Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, järjekordne rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenreid on Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehes. Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning sellel nädalal on palju juttu olnud, kohtutas toimuvast ning sinna jõudvatest materjalidest, aga ka Euroopa Liidu Nõukogu presidendi ja Euroopa Liidu välisministri eelseisvast valimisest ning paika on saanud ka suurema osa uusi omavalitsusjuhte, aga see nädal on toonud meile ka üsna mõtlemapaneva ja väga tõsise uudise sellest, et 100000 töötu piir on ületatud ja see siinkohal on siis peetud silmas juba neid töötuid, kes on nii-öelda nagu heitunud, kes on sellest, et töötuskindlustushüvitise saajate ringist väljas ja, ja ka need, kes on veel hüvitise saajad. Ning seega me võime öelda, et nii-öelda üks maa Mer ka sellel väga-väga valusel valusalt teel on, on ületatud ja kahjuks kahjuks on see küll väga kurb statistika. Tekste töötus oleneb sellest, et kuidas seda defineerida, kõikus nagu käigud juba seal 100000 piiril juba juba juba millalgi suvel ja me ju teame seda, et kui suured on, on kääritele reaalselt registreeritud töötuse ütleme ametlikult registreeritud töötuse ja, ja siis tegeliku töötute arvu vahel. Aga ajad ja 100000, mis siis nüüd oli sellel nädalal uudistes välja öeldi, et see on tõesti väga mõtlemapanev number ja minu jaoks on väga murettekitav see, et just just noorte töötuse määr, et 15 kuni 24 aastastest noortest nende seas on töötuse määr lausa 30 protsenti. Ja kõige suurem riskirühm on tõenäoliselt noored mehed keda on töötute seas kõige rohkem hakkama, nii et et kui naisterahvad veel võivad midagi leida, siis siis noortel meestel on, on see veelgi keerulisem ja tõenäoliselt nii-öelda see see noorte meestega seonduv ja nende nende tööle hõivamine kujuneb üheks väga-väga tõsiseks probleemiks. Ja tegelikult ka pensioni eelikutest mehed, et neid on ju ka väga palju töötajate seas just 50.-test aastatest. Mehi, kes, kelle riigikeeleoskused on, on suhteliselt napid ja tegelikult ikkagi praegu on, on aeg ikkagi nagu vaadata ja läbi kaaluda seda, et mitte üksnes seda poolt, et kuidas me siin majandust saaksime käima taas, et meie meilgi hakkaksid tulemusi, need helgemad numbrid nagu juba Saksamaal Prantsusmaal on tegelikult küsimus on ka selles, et et kuivõrd meie Eesti, nende toetuste süsteem ikkagi vastab nagu sellele reaalsele olustikule, reaalsetele vajadustele, mis inimestel on toime toimetuleku toetus, millest piisab hädavaevu elementaarse toidu ostmiseks, pluss siis teine pool, ehk siis see, et kui sa töötu inimene kõige halvemal juhul ei jõua maksta enam oma eluaseme eest siis toimetulekutoetuse teine osa peaks olema nagu siis eluaseme kulude hüvitamine, aga need tegelikult see, mis tingimustel seda makstakse, ei vastu tegelikult sugugi sellele, et et reaalsetele oludele sellele, kui palju tegelikult üks korteri üürimine ja nii edasi Jah, aga teatav positiivne sõnum oli siin ka olemas, selles mõttes, et 16000 inimese võrra kasvas siis siiski töötajate või nende inimeste hõivatud on arv. Aga kahjuks oli see jällegi selle ajutised töökohad. Nii nagu meil suve lõpus sügise alguses ikkagi tavaliselt on, et teistpidi see tööpuudus ilmselt jätkab ka edaspidi kasvamist ja ja erinevalt tüüpilisest majandusest, mille kohta on praegu räägime, et põhi on saavutatud, siis see töötuse põhi ei ole sugugi saavutatud, õigemini vastupidi peaks ütleme tipppeale saavutatud, et. Töötus kasvab sellise ajalise nihkega alati. Ja ilmselt veel me näeme, et ka järgmisel aastal see number kahjuks kasvab ja kasvab. Et kas järgmise aasta lõpus oli 2011 alles võime näha. Asi hakkab pehmemaks minema. Tänasest postimehest võime lugeda ühe meetme kohta, mida kavatseb rakendada siis riigimetsa majandamise keskus pakkudes järgmisel aastal 1500-le inimesele riigi toel tööd ja tegu oleks siis kõikvõimaliku tööga metsades. Et mida, mida sellistest meetmetest arvata, et ühelt poolt nii-öelda Eesti metsad saavad kindlasti puhtamaks? Vot sellest rääkis, tegin intervjuu Urmas Varblase ka juba vist kas veebruaris või märtsis millalgi. Ja tema pakkus seal ka ühe variandina välja, et metsi võiksid puhastage, kõige hullem asi, mis juhtuda võib, on see, et inimesed, kes kaotavad töö, nad Malduvad, nad ei tahagi enam tööle minna ja siis on neid väga raske tööle tagasi meelitada. Nad peaksid midagi tegema. Samal ajal, kui näiteks ütleme 60 70 aastat tagasi veel rohkem sai neid inimesi rakendada näiteks teetöödel, siis tänapäeval on võimatu panna töölist teed ehitama. Siis tänapäeval tehakse töid selliste spetsiaalsete masinatega, sa ei lase lihtsalt mingid täiesti väljaõppimata meest mitu miljonit maksva traktorirooli sa ei saa sinna panna, järelikult nad peavad tegema midagi väga lihtsat. RMK ja töökohad on minu meelest samasugune sotsiaalsed töökohad nagu need reisisaatjad, tart Tallinnasse trammidest ja trollidest midagi sarnast, aga see on minu meelest väga vajalik asi. Ja ma olen sellega täiesti nõus, et ilmselt mingid selles mõttes majanduse uuenemist või, või, või mingit olulist lisandväärtus, need ja need töökohad nagu kaasa tuua kaaned on, on, on ikkagi see, et nad hoiavad neid inimeesti aktiivsena ja et neil on ikkagi mingigi võimalus tunda ennast vajalikuna säilitada mingi rutiin. No räägitud on ka sellest, et need töötajad võiks kaasata endiste kolhoosikeskuste lambale tamisel, aga siin vist tekib väga palju küsimusi, sellepärast et need kolhoosikeskused on reeglina eraomandis ja, ja sellisel juhul tuleb nii-öelda igakordsele omanikuga kokku leppida ja küsimus on siis selles, mis korras ikkagi neid nii-öelda vanu kolhoosi ja sovhoosihooneid hakatakse lammutama ja nii edasi, et et see on tõenäoliselt niivõrd keeruline küsimus, et kui selle lahendamisele asutakse, siis selleks, et need