Kirjanduse. Tere taas kuulama kirjanduse tähestikku. Meie saates osaleb Peeter Olesk teisel pool lauda, mina olen Mart Tummelas. Me oleme ülikoolikaaslased ja meie räägime eesti kirjandusest läbi tähtede ja tänane täht on ka nagu Kusti. Nagu viimasel korral sai lubatud, kes on see Kusti? Ta on tõesti akustilisest taan August Kitzberg käsi, ma ei usu, et keegi Kitzbergi sõpradest sosista Kustiks kutsunud. Aastal oli väga palju noori sõpru. Stahli ajalehe Postimees ärijuht ja temast sõltus, kas noored mehed saavad ka ajalehe veergudel midagi avaldada ja missugune on nende honorar? Gustav suits ei ütle mitte asjatult, et Kitzberg tegi noortele algajatele oma kodu uksed lahti, seon Kitzbergi teene. Noori eriti ja kogu uue esteetika ees. Aga meie alustame uuesti esimese maailmasõja eelõhtust, kus on tähelepanuväärne, et kõige mustema rajal poliitilises mõttes, kus kõik oli väga segane on meil korraga komöödiaid vähemasti kolm ajaliselt Oskar Lutsu kapsapea 1009 12 13 Vilde pisuhänd ja 15. Kitzbergi kosjasõit. Tähendab, naer võis hirmu lähima tuleviku ees üle trumbata. Ta oli teda teda kõrvale lükata, sest kapsapea on ju ka lustlik lugu, mille mõju ulatub siiamaani, sest on olemas nunnu konkurss. Ja ja on olemas ka terve hulk tüpoloogilisi paralleele. Kapsapeategelastele. Pliuhkam on, on, on lehtede loogiline üldisus samas mõttes nagu näiteks Tiit Piibeleht või vestmann või, või lipuvere Mart või või mõni muu tegelane teiste sõnadega, need ei ole väga ajastu ranged teosed, vaid nad on vastupidi, küllalt suure üldistusvõimega, neid võib ka tänapäeval huviga ja mõnuga lustides kuulata. Järelikult neil peab olema mingisugune seesmine mehhanism mis ei luba nendele tajuda ajaloo unustuse hõlma olla olmeepisood, Jon klassika. Ja ega ühelgi nendest autodest ei Lutsu lei Vildele Kitzbergi olnud mingisugust niisugust pealiini, et nad tahavadki olla kommidiograafid, nagu näiteks Hugo Raudsepp. Kõik on näitekirjanikuna otseselt olnud ainult mõne teose autorid. Suhteliselt Kitzberg on kõige rohkem kirjutanud näidendeid, Kitzbergi, ka ulatuslik proosalooming. Järelikult nad mõtlesid üldse kirjanikena teistmoodi, sisuliselt öeldes üle ajastu. Öelgem kohe. Sellel kuul me räägime natuke lõbusamatel teemadel, kuna nii sünge aeg jaga Kitzbergi puhul me ei puuduta tema tragöödiat libahunt või kauka jumal, et me näeme ka Kitzbergi puhul seda, et ta oli selles mõttes nagu antiikkirjanik, kes ühtviisi võiks kirjutada nii komöödia kui kui tragöödia. Et temas oli nagu kaks poolt. Tegelikult. Ta ei olnud niisugune ainult naljalugude kirjutaja, vaid ta oli ikkagi tõsiseltvõetav kirjanik. Kitzberg ja Vilde erisuseks on muidugi see, et Vilde võib-olla sarkastiline võlg kirjeldatud täiesti jaburaid situatsioone. Kitzberg muhedam, aga tuleb ka meeles pidada, et Kitzberg tundis elu altpoolt rohujuure tasandilt väga täpselt, sest oli vallaametnik. Ja üsna noores eas juba ta alustas vist mingi 15 aasta. Umbes nii oskas tähti ja see elukogemus on niisugune põhi, millelt on kirjutatud ju lõppkokkuvõttes ka Kitzbergi proosa, seal ei ole midagi puhtalt välja