on vanemate kirikuõpetajat eelised nooremate ees? Kas need eelised on, ei tea, aga vahe on selles, et noorel on energiat, et ideid ja kõik niisugust kahtlemata rohkem. Aga paljude inimeste jaoks, kes ei ole võib-olla iga pühapäevaselt kirikulised ja ka koguduse liikmed on ka siis, kui nad on ainult enda meelest seda. Aga kui sa oled kunagi laulatanud Ta lapse ristinud, siis ta jääbki pidama sind oma õpetajaks. Nüüd viis aastat emerituuris olnuna ikka on neid, kes arvavad, et mina olen see, keda nad peaksid kutsuma veel ühte last ristima või kedagi ära saatma viimsel teel. Persona saatekülaline on teoloog Toomas Paul. Kirikutegelaste kohta liigub palju anekdoote. Kas teil tuleb elust enesest mõni naljakas lugu meelde? Minu meelest oli elu nõukogude ajal ise suur anekdoot, nii et võta sealt, mis tahad isegi propagandat täis ajalehti ei saanud kõiki tellida ja mul oli käinud ikkagi edasi ja ma teadsin, et neid tuleb ainult mõni ja läksin sisse päeval, kui oli see lehe tellimine aegsasti sinna viie-kuue ajal, aga juba oli enne mind seal mõned inimesed. Me veetsime lõbusasti aega, ma rääkisin neile anekdoot, tõenäoliselt sellest seltskonnast tuli välja on ka linnast volinik, kes kontrollib, et valskust ei tee. Ta oli ka veidi varem sinna ja et noh, et see sapakas õige oleks ja ja siis nagu minu järg jõudis, siis selgus, et see kolm edasi on juba ära antud. Valimist viies sabas mõtlesin. Ah, tühja kah, aitab mulle sellest kommunismiehitajast küll Kingissepa rajoonileht ja peavad olema ja mulle tuleb see volinik järgi ja küsib, et kas te tõesti tahate? Ikka tahan. Ma olen Tartus sündinud, teate, meil on üks number veel tagavaraks täna ei saa, siin tuleb sellest pahandust. Ma ütlen, et homme saate selle vormistada. Anekdoot. Minu jaoks on üks lõigukene sellest elust niisugune, nagu ta oli. Hiljuti võisime lugeda, et ühe maavalitsus pidas oma istungite vee all ka laulatusi, on vee all läbi viidud. 1973. aastal toimus Vahemeres esimene veealune laulatus. Kas teil on tulnud eestimaal erakordses laulatuse paigas viibida? Peaaegu erakordsem on ju Eestis olnud tulla kirikusse. Õnneks on Eestis see piisavalt eksootiline paik, et kui üldse sinna tullakse, sest kui ma tööd alustasin 50.-te lõpus, 60.-te algul, siis, kui tabati üks üliõpilane laulatuselt, siis nimepidi teatati. Ta tabati ja Eksmatlikuleeriti tol ajal ei Fliterdatud veel, et meil usuvabadus on. Ja selles mõttes siin laulatust arr ei tõusnud paari sajanegi, nii et see oli niivõrd eksootiline ja needki olid kõik salaja tehtud, nii et õnneks ei ole sellist tembutamist nagu Titanicu pardal paaripanekut. Võib-olla nüüd mõned on tulnud, aga nüüd enam ei ole, mina. Teoloogia õppejõududest oli teie jaoks tõeline autoriteet Uku Masing. Mida te olete temalt kõige rohkem õppinud? Raske on öelda ju, mida ma kõige rohkem olen õppinud, sest üks on mõjutamine, milliseid vaateid või millega tegeleda. Ja siin üks osa on kindlasti neid, mis temalt tuli, kuigi kõik ei hakanud mulle külge. No tema oli suur astronoomiahuviline, minule ei edenenud sealt midagi. Aga niisuguse põhjaliku see ja, ja täpsuse kooli sain, kui me koos piiblit tõlkisime, et midagi ei teeks üle jala tikali, kui küsin tema käest ja Ta ütleb, no kas sa ise ei viitsinud vaadata, siis teist korda ei taha seda kuulda. Teie isa kirjutas luuletusi ja tegeles maalimisega. Kui palju on teil nende asjade peale annet? Vennas, kui ta vene sõjaväes oli, oli polgu kunstnik ja vennapoeg Illimar Paul on ju tuntud graafik, aga minul seda andi ei ole ja luuleandi ka ei ole. Kuid hea kirjamees olete te ikka, kui vaadata teie raamatute ja artiklite nimekiri ja siis on see aukartust äratavalt pikk. Millal te hakkasite kirjutama ja teadvusega tegelema? No võib-olla mingil viisil magistritöö ma kirjutasin, ei mäletagi seitsmekümnendatel, aga kaugemale ei saanuks nagunii. See on ikkagi uue aja tulekuga, sest luuletada võid sahtlisse, aga teadust ja isegi populaarteadust ei tee. Niiet see oli siis, kui ajakirjandus hakkas seda võimalust pakkuma. Ma ei oska öelda, kas oli esimene edasi lugejaga vestleb, seal oli niisugune rubriik põelise horisont. Nad kutsusid mu üsna varsti sinna ka toimetuskolleegiumi liikmeks, aga igal juhul see on viimase paarikümne aasta jooksul kõik. Ja doktorikraadi saite 1994. aastal. Jah, see oli ka siis, kui usuteaduskond oli loodud, aga kuna siin vahepeal oli liiga pikk auk olnud, siis minul juhendaja oli akadeemik, ajaloolane Juhan Kahk ja oponendid ka akadeemikut Huno Rätsep ja Juhan peegel, nii et see oli rohkem kirjandusteadus kui selles otseses mõttes dioloogia. 