regulatsioonid paika saada ja kokkulepped saavutada, selleks läheb. Eks, eks paras pool aastat aega kindlasti. No seda on ju ka räägitud, et nende nii-öelda sotsiaalsete töökohtade loomise peaks tegema suuremat koostööd erasektori ettevõtetega, et. Jah, aga näiteks minu ees on siin üks paber, see on Eesti Panga viimane majandusprognoos, ütleb ilusasti. Hõivatutega võrreldes oleksid paljud töötud nõust sama töö ära tegema märksa madalama palga eest. Eesti Panga küsitlusuuringu kohaselt ei kasuta ettevõtted siiski kuigi aktiivselt uute töötajate madalama palgaga töölevõtmise võimalusi. Ehk tegelikult ettevõtted hoiavad enda omasid, nad teavad, missugused need inimesed on, pigem maksavad natukene rohkem. Aga neil on, nad hoiavad end hammas, selles mõttes on jällegi tööle saadud suti raskem. Nüüd sedasama paber ütleb ka seda, et mõne aasta pärast, siis kui olukord muutub, sellepärast et pensionile siirdub hulga rohkem inimesi, kui noorte hulgas tööturule tuleb. Ehk juba see faktor peaks natukene olukorda leevendama. Muidugi me eeldame seda, et majandus siis ka veel kasvama. Elu läheb jälle natuke elavamaks. Ma tahaks siit edasi minna teema juurde, mis puudutab järgmise aasta riigieelarvet, sellepärast et et tuleks meelde tuletada ühte asja, et meil on riigis võimul ikkagi vähemusvalitsus kellel on riigikogu 101-st liikmest, et siis 50 liikme toetus ja, ja selleks et kiita heaks kasvõi näiteks järgmise aasta eelarvet on puudu üks hääl. Ja kuni selle nädala keskpaigani ei paistnud seda ühte häält kusagilt, aga nii nagu varasematelgi kordadel on nüüd kuulda, et uuesti rohelised otsustanud, et võiks jälle valitsuskoalitsioonil appi tulla ja nende eelnõusid toetada, aga aga kõik vist ei ole läinud nii libedalt nagu varasematel kordadel, sellepärast et valitsus tõenäoliselt peab toetama ka roheliste eelnõusid ja üsna laia arutelu on juba pälvinud see roheliste kilekoti ettepanek, aga kuuldavasti tuleb valitsusel minna ka elektriaktsiisi tõstmise teed ja üks plaan räägib sellest. 2010. aastal tuleks tõsta elektri aktsiisi viis senti ja 2012. aastal tal veel viis senti, et kogu kokku siis kolme aasta jooksul 10 senti seal päris märkimisväärne tõus ja et ühelt poolt me võime seda liigitada küll keskkonnamaksu alla, aga teiselt poolt on tegu ikkagi otseselt tarbimismaksuga, sellepärast et elekter on see milletame oma igapäevases elus kuidagi hakkama ei saa. Et kui me räägime siin sellest elektriaktsiisist ja rohelistest ehk siis räägime elektrimaksustamisest keskkonna huvides, siis minul tekib küll küsimus, et kas, nagu õiglasem oleks, teed et mitte, selle asemel, et nagu võrdselt maksustada elektrit, ükskõik millest ta siis toodetud on, kui ikkagi kuidagi seda hinda viidaks nagu rohkem. Ütleme õiglasema suunas vastavalt sellele, et kui keskkonna, millised on ühe või teise elektritootmise viisi keskkonnamõjud ja ma pean siin silmas just seda vee erikasutustasu, mida tegelikult põlevkivielektri tootmisel ei maksta samadel alustel, kui seda peavad teised ettevõtted Maksma nojah, aga ta on selline jällegi CO2 rikas tootmine, et seal nagunii tuleb kvoote kokkuostjad, selles mõttes on ta seda põlevkiviettevõtted nagunii juba karistatud ja tulevikus, kui tekib vabaturg siis näeme, missuguse hinnaga tuleb püksturule, missuguse hinnaga tuleb teine. Ja aga ma ei saa jätta ka seda mainimata, et, et see, et kui nüüd hakkab minema raha nendele CO2 kvootide kokkuostmisele, mis muuseas ei ole üldse kindel, kuna Eesti sai ju Euroopa kohtus võidu seoses nende meile eraldatavate CO kahe kvootide kogustega. Aga ma ei taha nagu jätta mainimata seda, millise vastutustundetuse ja süüdimatusega siin varasematel aastatel seda CO2 kvootide müügist laekunud raha lihtsalt välja võeti ja ära söödi, mis omakorda seda majandusbuumi võimendas selle asemel invest. Nüüd räägitakse sellest, et CO2 kvoodist müügimüügist saadav raha siis tuleks suunata keskkonnavaldkonda ja tõenäoliselt on siin peetud silmas keskkonnainvesteeringuid, et et võib-olla siis seda sinu kriitika levinum, kuulda võetud ja tahetakse, tahetakse midagi midagi selles vallas nagu ette võtta, et, et ma ei tea, kas see ka nii-öelda on seotud selle riigieelarvepaketiga või mitte, mille heakskiitmist valitsuskoalitsioon taotleb, aga vaata, see on ikkagi äärmiselt tõsine küsimus see, et kui nüüd minnakse jälle tarbimismaksude tõstmise teed ja me teame, tarbimismaksud on juba märkimisväärselt kasvanud, võtame siin kas või käibemaksu tõusu ja nii edasi siis siis tegelikult ühel hetkel saabub nagu tarbimismaksude maksustamisel see piir ette, kus nagu enam ei tohiks tarbimismakse tõsta, vaid tuleks vaadata mingisuguseid teisi võimalusi. Ja kui ma vaatan siin ka, mida väga paljud teadlased, sealhulgas näiteks Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane on öelnud siis siis ka tema tegelikult viimasel nädalal vist oli Eesti Päevalehes ütles küll väga selgelt välja, et, et seda tarbimismaksude tõstmise teed enam ei saa edasi minna vaadata mujale ja tõenäoliselt tuleb vaadata otsaga otsestele maksudele, sealhulgas tulumaksule. Ja et rusikareegel ütleb tõesti seda, et, et tarbimismaksud käibemaks lööb valusamalt just vähem kindlustatud inimeste rahakoti pihta. Aga, aga tulumaksu vastu on, siis rohkem mõjutab neid, kes kes on paremini kindlustatud, aga siin tegelikult selles diskussioonis on ka teine pool ja nimelt see, et ütleme Eesti majanduse laiem konkurentsivõime, et Euroopas teatakse praegu väga eeskujuks seda nii-öelda Põhjamaade mudelit, kus on pigem just tarbimismaksud, on kõrgemad. Ja nende arved näiteks rahastatakse ka tervisekindlustust palju suuremal määral. Ja see tähendab seda, et et tööjõukulud on jällegi nagu selle võrra veidikene odavamad. Järelikult nende toodetud kaubad on, on, on globaalset konkurentsivõimelisemad just tänu sellistele maksupoliitilistele võtetele Teistpidi jällegi me loeme, et ka valitsus on tellinud uuringaat, kas Eestisse võiks taaskehtestada ettevõtete tulumaksu? Seda ideed on mitmed meie päris kuulsad majandustegelased toetanud, vaikselt öelnud mingi 10 15 protsenti maksu võiks olla. Et seal on ka kindlasti negatiivsed vastuolud olemas. Praegu ei ole Eesti ettevõtetesse üldiselt kahekordset raamatupidamist aga kui tulumaks ettevõtetele kehtestatakse, elas, siis tekib kiusatus ikkagi tollest maksust kuidagi eemale pugeda, et. Aga samas me ei ela enam 2000.