Oi, ma kuut mere EMV keelt jälginud rauge linnade oi, paar muud mure. Ja laule löön koot, lai. Ahoi kõigile, kel huvi merenduse vastu meresaare ahoi, läheb Eesti veeteede ameti eestkostel. Täna on meil tõsised jutud, veedame pooltunni Eesti merejõudude ajaloo radadel. Asi on nii põnev, et merelauludekstena aega ei jää. Meresaade on täna Eesti ainsal alles jäänud allveelaeval Lembit. Allveelaev seisab praegu Pirita jahisadamas. Aliselt on ta üsna kirju, teda remonditakse inimene, kes Alvela päeva seda vana vana allveelaeva ligidalt ei ole näinud, seal tundub ta üsna suur. Muuseumi teadusdirektor härra Jaak Sammet. Selle allveelaeva saatus, saamislugu ja tema elulugu tervikuna on väga sarnane Eesti riigi eesti rahva saatusele. Ja mis on kasti käesoleval hetkel, ta on meie jaoks täiesti unikaalne tehnika mälestus ja võime julgelt öelda ka, et rahvusvahelise tähtsusega mälestus, kuna meile teadaoleval andvaid inglastele omale seda tüüpi allveelaeva ei ole säilinud. Meid on loomulikult ainus. Lastel ei ole oma kahest allveelaevast kummagi säilinud põhjanaabritel, soomlastel on üks allveelaev vesiku olemas, ta on meie omast väiksem tunduvalt. Ütleme mõned andmed ära ka, kui suur see laev siis tegelikult on? Pikkus oli 58 meetrit, vee väljasurve oli 689. Veealune kiirus on kaheksa poolsaar olmerelvastuse kohta, mis tal omal ajal oli 20. Miini võttis peale kaheksa torpeedot. Peale selle oli tal 40 millimeetrine Buforssi õhutõrje, suur tükk ja väiksemaid käsirelvi. Muidugi. Meeskond oli omal ajal 32 meest, need olid neli ohvitseri ja 28 ajateenijat. Madruseid ajateenijaid oli tavaliselt üks või kaks, ainult kuna tehnika oli niivõrd keeruline, astume pardale mööda seda laevatrepi, sest ega siin mere ääres korralikult kõnelda. Laagi tuul on nii vali, et lööb praegu mikrofoni kinni. Alvela ole iseloomulik sild, et siin on kõik kohad auke täis, nii et vesi pääseb igalt poolt jooksma ja liikuma ja seal veelaevasse, ütleme Aurikul, võimaator laeval, ta peab ka lainer Ortekile saadavad vesi peab ära minema, allveelaevast rääkimata. Allveelaevale saab siis sisse siis kõrge torn, komandotorn või kuidas seda nimetatakse? Pealisehitis ja me läheme sisse Oskari poolt natukene. Allveelaev on väga voolujooneline ja nii ta peabki olema, sest mismoodi muidu vee all liigub. Nii nagu me oleme harjunud nägema ja kuulaja on näinud filmides, on kõik siin allveelaevas ümarik, ümmargune luugid ja poeglast, kui torust sisse, siis samas läheb alla ja, ja kuidas, kui nüüd nimetatakse, mis siin on, kus me sisse läheme? No ei ole pääsu, luugid on hermeetiliselt loomulikult. Allveelaeva seal lausa elulise tähtsusega allveelaevas kui mõni luuk natuke realiseeriti, vett läbi laseb, aga nüüd kõige hullemat ei juhtu. No mehed, sattusime tooni praegu ja laeval on üldse viis veekindlat sotsioon ja mida siis saab sulgeda hermeetiliselt. Ja siin ongi näha neli torpeedoaparaati, nagu öeldud, kaheksa torpeedot oli kokku varustades, siin on nii palju torusid ja mõõteriistu ja kõike muud, nii et pidi ikka päris õppinud mees olema, kes siin seda sai. Ja loomulikult laevas on üldse iga ruutsentimeetrile väga täpselt talvel pind ja peale relvastuse juhtmepunt kätte, näete, siin on magamiskohad, on ka pikki laeva külge on paigutatud niimoodi, nagu, nagu kanadel on mäed maganud kogu laeva pikkuses need koid ära paigutatud niimoodi üles tõstetavat. Et üle 30 mehe ära mahuks. Ega see päris