mõeldud. Ja siin on tegemist tõepoolest samuti realismiga. Aga see sõna kriitiline realism on võetud vene kirjanduse käsitlusest tuugas lihtsalt püüdis joonduda mingi kompromiss mõiste järgi temal kriitilisi realistid, terve hulk. Samas kui nende realistide kriitilisus on tugevasti erinev ja kui keegi nendest ka hiljem hilisematest uurijatest on kirjutanud kui kriitilistest realistidest siis see näitab, et see ortodoksne mõtlemis mall võib olla väga sügav. Kuidas saab olla naljakas lugu nagu kosjasõit on kriitilise realismi näide? No mulle üldse tundub, et see kriitiline realism Vilde KUI Kitzbergi, kui mõne teise puhul on, on niisugune juurde mõeldav, sest nad esindasid seda rahvuslik ärkamise nii-öelda teist lainet, kus oligi täiesti arusaadav ja loogiline, et hakati vaatama oma elu kriitilisema pilguga kui, kui sinnamaani, eks ju, aga see ei ole Koidula ega Jansoni selline noh, niisugune rahvuslik balang sein on juba ütleme rahvuse enesekriitiline. See on õige, ent siin tuleb arvestada tõepoolest aega. Vilde tunnistab ühes kirjas Mihkel Kampmaale, et temast sai kahtlev vabamõtleja ehk siis sisuliselt liberaal, aga liberaal sotsialist. Umbes aastatel 1891 kaks, kui ta tuli Berliinist tagasi Eestisse, siis järgnesid need tõepoolest kriitilised ja realistlikud romaanid. Üksteise järel, kuni Vilde jõudis oma triloogiat. Kuid Kitzbergi areng ei ole läinud mitte poliitilisi doktriini mööda erinevalt Vildest. Vaid Kitzbergi areng on läinud süvenemist mööda, sest ta alustab kaunis abitult. Ja kuigi lisab irooniliselt hiljem, et et tema oli muidugi ka oma maimuga kuulus, aga Tourov oma sigadega oli kaugelt kuulsam. Kitzbergist saab silmapaistev kirjanik vastavalt pretseptsioonile. Ja kui ta hakkab näidendeid kirjutama, siis vastavalt lavalistele nõuetele. Siin hilisemal ajal oli üks väga suur kriitiline nõunik Karl Menning. Või nagu Kaarel Ird olevat mitu korda olult lärmi. Karla ta tahtis ise väga niisuguse lärmi Carlale niisugusega ennast lasta võrrelda. Ehkki tase oli täiesti erinev. Kuid samas tuleb meeles pidada, et kui Vilde pagulasena elatuski ainult oma töödest ja juhuslikest anoralidest, siis Kitzberg kirjutas kõike mis klassikasse kuulub muu töö, ehk siis kantseleiametniku töö kõrvalt. See ei ole elukutsete all, see on kutsumus. Ja järelikult oli vaja ka enne esimest maailmasõda niisugust täiesti jaburat situatsioone, kus ajakirjanikud lähevad kosjasõidule samuti Mulgimaale, kus neile mängitakse mulgi nalja. Eelmises saates sa küsisid, et miks, miks mulgid mulkide nali on pisut teistsugune kui hiidlased, nali seal ammusest teada. Ja nüüd otsustavad mulgid ise nalja teha. Linnasakste arvel ja see kõik lõpeb, eks ole, pärast vangis istumist või trellide taga istumist sellega, et igaüks saab oma pruudi. Ja, ja kõik on rahul. Ei, vähe sellest, koguni asutatakse oma leht. Selle pääset oma linn mulkidel juba on. Ja siis tekib küsimus, aga mis lill meil on? Aga meil on ju Abja-Paluoja, teatab keegi osalistest, seal, väike, seal liiga väike, no kui see on väikesid, meil on ju Mõisaküla Laatre mõisa popsi asula kus pole enam