-st aastast, mil meil see kehtestati ja vahepeal on ikkagi ka maksuamet, riigi institutsioonid, ka firmade ende raamatupidamine oluliselt muutunud selle võrra muutunud ka arusaadavamaks, läbipaistvamaks ja, ja paremini monitooritavama. Seda küll, aga nüüd, kui teda uuesti kehtestatakse, siis kindlasti mingitel ettevõtetel tekib kiusatus, et prooviks jälle vanade heade lõksude juurde tagasi minna. Jaa, aga samas ma ei ole kindel, kas see saab olla nagu selline. Põhiline argument Ei ei, see kindlasti ei ole see põhiline argument. Lihtsalt see on meie poliitika on olnud. Me oleme silma paistnud sellega, et meil ei ole ettevõtetele tulumaksu. Aga kui me räägime siin ikkagi sellest, et et võib ees seista ka veel veel täiendav nii-öelda keskkonnamaks elektriaktsiisi näol ja nii edasi, see võib tuua riigieelarvesse veel täiendavalt, et mõnisada miljonit krooni siis kui nüüd vaadata otsa nagu tõsiselt sellele järgmise aasta riigieelarvele ja vaadata neid kõikvõimalikke stsenaariume siis mulle tundub, et üha tõenäolisemaks muutub see Te euro 2011. aastal võib ikkagi eestile tulla. Ja järjest rohkem neid signaale tuleb ja kui ma vaatan, mida Siim Kallas, kellega on juba sellel nädalal Eesti ajakirjandusele öelnud, siis ta on öelnud ühe sellise üsna mitmetähendusliku lause. 13. novembri Postimehes ütleb ta, siis poetan ise küll kurva ohkesest, siis kaovad viimasedki minu allkirjad kandvad rahal paberid, numismaatikud, kogudesse, niimoodi ta kirjeldab siis seda, mis, mis on läbi avamine sellega seoses, kui kaovad käibelt Eesti kroonid, aga, aga tõepoolest selliseid märke, et et see euro kasutuselevõtmine muutub reaalsemaks, neid, neid on tulnud järjest rohkem. Nähagi-Euroopast tulevad ennustused, et siiski Eesti valitsussektori defitsiit on üle lubatud piiri aga see ei tähenda veel mitte midagi. Ka mõne teise riigi puhul, näiteks Kreeka puhul oli, kui kuradi Orolile läksid, nad ületasid mõningaid lubatud norme, aga seal oli veendumus poliitikute seas, et okei, võtame nad vastu. Ja teetegi. Aga praegu väga paljud eurotsooni riigid rikuvad Maastrichti kriteeriume ja just nimelt selle eelarve defitsiidi küsimuses ja nad lähtuvad tegelikult Euroopa rahandusministrite 2005. aasta otsusest, mis lubab lühiajaliselt Maastrichti kriteeriumid ületada. Ja, ja praegu on väga paljud Euroopa Liidu liikmesriigid ka seda teed läinud, sellepärast et, et nii on, neile, nii on neile parem, aga see tekitab jälle täiesti uue küsimuse, et, et euro kursi usaldusväärsus seatakse niimoodi kahtluse alla. Kui kui kalt suured eurotsooni riigid on, on suures eelarve miinusesse, siis võib juhtuda ühel hetkel seesama olukord, mis, mis ka USA puhul, et, et tuleb hakata nii-öelda raha väärtust pisitasa alla tooma, selleks et selleks, et see olukord püsiks enam-vähem stabiilsena. No ma tahtsin sinnani jõuda, et et kuigi kreeklastele nii-öelda andestate, siis leedulastel näiteks ei andestatud, kui nemad oma inflatsioonikriteeriumit natukene üllatasid, et siin on teatav oht olemas. Et eurole üleminek siiski eeldab sellist ühtset poliitilist otsust ja nagu me mäletame, Eesti, Läti, Leedu võeti ühel ajal NATOsse vastu, võeti ühel ajal Euroopa liitu vastu ja vaadake, kui tore oleks mõnel ministril öelda, et väga väga mõnus. Eesti, te olete saanud oma rahaasjad korda. Briljantne, oodake nüüd ära, eks ju, kuni Läti ja Leedu ka korda saavad ja siis võtame kõik korraga vastu. Mis teil viga, teil on kõik korras? Tee sellele töötab vastu Euroopa Liidu loogika, mis ütleb, et euro on meil ühtne rahaühik ja sinna peaks võimalikult kiiresti Euroopa Liidu riigid sissepääsu. See on selline suur vastuargumente, aga samas võib alati Selle loogika Masingu räägib ka see, et kui Euroopa Liidu kontekstis räägitakse nendest viise gradi riikidest justkui ühes kontekstis Ta on Ungari ja Tšehhi ja Slovakkia, siis Slovakkia võttis euro kasutusele tšehhi tšehhile, on see mägede taga ja, ja noh, ma ei tea, kas nad enne Lätit Leedut üldse saavadki euro kasutusele võtta, sellepärast et ka neil on, neil on riigi rahanduses üsna kehvad lood. Nojah, samamoodi me võime näha, et mõni endise Jugoslaavia liidu riik kasutab eurot, aga teine pole seal Euroopa liitu sissepääs on muidugi siin on erandeid alati otse sõltub poliitilistest sellistest tõmbetuultest, mis on hetke Lynne misse, ela. Samas ei ole ka kõikide nii-öelda Euroopa Liidu uute liikmesmaade selline peamine prioriteet võimalikult kiiresti eurole üle minna, et siin mõned riigid on ju tegelikult nende majanduse konkurentsivõimet isegi paranenud, see, et nendel on, on kurss jookseb ja on, ujub, ütleme ja, ja tänu sellele, kui seal on langenud, on need eksporditurgudel natuke tugevamaks. Aga muuseas, euroga seoses ei ole räägitud ühest asjast, ei ole räägitud sellest, et kui me saame nüüd järgmise aasta keskpaigaks selle lõpliku hindamise ja hakatakse trükkima eurosid Eesti jaoks, mis tähendab seda, et tegelikult seda otsust enam tagasi pöörata ei saa siis tegelikult avaneb Eestil võimalus mis on kõikidel teistel eurotsooni riikidel ületada neid Maastrichti kriteeriume ja ma ei välista, et sellisel juhul võib tekkida Eesti riigil suur kiusatus minna üle selle kolme protsendi defitsiidikünnise vähemalt viie protsendini võtta siis oluliselt laenu suunata see kas siis töökohtade loomise investeeringuteks või, või millekski selliseks, et, et