Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on 31. oktoobri helikaja ja tänases saates tuleb meil juttu järgmistel teemadel. Muusikakriitik nelevast ilmselt ja ka muljeid Eesti riikliku sümfooniaorkestri, 23. ja 29. oktoobrikontsertidest. ERSO novembri kontserte tutvustab direktor Andres Siitan. Lavastaja Liis Kolla jagab muljeid Haller Kööbelsi eralitarit jaka etendusest, kuid festivali raames. Klassikaraadio tähistab legendaarse eesti muusikateadlase ja kriitiku sünniaastapäeva valikuga Ofelia Tuisu raadiosaadetest. Teemat vahendab Tiia Teder Tallinna tegevusest ning esimesel novembril Michael Haydni reekviemi otseülekandest toomele. Loom Kersti Inno. Tallinnas algab viies vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss stuudios on Kaie Tanner ja teda küsitles Annika Kuuda. Teine kvartett annab esimesel novembril Jaani kirikus hingedepäeva kontserdi stuudios Aare Tammesalu ja intervjueeris Stiina kuningas. Vanemuise kontserdimaja jätkab traditsioonilist kontserdi. Teeme ise muusikat ja lähemalt, kõneleb direktor Kulva Tamra. Teda küsitles Hedvig Lätt. Tartu esimene muusikakool tähistab novembri alguses oma 60 viiendat sünnipäeva ja Loodoymeile. Liina Vainumetsaklassika Raadio alustab hommikumängu argipäeviti kell kaheksa 50. 23. oktoobril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert kus Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees seisis külalisdirigent Rory McDonald Suurbritanniast. Kontserdikava keskendus enamjaolt tšehhi meistri Antonina roosaki loomingule. Ettekandele tulid sümfooniline poeem, keskpäeva nõid ja viies sümfoonia F-duur. Kavas oli ka Ludwig van Beethoveni kolmas klaverikontsert c-moll, kus soleeris kodumaine solist Ralf Taal. Kuigi Eesti riiklik sümfooniaorkester on viimasel ajal päris sageli troosaki loomingut esitanud siis viiendat sümfooniat esitati küll viimati lausa 25 aastat tagasi ja poeemi keskpäeva nõid mängis orkester sel korral esmakordselt. Nimetatud teos, mis põhineb Tšhehhi poeedi Karel Erbeni samanimelisel poeemil avaski 23. oktoobri kontserdi. Tegemist on müstilise, ohtliku ja õnnetult lõppeval looga. Poeem jutustab keskpäeval inimesi kimbutavad nõiast, keda on kujutatud valgesse riietunud noore naisena. See nõid röövib ühe poisi, keda ema on küll nõiatuleku eest igati hoiatanud. Troosaki poolt on see jutustus üsna hästi muusikasse pandud. Pisut talupoeglikust ja looduslüürilised helipildid lõppevad nõia saabudes hoobilt ja oletatavasti tähistab selline Beethoven lik saatuse koputuse motiiv äkilist nõiailmumist. Loos on samuti kiired ja kihutavaid lõike leinan rikku meelega osa ja teose lõpetada Ta niinimetatud traagiline kokkuvarisemine. Kuid ega ühtegi programmilise skeemi ei saa kunagi muusikast sõna-sõnalt otsida või järgida sest muusikal on oma keel ja teosel oma vormiloogika. Dirigent McDonald, kes oma küllalt noore karjääri jooksul on tegelenud suhteliselt palju ooperite juhatamisega sai aga teose kujundamisega üsna hästi hakkama. Viienda sümfoonia ettekanne oli samuti põnev jälgida. Muljet avaldasid suured kontrastid, mida dirigent hoolega kujundas ja seda eriti jõuliste kulminatsioonide poole kaldudes ning biolo värvidelephork mängimist eelistades. Orkester tuli tema soovidega hästi kaasa ja viimase osa alguses läks kõla kohati liiga robustse aks. Eriti mis puudutab tšellorühma bravuurselt sissetulekut, kus ühehäälne muusika kõlas kohati lausa mitmehäälselt. Vaatamata dirigendi meeldivale, energiale ja valedele manuaaltehnikale jäi suuremõõtmeline teos üldiselt liikumiseks veidi staatiliseks kuigi oli palju ilusaid kujundeid, lõik ja detaile. Ralf Stahli soleerimine Beethoveni kolmandas kontserdis oli väga meisterlik. Teos oli hästi kujundatud, iga osa kandis oma karakterit ja mõtet ja samas moodustas kolmest osast ilus tervik. Taali puhul on nauditav tema professionaalne tase. Kujundid olid väga selged ja tehniliselt ning muusikaliselt hästi teostatud. Stahlil kui intervjuu saidil on olemas tugev intellektuaalne pool, samuti peen maitse ja kammerlikum, kiire reageerimisvõime aga ka solistile. See on väga vajalik haare ja enesekehtestamise oskus. Taal on teinud väga palju koostööd lauljate ja instrumentalistidega. Seepärast oli väga nauditav ka tema dialoog kestriga. Beethoven läheb oma kolmandas kontserdis teadupärast nii-öelda uutele radadele kasutades kahe eelneva klaverikontserdiga võrreldes hoopis kontrassemaid ja jõulisemaid teemasi ja väga tihedalt dialoogiorkestri ja solisti vahel. Taal mängis selle dialoogi väga hästi välja poolt juhtides ettekannet kui solist. Ent teisest küljest sajapealise orkestriga igal sammul arvestades. Tulemuseks oleks võimalikult täpne haakuv koosmäng. Kui rääkida dirigendi panusest, siis oleks võinud jällegi rohkem rõhku panna muusikaliikumisele sest pikad horisontaalsed lind ei hakanud alati kõige paremini tööle. Aga peab rõhutama. TerroriMcDonald on tõesti alles väga noor dirigent, sest 30 pole dirigendi puhul ju veel mingi vanus. Ja kõiki suurteoseid juhatab ta tõenäoliselt ju alles esimesi kordi. Loomulikult saab ju esitus alati parem olla kui mõnd sümfooniat juba kahekümnendat korda näiteks juhatada. Aga temas oli sümpaatsust ja energiat, mis lubab ikkagi ennustada talle töökat tulevikku. Tahaks rääkida lühidalt veel ühest kontserdist, mis toimus 29. oktoobril samuti Estonia kontserdisaalis ja kus esines Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Eesti muusika ja teatriakadeemia ühendorkester mida juhatas dirigent Lutz Köhler Saksamaalt. Kavas oli Anton ruckneri suuremõõtmeline seitsmes sümfoonia ja Sergei Prokofjevi kompaktne üheosaline klaverikontsert number üks, milles soleeriks Alexandra kaamenskaja. Alustati Prokofjevi kontserdiga ja peab ütlema, et mulje sellest esitusest oli väga reibas. Tore. Alexandra kaanes Kaja on 20 aastane muusikaakadeemia üliõpilane Ivari Ilja klassist kes