kodune siin ei tundu olevat läbinisti kõik metall ja nojah, eks meile võib üldse laevaga vee all käimine väga ebaharilik tunduda. Arvata on, et mehed, kes seda tehnikat suurepäraselt valdasid, nendele ta oli ikkagi tunduvalt kodusem ja tundsid ennast päris kindlalt siin siia ruumi nähtav. Niisuguse mehega tagasi, kes ise sellel laeval kunagi enne sõda teeninud. Aga siit edasi, mis siin veel on? Seal ülikoolis ratsioon läbi jälle, muidugi, mis on veekindel seal siis nüüd. Kõrgemate ohvitseride ruum siin on jah, tõesti laevaohvitseri tööruum. Kapteni või õigem komandöri tuum. Akustiku ruum on vastas ja siin on siis peajuhtimispult siis Erisku, mõned aastad tagasi oli välja, Ajad muutuvad ja nüüd nii kiiresti oli kahe punalipp oli see balti laevastikuga väga suurt poleemikat ka siin mõnest lehest läbi käinud. Et kellel ajada ikkagi on nendele nagu palju muu võõras. Nii ka see laev oli loomulikult oma. Aga kui me siin ringi liigume väga toredasti näha väga palju 30.-test aastatest säilinud eestikeelseid silte ja värke märksõnu näit mehhanismidel, peamasinad oli kaks ja mida me siit loeme? Need on 30.-te aastate, kuna laev valmistati Eesti vabariigi tellimusel Inglismaal tarre või Kölnis oli selle ehituspaiga nimi ja firma oli ikkagi Armstrong väga tuntud inglise firma. Ja mida nemad ja peale on kirjutanud, näete, kangid, kütteõlipump, kütte oli klapp, need on kõik 30.-test aastatest tehases peale pandud sildid. Süstimise ajamuutja nurgaga kaunis korral, et edasi loeme siit pealt varajasem edasi käigud tähendab hilisem tagasi diisli tiirude arvust admine kohta jälle edasi-tagasi siia sisse, jah, löödud siin on punalipuliste poolt sisse löödud Satage Käima, laske ja nii edasi. Sellega juba paljud küsimused langevad ära. Aga ikkagi on tegemist olnud ja see suur ratas on kahju, sidur sees ja sidur väljas, täiesti suurelt vaseratta sisse valatud isegi eestikeelne tekst ja tore detail veel. Üles tõstetava reform koi põhjal on tehase Kleim säilinud, kus me loeme peale, et see on valmistatud Birminghamis. Reform, põhjad on muidu nii palju kui mina mäletan, kaunis nõrgad asjad ikka. Aga näete, see on säilinud jah, üle poole sajandi tähendab, milline kvaliteetne inglise Kööbidi olema tolleaegne, ta on maailmasõda läbi käinud, sedasama reform, põhisiin on mitmelipu all madrused peal maganud ja ta on ikkagi täiesti kenasti korras. Võib-olla läheme komandöri ruumi, räägime seal ära selle allveelaeva. Nüüd tuleb jälle pugeda siit läbi luugid saamisloo, et me oleme Semperi skoobi juures tagasi. Millal sa siis kõik sündis? Ma usun, et kõigepealt peaks vastama küsimusele kas oli kolmekümnendatel aastatel tegemist mingi läbimõtlematu hiigelkulutusega ka niisuguse uhkeldava friiskamisega või oli see tõesti tarvilik ja professionaalselt läbimõeldud samm tellida Eestile kaks allveelaeva. Ja öelda, et ta oli kahe maailmasõja vahel iseseisvusega tõesti kõige kallim relva soetus, kui me ka maaväerelvastuse juurde arvestame peale esimese maailmasõja lõppu kõigis jõudu omavates riikides. Ohvitserkonnast käis loomulikult pika ja seninägematult suure sõjakogemuste analüüsimine ja järelduste tegemine ja esimeses maailmasõjas allveelaev oli ennast esmakordselt näidanud erakordselt võimsa meresõjarelvana. Näitena võib tuua kasvõi niisuguse arvu. Saksa allveelaevad hävitasid esimese maailmasõja ajal üle 5800 kaubalaeva, on, see oli meeletu, oh donaaš miljoneid