raudteedki praegu see kohaliku võimu tasand tuleb Kitzbergi sisse väga teadlikult ja see on see, mida sa enne silmas pidasid, kui sa ütlesid, et nüüd osati juba ka olla kriitiline, kuid Kitzberg on ka siin väga kaasaegne, sest millest algab jama? Ühelt poolt sellest, et kutsiku kõrtsi, mustus ja shop pannakse kõik laulu sisse ja ta kui teada, mis laulus on sees, see sealt enam välja ei lähe. Aga on ka teine põhjus seal see et, et üks lehe narmas, mis lähedal ilmub, teatab, et. Aga on see nimi ka valla. Vanem on selleks, et saada uuesti vallavanemaks kõik kõrtsmiku pannud oma kasuks tööle need, niipalju kui juuakse, nii palju saab ka hääli, on. Vallavanem v-Valmar Woman, tema nimi, nii et siin on päevaga Volmar mammama. Siin on väga selge paralleel, sest äsjastel kohalike võimude valimistel tegi ka mitu meest ajutise kõrtsi joostes hääli kokku. Kindlasti joodi seal rohkem kui anti hääli ja nüüdse Volmer Womsis Kitzbergi vihastab ja läheb ajakirjanikke sõimama ja siis ilmneb ajakirjanduse pahupoolsust. Vaatlejal ei ole ühtegi uudist ja siis päästab ainult, eks ole see, kui kirjutatakse teistest lehtedest maa. Kui palju meil ilmub praeguses Eestis ajalehti ja muid igasuguseid analoogilisi asju, kus miksitakse jultunult maha üleeilse lehe uudis andeks selle uus pealkiri ja läheb kõige täiega. Natukene tahaksime. Jälle tagasi minna selles mõttes, et sa rääkisid mulkide stend Kitzberg muidugi ise sealtkandist pärit inimesena näitab mulke siiski suhteliselt heas valguses. Pigem ta näeb nii-öelda seda negatiivset poolt väljaspool, et see tõenäoliselt Tallinnas või Tartus, eks ju, kui ta räägib nende linnasakste vahele tõmbamisest, eks ju. Ta mõtleb selle all tõenäoliselt tartlasi. Sellel episoodile olevat olnud reaaleluline taust nimelt Ado Grenzsteini üks äpardunud kosjasõit tõepoolest ehk siis olevik ja ent ma ei liialdaks seda liini üle, sest see on ikkagi üks haru, see, see põhiline probleem ei ole ju mitte kosjasõit, vaid kuidas kohalik võim käitub kosjasõit on lihtsalt üks episood terves ahelas. Kogu lugu ei alga ju mittelehe toimetusest vaid kutsiku kõrtsist, kus jagatakse kuivanud krõbuskid ja ainukene, kes parajasti kõrtsis all Oll, sulane Jaak, kes ei tee mitte midagi muud, kui sülitab kõrtsi põrandale ja hõõrub selle kõik laiali, sest kus tal raha on viina osta. Ja siis tuleb vallavanem Volmer vamm. Esimene asi, mis ta näitab, on see, kui õukest vanne küsib kristalli viina, mis oli kange jää puhastatud kärakas. Samal ajal küsib kõrtsinaine väga must ja räpane ja suur ja paks lagu. Kolmeroom isegi küsib tema käest, et mis kohalik võim Soed, kui sa lubad meie ausaid inimesi siin laimata ja nüüd järgnev pommi vastus ei saa millestki aru. Kellele sa sedaviisi karga kallale tagukull kalale kana on siis see kohalik kolmer, vamm. Ja kull on sisse kõrtsinaine väga suurte paralleelidega. Päevani veel jah, aga kui me vaatame seda näidendit, siis seal lihtsalt on ka tegelane mull ongi ürgjamull ka on tema nii-öelda see tegelaskuju, kuigi tal on ka nimi Mats Mürk, aga ta põhiliselt esineb nime all mult. Et nüüd seda Volmer pommi