täiendab end hetkel Viinis. Tegemist on pianistiga, kes jäi silma juba 2008. aastal toimunud üleriigilisel pianistide konkursil kus ta saavutas eripreemia. Aga oleks võinud vabalt soleerida ka finaalis orkestriga. Kohvi, energilist ja jõulist noorpõlve kontserti esitas solist suure lusti, üleoleku ja artistlikkusega. Karakterid olid väga erksad ja mänguhoog suur. Samas kontrollis ta ka üsna osavalt klaveri kõla ja kui teose kaks lõpulehekülge välja arvata, siis kostis Temasoleerimines suurest orkestrist üsna mehiselt välja. Kava teine pool oli Anton ruckneri Seitsmenda sümfoonia päralt. Ja seegi ettekanne oli sümpaatne. Eriti hästi õnnestusid sümfooniast Scertso ja finaal, mis mõjusid väga kaasahaaravalt. Esituses oli energiat ja ühendorkester andis endast parima. Dirigent Lutz Köhler, kes on olnud 25 aastat Euroopa liidu noorteorkestri dirigent oskas teost samuti väga kujundlikult juhatada dada. Expikaja kaaluka sümfoonia puhul oli muidugi mitmeid kohti, kus juhtus ka pisikesi viperusi eriti mõningates puhkpillirepliikides, kuid samas tabati muusika iseloomu hästi ja üldine liik, liikuv ja paindlik ettekanne jätsid kontserdist väga hea mulje. On veel viimane oktoobrikuupäev sel hetkel, kui see intervjuu läheb eetrisse, siis oleks just paras aeg rääkida sellest, mis ootab kuulajaid ees novembrikuus, mida nad võiksid tulla kuulama. Mil siin Estonia kontserdisaalis mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester ja klassikaraadio muidugi on eriti rõõmus kontserdile, mis toimub 20. novembril, mil meil on suur au tutvustada taas kord Bubba publikule nii kallarandalut kui ka orkestrit, mis siis mängib Juha kangase dirigeerimisel. See kontsert jõuab sarja alakaart. Ja kuidas on jätkunud koostaja Kalle Randaluga Juha kangasega, et kui vaadata see Kalle Randalu musitseerimine siin orkestriga ulatub ju mitmekümnete aastate taha, et kui Mozart, Beethoven kõlab, siis peaaegu nii ongi, et tema just seda esitab. Kas see ikka üks niisugune usalduse küsimus on ja, ja tõepoolest, eks publiku ju teab seda, et tunneb Kalle Randalu juba ammustest aegadest ja teab, et kui kui Kalle mängib Mozartit, siis küll sealt üks asi tuleb, loomulikult ärgu tehtagu siis mingisugust hinnaalandust, eks muude heliloojate muude teoste suhtes aga üldse, kui nüüd sellest ümbri kuust rääkida, siis meeldib inimestele asjadele külge kleepida erinevaid silte ja, ja kuivendatud tahaksime ERSO poolt panna novembrikuule mingisuguse sildi külge, siis me vabalt võiksime seda nimetada. Klassikalise muusikakuuks poolest on niimoodi sattunud, et novembrikuu jooksul me niisugust tõesti head klassikalist repertuaari esitame natukene rohkem kui võib-olla muudel aegadel. Et novembri alguses kohe alustame Olariga, teeme kava, kus kõlavad Beethoven ja Brahms ja siis novembri lõpus ja see tõepoolest on ka segakontsert, kus kõlavad siis Mozart ja Beethoven jällegi. Aga alustame siis võib-olla veel pikemalt tutvustamaks kuuenda novembri kontserti, et Sitsiilias viljakus ei ole Eestis sugugi esmakordselt, et ta siin kui vaadata ajalugu ka 2004. aastal musitseeris koos Eri Klasiga Ei, siis hiljuti viljakus tõepoolest on Eesti publikule tuttav ja ta praegusel hetkel Skandinaavia üks hinnatava maid, soliste. Väga hea meel on, et ta jälle satub tegema meiega koostööd ja, ja et Eesti publikul on teda võimalus kuulata kontserti kavas olema. Väga ilus, alustame siis Beethoveni avamänguga ooperile Fideeljo, selle järel kõlab Beethoveni viiulikontserti kontserti teises pooles kõlab Brahmsi esimene sümfoonia tõesti väga ilus ja väga hea kava. Jääme ootama, kuidas Olari Elts läbi viiv, et viimati siin kõlanud Berleusi Fausti needmine oli küll üks suur üllatus õnnestus hästi ja nii nagu ta ütles ka orkestri peadirigent pressikonverentsil hooaja eel, et tal väga meeldib, et ta saab esitada Mahleri muusikat siin sel hooajal siis muusikat kõlab ka teiste dirigentide esituses nimelt Arvo Volmeri, siis õnnestub pärast Erkki-Sven Tüüri esiettekannet taasorkestrite jõuda juba novembris tuuetegandale Mahleri seitsmes sümfooniat. Kevadel esitas ta ju küll oma rahvusooper Estonia orkestri teist sümfooniat. Ütleme, et ega need hooajad tihtipeale nagu väga tasakaalustatud ei ole, seal ei ole niimoodi, et iga hooaeg me teeme nüüd ühe Mahleri sümfoonia mõnikord teatavat heliloojat jätvat, tõuseb natukene mingile perioodile kuhjuvad mis on muidugi väga hea, sellepärast et siis on publikul võimalust ühe teise helilooja teoseid võib-olla natukene rohkem natukene kontsentreeritumalt kuulata ja sellel hooajal võib seda nimetada. Mahleri hooajaks kanname me sellel hooajal, et Mahleri viienda sümfoonia Eri Klasiga kevadel Malleri kuuest tuleb nüüd Nikolai Aleksejevi juhatamisel detsembri alguses ja Mahleri seitsmendat, juhatab Arvo Volmer 13. novembril. Huvitav, selle Mahleri seitsmenda juures on veel see, et teadaolevalt ei ole seda teost Eestis varem mängitud. Need eesti publiku jaoks saab, siis oleme lausa tegemist esiettekandega. Tulles nüüd ringiga tagasi sinna novembrikuu lõpu, siis tõepoolest Juha kangas, head suhted eesti muusikutega ei ole katkenud ja jätkab ta siis siin koostajad Kalle Randaluga. Isanda Juha kangas on ka varem teinud koostööd Herzoga ja see klapp on väga suurepärane ja väga hea. Joa kangas on just väga hinnatud klassikalise muusikajuhataja ja, ja mul on väga hea meel, et niisugune niisugune kava on sündinud. Ise ma täpselt samasugust kava kuulsin poolteist aastat tagasi, kui samas koosseisus sama kava kati, et Helsingi linnaorkestriga ja kuna see oli täiesti erakordselt hea kontsert, mida ma juhtusin kuulamas käimas, siis sealt see idee tuli, et teeme selle sama asjaga Tallinnas. Nüüd siis on meie publikul võimalus seda kuulata. Kas see tähendab ka seda, et nüüd selle nädala jooksul saab orkester taas kord väikese Mozarti Beethoveni nii-öelda koolituse kontsentreeritud kujul? Eks nii ta on ja orkestri jaoks tõepoolest klassikalise muusika mängimine on väga vajalik ja väga kasulik, sellepärast et seal on kuidas öelda, palju neid niisugusi, pisikesi detaile ja palju seda peenmehaanikat, see on asi, mida peab olema iga iga orkestri repertuaaris. Mäletame me ju neid aegu. Neeme Järvi kunagi hakkas tegema ersuga erakordselt palju Haydni sümfooniaid ja paljud veel mäletavad, kui palju see tegelikult tõstis orkestri mängutaset. See novembrikuu on orkestri poolt vaadatuna ka üks väga kasulik, kust me saame teha palju seda tööd, mis on, mis on vajalik ja kasulik ja, ja tõstab taset. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kuuenda novembri kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande algusega kell 19. Heinar Kööbelsi lavastusest eranitarit Jaka jagab muljeid lavastaja Liis kolle. Kui Heinar Kööbelsi kasutab enamasti ühes teoses palju erinevaid tekste, siis selles lavastuses on ta jäänud vaid eliiaska neti juurde. Ühest ka netitekstist leidis taga õhtu keerulisevõitu pealkirja, mis minu meelest muutub aina meeldivamaks ja ligitõmbavamaks. Mida rohkem seda öelda Elarrytierrit jaka tähendab ühe austraalia suguharu keeles kirglikku igatsust millegi järele, mis on kadunud ängi, melanhoolia seisundit. Ehk võiks seda nimetada ka leinaks. Pärast poolteist tundi kestnud etendust Salme kultuurikeskusest pime niiskesse. Kalamaja õhtusse väljudes tundsin, et lavastus tõesti suudab seda seisundit ka vaatajateni. Transport mõtiskledes miks see nii on, jõudsin sisulistest parameetritest hoopis vormiliste juurde. Sama järjekindel konstant kui ka netitekstid on lavastuses kvartetimuusika. Kui püüda esile kutsuda viimasega seostuvat situatsioone, siis lisaks paarile nähtud filmile, kus keelpillikvarteti kontsert on esitatud väärse kunsti nautimise sümbolina meenub mõne aastakümne tagune tava mängida tuntud inimeste surmateadete järel raadiost või telerist klassikalist kammermuusikat. Võib-olla on need vaid minu isiklikud assotsiatsioonid, kuid nagu Hainer Kööbelsi loomingut tutvustaval loengul Kanuti Gildi saalis ütles, On ta teosed avatud erinevatele tõlgendustele ja mõeldudki publiku fantaasiat tiivustama. Nii et minu puhul mõjus väikeste pausidega poolteist tundi kvarteti muusikat ilmselt leinaseisundite esile kutsuvalt. Samas kui lähtuda sisuliselt erandit ei hakka niinimetatud põhiloost, milleks julgen pidada omaette tervikut, moodustavad filmi siis võiks kui võtta sõnadega teekond koju, aga võib olla ka teekond kujutlevasse koju, koduigatsus või muud sellist. Etenduse algupoolel kannab näitleja Andrei Vilms kaenlas väikest mängumaja, mis varsti plahvatab ja jääb lõpuks katuse peale lebama. See väike maja saab endale nii-öelda elusuuruses duubli lava taga seilas avanema fassaadi näol. Sinna provotseeritakse filmis professor kiini rolli mängiva näitlejateekond autoga läbi Tallinna kesklinna vanalinnas asuvasse korterisse. Seal ta uurib, saabunud posti, teeb endale süüa, vaatab televiisorit ja elab muidu kodust elu. Nii sõitu kui tegevusi. Korteris saadab näitleja pidevalt Kaneti aforismi laadsete päeviku märkmetega. Lavastuse algusosa kujutab endast pigem eri keelte ja vahendite eksponeerimist ning nende võitlust publiku tähelepanu pärast. Kõigepealt akadeemilises kontsertsituatsioonis kvartett, seejärel nende dialoog või pigem repliikide pingpong, näitlejaga näitleja territeeriv valgus ja tema stseen loomaga, kelle osa etendab liikuv prožektor. Siis näitleja soolostseen, milles kõlav ka netitekst räägib dirigendi totalitaarses võimust. Kõik need stseenid olid eraldi võetuna efektsed ja väga meisterlikult esitatud, kuid pidev ümberlülitamine teksti, muusika ja visuaali vahel eriteeris ning jättis mulje, et toimuvast pole võimalik täielikult osa ega aru saada ning ta meie suhtes distantseeritud jahe. See võis vabalt olla Kööbelsi taotlus, nagu ka see, et kodufilm jäigi eraldiseisvaks tugevaks ja soojaks looks, mille kõrval mälestus eelmiste osade efektidest tuhmus. Kuid Kööbelsi poleks teatrivõlur, kellena teda tunneme, kui me ei avastaks, et mingit mõnusat vanalinna korterit pole. Vähemasti Andrejev, ilmson omleti küpsetanud meist paarikümne meetri kaugusel laval. Mõned eespool istunud väitsid, et tundsid küll toidu lõhna, kuid langesid sellest hoolimata illusiooni küüsi. Kuigi ma sain aru, kuidas videotehniliselt tema näiline teatrist lahkumine oli korraldatud, oleks nii väga tahtnud uskuda, et vähemalt eelsalvestusena veetis ta tõesti õhtu vanas Tallinna majas. Kuid ei ja igaühe enda otsustada jääb, kas tüki sõnum on seda, mille arvad end leidvat, pole olemas, kas või see, mida otsid, on siinsamas või oli üldse ilma mingi sõnumit ta lihtsalt haarav etendus. Aga et maja temaatika polend Hainer Kööbelsi jaoks ammendanud, võib näha tema koos Siljard ansambliga tehtud viimase produktsiooni. Want to hospatiinot Enso pealkirjast ja fotodest. EraReiterrit eaka oli Tallinna publiku esimene tutvus Rainer Kööbelsi kui lavastajaga ning Heinar kõrbes, kui helilooja andis endast lisaks teiste teoste kokkusobitamise kui vaid ühe samuti eraRitterit ei hakka nime kandva teosega, mis oli aga mõeldud sulanduma üldisesse keelpillikangasse, kus üksikud hobused ei pidanudki esile tükkima. Loodan, et varsti jõuab siia mõni järgmine tema muusikateatriteos, mis kindlasti üllatab hoopis teistsuguste trikkidega. Klassikaraadio tähistab legendaarse eesti muusikateadlase Ofelia Tuisu üheksakümnendat sünniaastapäeva arhiivisaadete sarjaga. Kuulete katkendeid vanadest raadiosaadetest. Ma ei tea, kas ma olen elus kohanud täiuslikku inimest. Vot just mööda on täiuslik inimene, inimene, andja, kes mitte käsu mitteeeskirjade, mitte isegi põhimõtete nimel, vaid lihtsalt loomus. Neil on andja, kes teisiti ei saa, kes peab lihtsalt andma tahab ainult selleks, et anda. Järelikult on see niisugune inimene, kes hoolitseb ka oma suutmise maksimumi eest. Ja võib-olla peab lisama, et see niisugune inimene, kes oskab surra, siis kui tal enam mitte midagi anda ei ole. Ofelia Tuisk lähivaates nüüd muusikasarjas alates 27.