olen kuulnud, et selliseid selliseid plaane on ja kui see plaan selliselt teostub, siis siis järgmise aasta teisest poolest alates võib oodata laenuraha toel mingisugust nii-öelda uut, uut tõuget, aga, aga see on selline väga teoreetiline arutelu ja, ja mõneti on see seotud ka sellega, et kas, kas juletakse kohe sellel hetkel, kui on positiivne otsust tulnud hakata kohe neid Maastrichti kriteeriume. Eks valskus jääb sel partneritele meelde siis kui tuleval korral jälle kuskil abi küsida ja ei mingit toetust vajad, siis tuletatakse meelde, et vaata, mis seal nüüd ise tegid, et see on kahe otsaga mäng kui julgelt tee, aga sa võid alati ka vastu näppe saada, sellest. Aga samas on küsimus selles, et kui suured riigid kõik teevad Prantsusmaa Saksamaa. See on huvitav, huvitav arutlusaines, aga, aga kui nüüd seda teed minnakse, siis, siis see võib olla väga põnev, väga põnev käik ka poliitmaastikul, sellepärast et kui nii-öelda täiendava laenuraha toel hakatakse, hakatakse mingeid suuri projekte enne valimisi tegema, siis loomulikult ühelt poolt tekib sellele selline selline mõnus maik juurde, aga, aga teiselt poolt, et kui, kui me võtame nii-öelda arvesse, et see vähemusvalitsus on võimul nii napi häälte arvuga ja, ja iga kord on võimalik neilt hoolt alt ära tõmmata, siis tõenäoliselt me võime Toompeal näha ka seda, et et järgmise aasta esimesel poolel võib võib olla soov praegust valitsust kõigutada soovivad seda siis Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, aga aga saavad nad kindlasti puntiga ka rahvaliidu, siis, siis on veel tõenäoliselt vajalik ära rääkida Jaan Kundla ja rohelised, et selline suhteliselt keeruline koosseis on. Aga, aga kui see stsenaarium selliselt välja joonistub, siis on täiesti võimalik, et et selliseid arenguid. Me võime järgmise aasta esimeses pooles Eesti poliitmaastikul näha. Minu meelest on hulga huvitavam see ettepanek millest räägiti sellel nädalal valitsuses, et kaotame ära see eluasemelaenude maksuvabastuse. See tõmbab inimesi veelgi rohkem. Ja minu meelest tõstatas täiesti teemat, kas seal nagu kas seda peaks tegema või mitte, et see on vist sellel üks väheseid asju, mida Ansipi valitsus on öelnud, et jah, et me tegime selle valesti, et me tõesti õhutasime sellise maksuvabastusega. Kinnisvarabuum. Väga-väga kummaline on see, et seda siis nüüd öelda, et teame seda kinnisvarabuumi justkui nüüd hakkama veel täiendavat jahutama nüüd kus hinnad on nagu niigi suhteliselt alla läinud, et, et minu jaoks on nagu arusaamatu või natukest. See oligi see, et kui ta tegelikult nagu tõesti oleks vaja olnud teha, siis seda ei tehtud. Ja nüüd, kui hinnad on nagu niigi alle, siis justkui oleks vaja seda seda ära. Aga mina küll sellega nõus ei ole, et selline otsus kinnisvarasektorit veelgi jahutaks, sellepärast et kinnisvarasektor on juba piisavalt jahtunud, et seal toimub praegu ikkagi väga vähe. Ja kui me vaatame seda, et nüüd uutele Kinnisvara soetajatele sellist soodustust ei rakendata ehk siis kõik need, kes on kunagi varem endale see kinnisvara soetanud nendele laekub see intressitulumaksuvabastus iga-aastaselt arvele ja see pärsib veelgi rohkem nende nii-öelda edaspidist otsust võib-olla soetada uuem kodu. Ja seetõttu ma väidan, et selline otsus tegelikult jahutab kinnisvara turgu, mitte et kui jätta need intressitulumaksuvabastus selliselt jõusse, sellepärast et kui me praegu arvestama, et, et need uued ostjad sellist soodustust ei saa ja mingil määral see ikkagi kallutab inimesi otsuseid kinnisvara soetada või, või mitte pigem selles suunas, et kinnisvara mitte soetada, siis pigem on on selle maksuvabastuse jõusse jätmine kinnisvara turgu jahutava iseloom. Ei, no aga mõtleme nüüd niipidi, millest koosneb meie kodulaenu intress, sealses euribor pluss marginaal. See marginaal koosneb sellest, mida pank tahab endale saada ja siis on sinna sisse arvestatud veel Eesti krooni devalveerimise risk. Ja sellest võetakse maha siis omakorda see tulumaksuvabastus, soodustusi tulumaksusoodustus. Mis meil tulevikus on, me ju tahame eurole üle minna, järelikult kaob ära see osa, mida nimetatakse Eesti krooni devalveerimise riskiks. Järelikult lähevad need laenud odavamaks. Paneme sinna tagasi selle, selle tulumaksuvabastuse kass lasi, läheb väga palju hullemaks. Sulev, kui sa vaatad, millise protsendiga on Eesti pangad välja andnud laene, siis on need noh, üsna sageli 0,6 0,8 protsenti pluss euribor. Hea, kui kui sa nii-öelda vaatad seda riski, mis seal nii-öelda on arvestuslikult juures, siis see on minimaalne või praktiliselt olematu, et et tõenäoliselt võrreldes selle buumiajaga ka eurotsoonis, meie meie laenud ja laenuintressid ei avane hein arvestades millise protsendiga Euroopasse praegu küsimees. See on ju selles, et iga olemasolevate laenude kallal ei saa ju minna need, mis on välja antud. Seal on õigustatud ootus sul olemas, et nüüd kehtivad sulle edasi seda ainult tulevaste laenude puhul. Ja aga tegelikult kui selline otsus langetada tegelikult kaudselt, mõjutaks ikkagi neid, kellel on juba praegu need laenud, kaelasid, ma ikkagi kui inimene võtab seda laenu eluaseme ostmiseks, siis ta ikkagi ta, ta vaatab väga paljuski endale seda igakuist makset ja siis ta arvutab seal ka siis seda ütleme, tulumaksutagastust, see võtab seda makset nagu väiksemaks ja loogiline on ju see, et mingil, et mingi mõju sellel saab olema, kui sa ei saa enam seda nagu maha arvutada seda tulumaksutagastust intresside pealt, mistõttu loogiline oleks arvata, et see tegelikult nagu tõmbab natuke kinnisvara hindu veelgi alla ja see mõjutab ka ikkagi neid, kellel on praegu juba laenud kaares, kellel on kinnisvara. Mina millegipärast arvan, et seda maksuvabastust ei kaotada ja seda põhjusel, et kõigepealt üks koalitsioonipartner ei toeta seda otsust. Peale selle me oleme opositsioonist kuulnud hinnanguid, et