tonne, sellega hävitati loomulikult vastase varusid relvastust. Sakslaste maailmasõja halve. Sõja tulemused olid eriti suured, võib-olla selle tõttu, et nende peal veelaevastik oli väga tugevasti blokeeritud inglaste poolt ja nad selle tõttu arendasid välja nimelt võimsa tegutsevad allveelaevastiku Eesti merega ringkondades. Allveelaeva omamise probleeme hakkab läbi, sest ma isegi juba mitte üksi kahekümnendatel aastatel, vaid esmakordne märge perspektiivse vajaduse kohta kuulub koguni 18. aastalõpuvabadussõja alguspäevadesse, täpsemalt öeldes kahekümnendatel aastatel kõigis laevastiku arengukavades. Kõigi Eesti merejõudude vaatajate mõtteavaldustes käib läbi allveelaevade omamise vajadus. Eriti nähti selles tõhusat vahendit väikeriigile kaitseks suurema laevastiku vastu 36. aastal teatavasti lasti allveelaevad pidulikult Inglismaal vett kuid juba 26. aastal Sandeeriti meie mereväeohvitserid Staseerimisele saatmist allveelaevadele. Praeguse kaitseministri kindlal soodsi aktiivsel eestvedamisel jõuti kokkuleppele inglastega kahe ohvitseri suunamiseks praktikale teoks 26. seitsmendal. See oli pikaajaline praktika, teoreetiline kursus navigatsioonipraktika. Kuigi laste poolt tehtud ettepanek oli kuidagi lahkem ja soodsam peeti siiski vajalikuks inglastega kui juhtiva mereriigi laevastiku juhtidega kaubale saamist. Staseerijad olid mereväeohvitserid, Ferdinand Smidegelm ja Alfred pontak. Ei 10 aastat varem peale laevade tegelikku vettelaskmist ehituslepingu sõlmimise. Nii jõuti 34, see oli tõesti väga ja väga pikalt läbimõeldud ettevõtmine. Soomlased said omale esimesed allveelaevad juba 30. aastal. Et pigem me võime rääkida natukene maha jäämisest kui ette rutamisest Eesti puhul allveelaevade soetuses. Te olete palju uurinud meie allveelaevade saatuste olemust ja üldse ostmist, kus need materjalid kõik, bariton Need faktid on päris uued. Need materjalid on olemas, meil riigiarhiivis kõik päris palju Eesti merejõudude materjali on olemas, säilinud lugu on selles, et aastakümneid nad olid raskesti ligipääsetavad. Kasutas Parteiajaloolane või nõukogude sõjaajaloolane ega seda serveeriti loomulikult hoopis teisiti. Jah, ega seda uurimist peaaegu ei olnudki ka selle tõttu, et oli teada, tõepäraseid andmeid avaldada nagunii ei saa veel selle ehitusloo kohta natuke lisaks juurde allveelaevade kulutused eraldati riigieelarvest. Nad maksid, et kokku Eesti tolleaegses kroonis 6,6 miljonit. Neid oli kaks eks ja neid oli kaks. Lembit nendeks kulutusteks lubati kasutada ka miiniristlejat Lennuki ja Vambola müügist Peruus saadud kahte koma kolme miljonit Eesti krooni 6,6 miljonit. Jah, see oli suur number tõesti, tolleaegne Eesti riigieelarveaasta tulude pool oli kusagil 100 miljoni krooni ringis. Maksumus tuli tasuda 48 kuu jooksul, tähendab nelja, sest aja jooksul. Et kui me neid numbreid nüüd omavahel võrdleme, 6,6 miljonit 100 miljonit ja neli aastat, mis minule vähemalt tundub, et tehasest kulutusest oli asi ikkagi võrdlemisi kaugel. Laevade ehituse ajad olid lepingu järele 27 ja 29 kuud ühel ja teisel. Kuidagi ei saa märkimata jätta veel, et esimestest ehitust päevadest isegi varem juba tegutses Inglismaal tehases meie järelevalve komisjon. Kapten kaabel oli komisjoni esimees. Ehituse algusest saadik olid kohal meie tulevased allveelaevnikud kes said tutvuda oma tulevase laevaga juba ehituse käigus. Seal oli varem inglismaastaseerinud Smide helme, pontak