-st oktoobrist. Teisipäeval kell 21, laupäeval kell 16. Minevik on alati tulevikuga väga seotud, rääkimata sellest, et ta on olevikubaas ja Ofelia tuisk on üks Eesti tähtsamaid muusikateadlasi läbi aegade. See, et me tema nime praegu paljud ei tea või ka tema pilti oli muidu väga raske hankida, sest raadioarhiivist seda ei olnud. Eks ta oli ka natukene salapärane isiksus, see ohvi, nagu teda kutsusid kolleegid siin meie muusikatoimetuses. Ofelia tuisk sündis 11. novembril ja tema 90. sünniaastapäev on nüüd siis lähedal. Ja esimene saade oli meil eetris sel nädalal ja kohe peale heligaja kordust on teil võimalik seda veel kord kuulata. Ja see esimene saade ongi tegelikult Ofelia Tuisu nagu portreesaade, kus räägib iseendast, räägib, kus ta õppis, mida ta on teinud ja mida ta oluliseks peab. Ja see saade tehti tema 60.-ks sünnipäevaks 30 aastat tagasi. Ofelia tuisk oli tõeline muusikakriitik. Ma ei oska nüüd muidugi öelda, kas Eestis on olnud veel kaalukamaid, muusikakriitikuid kui Ofelia tuisk. See on kindlasti väga suhteline küsimus. Tema arvustused, mida ta kirjutas uuest muusikast ja uus muusika, oli tema põhiline eriala ja huviala ja uurimisobjekt. Need olid kaalukad. Neid arutati, nendega arvestati ja neid isegi vihati. Tal oli palju pahandusi oma otsekohest, kompromissitute analüütiliste väljaütlemiste pärast. Oma ajal heliloojate liidus lausa arutati tema artikleid. Üks asi, mida ma neid arhiivisaateid kuulates olen mõtelnud, mis on erinev tänapäeval, et muusikateadus oli seitsmekümnendatel kuuekümnendatel nii tähtis ala. Seda kajastasid kesksed ajalehed. Sellest olid kesksed raadiosaated, et praegu kahjuks muusikateadlased ei ole nii tähtsal kohal, kui nad olid Ofelia tuisu ajal. Ta tegi umbes 100 raadiosaadet ja need on muusika, propagandistlikud, selgitavad analüüsivad saated. Ta on teinud paljude praegustagi kuulsustega pikad intervjuud. Tal oli selline põnev sari nagu ühe võõrastetoaintervjuud, millest me mõned katkendid, kuulame selles arhiivisarjas. Ja üks huvitav asi oli veel see, et ta oli üks esimesi Eestis, kes oskas hinnata Arvo Pärdi fenomeni ja näha tema suurt tulevikku. Samuti oli tema uurimisala ja huviala Heino Elleri Loomingu olemas. Aga muusikateadus ei peaks antud juhul küll ühtegi kuulajat hirmutama, sest tegelikult on need saated nagu lahedad, nad ei ole keerulised ja analüütilised kuidagi kõrgemalt positsioonilt lähtuvat. Et nad on ikkagi muusikat selgitavad laiale kuulajaskonnale ja ka sellest. Mul on kahju, et selliseid muusikapropagandiste jääb aina vähemaks, aga vajadus nende järele ei ole kuskile kadunud. Aga meil on siis pakkuda kõigepealt tema portreesaade, nüüd järgmine. Tal on üks natukene kirjum saade, kuhu ma korjasin kokku erinevate saadete katkendid. Kosofelia räägib iseenda harrastustest ja maalidest ja vatsa ideaalide asi on ka väga oluline, sest tegemist oli väga tõsise, väga nõudliku inimesega, kes oli samas ka väga tark ja tal ei nõudlik ja isegi natukene nagu skeptiline ka iseenda suhtes. Ja siis püüame näidata veel kõikide raadiosaadete sorte, kuidas ta tutvustas näiteks uut helitööd, kuidas olid tal stuudios Gidon Kremer tollal kahekümnendates aastates ja Alfred niitke või kuidas ta tutvustas muusikainstrumente kuulajatele. Aga sellest saate täpsemalt vaadata meie saadete kava koduleheküljel. Mis veel võiks tähele panna nende saadete juures, et tegelikult on need üsna fantaasiaküllast saata, et ma pean suure komplimendi tegema meie eelkäijatele võsamäele ja Virve normetile, kes tegid tegelikult väga põnevaid saateid. Ja küllaltki palju räägiti muusikutega töövälistest asjadest, mida nad üldse teevad pärast oma muusikutööd ja millised on nende eelistused ja hobid. Et see on kõik huvitav materjal. Ofelia Tuisu saadetest kõneles Tiia Teder. Me oleme oma kuulajat kursis hoidnud Tallinna kammerorkestri olukorraga ka viimati kuu aja eest kuulsime, et konkurss autorit TC rahvusvahelise žürii ees kulges edukalt ja rahapuudusel vähendatud Tallinna kammerorkestri koosseisukohad said täidetud valdavalt orkestri endiste liikmetega. Palusin stuudiosse Tallinna filharmoonia direktori Jüri Leyton'i, kas nüüdseks on lepingud sõlmitud ja hooaja plaanid paika pandud? Lepingud on sõlmitud peaaegu see tähendab seda, et kõikide mängijatega on lepingud sõlmitud, aga läbirääkimised käivad veel kontsertmeistrikoha pealt ja ka läbirääkimised käivad nagu plaanide koha pealt, et millised näevad välja 2010. aasta plaanid. Täpselt seda plaani ei ole veel saanud nagu lõpuni paika panna. Kellega koos need plaanid valmivad? Plaanid valiminud koos loomenõukogu ja orkestriga, aga kuna see kontsertmeistrileping on veel tänaseks sõlmimata, siis loodame novembris selle ka nagu maha saada ja siis ka detsembriks need plaanid terveks aastaks maha panna. Sest detsembri alguses on siis ette nähtud ka selle uue koosseisu esimene kontsert. Kas loomenõukogusse kuuluvad ka orkestri esindajad? Loomenõukogusse kuulub kaks orkestri esindajat ehk siis automaatselt orkestri liider ehk siis tänasel juhul see kontsertmeister ja teine liige, siis valitakse orkestriga. Klassikaraadiokuulaja-is ja Tallinna kammerorkestri austa ees on segadust tekitanud informatsioon Tallinna filharmoonia kodulehel millest selgub, nagu oleks loodud hoopis uus ja märksa suurema koosseisuga orkester Tallinna omanikud. Tegelikult me ju teame, et selle nimetuse all on esinenud repertuaarist lähtuvalt vastavalt teadusele Tallinna kammerorkester laiendatud koosseisuga juba ligi 10 aasta jooksul. Ja kui kodulehel on esile tõstetud peamiselt Andres Mustoneni teeneid, siis tegelikult on see koosseis ju mänginud erinevate dirigentide. Seda on