selline otsus oleks kindlasti väga halb, opositsioon teeb seda muidugi täiesti selgetel omakasupüüdlikel eesmärkidel ja kui Reformierakond on selle mõttega üksi, siis seda läbi suruda on väga keeruline. Ja sellepärast ma, ma arvan, et seda ei juleta teha ja teine põhjus on, on ka väga lihtne. Kui Reformierakond ütleb, et pension ei langetata siis väga selgelt nad võitlevad ühe huvigrupi eest. Kui nad nüüd lähevad nende kodulaenu võtnud inimeste rahakoti kallale selliselt, et kaotavad ära selle maksuvabastuse, siis nad tegelikult nii-öelda lähevad väga selgelt ühe oma huvigruppi vastu, mida nad pikas perspektiivis tegelikult ei julge teha ja sellepärast ma arvan, et, et see see arutlusi ja ideetasandile ja see, see ei arene sealt edasi. Mina ei usu seda, aga ma arvan, et see läheb natukene kaugemale siiski edasi ta ei lähe mitte nendega kallale, kes on praegu kodulaenu võtnud, vaid nendele, kes tulevikus kavatsed võtta, see läheks ikkagi järk-järgult ja läbimõeldud, et see ei tule Plaps, homme hakkab see kehtima. Et see, see otsus peab olema hästi targalt ja nutikalt tehtud. Kas kas nende kallal ei ole juba mindud, kes tulevikus võtavad, kas nendel ei ole see juba ära kaotatud? Nüüd ma tõstan käed üles, ma pole seda. Uurijad. Minule teadaolevalt nendele kaotatud, praegu räägitakse nendest, kes on juba kodulaenu võtnud. No see peaks igasse järk-järgult minema, see ei saa niimoodi ühe ühe. Pigem on ühest skeemist räägitud, kuidas, kuidas see kas see tulumaksuvabastus võiks, võiks kaduda ja ja seal on tõepoolest räägitud mingisugusest viie aastasest perioodist, kuidas siis järk-järgult hakkaks kahanema ja ja seal on nagu väga-väga mitu etappi, aga ikkagi see, see küsimus on õhus, et noh, loomulikult ühel hetkel ongi see intressitulumaksuvabastus kadunud, kui ühel hetkel nii-öelda on laenuvõtjatele see maksuvabastus kaotatud ja nendel, kellel on juba eelnevat laen võetud, nendele see kehtib, aga kuna nad lihtsalt ühel hetkel on oma laenud tagasi maksnud, siis on ka nende jaoks soodustus konkreetselt lõppenud. Ja ka olgu öeldud ka see, et tegelikult noh, minu minu hinnangul see eluaseme laenud intressitulumaksuvabastus ei ole tegelikult üldse nagu kõige tõhusam eluasemepoliitika instrument, et me ju teame seda, et tegelikult sellest võidavad inimesed, kes on ikkagi paremini kindlustatud ja, ja vähem nagu võidavad need, kellel võib-olla oleks reaalne vajadus ütleme, sotsiaalpindade munitsipaalkur Pirita ja selliste asjade järgi, et avalikke vahendeid suunatakse selle näol paremini kindlustatud inimestele kaudselt. No jääme siis huviga ootama seda arutelu, sellel nädalal on kõlanud ka teisi huvitavaid ettepanekuid. Esmaspäeval arutas riigikogu sotsiaalkomisjon ettepanekut, et pension tuleks siduda laste arvuga. Ja ettepanek on varem kehtinud regulatsiooni taasleidmine. Erinevus enne 1990 üheksandat aastat sündinud lasteaia pärast seda sündinud laste vahel on väga suur, sest enne seda sündinud laste puhul on pensionilisa muuseas sadades kroonides ehk siis see laste arv ja pension on, on reaalselt seotud siis siis pärast seda aastat on on pensionilisa, mida siis tulevased pensionärid hakkavad saama paarkümmend krooni lapse pealt ja, ja seda peetakse nüüd pisut pisut üle kohtuseks. Mis teie sellisest asjast arvata, et pension tulevikus jõulisemalt siduda laste arvuga? Ei oska selle kohta midagi öelda, et ma kuulsin, et see idee oli juba juba siis, kui meie praegune pensionisüsteem sisse viidi, visi arutlusele alles oli, juba siis oli ta nii-öelda neljanda Zampana keskarutelud Allaldatav. Mulle tundub, et seal on selline teatav osa õiglast olemas, kui kui on inimene lastega kodus, et ta ei maksa seal sotsiaalmaksud, siis selles mõttes, ja kui Eesti riigi eesmärk on, et meil oleks võimalikult palju lapsi ja meie rahvuseks püsima minu arust sellest laste kasvatamist peaks toetama. Aga noh, siin tekib muidugi küsimus, et, et miks te üldse selline pensionisüsteem nagu ta praegu eksisteerib kunagi seda üldse looma hakati 19. sajandil, et üks põhjusi oli just see, et nagu institutsioon realiseerida ühiskonnastuda seda hoole hoolekannet eakamate inimeste eest, et kui neid ei, ei ei pruugi lapsed üleval pidada või kõigil inimestel ei ole lapsi, et siis selleks saigi loodud niisugune universaalne pensioni teen. Ja, ja kui nüüd nagu hakatusedasin siduma laste arvuga, siis mingis mõttes on, on ju tagasipöördumine selle selle varasema aja aja juurde, ehkki teisest küljest ma olen ka nagu nõus selle selle väitega, et et inimesi, kes kasvatavad lapsi, on kodus lasteaiaga, et neid tegelikult ei peaks pensionärid täna tõesti nagu sisuliselt karistama selle eest, et nende pension saab olema väiksem, kuna nad on töölt eemal olnud. Jah, ja kuna nad saavad siis pensioni sotsiaalmaksu miinimumi järgi selle aja eest, kui nad on lastega kodus olnud, siis siis ongi see väiksem, aga aga, aga teiselt poolt on väidetud, et ega see pension ei pane kedagi sünnitama. Pension ei ole kindlasti see, mille pärast inimesed lapsi saada tahavad. Teatavas mõttes võib seda vaadata ka sellise omapärase lastetusmaksuna mis nõukogude ajal oli täitsa olemas. Nii, aga siin on kohe delikaatne küsimus, et mida võtta ette nendega, kes lapsi ei saa. Ütleme, et üks argument selle selle selle osas kõlab küll selliselt, et jah, et võtame, võtke siis need lapsed lastekodust, aga see ei ole alati lahendus. Et, et noh, siin siin kindlasti tekib väga palju küsimusi ja, ja delikaatne küsimus nõuab, noob ikkagi nagu nagu väga põhjalikku Ega siin oleneb ikkagi sellest, et kuidas teda nagu retooriliselt serveerida seda pensioni suuremat sidumist laste arvuga, et kas nagu asi tähendab karistus lastetutele või see pigem on ikkagi võrdsete võimaluste loomine inimeste vahel kellel on lapsed ja kellel ei ole lapsi, et praegu ju tegelikult neid, kellel ei ole, kellel on lapsed neid