meenutasid, siis Volmer pomme ju läheb, eks ju, siis õigust nõudma sinna ajalehe toimetusse, eks jah, ja siis koos Trükikoja poistega ta sealt kantakse välja, et, et siin on selles mõttes huvitav, et nad tõepoolest siis kõige negatiivsem tegelane ikkagi Volmer pomm, mitte niivõrd need ajalehetegijad, kuigi ka nemad on näidatud karikatuur sel kujul, aga mingi sümpaatia Kitzbergi ikkagi nende ajalehetegijate suhtes ka muidugi see vana ja, ja algas lõpuks neile võimaluse siiski ka endale saada seal piigad, nagu öeldakse. Pane tähele, kellelt ajakirjanikud need pruudid saavad volve, pommitütred on kõik need kes pannakse sedaviisi mehele. Ja see siin on ka jälle nagu mingi niuke klassikale mingi antiikmotiiv, aga muide, ma tahtsin veel kord tagasi tulla ka sellesama Vilde vigaste pruutide juurde, ka seal me näeme seda, kuidas buss siis need sulased tunnistavad lipuvere mardile ju üles, et nad tema Colol natukene nalja tegi, aga, aga sellest hoolimata lipu väära Mart nõustub sellega, kuna nad olid nii palju teravmeelsed, eks nad nad nagu olid temast üle. Et see on üsna tüüpiline tolle aja nendele komöödiate sinna lõpuks ei jää nagu keegi solvatuksega alandatuks, vaid kõik saavad midagi. Volmer Womm ütleb ka ajakirjanikele, unustame pahandus oma oma laulus, sest Kitzbergi on laulud ja meloodia juba tekstis sees. Seal on probleem. Kuidas seda esikas kohe algselt ja nii on see olnud nüüd lemmingu mõju. Seal koostöös Juhan Simmiga, sest oli vaja midagi, mis oleks vastandatud, argipäevane argipäev olid juba esimesed tapetud esimeses maailmasõjas. Keegi ei teadnud siis veel, millal Eesti vabariik tuleb, aga tapetud ja rekvireerimisse ja kõik muu juba käis. Ja nüüd korraga tuleb siis teatritükk täiesti jaburad situatsiooniga. Ja mitte niimoodi, et noh, ajaviitevärk vaid nagu näidatud probleemidega, mis ulatuvad meie päeva. Kitzberg ise ütleb, et kosjasõidutegevus on monopolid, tuleku eelne aeg. Monopolid kehtestati sajandivahetuseks, ma mõtlen eeskätt viinamonopoli, see kosjasõidu värk peab aset leidma umbes 1800 kaheksakümnendatel aastatel või lõpupoole. Ja selles mõttes ta vastab täiesti sellele, mida sa saate alguses väitsid, et seal siis parandatud ärkamisaeg. Kuigi ametlikult on seda ka tuges ja paljud teised nimetanud venestamisajaks, mis on ka õige määratlus. Kahtlemata see oli sügav reaktsioon. Aga peale kasvas uus põlvkond, kes juba oskas vaadata oleviku selle pilguga, et mis siis meie osaks jääb. Sest enne seda oli ärkamisaeg ju Kreutzwald, Jannsen, Carl Robert Jakobson, kelle tegevus kestis sisuliselt ikkagi suhteliselt lühikest aega, Lydia Koidula ja kõik. Aga aga need mehed nagu Kitzberg ja Vilde need nota bene ei ole enam mitte maainimesed vaid need on juba ikkagi linnas ennast kehtestanud mehed ega ilmaasjata Westmani Rõudluse Taeta tuli linnasaabastes. Aga nüüd elab oma uulitsus, kõik teavad, seda, hoolitses seal Westwan ise. Kui tulla ikkagi kosjasõidu juurde tagasi sisse natukene absurdselt mõjuvad muidugi need vahelaulud, aga teda võiks nimetada omamoodi muusikaliks omas ajas, ta oli laulumäng, aga noh, sealt ka