juhatanud Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Erki Pehk ja Tallinna kammerorkestri. Kõrgetasemelise atesteerimise taustal tekib ka küsimus, et millisel alusel valitakse muusikuid Tallinna filharmoonia hunnikutesse ja kust pärinevad finantsid selle orkestri rahastamiseks. Tõepoolest, Tallinna Filharmoonikute on kogu aeg eksisteerinud ja selle aasta tuleviku eesmärk on meil palju paremini eristada Tallinna kammerorkestrit, Tallinna Filharmoonikute. Tõsi ta on, et praegu on ta seotud sellel aastal see orkester Andres Mustoneni kavadega. Ka tulevikus saab seesamamoodi olema. Et Tallinna Filharmoonikute juhata, mitte ainult Andres Mustonen, advendi ootavad ka täpselt needsamad dirigendid, keda sa siin üles lugesite. Tähtis on praegu see, et teha nagu täpselt selgelt vahet, kus lõpeb kammerorkester, kus hakkab Filharmoonikute enda jaoks praegu selgeks kirjutanud selle, et Tallinna kammerorkestri näol on tegemist ikkagi väikese virtuoosse keelpillikoosseisuga Filharmoonikute asuvad mängu või on tegemist ikkagi puhkpillikoosseisu lisamisega sellele orkestrile ja suurema keldri koosseisuga. Katsume nagu järgmiste aastate kavadest, nagu seda täpselt selgelt nagu eristada ka nagu kava sisult. Ja oluline on see, et, et kui räägime praegu sellest, et Tallinna kammerorkester on tänu eelarve vähenemisele ka koosseisult vähenenud, siis kõike Filharmoonikute projektid, mis on järgmisel aastal kavas, need on tegelikult olnud planeeritud juba praktiliselt kõik koostööprojektidena, see on koostööprojektid Eesti kontserdiga, see on koostööprojektiga linnaga, kus linn on nagu spetsiaalselt lisarahastust teatavate tähtpäevade või sündmuste puhul. Ja need on koostööprojektid ka välismaiste partneritega. Mis puudutab ka välismaa kontsert või Kontsert näiteks Euroopa mainekate saalides siis kaugeltki ei ole üks ja sama selline muusikaline turg, et kuhu müüakse nii-öelda nagu kammerorkester, kuhu müüakse Filharmoonikute Filharmoonikute-le on tegelikult Euroopas väga kindel väljund või bränd. Ja erinevates filharmoonias on ka nagu vastavalt sarjad sellele, kus on kasutatakse just nagu terminit ja ka sisulist koosseisu Filharmoonikute. Nii et nii see on see juhtunud näiteks Kölni filharmoonia sarjaga ja nii on see ka järgmisel aastal meil Viini muusika- Rainis ja kontsertide paus. Nii et Tallinna Filharmoonikute tehakse vastavalt koostööprojektidele koostöölepetele, kus me saame nagu lisarahastust. See orkester näeb välja suurem oluliselt kui Tallinna kammerorkester ja ta suundub nagu teistele turgudele. Kammerorkester on meie mõistes täna tituleeritud kui keelpilliorkester Virtoosne ja ta asub ka oma missiooni ja visiooni nagu selles valdkonnas nagu täitma, et ka kammerorkestri osas meil on nagu kindel plaan kutsuda siia maid kontsertmeistreid ka välismaalt ja teha 2010 aasta jooksul selgeks, kes on nendest parim, kellel on selge visioon, kellel on selge plaan, kuidas seda orkestrit arendada kuuseorkestri, nagu välja viia. Nii et ma veel kord sooviksin teilt kinnitust sellele, mille pärast meil see tänane intervjuu toimub murest Tallinna Kammerorkesterit. Sest mõistetav on teie kui asutuse juhi mure selle asutuse hea käekäigu ja finantsilise toimetuleku pärast, kuigi kammerorkester ei ole suur tuluartikkel aga praktiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivina Eestile vajalik ja see nähtus ju ka valvuritest reageeringutest Tallinna Kammerorkesterit probleemidele. Noh, siin eesotsas Arvo Pärdiga, nii et KT juhtimises arvestate siiski seda avalikku arvamust, et Tallinna kammerorkester ka orkestreid saab omaette väljundi. Ja me arvestame Tallinna kammerorkestrilt, kindlasti saab orkestrile väljundi ja väga kindlad ja selged asjad on need, et kammerorkestri suurus sõltub praegu väga palju linna eelarvest. Mis juhtub järgmise aasta eelarvega, siis kammerorkestri kunstiline, selline eksisteerimine ja kunstiline olemus ja see, millist kammerorkestrit me nagu lähiaegadel ja tulevikus näeme. See sõltub eelkõige kammerorkestrist ja kammerorkestrimängijatest, kammerorkestri liidrite visioonidest ja kava koostamisest ja siin ei saa ja teha nagu kuskilt maalt nagu allahindlusi ja me peame olema nagu piisavalt ambitsioonikad ja piisavalt selge nägemusega, kuhu me tahame nagu jõuda, et kindlasti nendest eelnevatest aegadest ka meedia kaudu on inimesed suhteliselt segase pildi saanud, et mis siis nagu tegelikult nagu toimub, toimub tegelikult see Kammerorkestri mängijad, ehk siis täna konkursi läbinud orkestri randid on saanud töölepingu on saanud seda väga ausas ja õiglases konkurss siis need, kes ei suutnud vastaval tasemel esineda, need kahjuks ei pääsenud sinna koosseisu ja nüüd edasine sõltub väga palju sellest, et toimuks eelkõige väga loominguline dialoog kammerorkestri ja loomenõukogu vahel ja me leiaksime õiged kas liidi või liitriid kaamera orkestrile, kes seda asja hakkaks vedama, kes hoiaks kogu aeg mängijaid väga heas konditsioonis ja teeks väga palju tööd. Ma eeldan, et Tallinna filharmoonia isikutele tuleb ka keelpilli mängijaid juurde otsida, kui on tegemist nende suuremate väljakutsetega ja mõeldes eelkõige siin suurimale neist viini music verainis esinemisele. Minu teada selle kutse sai just Tallinna kammerorkester lähtuvalt tema rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedist. Sama tunnustatud ja hea kvaliteedi pärast on ka tunnustatud näiteks Brüsselis Tallinna Filharmoonikute, et see on nüüd ikkagi nüüd asutuse, ütleme oma kontseptsioon just see, millest me täna praegu äsja rääkisime, et millise kavaga, millise koosseisuga, kellega suundutakse sinna esinema. Nii et me ei erista nagu selles mõttes, et kas mingi koosseis on Tallinna filharmoonia oma või ei ole, meil on nagu üks firma, kellel on nagu selge nägemus ja kasutusel on oma loomenõukogu ja kunstilised otsused, mismoodi minnakse välja ja kellega minnakse veel, sunnib ikkagi