mingis mõttes, nagu kergelt karistatakse selle kodus oldud aja eest. Ta ei pruugi nagu vaata vaadata tingimata negatiivselt, et, et see on nende inimeste karistamine, kellel ei ole lapsi. Nii läheme ühe selle nädala kõige põnevama teema juurde ka ja viimased paar päeva on räägitud ehk läbi aegade kõige suuremast eesti kohtuprotsessist, mis need selle neljanda Päeval algas, Harju maakohtus mille tarbeks tassiti Harju maakohtusse hiigelsuur kollane kopp, et ei peaks siis kogu aeg toimikuid edasi-tagasi tassima ja kapise annab ülevaate selle kohtuasja mahukusest. Tegu on siis juba väga pikka aega avalikkuses olnud maadevahetuse tehingute kohtuasjaga. Sulev, sina oled selle teemaga nüüd juba mitu aastat tegelenud, et kui mahukas, siis sinule teadaolevalt see kohtuasi on? Uurimine on kestnud kolm-neli aastat. Ma lugesin, et ka kohtuprotsess võiks kesta ühel poolteist aastat, seal on täitsa selge, et ükskõik, mispidi ta lõpeb, siis ilmselt läheb ta edasi järgmisse astmesse, seal läheb edasi veel järgmisesse astmesse. Kui liita kõik need võimalikud kohtuastmed, siis saame umbes sama pika perioodi kuni neli aastat. Võib juhtuda küll niimoodi ja mine sa tea, mis seal veel vahepeal juhtuda võib, et see on ikka üks väga-väga pikaajaline meeletult mahukas protsess. Mis mind nagu. Isegi mitte üllatavaid vanad, aga nagu sellele asjale hoogu juurde juurde pani, oli see, et Toomas Annus teatas näiteks sellel nädalal, et kogu see protsess on ikkagi selline isiklik kättemaks. Kulin sellest isegi kirjutanud aastal 2006 Jubart seal taga oli siis väidetav, eks vallandamisega seotud tüli. Neid maadevahetustehinguid kuuris, eks Kaitsepolitsei komissar ja tema isa siis n Reiman, kes oli riigi kinnisvara endine juht jäävad keskkriminaalpolitseis tunnistus, sündeiman ja veel viis riigi kinnisvara andis töötajad kahtlustatavaks, sest nad olevates kunud Kärdla piirivalve kordoni ehitamise riigihanget. Siis muidugi keskkriminaalpolitseist saadeti kohasel isa kahtlustavaks tunnistamise määrust ka kaitsepolitseisse tema pojale, et näed, vaata missugune asi nüüd on juhtunud, et ja kuna kuna selle isa isa kaotas siis koha tiit oti sellega endine Merko mees, siis Hanno rääkis, et ju siis seal taba isiklikelt tahaks. Iseenesest päris huvitav versioon. Aga ma millegipärast ei taha uskuda, et need asjad niimoodi käivad. Tavaliselt on nad seotud natukene teiste asjadega. Et ma arvan, et siin ei olnud pigem sellise isikliku kättemaksuga tegemist, vaid lihtsalt ühel hetkel. Sellised tehingud läksid nagu üle mõistuse kasulikuks. Kuldsed tehingud, millega vahetati maid kes sai. Sinule teadaolevalt ja selle süüdistuskokkuvõtte kohaselt, mida nüüd varsti kõik saavad lugeda, kes siis kasu sai. Siin on välja toodud numbreid, et, et maa-ameti endine juht Kalev Kangur sai kõige rohkem ja märkimisväärselt kõige rohkem kasu. Ja samas, et Villu Reiljani sissetulek sellega võrreldes olevat olnud justkui justkui äärmiselt tagasihoidlik, aga ma rõhutan veel kord, et see on kõik nii-öelda selle süüdistuskokkuvõtte kohaselt laekunud informatsioon. Et siin on väga raske öelda, et kes siin nagu kasu said kõik sõltub sellest, et mida me, mis vaatepunktist jälle lähtuma, et kui me vaatame keskkonnakaitselisest vaatepunktist, siis kindlasti sai juriik kasu, sest ta sai avaldada looduskaitsealad. Kui vaatame ärilisest vaatepunktist, siis kindlasti said firmad kasu sellepärast sõnad said omandada väärtuslikke kinnistuid, millel saab toredaid maju peale ehitada. Küsime vastavaid, kes siis kahju sai? Siis kaalus alla, see on kõige abstraktsem. Kõikidel kõikidel kuritegudel ei olegi kahju saajat näiteks pistise andmisel ei olegi ju kahju saajat, mõned asjad lõiguvad lihtsalt kiiremini kui teised. Pistise andmisele on kindlasti kahju saajad. Sa mõtled üldsust? Ma võib-olla siis üldsus on sõim kahjusaaja, aga rõhutan jälle ainult sellel juhul kui need süüdistused vastavad tõele. Seda peab loomulikult kohus arutama. Aga üks asi, mis kogu selle teemaga on veel üles kerkinud, on see, miks kestab uurimine kolm-neli aastat, et see on ikkagi nagu, nagu tõepoolest üle mõistuse pikka aega, et see, see on, see on küsimus, mis on, mis on üles kerkinud ja, ja noh, siin inimesed, kes on kohtu all, ütlevad, et et me nad praktiliselt millegi muuga enam ei saagi tegeleda, küll nad tegelevad ainult uurimise ja sellega seonduv, aga, ja siis nad tegelevad ainult kohtus käimisega ja nende muu elu jääb täiesti elama. See tundub natukene liialt pikaks venitatud ja see kaustade hulk seal kohtusaalis on ka ikkagi selline üle mõistuse suured. Hakkame tsiteerima sealt sealt ja sealt ja siis ma olen kuulnud, et mõned need toimikud sisaldavad lihtsalt mingeid väljatrükke äriregistris, näiteks et kohati nad on mõelda, et mittevajalikud, aga nad ei ole, aga sellised, mis hakkas väga sisuliselt ütleme noh, sisuline on ka jällegi vale mõistet. Iseenesest väljatrükke tuleb vaja, aga, aga ta jällegi paisutab seda mahtu meeletult. Et need mitu aastat on tõesti väga pikka aega ka teisest küljest oleme ju näinud ka viimase viimaste aastate praktikast teda, kus on öeldud, et, et kohtadesse on mindud puudulikult ette valmistatud ja nii edasi. Siin hakkasid ju samamoodi. Sellel nädalal tuli uudiski selle kohta, et kohtusse on mindud puuduliku ettevalmistusega ja politsei ja prokuratuur läksid siis Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli väärteoasjas kohtusse selliste materjalidega, mille kohta isegi kohtunik oli sunnitud ütlema, et need on põhjalikult ette valmistatud ja ta oli vist sinna nii-öelda omad ääremärkused teinud. Tegu oli siis Harju maakohtu kohtuniku Merle Partsiga, kes kes kvalifitseeris antud teo asja ümber kriminaalasjaks salatis eeluurimisele tagasi, et, et see on nüüd nagu küll, nagu väga selge märk sellest, kuidas politsei ja prokuratuur ei olnud oma tööga hakkama saanud või me ei tea