Tere hea klassikaraadiokuulaja algava heliga ja teemad on järgmised. Klassikaraadio vahendas EBU sarja krossing pooltes raames 18-sse välisriiki 30. oktoobril Nigulistes toimunud Vox Clamantis kontserdi immo, Mihkelsoni muljed ja mõtted sellest ülekandest Arvo Pärdi arhiivist räägib selle juhataja Mikael Pärt. Pühapäev laval toimub Vanemuise kontserdimajas 15-st Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev. Seda tutvustab peakorraldaja Liidia Konsa Teaduste Akadeemia naiskoori 50. aastapäeva tähistamisest räägib dirigent Andrus Siimon. Tallinna filharmoonia produtsent Heili Vaust tutvustab tuleval nädalal toimuvaid kontserte. Sarjas virtuoosid ja salong. Mati Palm räägib modest mussaski 170.-le sünniaastapäevale pühendatud laulukavast eesti teatri muusikamuuseumi Assauwe tornis eksponeeritavat Võrumaa muuseumi koostatud näitust orelimeistritest kriisadest tutvustab Risto Lehiste. Nädalavahetusel on klassika raadius kaks otseülekannet. Laupäeval vahendame hingedeaja kontserdi Nigulistest, kus esineb Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel. Tallinnas on kaks suuremat isadepäeva kontserti laupäevasest pere kontserdist räägib Kadri Hunt pühadel päevasest traditsioonilisest. Eesti naislaulu seltsi korraldatud kontserdist teeb ülekande klassikaraadio. Saate helilõikudega olid tegevad Karin kopra, Hedvig Lätt, Annika Kuuda, Mirje Mändla, Marge-Ly Rookäär. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Klassikaraadio vahendas IBU sarja krossing poodes raames 18-sse välisriiki. 30. oktoobril Nigulistes toimunud kontserdi, millega tähistati Niguliste muuseum-kontserdisaali 20 viiendat aastapäeva ja hingedepäeva esinesid kontratenorid Karl barbee ja Taaniel kirikal Marko hambrosiini nikel harfil ansambel Vox Clamantis, mille kunstiline juht on Jaan-Eik Tulve ja ansambel Hortus Musicus. Palusin stuudiosse immo Mihkelsoni, millised on muljed ja mõtted just sellest ülekandest? Vaata minu muljed ja mõtted on, ma usun, et umbes sarnased nagu osa nendest inimestest, kes umbes paarikümnes riigis seda kontserti kuulasid ja mitte raadiost sellepärast et esiteks ma ei olnud kontserdil. Teiseks ma ei kuulnud raadio otseülekannet, vaid ma kuulsin paar päeva hiljem siis kui Taani raadio kandis seda veebist üle oma internetileheküljel kuulsin seda ülekannet veebist ja pealegi laptopi kõlaritest, ehk siis kvaliteet, mitte päris see, mis kontserdil kvaliteet, mitte ka päris see, mis raadio juures, kuid täiesti reaalne see, mida tänapäeval päris paljud inimesed kuulavad oma nendes Aipoudides mobiiltelefonides, kui nad kuulavad raadiot või, või muusikatika mobiiltelefonides, villak toppides interneti kaudu ja arvutist. Ning on olemas ka niisugune teooria, et tänapäeval siis, kui need helid internetis liiguvad kompresseeritud moel ehk bitte võetakse vähemaks ja informatsiooni samuti kaob. Et kas muusikaline informatsioon, mis inimesteni jõuab, et see ei ole mitte päris see, et see on nagu riisutud, et ka see muusikaline elamus oleks just nagu kehvem selle võrra. Aga teisest küljest on jälle vähemalt minu arvates õige ka see teoreetiline konstruktsioon, et niisugune muusika, mida Vox Clamantis, esindab see päris rohujuure tasandil muusika, kus on väga lihtsad asjad, mõjuvad