nagu koostöös loomenõukoguga, nii et neid pakkumisi tuleb täna nagu väga erinevaid ja tuleb ka väga erinevatelt kontinentidel ja selles mõttes ongi meie väga selge nagu sõnum see, et, et kui on tegemist suurema koosseisuga teatavasti koosseis sõltub muusikast, mida mängitakse, mitte sellest, et kas keegi tahab olla dirigent või keegi tahab omada lihtsalt suuremat orkestrit. Ja selle, meie nägemus ongi täna see, et Tallinna kammerorkester on keelpillikoosseis ja Tallinna Filharmoonikute sümfonietta orkester, mis algab pealt 30 mänginud. Et see ongi meie selge sõnum. Aitäh, Jüri Leiten ja üsna varsti loodame juba kuulda täpsemalt Tallinna kammerorkestrist plaanidest. Igatahes täna jõhvis homme Tallinna Kaarli kirikus ja ülehomme Tartu Jaani kirikus, esineb Tallinna kammerorkestri laiendatud koosseis Tallinna Filharmoonikute nime all hingedepäeva kontserdil koos Eesti filharmoonia kammerkooriga Andres Mustoneni juhatusel. Solistid Heili Veskus, Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik ja Taimo Toomast. Ettekandel on Johann Michael Haydni Reekviem. Selle eel kuuleme Johan Heinrich Melchiori sonaatidzee tuur. Joseph Haydni vend Michael Hain on loonud hulganisti sakraalmuusikat 38, mis anti üle 300 mitmesuguse vaimuliku teose. Reekviemi kirjutas ta 1771. aastal 20 aastat varem, kui tema hea sõber Mozart seda tegi. Just olid surnud nii Haydni ainus tütar kui ka helilooja kauaaegne patroon ja tööandja Salzburgi peapiiskop Sigismund. Reklaam oli kirjutatud eelkõige Haydni patroonile. Sellele viitab ka Pealkiri Reekviem protefuncto arhibiskoppo Sigismund tundo peegeldab see kirglik ja sügav teos ka helilooja perekondlikku tragöödiat. Tegemist on Joseph Haydni silmapaistvaima sakraalteosega, see kanti ette 1772. aasta teisel, kolmandal ja neljandal jaanuaril. Salzburgis aset leidnud mälestusteenistustel osalesid teadaolevalt ka tollal Salzburgi õukonnas tegutsenud Wolfgang Amadeus Mozart ja tema isa Leopold Mozart kes olid naasnud Itaalia reisilt just päev enne peapiiskopi surma. On ilmne, et Haydni teos pidi noorele Mozarti läheb väga sügavat muljet avaldama, sest tema 20 aastat hiljem valminud reekviem, mis on Michael Haydni mõjutused tuntavad. Kahe teose vahel, on sarnasused muusikaliste motiivide osas ning nad jagavad samasugust atmosfääri. Haydni reekviemi mängiti järgnevatel aastatel Salzburgis üsna sageli. Osaliselt tuli see ettekandele Michael Haydni enda matuseteenistusel ja tervikuna kõlasse tema venna Joosep Haydni matusetalitusel 1809. aastal Viinis. Klassikaraadios vahendame ülekande hingedepäeva kontserdilt Tallinna Kaarli kirikust pühapäeval kell 17. Üle pika aja on Eesti noortel koorijuhtidel võimalus panna end proovile Eesti võib öelda, et ühele olulisemale koorikum kursil. Neljapäeval, viiendal novembril algab Tallinnas viies vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss ja olen palunud stuudiosse sellest kõnelema Kaie Tanneri eesti kooriühingust. Seda konkurssi, mida korraldatakse juba 1985.-st aastast, võiks ju pidada väga oluliseks koorimuusika mõjutajaks, kuivõrd sealt on sirgunud väga palju olulisi tegijaid testi dirigeerimise maastikule. Kindlasti võib, et kui vaadata neid eelmiste kordade võitjaid, siis Hirvo Surva või Olari Elts või Arvo Volmer või kes iganes nendest kolme auhinnalise kohasaajast on praegu väga arvestatavad tegijad ja teisest küljest on edasijõudnud, et meie muusikamaailmas olulistele kohtadele ka need, kes ei saanud sel hetkel veel auhinnalist kohta. See on väga hea motivatsioon noorele inimesele õppida ära keerulist repertuaari ja samas on see väga hea koht, kus ennast proovile panna. Ja kui me vaatame kas või eelmise korra võitjaid viie aasta tagant see konkurss toimub ja laulupeoaastat siis eelmise korra esimene koht. Risto Joost on nimi, keda me täna kõik teame, samuti teinekord missa Kerts ja kolmas koht, Lilian Kaiv, kes on siis praegu Tartu Elleri muusikakooli dirigeerimise osakonna juhataja, dirigent. Et need kõik on täna meile teada nimed ja eesti muusikas väga olulised tegijad, kes pääsesid konkursile osalema ja mida nad peavad selle raames tegema. Konkursile sai üheksa osa võtma, tead, seda on õige natuke vähem kui eelmine kord, eelmine kord oli 12. Aga arvestada tuleb sellega, et see repertuaar on küllalt suur ja mahukas, sellega ei ole väga lihtne hakkama saada. Nii et kui need üheksa toredat noort inimest tulevad järgmisel neljapäeval kas muusikaakadeemia kammersaali, siis kõigepealt loomulikult avatakse konkursis. Nad loosivad endale laulu. Sest asja teebki raskeks see, et nad ei tea ette täpselt, mida nad peavad tegema. Kindlalt on teada see, et esimeses voorus juhatavad nad Muusikaakadeemia segakooriga Mart Saare lindude laulu aga ülejäänud teos loositakse Urmas Sisaski 12 laulu hulgast ja selle teose, mille nad siis saavad. Seda hakkavad juba poole tunni pärast. Sega kuriga, Johan. Ja kui see esimene voor Peab akadeemias, siis samal õhtul loositakse teiseks vooruks. Teine voor on juba rahvusmeeskooriga, jällegi nad saavad seekord ainult õhtul teada, millist üheksast teosest nad järgmisel päeval rahvusmeeskooriga teevad. See tähendab seda, et ettevalmistanud ikkagi ja need, kes saavad edasi kolmandasse vooru, loosivad siis omakorda 11 voor omavahel, Frankmartaani, mis sa topeltkoorile viis osa, millest siis igaüks saab ühe osa mardani, mis on küllalt keerukas läbi komponeeritud kahe koorimuusika jällegi ära õpivad viis osa, sest nad ei tea, mille nad loosiga saavad. Kes on selle konkursi žüriis. Konkursi žürii esimees on Morris sirmais Lätist. Ma usun, et paljud teavad teda Läti riikliku segakoori Latvija kunstilise juhi ja peadirigendina. Aga ta teeb sellepärast töö noortekooriga kaamer, nii et ma usun, et Marisel on väga hea silm ja väga palju kogemusi, mida jagada. Heliloojaid esindab žüriis Tõnu Kõrvits ja vanema põlvkonna dirigent, aitäh