kasvanud välja. Muusikalid. Me teame, kuivõrd lõdvalt on tihtilugu need muusikalid muusikalised vahepalad seotud selle süžeega või või selle psühholoogiaga, nende tegelaste psühholoogia Est nende ajakirjanikke, ööbiku, lõokese ja käo laulunumbrid on ju kohati päris tobedad. Sinu terminoloogiline aktsent on absoluutselt õige, ent Eestisse tuleb muusikal nii nagu me oleme tänapäeval harjunud läbi Ameerika, kus üheks komponendiks žürii ees on tingimata ka mingi traagiline konflikt, kas seal siis vestall stoori või, või midagi muud, aga, aga seal on traagika sees. Meie laulumängudes traagika puudub see, et need kolm ajakirjanikku istuvad pogris ja vana vallakasakas kompa. Nii ta neile süüa anda, see ei ole mingi traagika ja lõppude lõpuks lööb nagu öeldud, vom käega, võtke paar 1000, paneme leheks käima. Kas tema kitsi mees ei ole, nagu ei ole ka vestma lõppude lõpuks kitsi ja traagika? Null? See eristab tolleaegset laulumängu hilisematest muusikalidest. Noh, neid on, eks ole, ka Boris Kõrver kirjutanud sisuliselt mitu, ainult unistus on väga muusikali piiril ja on ka traagilise ühe ühe teljega. Aga laulumäng on lihtsalt lustlik. Kui nüüd ikkagi võtta seda kosjasõitu sellise laulumänguna ühe osana varajasest Kitzbergi loomingust, siis tegelikult ju Kitzberg tahtis selle looga ju ka mõjutada, tegelikult midagi ühiskonnas ta ilmselt ikkagi soovis näidata seda. Sa ütlesid Volmar Wommist, eks öelda valavanema sihuke omavoli või sellise rumaluse näitena, aga ta soovis ka ikkagi juhtida tähelepanu selle ajakirjanduse kvaliteedile. Kuigi sa nagu ei tahtnud seda Grenzsteini Oleviku siia väga sisse tuua, siis ikkagi siin on näha selgelt kui paroodia elemente selle ajalehe tegemise juures. Et kas see võiks ka olla mingil määral nagu mingi eneseparoodia Kitzbergi puhul. See on mõeldav ja õigust öelda, kui ma hakanud Grenzsteini paralleeli süvenema, siis seepärast et krinstel oli avalik venestaja. Me läheksime nende probleemide juurde, mis on Kitzbergi tükist väljaspool. Ent ka kosjasõidust on olemas kuuldemängu variant. Ja seal on ka midagi. Mitta Kitzbergi ei ole tekstis. Mis seal on, sellist, seal on see koht, kus lehemehed loevad seda Volmeri pommi poolt vaidlustatud tüki talle ette. Et no Pärnumaal on teisigi k-tähega algavaid valdu ja võib v võib vabalt olla ka Viilup varblane ja ma ei tea, mis asi ja siis küsib üks Voomi käest. Ega siis tee ometigi niimoodi teinud ja kuuldemängus ütleb osatäitja kogemata, justkui muidugi mina ja siis saab aru, mis ta ütles. Ja siis ta teatab juba Kitzbergi. Ei, mina ei ole seda kunagi teinud, mina ei ole mingeid hääli ostnud. Aga tüki pandi sisse, see lõik oli ainult üks lause nii-öelda kogemata lipsatanud lause, mis on täiesti vastupidine. No kuulame siin seda lõiku vahepeal. Kas ka vald ei ole Kaliteetiaweeveegolmel Wombitsaga osalevale päevalvermann? Te teate väga hästi, palju Pärnumaal valdasid, algab kaeda, k-tähega näiteks puhuda käru killing ja VW võib väga hästi tähendada seal Villem Vaarik vilu Barblane kui PowerPoint. Ja ega siis ta ei ole endale ometi kõrtsimeeste kaudu. Tutvun aiva