väga lihtsad asjad, et muusikas on selle konstruktsioonielemendid ja kui need on paigas ja jõuavad inimeseni, siis see muusika toimib. Ja mina võin väita, olles interneti kaudu Taani raadio koduleheküljelt taanikeelsete vahetekstidega seda kuulanud. Seda heli ma ütlen, et see mõjus, see oli tõeliselt suurepärane, ma suisa ütleksin, et elamus sinna juurde kuulus loomulikult taanikeelne sissejuhatus. Helena Tulve kali intervjuu. Enne kontserdi algust mängiti Tallinna kammerorkestrimuusikutele, kes peet konkursisõela läbima. Nemad esitasid Arvo Pärdi Main veegi samas Niguliste kirikus salvestatud suurepärane kuulata. Ja kui Mirje Mändla sissejuhatuse peale oli ka taanikeelne tulnud oli kontserdi algus ja ma ütleksin, et see Kaja Nigulistes on see nendes laptopi kõlarites väikeses heliruumis pisikesed kõlarid, nagu nad on seal väga hästi oli kuulda kõik, mis seal toimus, et see heli oli kuidagi puhas, selge ja selline kristalne. Ning see muusika kogumulje oli väga hea. Lisaks muidugi Vox Clamantis ise. Ma olin ka suvel Hiiumaal Pühalepa kirikus, kui nad Jaaniad lepiku sünnipäeva kontserte tegid tasuta kontserti. Ja ma olin vaimustuses sellest kontserdist. Loomulikult ei ole see niisuguse akustikaga ruum nagu Niguliste aga ansambel isa on jõudnud sellisele tasemele, kus nad valitsevad seda muusikat, seda esitust, seda, mida nad tahavad ka edastada muusika kaudu. Ning sellepärast see kontsert, et veel kord umbes kümnendat korda ma ütlen, et laptopist ja interneti kaudu ja Taani kaudu ringiga siiani jõudes oli väga muljetavaldav, sest Vox Clamantis minu arvates on jõudnud sellisele tasemele, kus juba peaaegu igasuguste maailma kontserdisaalide uksed võiksid nendes vaikselt juba avaneda. Nad on väärt esinema kus iganes sest see musitseerimise tase, kuhu nemad on kerkinud, see hakkab juba võimaldama seda. Ning see kontsert Nigulistes, mis paarikümnesse riiki ka sellisel moel, nagu mina kirjeldan, jõudis. See oli selle kindlalt tunnusmärk ning kontserdikava ise. Mul on meeles üks vana intervjuud, seda rääkis Andrei Volkonski umbes 40 aastat tagasi ühes Ofelia Tuisu saates pikalt 68. aastal. Kuidas kõige vanem muusika ja kõige uuem muusika on oma olemuselt, et väga sarnased teatud mujal ja kui need paar sajandit välja jätta vahepealt, siis ongi see väga vanamuusika ja väga uus muusika just nagu peaaegu üks ja sama ehkemad kõlavad veidi erinev. Ja kui Helena Tulve seda juttu ma räägin, sest ema hüüatas täpselt. Nii see ongi. Ning see, et Helena Tulve teos oli ka kavas see kõlas kuidagi väga loomulikult väga kuidagi arusaadavalt, et Vox Clamantis koos lisajõududega seda muusikat esitas, ta ei mõjunud võõrkehana sellena tulva nüüdismuusika, see, kuidas ta mängib fookus fookuse puudumisega ja seda ei olnud ju sugugi nii kerge jälgida kui mõnda gregooriuse laule, mida Vox Clamantis ka sinna-tänna vahele põikas. Ta sobis. Ta oli sama esteetilise ruumi esindaja ja mulle küll tundub sama orgaaniliselt selle mitut sajandit võib-olla isegi aastat tuhandet ühendava kontserdikava osa, kui ükskõik milline vanase gregooriuse laul seal. Ja seda. Vox Clamantis on ka Arvo Pärdi muusika esitamisel jõudnud teatavale heale kõrgtasandile, seda Nad demonstreerisid sealsamas jälle, ehkki ma pean