Tiia-Ester Loitme. Ka kuulub žüriisse varem ise konkursil osalenud Mikk Üleoja ja Rahvusooper Estonia, dirigent Erki Pehk. Tegelikult esimeses voorus hinnataksegi tööd kooriga teises voorus rahvusmeeskoori hinnatakse ka tööd kooriga. Aga kolmas voor on puhtalt kontsertvoor, see tähendab seda, et filharmoonia kammerkooriproovis žürii enam seda tööle jälgi. Žürii tohigi sinna minna, et seal võib konkurent teha sellist ette valmises, nagu ta täpselt tahab ja žürii hindab kontsert. Mis toimub siis pühapäeval kell seitse Estonia kontserdisaalis, kas siin ei või tekkida väike oht, et kui meil on nii professionaalsed koorid nagu rahvusmeeskoor ja Eesti filharmoonia kammerkoor, et need koorid laulavad nagu ise selle muusika ära, mis on nende sisse laotud repertuaar? Tegelikult loomulikult oskab koor seda repertuaari laulda. Aga seal ongi praegu see küsimus tega dirigentide konkursil ei saa žürii hinnata partii õpetamist. See ei ole huvitav, tähendab, seda võib ka hinnata, aga mitte sellise tasemega konkursi puhul, et nüüd ongi praegu see küsimused, koor oskab muusikalist materjali erinevate näitama, mida ta sellega teha suudab, kuidas ta musitseerib, dirigent ei ole ainult gümnastikat lisaks dirigeerimist, tehnikale, ta peab oskama muusikat kujundada, muusikat juhtida ja selle hindamiseks peabki žüriis olema mitte ainult ütleme, dirigeerimise õppejõud, vaid ka väga tugevad muusikud ja lõpptulemusena siis valitakse välja kolm esimest kohta. Just. Ja on oluline öelda, et nii filharmoonia kammerkoor kui rahvusmeeskoor panevad omalt poolt välja eriauhinna. Kui keegi finalistidest saab siis ka nende kooridega teha kontserdi kunagi hiljem. Ei saa öelda, et 13 välja valitakse, on nüüd absoluutselt parimad, on kindlasti, need kolm on sellel hetkel ennast kõige paremast küljest näidanud ja kõige paremini väljendanud dirigendid. Ja need selguvad siis pühapäevast. Pühapäeval, esimesel novembril toimub Tallinnas Jaani kirikus hingedepäeva kontsert. Esineb Tallinna kvartett Aare Tammesalu, mida Tallinna kvartett esitab. Sellel hingedepäeva kontserdil kõlab Franz Schuberti keelpillikvintett, Schuberti lekkis, üsna selline huvitav mõte kirjutada kammermuusikateos keelpillikvartetile, millele on liidetud veel üks tšello, kaks viiulit, siis nende vastas on kaks tšellot ja sinna vahepeale jääb vioolat üsna haruldane koosseisuga muusika ajaloos peale pokkeri nii suurt keegi polegi sellist koosseisu kasutanud. See on kirjutatud umbes kaks kuud enne Schuberti surma. Ma arvan, et see lugu on väga sobilik, kes nüüd mängida? Ta on väga suur teosta, võiks öelda, et tegemist on kammersümfoonia neli osa, mis kestavad ligi tund aega. Et see mastaap on tohutavad, samuti see kvintett kindlasti kammermuusikaliteratuuris üks selliseid kõige kõrgemaid tippe nii sisulistel kui vormilistel, põhjustanud teda väga sobilik neid esitada. Ja juba järgmisel nädalal nädalavahetusel esineda koos Tobiase kvartetiga isadepäeva kontsert. Tobiase keelpillikvarteti kaks kontserti, need on Tallinnas siis laupäeval, seitsmendal novembril kell 16 vanalinna muusikamaja saalis, mis oleks hästi tore kammersaal ja selle sarja nimi on kaminamuusika järgmisel päeval musitseerimine Haapsalus sedasama kavaga. Seal ühtlasi meie hooaja avakontsert ja loomulikult me tänavu sel aastal ei saa mööda minna Haydni loomingust. Mängime Haydni keelpillikvartetti d-moll. Me tahaksime selle Haydni kvartetti esitusega juhtida inimeste tähelepanu, mitte ainult sellele, et Haydni muusika väga kaunis, me mõtleme ka samal ajal selle peale, milline tähtsus annil oli omal ajal ja on, on tänapäevane tegelikult heliloojate hulgas, siis kõlab sellel kontserdil veel eesti muusikat, kuna Heino Eller on mõnevõrra noh, see on küll meelevaldne paralleel, aga mõnevõrra siiski umbes samasugune helilooja nagu Hain oli Viini klassikute hulgas, siis eesti muusika hulgast on selline aluse panija ja suurpedagoog. Siis mõtlesin, et tal oleks erakordselt kaunis teos keelpilliorkestrile viis pala. Tegin sellest seade keelpillikvartetile, mängime selle ja mängime ka Jaan Räätsa kontserdi kammerorkestrile, mis on siis samuti seatud kvartetile. Nüüd sellist eesti muusikat tuleb ainele juurde. Need kaks kontserti toimuvad siis järgmisel laupäeval ja pühapäeval, kui Tobiase kvartett esitab Haydni, Elleri ja Jaan Räätsa muusikat. Aitäh aredamisel. Järgmisel nädalal toimub Vanemuise kontserdimajas ja ka jõhvi kontserdimajas. Üritus, mis on mõeldud lastele laste päevaalapealkirjaks, on, teeme ise muusikat ja see on muutunud selliseks toredaks iga-aastaseks traditsiooniks ja lähemalt räägib sellest nädalast ja lastepäevast Vanemuise kontserdimaja direktor Kulva Tamra. See on selline lasteüritus, kus lapsed saavad osaleda muusika tegemise protsessis, mängida kaasa ja tegevus toimub kuues õpitoast. Sellele päevale me loomulikult ootame muusikaõpetajaid, kes registreerisid ennast, kuna tegemist on 30 inimeste gruppidega, kes siis sellel aastal õpitubades juhendavad rahvapillide tuba, juhendaja kadrilaupäev ja Margus Põldsepp, see on kõikidele vanuseastmetele džässituba legendaarsed vanameistrid Lembit Saarsalu ja Olav Ehala. See on rohkem mõeldud põhikooli ja gümnaasiumiastmed. Telesiis on elektrooniliste pillide tuba nagu möödunud aastalgi juhendajaks Mihkel Mattiisen. Samuti võib olla põhikooli ja gümnaasiumiajast. Me oleme siis uue toana rütmipillide tuba, kus juhendajaks Jaan Kirss. See on siis mõeldud kõikidele vanuseastmetele, tuba on löökpille täis, igaüks saab proovida mängida, ma arvan, see on kindlasti huvitav siis juhendaja Arnold Šival ala, kes on aafrika päritoluga, tuleb Soomest ja õpetab meie lastele aafrika tantsukeelebarjääri ei tohiks tulla, kuna ta mõistab paar sõna eesti keelt. Tegelikult muusika ei vajagi eriti keelt ja üks uus asi, muusikalabor juhendajaks on Taavi Kerikmäe näitab võimalusi, mida on võimalik teha arvud