isegi, mis põhjustel ei olnud oma tööna. Saime alati siin küsida, et äkki oli põhjust siis kaitsepolitseil härramutleid mingil põhjusel hoida et mitte teda kriminaalmenetluse alla saadavaid, ainult ärdja menetluse käigus karistada. Ja see on nüüd küll väga huvitav. Kohtuniku leidis, et kuulge, saadame ta kriminaalmenetluse alla, ma lihtsalt küsin, et miks, miks teda siis hoiti väga sageli. Samas võime ka väita seda, et võib-olla oli siis õiguskaitseorganitel soov see asi rahulikumalt, et kui ta enne valimisi pidi kohtusse minema, rahulikumalt ära menetleda, et siis nii-öelda võib-olla see esimene mõte, mis pähe pähe tuli, et tahaks kuidagi selle asja vaikselt rahulikult väärteo korras ära, et siis oleks asi lahendatud, et ka see on nii-öelda nagu see teine variant, kui me muuseas vaatame veel seda, et, et oli ju enne valimisi suur kahtlus, et oh, küll hakkavad enne valimisi kõik kohtuprotsessid pihta ja nende nii-öelda menetlemine ja, ja nii edasi, siis tegelikult see, mida me oleme nüüd näinud, on see alles pärast valimisi ja algasid algas konkreetselt see maadevahetuse kohtuasi, saadeti kohtusse Tallinna linnaametniku, Allar Oviiri kohtuasi ja nii edasi ja tehti nii-öelda otsustaja Jaanus Mutli küsimuses ja tuleb ka, see vist ongi eelseisval nädalal, jah, tuleb otsus Rävala puiestee kaheksa maja küsimuses, kus ka siis endine keskkonnaminister Villu Reiljan on kohtu all. No ütleme, et poliitika ei tohiks segada kuidagi õiguse mõistmistega, kuritegude avastamist ja nii edasi kriminaalasja, aga vaatasin siin ühte oma vana lugu. Tal on hea kolleegi, Tarmo Vahteri kirjutanud, teha, see puudutab maadevahetust ja näiteks ka seal on räägitud sellest, kuidas vahistamised olid ette nähtud aastal 2006 juba enne president rendivalimise. Aga siseminister Kalle Laanet arvas, et äkki ikkagi võiks need valimised ära oodata, muidu sa avaldad väga poliitilise konteksti. Ja siis nad natukene nagu lükati edasi. Kaitsepolitsei lihtsalt tõlgendas tollase siseministri sõnu tungiva soovitusena. Ja ega, ega alguses siis ka need esimesed teated, mis välja tulid, siis ju ei tahetud sellises poliitilises protsessis ka rääkida, et kui me mäletame läbiotsimisi, mis toimusid märkus, siis esimesed uudised tulidki välja, et kaitsepolitsei otsis läbi Merko, ei räägitud mitte midagi maadevahetusest, mille tagajärjel arvati, börsifirma on saanud mingi hirmsa sigadusega hakkama ja tema aktsiakurss hakkas hoopis kukkuma, sellepärast et politsei andnud välja lubades ei räägi, siis sellest ei teesides poliitilist show'd möödas natukene aega ja siis tuli välja, et millega tegelikult tegemist. Üks huvitav mõte avaldas selle konkreetse kohtuasja teemadel veel neljapäeva õhtul tul esines Eesti televisiooni saates kahekõne rahvaliidu üks peaideolooge ja rahvaliidu juhatuse liige Jaak Allik ja ma peaks ütlema, et tegu oli üks viimaste aegade kõige ühe kõige huvitavama poliitanalüüsiga ja muuhulgas ütles Jaak Allik välja mõtted. Rahvaliidu toetuse langus ei ole seotud Villu Reiljani kohtuasja või siis kohtuasjadega. Ja ta leidis. Rahvaliidu maine langus on pigem seotud põrumisega 2006. aasta presidendivalimistel ja ta leidis isegi seda, et et võib-olla oli president Rüütli väljakäimine toona rahvaliidu poolt presidendikandidaadina vale käik. Ja ta andis tegelikult üsna kriitilise hinnanguga Toomasele keralepingule, mis sõlmiti siis Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel, mille garandiks oli ka Arnold Rüütli tagasivalimine presidendiks. Mitte ainult see maadevahetuse protsess, vaid ka Rävala tänava pistis asi see siiski mõjutuskala kaaluliselt rahvaliidu mainet ja seal ei ole küsimus ainult emased. Me näeme, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo on praegu kohtu all siis asjasse segatud ka partei endine peasekretär. Rahvaliidu tegelasi on ka varem, aga sellesse Simelikes asjades see seotud olnud. Ma arvan, see negatiivses pitser selle partei kohal, nagu on ka suurem. Jaak Allik esines muidugi selles saates justkui nagu juba sotsiaaldemokraat või vähemalt ta ütles, et tal ei ole sotsiaaldemokraatidega mitte üheski küsimuses erimeelsusi. Aga ühest järgmise nädala sündmusest võiks veel pisut rääkida, päris huvitav on see, mis hakkab aset leidma neljapäeval Brüsselis ja seal peaks siis ühel töölõunal kokku saama. Liidu on siis välisministrid, ei, lausa kõrgemal tasemel, toimub see kokkusaamine ja kinnitatakse ära Euroopa liidunõukogu president ja ka Euroopa Liidu välisminister ning Rootsi välisminister, Rootsi on siis praegune Liidu eesistujamaa. Fredrik Raymfelt peaks siis välja käima ühe võimaliku kandidaadi presidendi ametitoolile ja seda, seda võimalikku asjadega. Eco on hakatud juba kritiseerima, et kuidas siis sellise töölõuna või restorani vaikuses hakatakse nüüd otsustama, siis Euroopa Liidu president ei ole, et, et see kõlab pisut kahtlaselt. Minule meenutab see protsess, mõtlen Eesti presidendivalimised, meil kutsutakse Estoniasse kukuga üle 200 inimese, kes on kohalike omavalitsuste esindajad, et nad seal kutsutakse siis 27 riigi, kes on ka siis nii-öelda Euroopa Liidu tasemel, justkui omavalitsused, esindajad meil läheb selleks suur kontserdisaali vaja, seal ilmselt piirdub nagu väiksema saaliga. Meil on sellised nagu söögisaaliga avalikumas valimised, seal tehakse siis suletud uste taga ära. Ainult et kui tõmmata paralleeli, siis võiks Eestile samamoodi ka välis Trisel Estonias ära valida. Või vastupidi, me võiksime teha vähem omavalitsusi, siis saaks ka presidendi niimoodi mööda minnes ühe lõunalaua taga näiteks kloorias istuvad mingit valitud seltskond koos teatavad järgmine president on meil see. Kuidas teda siis minu arust oleks demokraatlik teha? Esialgu me ju ei tea isegi seda, et kes on seal kandidaadid. Ajakirjandus on ikkagi spekuleerinud paljude nimedega uus, uus must hobune, Belgia praegune valitsusjuht