ütlema, et et päris minu maitsega näiteks tapaation pidanud seal esitasid, päriselt ei ühtid näiteks üks väikene nüanss, pisikene muusikaline nüanss sellest palast kuidagi kergitab selle kohe nagu raketiga mitu korrust kõrgemale, seda nemad ei rõhutanud sellisel moel, nagu näiteks kalliste on seda filharmoonia kammerkooriga esitades suutnud teha, et see kaariaid tegemata, aga see on teistsugune tõlgendus, teistsugune lähenemine, teine koosseis. Aga ikkagi kordan veel kord, et see oli suurepärane kontsert. Tohutu elamus läptopist raadio kaudu Eesti kontserdisaalist. Aga kui veel pisut sellest Helena Tulve teosest rääkida, mis teostus oli ja see oli suuremale koosseisule Jah, see raja Ada sala, see, mis tegelikult sellist Araabia ja Õhtumaa kultuurijust nagu ühendab, see on see teos, mis Monaco printsi konkursil võitis auhinna ja mis on ka rahvusvahelist tähelepanu pälvinud ja seda esitas koos Vox Clamantisega Hortus Muusikus, nii nagu ka Nende puhul aastaid tagasi. Nii et noh, selles mõttes krossemporders, kontserdisari see teos oli kõige ilmekam selle sõnapaari ilmestaja või väljendaja, mida see tähendab, et kõik need piirid, mis on geograafilised ajalised stilistiliselt, need piirid said selles teoses ületatud ja mul on väga meeles see, mida kirjutas ajalehe Guardiani kriitik Helena Tulve isemi plaadi puhul, see oli väga kiitev arvustus Hendrik Klemets. Ta kiitis Helena Tulve stiili väga lakooniliselt. Mõne lausega avaldas lootust, et me kuulame sellest eelarvest veel ja veel. Ning need sõnad, mida töötas Helena Tulve muusika iseloomustamiseks selle teose kohta kõlavad väga kuidagi adekvaatselt ja hästi. Et kuidas see, millest ma rääkisin, see fookuse puudumine ja fookuse minemine, et kuidas mäng sellega toimub, kuidas kuulajaga mängitakse. See oli väga ilmekas, väga hästi läbi viidud, väga hea. Aitäh immo Mihkelson ja neile, kel see kontsert kuulamata on võimalik kuulata seda tagantjärele klassikaraadio koduleheküljelt. Igatahes soovitame. Käesoleva aasta juulikuus asutati mittetulundusühing Arvo Pärdi arhiiv, mis tegeleb Arvo Pärdi arhiivimaterjalide kogumise süstematiseerimine digitaliseerimise säilitamise ja avalikustamisega. Arhiivi juhataja Michael Pärt ütleb, et idee arhiivi loomiseks sündis väga loomulikult sest see materjal on teda kogu aeg ümbritsenud ja olnud osa tema perekonnast. Nüüd uus, uus mineraalsuvine farmeri. Tegelikult olen selle töö tegemist oodanud aastaid ja lõpuks on avanenud võimalus selle projekti alustamiseks ja nüüdseks oleme jõudnud etappi Peimkus võime ametlikult selle projektiga tegeleda. Kuid miks otsustasite arhiivi luua Eestisse Laulasmaale? Berliini kunstiakadeemia, kes soovis ise vabatahtlikult sellega tegeleda aga Arvo Pärt väljendas soovi, et arhiiv jääks eesti pinnasesse. Nii et oleme hiljuti toonud kõik arhiivimaterjalid Eestisse, et alustada arhiveerimist. Siin. Arhiivis saab olema kõik, mis on seotud Arvo Pärdi, tema muusika ja loominguga kõik materjalid, mis on meie valduses. Loomulikult tahaks kokku koguda salvestused tervest maailmast teistest arhiividest, saadetest ja kõikvõimalikud muud materjalid, kellegi, kuid peamiselt on meil käsikirjad, salvestused ja kogu kirjavahetus, mis on kogunenud viimase 20 30 aasta jooksul. Arvo