ühelegi tellid, julgeb mõelda. Kosjasõit on jõudnud kuuldemängu sisse, nii nagu ka vigased pruudid ja taaskord tuleme selle juurde tagasi, et tänapäeva elektro irooniline meedia mõjutab aga tõsiselt seda, kas mõni teos on tuntud või vähem tuntud või jääb unustuse hõlma. Rääkimata sellest, kui ta filmi sisse sattunud ma siin sel suvel käisin Palamusel ja seal on kohe eraldi paunvere koolis välja toodud Lutsu Loomingu kajastus filmides teleekraanil ja mujal ja tegelikult selle vastu ongi kõige suurem huvi ja siis sinna juurde on kas siis loodud nagu ekspositsioon väidetavalt samasugustest esemetest millestki võtab Luts oma kevades suves ja teistes populaarsetes teostes, et saga juhtisid tähelepanu siis kuuldemängu nagu midagi juurde kirjutatud, et et kuidas üldse suhtuda kirjanduse sellisesse inseneeriasse või või lavastamisse hoopis teises meedias, hoopis teises keskkonnas? See annab alati juurde ja ma toon paralleel ei võta ära, tihti arvatakse, ei võta, annab juurde igas olukorras ja ma toon paralleeli hoopis mujalt. Ükski ravimata maal ei ole kunagi nii efektne kui maal koos raamiga. Pane välja paljasgraafiline leht ilma klaasekraanilt ja päike sööb selle graafika lihtsalt ära, kui ta sul valguses käes. Selles mõttes alles raam, nii naljakas kui see ka ei ole, raami võib ju teha õppinud meister, kes ei oska üldse maalida. Raam annab kunstide terviklikkus ja täpselt niisamuti ka kuuldemängulisus võib anda teatritükile nagu Kitzbergi kosjasõit või proosatükil nagu vigased pruudid selle terviklikkusele, mis jääb inimesele meelde. Kas keegi ei loe iga kuu vigaseid pruute või ei saagi vaadata kosjasõitu, sest teateid ei jaksa seda vahetpidamata käigus hoida. Ent kui, kui see kunstiline efekt saadakse tänu raadiovõimalustele või teatrivõimaluse või kinovõimalustega või noh, kaasaegne tehnika on ju väga rikkalik siis need abilised teevad ära piltlikult öeldes lõvitöö või lõviosa tööst. Ja ma ei ütle, et see on selle raamistatud kunsti suhtes vaenulik vaid vastupidi, tema annab selle trump liini. Kunstil peavad kõige kergem on seda näha skulptuuride puhul, kunstil peavad olema mingid piirid. Hea küll, aforismi ütleb, et need on piiritud. Jah, see on õige. Aga ainult tingimisi. Skulptuur, millel piire ei ole, ei ole skulptuur. Ometi, et igasugune kirjandus on lavastatav Tegelikult on, kui palju on lavastatud Paul-Eerik Rummo luuletusi. Kui palju on lavastatud proosat? Kui palju on lavastatud memo Aristikat tegelikult lavastada annab kõike tingimusel, et sul on korralik tropp ja väga hea lavastaja, see võib olla külaline, nagu kaua aega on olnud eesti teatrites Adolf Shapiro. See võib olla ka keegi oma mees, kes valdab just seda liini kõige paremini. Aga ei ole tüki, mida lavale panna ei saa. Iseasi, kuidas sa seda teed, sest see tükk võib sul vajuda ka laiali just nimelt sellepärast, et puudub kontsentratsioon ka ka niisuguseid näiteid on. Tõlgenduse küsimus, kui me võtame sedasama kosjasõidu. Me võtame selle algteksti, mis on Kitzbergi, aga me tahaksime ajakohastada. Meil oleks küllalt võimalust tuua seda tänasesse päeva