ja veel terve rida teisi erinevate mere veovici kitsa profiili, noh, erialade esindajaid, miini-torpeedo ja elektrisüsteemide mehaanikamehed ja nii edasi ja nii edasi. Näitab asjasse väga tõsist suhtumist. Me oleme taas torpeedoruumis, härra Nikolai Viilup. See on siis olnud kunagi teenistuspaik allveelaev Lembit Eesti õige, ja kui kaua tee seal laeva peal? Kes teenisid? Ma tean, et te olite madrusena siin, kuigi madrused sellel laeval väga vähe oli ja asi oli taoline, mina teenilist mereväes, tegin läbi elektrikursused, kus võeti lemmi põhiliselt ainistik, mis puudutas sõjalaevade elektriseadmeid ja pärast nende kursuste lõpetamist suunati praktikale ja otsustati saata allveelaevadele, kuna kõige moodsamad, kõige täiuslikumad. Ja seetõttu ma sattusingi siin ma tahaks ära märkida huvitavat asja. Nimelt me tulime siia ause löölist nagu lumi selgest taevast, keegi ootanud meditsiin oli kindel koosseis, koiku kõik, kuid kindla ja meil polnud kus magada ja siinsamas selles torpeedoruumis meilis jäeti ülesse kiik, voodid ehk võrkhiiud. Ja kujutage ette võrkkiik, sinna peale tuleb panna madrats. Ja sisse ronida ja kui me seda tegema, siis terve kupatus leks ümber tuli kaela. Niiet tuli palju harjutada, enne kui Meie sellega ära harjusime. Aga õnneks me nendes koikudes võrk, voodilist tuli magada üldiselt harva. See oli Retitel, mis kestsid mitu päeva, sest kehtiva korra kohaselt peab meeskond, kui. On kais ööbima maismaal, kindlas korteris kuskil, kuna võib-olla alati väga niiske suu, niiskus, protsent, see on tervisele kahjulik. Tänapäeva tehnika järgi ei tohiks midagi keerulist olla, kuid tol ajal oli ta ikkagi sõjatehnika viimane sõna. Kahtlematult. Mis puutub nüüd allveepõhimõtet, seda teavad kõik. Mainiti, peatuks mõne huvitava asja siin allveelaskumiseks. Täiteks vastavad tsisternid, mahutid ja allveelaev sukeldub nii sügavale, kui sul on ette nähtud. Ja kes tulekuks vastu Võnni tsisternid, mahutid pumbatakse tühjaks. Aga siin mad aastaid tähelepanu juhtinud sellele torule ma kuulsite tühiste, mis jaoks see on väga huvitav asi. Need kummi nii hästi, see on ette nähtud Juul, kui allveelaev peaks põhja jääma ja ei saa üles tulla ja mehed siis hakkavad lingid päästma allveelaevast üles tulekuga, sell puhul muidugi, kõik need vaheseinad on kinni, kuna mõni ehk seal ei tööta ja teaks lahti, on need vaheseinad, mis sendi on korras, siis lastakse säärane turvaalla ja tema on umbes nii meeter maad maast kõrgemal või 80 senti juurde umbes nende ja siis hakatakse seda sektsiooni unissektsiooni veega täitma. Täidetakse veega, siis tehakse ülevalt lahti, täidetakse veega niikaua, kuni rõhk, rõhk õhus on sama suur kui rõhk vees ehk teise andagi. Meil kujuneb olukord, et inimest, näiteks rinnust saadik käivad vees ja nad võivad alla kummardades torusse minnes laevast lahkuda. Rõhud. Kaalustatakse rõhutas, kaalustakse, tähendab, laevas olevad inimesed ei upu, ainult nad on väga tugeva rõhu all ja näiteks nii nagu meie siin püsti seisame. Oletame, ülemine osa laevast on siis veel õhu käes, mis on rõhu all, me oleme ise vees värskelt ja võime siit siis läbi selle toru. Meil ja toortoidu kaudu on ka võimalik selle ja muidugi torpeedo kaudu võib-olla lastelt ka välja, aga siin on sellepärast parem, et kogu aeg inimesed saavad liikuda, saavad sidet, pidada välismaailmaga ja teha mõningaid asse toiminguid ja väljasaateid, neid, keda on tarvis või kel