noorude Pill. Ent kehade loginganud lekkinud õli nii harva kui noore Pärt on kogu aeg väga põhjalikult kõike kataloog viseerinud ja kogunenud, ütleme nii, et meie informatsiooni ja materjalid on praegu väga heas olukorras. Meie ülesanne on võtta arvesse kogu informatsiooni selleks, et alustada andmebaasi kujundamist, mis oleks tulevikus uurimuste ja teiste tegevuste aluseks. See töö sisaldab süstematiseerime ist katalotiseerimist digitaliseerimist. Viimasest saab üsna pikk protsess, sest meil on päris palju infot tsooni. Meil on näiteks 90000 kuni 100000 lehekülge kirjavahetust umbes 15000 lehekülge käsikirju siis üks kuni kaks kuupmeetrit fotosid. Kõik see vajab digitaliseerimist. Nii et lõpuks saavad digitaliseeritud kõik materjalid. Praegu me kontsentreerume kõige tähtsamale, milleks on varase loomeperioodi, 70.-te aastate käsikirjade skaneerimine, vaid Novi kontsert. Muidugi mõtlesin, Putin ei sobi. Skripti, Jones andis seda tuleb kiiresti teha, sest need on kirjutatud vanale paberile. Press juba hakkab lagunema, Kanadasse piiskend džungli. Kas võime eeldada, et arhiiv hakkab sisaldama kõiki Arvo Pärdi käsikirju, Arvo Pärt, Miikael, Pärt vastav? Kahjuks ma loodan küll. Praegu asuvad teatud käsikirjad mujal. Ei taha muidugi, et meie teed ristuksid kellegi teisega kuid samas oleks väga kena, kui kõik materjalid oleksid ühes kohas koos ja seda me proovimegi korraldada. Chantööridž arhiivi rajamisel on kolm etappi. Praegu oleme esimeses staadiumis, viimased kaks aastat olen töötanud selleks, et panna asjad liikuma. Bush üsna selle tegin, ma olen hoidnud madalat profiili, kõike ette valmistada nii-öelda lava taga. Meil on Kantar, tegevustik, inimesed, tee on nüüd algamas vihaga, offesujaga, aktivitsiis, Abiibu end eluga, kes nõustavad sind. Teine etapp on arhiveerimine ja see tähendab digitaliseerimist. Andmebaasid Londonist ja arhiveerimise, mis tähendab ka süsteemselt katalaliseerimist. Ja kolmas etapp, mis peaks algama viie aasta jooksul, on see, kui inimesed võivad Arvo Pärdi loomingut uurida. Meie mittetulundusühingu peaeesmärk on täidetud siis, kui arhiivis töötavad muusikateadlased, üliõpilased ja meie territooriumil toimuvad kõikvõimalikud hariduslikud tegevused. Momendil töötab Arvo Pärdi arhiivi heaks neli inimest kuid tulevikus võib see autode peale minu töötab veel üks inimene administraatorina, kes kontrollib, et kõik sujuks. Teine inimene hoolitseb arhiveerimise protsessi ja tehniliste vajaduste eest ja kolmas tegeleb rahaliste vahenditega. Nizz. Fungreesi siiani on arhiiv olnud peaaegu täielikult isemajandav kuid hiljuti saime toetust kultuurkapitalilt. Kultuurkapital. Kas tulevikus on Arvo Pärdi arhiiv avatud kõigile, kes soovivad tutvuda Arvo Pärdi pärandiga ja see on nüüd define tantsu? Jah, tulevikus kindlasti, kuid praegu on meil veel liiga vähe valmis materjale, mida võiks avalikult näidata. Ei, nagu ma enne rääkisin, on see meie peaeesmärk, et kolmandas etapis on kõik kult ja ametlikult olemas Wen kuni sinnani on meil vaid piiratud hulk infot, mine võime inimestele kättesaadavaks teha. Põhiline andmebaasi loomine, kus inimesed saavad materjali otsida, sest mugavam otsida digitaalset infot kui käsikirjadest. Nii et kui mul tuleb üks päev mõte minna