10 aastat tagasi ilmus teie suurteos Eesti piiblitõlke ajalugu. Millised raskused sellise mahuka teose kirjutamisel ette tulid? Esimene pool on suuresti sellel samal tissaratsioonil baseeruv ja teiste uurimistööde refereerimine. Nüüd on publits seeritud mõningaid materjale ja terve hulk uurimusi, mida toller saanuks ainult arhiivist teha ja selleks ei olnud mingit võimalust, aga selle raamatu teine pool on uued tõlkekatsed ja redigeerimine ja selles mõttes sealne teine pool on kõik küll originaaluurimusi arhiivimaterjalidele baseeruv. Peamine probleem on, et kõike ei jõua kontrollida, see, mida mulle ette heideti, et ma sisaldavad teisi, mis muidugi on täiesti õigustatud etteheide, aga selle taga ongi aeg. Kui me samal ajal olin ka Jaani kiriku õpetaja, siis lihtsalt rohkemaks ei jäänud aega ja tagantjärgi imestan, et ma niigi paljaks Millega te praegu tegelete? Ühtpidi natukene aitan jaanis kaasa, nad nimetavad mind korraliseks külalisõpetajaks ja teiselt poolt Maalehe või siis päevalehe jaoks, ma olen mitte koosseisuline kolm vist nii et kui tahavad, siis kirjutan jälle. Te töötasite palju aastaid ka pedagoogina. Kuidas teile pedagoogitööriistu? Ei istu väga, sest ma ei ole võimeline eksameid vastu võtma. Ma pean seda tegema, aga mul on nii paha tunne, kui inimene on rumal ja ei suuda vastata. Ja see on üsna tõsine, tõsine, kus olnud, aga nii palju oli sellest kasu, et kui ma viis aastat tagasi emeriittuuri jäin, see šokk oleks olnud palju suurem kui Ene Grauberg, kellega me kunagi raadiot tegime. Akadeemia nordi rektorina ei oleks mulle pakkunud erakorralise professori kohta kultuuriloos ja seal ma lugesin vabaainena postmodernismi paradoksid tõe ja tõlgendused, Ants. Ja see osutus üllatavalt populaarseks. Sinna ei mahtunud juba esimene kord ära, kuhu meid taheti panna klasti aulasse ja ligi 100 oli neid, kes arvestuse tegid, nii et see andis mulle endale paraja pingutuse natukene teise nurga alt, mida ma nii väga ei teadnudki enne et ma seal just postmodernismi problemaatikat lugeda sain. Toomas Paul, kuidas teie peres sünnipäevi tähistatakse? Kui olid lapsed väiksed, siis nendel kaks kord aastas sünnipäev, sest noh, kuidas siis on, et ühel on, teisel ei ole, aga praegu on sünnipäev ju üks tore päev, sellepärast et siis näed, lapsi tulevad ilma pealt kokku. Kas teil on lapsepõlvest alles mõni sünnipäevakink raamat või mänguasi? Üks raamat on seal 49.-st aastast eesti evangeelsed luterlikud kirikud, millel on isa pühendus sees. Aga mis raamatutesse puutub, siis läbiotsimisel NKVD mehed viisid ära nii palju, kui isa oli ka pärast korjanud, nii et selle kirjavara poolest tehti tühjaks. Ma ei tea, kuidas see üldse järgi jäi. 70 eluaastat pida see teie jaoks tähendab. See tähendab piibel likus mõttes niisugust pagajate piiri sest nii nagu salmis öeldakse, et see on päevade mõõtja 80, kui jaksu suuremalt jaolt ometi häda ja vaev peagi läinud, lendame ära. Kas te olete kunagi jumala olemasolusse kahelnud? Seda vast niimoodi formuleerituna mitte, aga see on niisugune horror, metafüüsikus, see on see, et kui teised vaatavad horror filme, siis mina loen horror kirjandust filosoofias tähendab äärmise piirini aetud vastandlikust selles mõttes kerge koor või praegu kirjutanuna muunole. Kristlase agoonia, arvustust ma tunnen neid mehi väga omasena. Nii et pole kordagi kahetsenud ette tööstusprojektist, lahkusite ja kirikuõpetajaks hakkasite? Ei kahetsenud ei ole mingil juhul, sest seal on olnud väga kriitilisi olukordi. Aga mis must siis oleks olnud üks tavaline Eesti Energia insener. Aga nüüd, mu elu on olnud lõpmata palju mitmekesisem ja üksteistsugune, kui siis olnuks. Kas võite öelda, et jumal on teid eluteel hästi hoidnud? Võin küll ja ühe kingituse eest olen ma loomulikult eriti tänulik, et mul niisugune abikaasa on, kes on kõiges selles mõistana kaasas käinud. Teate, mehe jaoks on kõige olulisem, et naine temasse usub. Ja hea on, kui see naine ei ole võõras vaid oma naine. Te olete ka oma raamatu uskumatu tooma lugu pühendanud oma ustavale ja armastavale abikaasale. Agne Doroteale. Teie abikaasal on väga huvitav nimi. Nimi on tal tõesti huvitav, see on mingist filmist võetud, aga tegelikult on ta vaene laps, kelle ja poole aastasena hülgas ja kes on olnud kasuvanemate solgutada mitmel pool, nii et minu jaoks on ta ka inimesena ime. Kuidas niisugustest oludest niisuguse hingega võib läbi tulla. Persona saate külaline oli teoloog Toomas Paul, kes sai täna 70 aastaseks. Soovime talle palju tervist. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.