Herman van Rompuy on on uus mees, kes siis konservatiivide poolt on välja käidud samamoodi Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker juba olnud väga pikka aega üks võimalik kandidaat sellele kohale ja Tony Blair ei ole tahetud ka maha matta, kuigi kuigi tõenäoliselt sotsialistide ja Tony Blairi võimalused on oluliselt väiksemad ja lätlased ikkagi loodavad Vaira Vike-Freiberga või vähemalt meie ajakirjanduses kirjutatakse sellest, et Vaira Vike-Freiberga võiks olla justkui tõsine kandidaat, kuigi ka EuroNews on temaga loo teinud. Ja sellel nädalal me kuulsime ka seda, et president Toomas Hendrik Ilvese, kelle nimega ka justkui nagu spekuleeriti siin erinevate ametitega seoses, on ikkagi öelnud, et tema jätkab Eesti vabariigi presidendina ka see ilvese nime väljakäimine. Poola konservatiivi Jazeksaarius vulski poolt on ka tegelikult ju. Põnev samm, noh, aga ma tahaksin siiski eelpool toodu juurde korraks tagasi tulla, et kas me kujutaksime ette nädal aega enne Eesti presidendivalimisi, et meil meedia spekuleerib, kes võiks saada presidendiks tunduks meile natukene uskumatu ja neid nimesid muidugi on siin veel Jan Peter palku, Nende ja Walton, žüssel Felipe Gonzales ja nii edasi ja nii edasi, siin iirlasi eestlase ja minu meelest. Toomas Hendrik Ilves võiks ju sobida väga hästi sinna koha peale. Ma tahaks teada saada, missugust lobi tema jaoks on tegelikult tehtud. Tegelikult praegu praegused presidendivalimised ja Euroopa liidus, need illustreerivad ikkagi seda suurt probleem, mis Euroopa liidus tervikuna tervikuna on, ehk siis tegelikult puudub selline ühtne avalikkus, et Eesti puhul on täiesti võimalik jah, et siin tulevad avalikus ruumis välja erinevad presidendikandidaadid väga selgelt oma programmidega tutvustavad, aga tutvustavad neid, aga, aga, aga seal nagu toimub see asi nagu täiesti teises kontekstis. Et kas seal ei teki mitte selline asi, et valitakse inimene, kes kellele on kõige vähem vastuhääli? Et see on nagu restoranis välistamismeetod kuidas siis nii-öelda valida endale menüü välja, et reeglina inimene hakkab välistama, et välistab ühe teise kolmanda toidu kuni jõuab selleni, mis, mis nii-öelda kõige vähem vastumeeltele. Näiteks seesama ära Rompuy, ma arvan, et ükski meist ei olnud paar kuud tagasi temast mitte midagi kuulnud. Siin Eestis kindlasti. Jah, jah, ma mõtlengi meie, kes me siin kolmekesi istameks mõrvad Eestis oli väga vähe inimesi, kes tema nime kunagi olid kuulnud ega tahaks seal kohapeal, Belgias ju ei olnud ka niimoodi tippmees. Veel veel hiljaaegu. Siia tuleb lihtsalt meelde tuletada seda, et vahepeal räägiti ikkagi liberaalist belgia endise peaministri osteti võimalustest, ka tema nimi jooksis läbi, nii et vahepeal lihtsalt toimus valitsuse vahetus ja feroostati nimi kadus väga kiiresti ja seetõttu tõenäoliselt kerkis esile ka Rumpoinimi. Jah, aga tore on jällegi teistpidi seal vaadata, et et näiteks Jean-Claude Juncker, eks, et ta on väikese riigi Luksemburgi esindaja peetakse tõsiseks kandidaadiks siis, kui ma vaatan, kes ÜRO peasekretär siis on jälle väikese riigi esindaja. Et imelikul kombel on nagu väikeriikidel sellistes suurtes mängudes isegi teatud šansid olemas. Võib-olla sain just tänu sellele, mida sa siin eespool mainisid, ehk siis välistamismeetod ja võimaliku üht kõigile sobiva kandidaadi leidmine. Aga võib-olla väikeriigi poliitikud on head diplomaadid. Nojah, aga teistpidi jällegi, et olen Vike-Freiberga, juhtisin riiki, millel on praegu kõige suurem majanduslangus, et kuidas sena piimaga kokku läheb. Väga vist ei lähe, eks, et ma arvan, et sellised asjad hakkavad ka seal, mäng võib olla tulema jällegi. Ei tea, eks, aga väikese riigijuhti on selles mõttes ju mugav panna sellistele ametile, et sa ei pea nagu kartma, et aga väga mingisse, kui see suure võimsa riigi mingeid huve juskui esindama vähemalt puudub nagu selline, selline. Aga vastupidi, teda on väga kerge mõjutada ja näiteks mõtleme nüüd, missugused on majandussuhted Euroopa Liidu ja USA vahel. Ega need ei ole sugugi sõbraekad, nad ikkagi on täiesti suured, võistlevad, eks siis mõtlevad Toomas Hendrik Ilves näiteks, kes presidendiks pürgiv väga Ameerika, sõbralik inimene, kuidas need mõjutavalgse selliste asjade peale mõtlema? Et väikeriigi juhte on sageli nagu võimalik mõjutada, sest nad ei ole harjunud nii suurel alal? Teistpidi äkki on väga kange nimele. Aga ikkagi on skandaalne seal kandidaati või nende kandidaatide väljaselgitamise poolse see ebademokraatlik mehhanism, kuidas seda tehakse ja minu arvates siin on küll nagu Euroopa liidul üsna tõsine arenguruumi ja, ja kindlasti imagoloogiliselt ei ole hea, kui kandidaat selgub kuskil töölõunal, et pigem võiks seda asja kuidagi teistmoodi ajada. Tähista sellist Nõukogude Liidu poliitbüroo juhi valimist natuke meenutab, et kui me siin kaheksakümnendatel nägime, et järjest surid seal juhid ära, siis pidime natuke aega, ootame siis lehest lugesin, et vau, selline mees on ka olemas ja sai väljateadet. Mulle tundus samamoodi kõik korda. Ootame järgmise nädala ära, meie saateaeg hakkab otsa lõppema. Me kahjuks ei jõudnud rääkida Berliini müüri langemise 20.-st aastapäevast. Sina, Külli-Riin käisid kohapealseid pidustusi vaatamas. Ma saan aru, et see müür on väga paljude sakslaste peades veel olles. Ma ei ole selles nii kindel, et sakslaste teades et mul on tunne, nagu see võib-olla on, on justkui nihkunud ikka natuke ida poole, see piir No seda on igal juhul mitmed küsitlused Saksamaal kinnitanud, et vähemalt üks kümnendik sakslasi oleks ja sooviks seda müüri tagasi, niiet et me jääme huviga ootama siis neid, sinu intervjuusid, mida sa Saksamaal tegid. Aga sellega on tänane rahvateenrite saade lõppenud ja rahva teenrid olid Külli-Riin, Tigasson, Sulev Vedler ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siit stuudiost ilusat laupäeva jätku.