Pärnus avati raamatukogu tõepoolest täna 100 aastat tagasi ja see asus peaaegu samas paigas, kus praegune raamatu kogugi aegne linnavalitsus arutas raamatukogu kasutamise küsimus 1908. aastal mitu korda ja leppisis linnavalitsuse liikme aust leiniga kokku, et ema saab raamatukogu etteotsa. Neljandal novembril 1908 teatas Liivimaa kubermanguvalitsus, et August leinan kinnitatud Pärnu rahva lugemistoaraamatukogu vastutavaks isikuks raamatukogu komisjoni liikmeteks valus linnavalitsusel, Eliisabeti, kirikuõpetaja ja abiõpetaja siis oli suurem eeltöö tehtud edasi juba tänast pidulikku aktust juhtinud helmed ringi, suu läbi. 22. detsembril 1908. aastal palus komisjon linnavalitsusel peatada Seitsmendal jaan. 1909. aastal avatakse pinna avalik tasuta lugemissaal elevad uulitsa hinnar rahvamaja kolmandal korrusel. Samas vanas pika elevandi tänava nurgal asus tollel ajal ka Pärnu muuseum. Kahjuks 1944. aastal see maja. Millises aeg aga sattus Pärnu raamatukogu avamine ja kui palju oli Eestis selle raamatukogusid, sellest räägib Viljandi kultuuriakadeemia lektor Ilmar Faro. Esimesed rahvaraamatukogud tekkisid Maal Me ju teame, et siis rahvuslik liikumine 19. sajandi teisel poolel hõlmas eelkõige maad ja rahvaraamatukogud tekkisidki suures osas maapiirkondades. Ja kui linnase tekkisid rahvaraamatukogud, siis olid eelkõige need siis sakslaste poolt siis asutatud tegelikult ühelainega, siis tekkisid 20. sajandi alguses rahvaraamatukogud nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus kui teistes linnades.