tiga, millist muusikat ja sünteesida, nii et see on kindlasti võib-olla gümnaasiumiastmetele huvipakkuvam ja sellesse laborisse võivad lapsed kaasavad. Et aga oma arvuti läptopi. Me tagame internetiühenduse nii et nendel võib olla huvitav, saavad midagi mällu sisestada, kindlasti väga huvitav, mis sellel päeval saab olema, ahaa, näitus kõik on seotud tud muusikaga muusika tegemisega, ehk siis füüsika ja muusika ja mis on ka väga huvitav. Me salvestame selle tegevuse tiividi plaadi peale ja iga laps, kes üritusel viibiv, võib soetada endale selle diviidi plaadi. Ja üks eesmärk on ka nendes õpitubades lapsed õpivad ühe loo selgeks, mis kõlab siis selle laste päeva lõpetamisel suurel laval, aitäh Kulva Tamra selle intervjuu eest. Liiga ja järgmisel nädalal tähistab Tartu esimene muusikakool tähe tänaval 60 viiendat sünnipäeva mitme kontserdiga muusikakooli direktor Kaido otsing, palun rääkige veidi muusikakooli sünnist ja ajaloost. Dokumentide järgi juure eraldus meie laste muusikakool, kes esimese muusikakooli eelkäija praegusest Elleri koolist 49. aastal ja siis me arvame oma algusajaks ikkagi seda faktilist õpetamise algusaega, mis võiks olla 1944. Siin muusikakoolis on võimalik lisaks lihtsalt individuaalsele pilliõppele osaleda erinevates kooslustes ja erinevates projektides. Jah, meil suunitlus ongi natuke sinnapoole, et kui laps juba on võimeline tegema midagi koos teistega, siis see on just see, milleks nad seda individuaalselt meisterlikkust ja õpivad. Sest koostegemine on alati huvitavam, põnevam tekivad uued kvaliteedid erinevate seltskondade ühistööst. Ja, ja selleks on meil nagu orkestrid. Viimased neli aastat oleme arendanud sellist asja nagu sümfonietta orkester, kus kilbile ansamblite baasil oleme loonud nagu päris orkestri, kus ka puhkpillid pluss on ka võib-olla kui on vaja rokkansambel juures, sest viimased kolm lõpuaktust Vanemuise kontserdimajas ongi meil lõppenud sellise orkestri saatel esinemisega, kus viis kuus tublimat meie koolilast saavad esineda orkestri saatel. Viimane selline olulisim projekt laste jaoks on olnud Pöial-Liisi muusikal, kus Ingrid otti laulustuudioga koostöös oleme mänginud Tartus kaheksa etendust ja isegi rahvusooperis kaks etendust. Siis oleme teinud tööd ka balletikoolidega. Siin esimesel juunil oli Vanemuise kontserdimajas suur kontsert muusade jälgedes, kus me proovisime ennast balletisaateorkestriga, mis on tegelikult väga keeruline asi. Ja 16. detsembril tuleb meil jälle üks muusade kontsert, kus esinevad nii kellade kool kui muusikakoolid kui ka balletikooli, nii et me teeme koostööd kõikide asjast huvitatud struktuuridega. Palun rääkige nüüd nendest kontsertidest, mis järgmisel nädalal ees ootavad. Järgmisel nädalal on meil kolm sellist kontserti, millega me tähistame oma sünnipäeva. Esimene kontsert on ja sihtsuunitlusega lasteaedadele, et lasteaia lastes nagu huvi äratada neljandal novembril on juba ülikooli aulas meie õpilaste kontsert. Kontserdil teevad kaasa meie kooli suured kollektiivid, pilliorkester, sümfonietta, orkester, akordioniorkester ja arvatavasti esimest korda muusikakooli ajaloos tarri orkester. Ja viiendal novembril on meie vilistlaste kontsert, kus siis esinevad erinevad vilistlaste kokku pandud kooslused näiteks Vanemuise orkestrantide kvartett saksofoni, vilistlaste kvartett, vaskpilli, vilistlaste septet ja nii edasi ja nii edasi. Tartu esimese laste muusikakooli sünnipäevasündmustest kõneles kooli direktor Kaido otsing. Kas su teod, mis mängib? Kas sina tead, kes laulab hommikumäng klassikaraadios hordipäeviti kell kaheksa 50. Klassikaraadios ei ole aastaid olnud viktoriini ja et natukene vähendada seda viktoriini puudumist, me teeme ühe väikese mängu juurde. Ja see on hommikune mäng, see on väga meelelahutuslik ja see paneb proovile kuulajate teadmised ja mälu teadmised Sis klassikalisest muusikast. Jame luga. Ja mäng käib lühidalt öeldes kõige lihtsamal moel. Kui te olete kunagi õppinud muusikakoolis ja seal oli üks eksamiliik, oli kollokviumis, kus õpetaja pani süngele ilmel peale mõned plaadid ja teie pidite üles kirjutama, millise sümfoonia mitmes osas on ja kui vool oli, ära arvatud, siis võib-olla sai läbi. Aga see polnud niisama lihtne ülesanne, kui sul järjest tulevad mingisugused Viini klassikud, teosed, ose Hayden on see Mozart, on see Beethoven? No tõepoolest, noorel inimesel läheb pea kirjuks, aga see, meie hommikumäng on natukene seda tüüpi tuleb lugu ja arvake ära, mis see on? Küsimused ei ole keerulised. Ma arvan, et esimesel nädalal, esimesel kuul on küsimused üsna lihtsad. Et proovige oma mälu, te olete neid lugusid kuulnud sadu kordi meie eetrist ja väljaspool kontserdisaalis oma plaatide pealt, aga kas te kohe tuleb meelde plaksti, mis see on? Ja mäng on siis lühike, kiirem, helistate stuudiosse ja ütlete võimalikult täpselt, mis mängib, või kes laulab. Ja parimatele meil on auhinnad. Me teeme punktitabeli nagu üks korralik mängija, Käima saatepunkte ja nädalaauhind on selline väiksem, see on plaat ja kuuauhind on natukene erilisem. Esimese kuu auhinnaks on meile rahvusooper Estonia lubanud ooperipiletid detsembris. Mängu viivad läbi meie hommikused saatejuhid sarjas Lepik ja Markus Järvi. Ja veel, ma võin öelda, et Faimsmäkkeritele see mäng on liiga kerge. Neile, kes on väga nõudlikud klassikalise muusika suhtes, seda kollektsioneerivad ja suure kuulamiskogemusega. Aga Takaato kuulajatele on see mäng just paras ja neile mõeldud. Aga lõbus peaks olema kõigil, nii et tulge kuulama. Hommikumängu kutsus mängima klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder Tänasele heligajale tegid kaastööd muusikakriitik nelevastenfelt lavastaja Liis kolla, Tiia Teder, Kerstin Annika Kuuda, Tiina kuningas, hädid Lätia, Liina Vainumetsa. Saate mängisid kokku helioperaatoreid, Katri maadike, Helle koos ja Saadet toimetas Mirje Mändla.