Laulasmaale kuulama mõnd Arvo Pärdi teost ja vaadata käsikirja siis ma võingi seda teha. Kindlasti ja Laulasmaa on selleks parim koht. Sest meil on ruumid, mida praegu kasutatakse arhideerimiseks, aga hiljem saab need muuta kuulamise ja lugemise ruumideks. Nii et seal on rohkelt ruumi inimestele, kes soovivad midagi uurida ja loomulikult saab meie arhiivis olemas fonoteeki, kus on nii palju salvestusi koguda, suudame truubi, fonoteeki. Meil on käimas juba koostööd mitmete isikutega, kes on valmis rikastama fonoteeki vioibud. Ümbritshaasi liikleksime. Michael Pärt loodab, et umbes viie aasta pärast on Arvo Pärdi arhiiv kõikidele huvilistele kuid kiirus dub rahastamisest autsaider. Sest kui me saame rohkem toetust ja sponsoreid systee protsess kiireneb loomulikult sellistel rasketel aegadel, nagu praegu ei või iial teada, sest kui vahendid kokku kuivavad, siis ka töö aeglustub. Kui Artüübi jubedad Finstraiatvending. Slovida. Mis tunne teil on teha seda tööd Arvo Pärdi pojana? Farmi lahv? Ma olen alati teadnud, et ma pean seda tegema ja olen sel teemal oma vanematega rääkinud tegelikult juba üle 10 aasta kuid alati on mu teised tööd-tegemised peale jäänud, kuna olen nende aastate jooksul olnud väga hõivatud, kuid nüüd on mul olnud võimalus lõpuks ellu viia, nii et minu jaoks on see loomulik asjade käik. Nõksu ekstseb. Siin kõneles mittetulundusühingu Arvo Pärdi arhiiv, juhataja Michael Pärt. Arhiivi kohta on võimalik lugeda internetileheküljelt www, punkt arhiiv punkt Arvo Park. Punkt e. Homme kogunevad Tartusse Lõuna-Eesti meeskoorid ja Lõuna-Eesti naiskoorid, et üheskoos astuda üles Vanemuise kontserdimajas ja nimelt toimumas on 15. Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev. Selle ürituse üks peakorraldaja Liidia Konsa. Kui palju neid koore on laulupeol laval üles astumas? Tõesti ongi see aasta 15. kordia, kuigi siin mõned aastad on juhtunud nii, et on ka vahele jäänud, aga, aga kui naised alustasid oma esimest laulupäeval 1994. aastal, siis mehed alustasid 1995. aastal, siis tänase päevaga on nad tõesti jõudnud mõlemad, 15. laulupäevani need laulupäevad ongi olnud, niiet kuna meeskoore on vähem, siis õigemini selle idee autor on Alo Ritsing, kes siis kutsus kokku Lõuna-Eesti meeskoorid, aga naiskoore on Tartus ja Tartumaal palju ja neid on ka juurde tulnud nende aastatega siis selle ürituse idee autor on Vaike Uibopuu ja ongi nii, et sellel korral saavad kokku siis 13 Lõuna-Eesti meeskoori ja 13 Tartu ja Tartumaa naiskoori. Siin peab ütlema, et meil on ka üks külalisnaiskoor võrust, mis on muutunud selle 15 15 aasta jooksul. Naiskooridega on liitunud neidudekoorid ja meeskooridega on liitunud noorte meeskoorid. Eriti hea meel ongi siin selle üle, et naiskooridele on siis samas juurdekasv ja ka meeskooridele on tulemas juurdekasv, kindlasti laulupeod mõjutavad ja noh, kui laulupeost nüüd öelda, siis eriti suur juurdekasv oli segakooridel ja ka mõningatel naiskoolidel, mille üle on hea meel, meiega on liitunud ka korporatsioonide naiskoorid, kes sellel laulupäeval võtab osa siis naisko rindla tegutsemas on neid küll rohkem, aga, aga võib-olla need teised naiskoorid käivad koos tõesti siis oma üritustel ja kui on siis mõni suur pidu, siis nad ehk laulupidu, siis