tänasesse ajakirjanduse, maailma tänasesse või kohaliku võimu maailma. Kuidas sellesse suhtuda, kui keegi võtab Kitzbergi nii-öelda aluseks tema ainetel teeb? Seda on kunstist tehtud väga kaua ja juba antiigist peale. See ei ole patt selle väikese patu või ütleme siis andestatava patuhinnaks õigustuseks on aga kogu uue lavastuse uued tõlgenduse motiveeritus kui see ei kõlba, kas ta on ülekohtune või vägivaldne, nii nagu oli juttu Ants Lauteri märkustest kõrveri muusikali mees pisu hännaga puhul, et siin ei ole Bildel, siin on kõik paigast ära. Kui mingi kese tükis on siiski selgesti algupärandi autori oma siis lisandused lubatavuse piirides on arusaadavalt. Kuidas sa paned terve naisnäitleja korraga laval lonkama, see on täitsa selge, et see on lavastus. Aga lõppude lõpuks ikka siis Vildet ei huvita seal mitte see, kui palju ta lonkab, vaid see, et mulkidest ja sugulased ei saa asjast aru ja on veendunud, et näitemängu ei ole, vaid ongi igavene neetud onu, kes sahkerdab neile vigaseid pruute pähe. No see on nüüd niimoodi aru, et igas kirjandusteoses on mingi niisugune tuul ja mida ei tohi puutuda, aga me võime seda lavale tuues veel ekraanile, tuues seda tuumasäilitades teda veidikene muuta, täiendada võib-olla ajakohastada. Mõtle niisugusele näitlejale. Šveits piiril on tragöödiate kõrval ka uskumatult palju komöödiaid. Näiteks asjatu armuvaev või palju kära ei millestki. Kuidas sa paned praegu? Me elame väga vaesel ajal, lasteaiad ei tohi isegi pliiatsit osta. Kuidas sa paned praegu lavale näitlejad Shakespeari aegsetes hilisrenessansi uutes kostüümides, mis selle lavastuse omahind siis on? Ja kui me tahame veel säilitada materjalide ehtsust seda brokaatia siidi ei suudaks vist. Vello teisekstes teine aspekt kasutad, näitleja on lõppkokkuvõttes surelik või nagu on ka olemas, eks aforistlik väetisekspedi kaudu. Näitleja on ajastu lühikroonika. Ta võib-olla omas ajas tohutult populaarne, aga me ei saa ju ühedki hilisema põlvkonna näitlejad. Nõuded ole nagu laud intervõimatu, ta saab olla ametis kadunud. Robot Kuutmann saab olla tema ise. Ta saab olla Aarne Üksküla väga hea häälega. Väga dünaamiline näitleja. Aga nõuda, et ta oleks Arno Suurorg või keegi teine, on, on täiesti jabur. Me oleme nüüd rääkinud novembrikuus Vildest, me oleme rääkinud, Kitzberg istmed on kahtlemata Eesti draamakunsti suurkujud eelmise sajandi algusest. Sinna kõrvale ei oskagi eriti palju teisi puhtaid dramaatikuid seada, aga Nad olid oma ajastu lapsed, nad nagu sa oled korduvalt öelnud eelkõige nende naljalood olid esimese maailmasõja eel Nad olid nagu kompensatsiooniks sellele küllalt järevale. Jaa, jaa, süngele õhkkonnale, mis oli kogu maailmas tekkinud. Ja, ja kui me vaatame edasi ja siis ega nad pärast enam ju midagi nii lõbusat ei kirjutanud. Järelikult aeg oli muutunud ja see aeg ei nõudnud enam huumorit. Seda on natukese palju öeldud põhjusel et me ei saa vanalt inimeselt nõuda noore inimese või keskealisi inimesi, huumorit, aga mõlemad, nii Vilde kui Kitzbergi läksid tõsiseks. Tõsiseks läks ka küllalt noor Tammsaare oma Kõrboja peremehega. Alles