on otsustanud. Aga siin on veel üks huvitav omapära, Kessiooni haigust niinimetatud, et see ei esineks, seetõttu tuleb üles minna väga aeglaselt. Selleks tarbeks on küljest miniatel ette nähtud, vastvan nimetatakse põlledext, millegipärast Aniet balloonilt täituvad õhuga, säärased pallid ja keha küljes on raskused, et saaks reguleerida aeglast ülestulekut, kui ma ei eksi, see 30 meetri sügavusel pidid kestma umbes poolteist tundi. See ülestulek, et ei tekiks seda suuni haigust üles tulekul. Rõhku vastu võtab organism parem, aga just rõhus üles minnes ana tõuse, ta ei talu seda nii hästi. Tundub, et sellel laeval olid ka inimeste päästmisele kõik vahendid olemas ja sellele oli väga tõsiselt mõeldud. Üks oli vahend, mis ma praegu kõnelesin, aga siin on väga võimas akude patarei. Need on tina, akud, välisgabariit ütleme nii, kuni meeter kõrge ja lai paistsid ja mis on väga head ja paistsid ma hindaksin, et üldine nende mahtuvus on üks mitu 1000 ampertundi ja nats Te võite siit neid elektrimootorid, kui oli sõiti all. Aga juhul, kui tekib avarii, tekib lekkimine ja akude ruumi satub merevesi siis nagu mulle kõneldi, merevesi, saades kokku väävelhappega, tekitab klooni. Seetõttu meeskond olid välja antud Dorvikud seksjuhtumiks, kui peaks olema säärane situatsioon. Teie töökoht oli siis igal pool siin allveelaevas elektrimees peab teadma kogu süsteemi. Kui me siia saabusime, neil hakati õpetama laeva tervet olemust, sõlmede kaupa ja juhtimist ja meresõitu. Meie peabaas oli Loksal ja seal me sõitsime välja igas suunas välismaal reisi meil ei olnud, minu ajal käisime Pärnus Narva-Jõesuus, Kuressaares käisime, need olid pikemad otsad vee all või vee peal vee peal vee all oli ainult lahingõppused või need õppused siis, sest vee all ujumine, see on ikkagi kallim on akude energiaga, milliseid tuleplaan laadida jällegi ja seetõttu ikkagi vee peal. Tee peal sõites kasutati ka õpput, siis sukelduti oli ette antud, lahingülesanne oli ette nähtud kaardi peal vastane, keda tuli siis jälitada ja vastavalt siis muidugi miteeriutupide laskmist. Mis tunne on olla sügaval vee all, kas meeskond tunnetab seda ka? Sügavus on. Suur ei, seda üldse ei tunne, sest rõhk säilib siin sama, mis on enne sukeldumist. Aga kehtiva režiimi kohaselt, kui tekib sukeldumine, siis saavad need meeskonnaliikmed, kes ei võta otseselt osa laeva juhtimisest või õppusest, need peavad pikutama koikudes, et vähem kasutada hapnikku, seda säästa siis teiseks tugev ventilatsioon, mis kuvab, ventileerib soojuskehad et õhk oleks ühtlaselt vastavalt temperatuurile hapnikuballoonid kaasas ja hapnikuballoonid muidugi nad olid ette nähtud pika aja jooksul, sest et kui allveelahjaks jääma põhja siis on selge, et läheb tihti palju aega. Noh, sel puhul on võimalus lasta ülesse säärase ujuva kehaga veit antenn et nendest anda teateid ja kui antenniga juba signaali antud tullakse kohale, siis saab juba otse telefoniühendust, terve see protseduur võtab loomulikult aega, seetõttu tuleb arvestan mitmeks mitmeks päevaks õhutagavara terve meeskonnale. Aitäh teile, tore oli siin kuulata vana allveelaeva lugu ka selle mehe suust, kes siin peal teeninud. Veel kord selles kõrgemate ohvitseride ruumis koos meremuuseumi teadusdirektori härra Jaak Sammetiga. Selle laeva lugu saamisega lõppenud, teenis Eestit kenasti. Mis edasi sai, kui tuli 39. ja siis hakka järele, 40. aasta teame kõik, et maailmasõda puhkes