nad kindlasti liituvad teiste naiskooridega. Ma arvan, et need laulupäevad on küll niisugused üritused, mis annavad no näiteks väga paljudele kooridele võimaluse üleüldse üles astuda Vanemuise kontserdimaja laval, Tartu Ülikooli aula laval, koorid ei saa üksinda korraldada, võib-olla majanduslikel põhjustel, võib-olla ka sellel põhjusel. Nad ei ole kontsertkoorid, kes saaksid üksinda hakkama nii ülikooli aula kui Vanemuise kontserdimajas korraldamisega. Et selles mõttes on see väga hea võimalus ja teine asi on ka see, et nende laulupäevadega ju tehakse ka kooridega lisatööd ja siin tulevad appi b ühendkoori ette astuvad niisugused tunnustatud Tartu linnategijad nagu Alo Ritsing, Vaike Uibopuu sellel aastal küll kahjuks ülikooli naiskoor on kutsutud Tallinnasse isadepäeva kontserdile, nii et Triin kohama naiskooriga on Tallinnas, aga siis Ave Maria Sild kurekellaga kadrile poja Miina Härma Gümnaasiumi neidudekooriga Lauri preede, kes on teada tunnustatud dirigent, et ma võib-olla unustan siin mõne nime ära, aga kindlasti tuleb Kalev Lindal Haaslava meeskooriga. Eino Pehk tuleb Võrus, nii et tegelikult on väga palju tublisid dirigente, kes astuvad ülesse, milline repertuaar, kõlab tar Tartu ja Tartumaa kooride laulupäeval. Väga tore on see, et sellel kontserdil on koorid ise valinud väga palju niisugust tunnustatud kooriheliloojat Te lugusid nagu Alo Ritsing on kindlasti üks, kelle väga mitmed lood tulevad ettekandele, Gustav Ernesaks Miina härma. Kas on ka mõni kindel laul, mis alati igal laulupäeval kõlab? Kindlasti kuuleb ühislaulu naiskoorid kindlasti laulavad nagu alati ei saa mitte vaiki olla. Meeste esituses kõlab meeste laul ja on muutunud niisuguseks lemmiklauluks ka Ta lendab mesipuu poole, see on ka ühendkoori esituses. Kindlasti saab sellel peol ka kuulda osasid selliseid lugusid, mis kõlasid nii üldlaulupeol kui ka Tartu laulupeol. Aitäh, Liidia Konsa. Selle intervjuu eest. 15-st Tartu ja Tartumaa naiskooride ja Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev toimub pühapäeval, kaheksandal novembril kell 17 Vanemuise kontserdimajas. Koorid esinevad iseseisvalt ja ühend koorina ja laval on pea 700 lauljat. Sülgaja. Täna algusega kell viis annab oma viimase 50. juubelikontserdi teenekas Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor ja miks ma ütlen just viimase, siis sellepärast naiskoor on oma sünnipäeva tähistamise hajutanud lausa kolme kuu peale. Ma olen stuudiosse palunud koori peadirigendi Andrus Siimanni. No kuidas on siis juhtunud, et 21. septembril numbril oli teil tegelik sünnipäev ja nüüd järjest on toimunud mitu kontserti. Jah, meie selline idee ja mõte oli, et pole mitte piirduda ainult ühe kontserdiga, mis loomulikult oleks nii või naa siis Tallinnas, vaid pakkuda seda juubeliks valmivad kava ka mujal Eestis, suvel augustikuus. Me olime väikesel ringreisil Saaremaal ja Muhumaal, kus toimus kaks kontserti ja 10. oktoobril olime tus ülikooli aulas. Kava on pisut muutunud, aga põhitelgi ja sisu on kavadel olnud kogu aeg sama ja, ja ikkagi me oleme sellega tähistanud oma viiekümnendat hooaega. Naiskoor on väga väärika vanusega juba 50 aastat ei ole mitte väike aeg ja te olete sellel kontserdil ka meeles pidanud oma kõige esimest