küllalt vana Tammsaare jõuab korraks ka näidendis. Kuningal on külm, lõbusa aspektile. Nojah, aga see on juba küllaltki selline nihestatud koomika. Nii ja naa, aga sinna vahele kuulub, eks ole, Hugo Raudsepp, Miku, Märdiga ja uudi niisugused läheme seda rahvatükile, traditsioon, aga seda on vaja nimelt järgmisel põhjusel. Rahvas peab olema võimeline või vähemasti valmis selleks kui talle pakutakse. Et mängida kaasa tõsine tükk, teeb vaataja ja näitlejate vahel väga selget vahet. Sina tragöödia, kuidas ei sekku, see toimub teiste keskel. Aga nalja võid sa teha igal pool, nii nagu Mats Mürk otsustabki, et teeme ühe viguri, paneme lehti, vale koorduse vanapoissmees. Seda ei öelda, rästas tarvitab oma oma tütre jaoks väimeest. Tütar tal polegi üldse tabame ainult feimi miili, kellele antakse karm käsk kätte, afi kiirusega olla, mitte enam. Seda peremees tapab ja nii muide eks ole, meil oli ennist juttu, et ajakirjanikud saavad endale Volmerbommit ütelda, aga need on ju kõik kadakasaksad, need ei ole ükski enam maaplika. Nii kaugelduaalse vom oma kõrtsist ostetud häältega küll jõudnud, et kõrgem seisus juba tuleb mängu. Aga seda on võimalik rahvamängus kaasa teha ja kahel viisil. Seal ei ole seda barjääri, et siin on lava ja sinu vaataja, aga on ka teine külg, rahvatüki võib mängida ka igaüks ise. Aga katsu sa olla ise Hamlet. No me teame, et Kitzbergi mängiti ju hästi, palju see ongi asja mõte maakondades kohalikel näitleja Seonoraalide tilku minale oli episoodiline võrreldes sellega, et inimesed said kaasa mänguvõimaluse Ja komöödia puhul sa väga õigesti täheldasid, iga inimene, kes jälgib, ta saab kaasa naerda aga noh, tragöödia puhul ega eriti ei kiputa kaasa nutma. Seda peaks olema ikka väga suur tagavarataskurätte ka võetakse seda kui nagu teatavat para tamatustega endast väljaspool olevat, aga komöödia pääseb nagu inimesse sisse ja ta saab selle osaliseks, ta nagu selle etenduse osaline. Tegelikult me näeme seda, kui hästi kasvõi vana Baskini teater tänasel päeval läheb rahvale peale ja sa oled ise üks nendest üks nendest ja sa oled nagu lihtsalt see lava laieneb saali. Ja seda on eriti siis vaja inimestel, kui on rasked ajad. Ma arvan, et oma järgmises saates võib-olla. Me tuleme ajaliselt lähemale, aga me jääme mingil määral samas tonaalsusse. See on vajalik selle pääst naerda on väga ohtlik, Harrova. Naerda tuleb igal soodsal juhul, muidu me sureme kurbuse kätte ära. Ja mis on siis meie järgmine täht, ütlemata, kes on see kirjanik? Siin on mitu võimalust seda järgmist tähte, kui kirjanikku võib tähistada tähega L nagu leevike. Kui me võtame tema ühe teose vaatluse alla, siis on hoopiski p, nagu puu. Mõtisklegem nüüd nädal aega selle üle, kallid kuulajad, kes on siis järgmine kirjanike ja järgmine teos, mille me seostame Vilde ja Kitzberg iga kirjandusega? Päästik ja lõpuks ka meie kuu küsimus kuulajatele ühes Eduard Vilde lühijutus räägitakse seatõvest. Mis haigusega on tegemist ja kuidas on selle nimi inglise keeles. Tänases saates rääkisid Peeter Olesk ja Mart Ummelas Kuulmiseni nädala pärast. Kirjanduse.