esimesel septembril ja, ja ei läinudki palju aega, kui algasid need kurjad ultimatiivses. Baaside teemalised läbirääkimised Eesti ja Moskva vahel. Arhiiviandmetest on selgunud, et läbirääkimiste ajal allveelaevad kui kõige moodsamad ja ka muud laevad olid kõrgendatud lahinguvalmidusse viidud. Puhkused olid ära muudetud ja see kestis päris mitu nädalat, seal oli veel terve rida muid abinõusid tarvitusele võetud ka nagu ühes professionaalses mereväes peab pingeolukorras olema. Mehed täitsid oma kohust, otsuseid tegi poliitikute kitsas ring sellel saatuslikul 39. aastal. Ja ei allveelaevade ohvisionidele ka Eesti merejõudude juhtkonnal ei ole nende kitsas ringis tehtud poliitiliste otsustega mitte väiksematki pistmist. Nad täitsid käsku 40. aastal. See oli juba 39. aasta sündmuste nagu tehniline lõpule viimine. Laevad basseerusid Loksal seitsmeteistkümnendal juunil. Juba mõned päevad siis enne seda lavastatud unipööret nad vati praktiliselt Nõukogude balti laevastiku kontrolli alla, Nad olid sadamas ja del laanil välja käsk. Ei olnud, nii nad sinna siis jäidki koos Eestimaavägede ja kõige muuga läks nii, nagu me kõik teame. Alvela laevade komandörid sattusid niisamuti referesseerimise alla nõukogule poolt nii nagu nagu kõik siin ilmas on kogu aeg olnud. Ja nende saatus oli sama, mis oli teistel eesti abiseeridel, mingisugust põhimõttelist vahet siin ei ole. On see tõepoolest meie jaoks legendaarne allveelaev taas Eestis, praegu on ta siis Eesti meremuuseumi alluvuses, seisaksin kai ääres, ta on praegu muuseum, merele kunagi läheb. Nojah, ta oli pikka aega oli Narva maanteel ilusas majas oli kaebuna lipulise balti laevastiku muuseum mis allus balti laevastiku poliitosakonnale. Nende kompsud kokkupanek tuli möödunud aasta algul. Laev toodi Venemaalt ära omal ajal, sellest on juba palju aastaid tagasi selle muuseumi initsiatiivil. Ja ta oli väga käest ära lastud ja tehti korda, kui teised maailmasõja ajal Nõukogude Balti laevastikus teeninud laev. Laeva ülevõtmine oli möödunud aasta aprillikuus. See ei olnud mingi partisondlik isetegevus, said ära kasutatud kõik diplomaatilised vahendid. Kultuurimälestistega tegelevad inimesed aitasid kaasa sellele asi jõudis järjest kõrgemale, kuna soovin teile ei reageeritud peale seda kui Vähi valitsuse telegrammile Võifaktile, kumb ta nüüd oligi nõude laevastiku ülemjuhataja nädala ja teise jooksul isegi ei vastanud samal ajal meile saiti järjest enam kindlamad andmed teatavaks, et laev tahetakse samuti ära viia koos muuseumiga Kaliningradi oblastisse siis toimuski see ülevõtmine aprilli lõpul Vähi valitsuse korralduse alusel. Abiks olid kaitsejõudude peastaabi vastava väljaõppe saanud tosinkond olmest. Ja see asi läks üpris rahulikult valda, kuna sellel momendil tuli nii välja vahimadrused laevas ei olnud, kuigi nad pidid olema, nad olid ära parajasti ja siis punalipulaevastik seisnud nagu fakti ees pärast oli siin mitmeid pingeolukord ja mida ma ei hakkaks praegu kirjeldama. Ja asi lõppes nii, nagu ta lõppema pidi laeva ametlik üleandmise akti võib-olla ei ole siiamaale nende poolt alla kirjutatud. Aga noh, see ei tähenda, et ma usun, nad on sellega leppinud kui sündinud faktiga, sellepärast siin on nii palju lihtsalt arusaadavaid põhjuses on tõesti Eesti laev, et siin kui midagi muud väita, see oleks ikkagi noh, lausa absurdne juba. Ongi kõik ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.