dirigenti. Ja loomulikult, sellest ei saa üle ega ümbert Arvo Ratassepp, tal on selles ikka väga suur roll. Et kõigepealt sai asutatud Teaduste Akadeemia meeskoor, kuhu ta kutsuti dirigendiks ja siis juba aasta hiljem 1959 sama institutsiooni juurde siis ka naiskoor ja tema tegevus rääkides täna naiskoorist ja panus nii dirigendina, isiksusena, ka heliloojana on ääretult suur ja tähtis ja see on seda väärt, et seda ikka ja jälle meenutada. Ja seetõttu on meil ka kontserdikavas praegu nüüd 50. hooajal Arvo Ratassepa laule naiskoorile. Aga mis on veel selle kontserdi kavas? Kontserdikava on võrdlemisi mitmekesine, sisaldades nii sakraalsed, muusikat, vaimulikku muusikat kui ka ilmalikku nii läänest, idast, Eestist. Eesti muusikale on kindlasti võrdlemisi suur osakaal, aga ta on tõesti oma temaatikalt muusikalistelt karaktoritelt sõnumit, et küllaltki mitmekesine kava, et peaks pakkuma aga hea pildi naiskoori muusikalistest, Evokaalsetest võimetest ja, ja ja koorist tervikuna. Teil on kavas ka uudisteose, mille te olete spetsiaalselt 50.-ks juubeliks tellinud. Jah, tellitud sai tsükkel Aare kruusimäelt ja see on tsükkel eesti vaimulikest rahvaviisidest. Ei saa öelda, et need on seaded need on põhjalikult läbi komponeeritud kooriteosed ja miks just selle kauni teema juurde pöördusime oma palvega, et Kruusimäe kasutatakse just seda temaatikat. Tundub, et on suhteliselt vähe vaimulikku muusikat, mis oleks eesti keeles ja millel oleks ka teatud mõttes sügavad eesti juured oma muusikalises elemendis. Teada on, et Cyrillus Kreek on väga palju seadnud nii segakoorile kui ka naiskoorile mitu vihiku täit aga huvitav on ühe noore helilooja teistsugune lähenemine ja ma arvan, et sellest sai väga ilus viieosaline terviktsükkel. Mida nüüd tänasel kontserdil saab kuulda? Selle aja jooksul on laulnud selles kooris ka väga palju neid, keda võib-olla enam naiskoori ridades ei näe. Et te olete palunud juubelikontserdile kama, vilistlased. Ja oleme kutsunud kõik vilistlased tänasele kontserdile ja mitte lihtsalt kuulajatena, vaid ka nad on oodatud kontserdi lõpus lavale. Nii et ühiste suurte jõududega saab esitatud üks Arvo Ratassepalaul. 50 aastat on ka selleks juba päris arvestatav aeg, et vaadata tagasi koori ajaloole, et kuidas on koori ütleme positsioon Eesti muusika ajas muutunud ja kus kohal on Eesti Teaduste Akadeemia naiskord praegu ja kuhu ta on suundumas? Ühes võib küll kindel olla, et see koorma asutamise aastatest on olnud kindlalt selle eesmärgiga ja on ka kuulunud Eesti nõndanimetatud kontsertkooride hulka. Ja seda see koor on kindlasti ka praegu ja see on üks muusikalise tegevuse põhieesmärke pakkuda koorile lauljatele endale uusi avastusi, uusi väljakutseid ja seda ka kontserditel publikuga jagada. Ja selleks puhuks te olete salvestanud uue plaadimaterjali. Ja eelmise naiskoori plaadi ilmumisest on juba üksjagu aastaid möödas, oli vist aastal 2004 ja selle ajaga on kogunenud juba uut muusikat mida me võiksime ja sooviksime publikuga jagada plaadi näol, mis teeks ühe vahekokkuvõte meie muusikalisest tegevusest. Kas seda plaati saab siis ka juba täna näha või katsuda? Ja see plaat on täna nähtaval kuuldaval ja plaadi nimeks valisime Ester Mägi laulu siin mu rõõmu maa, mis on sellele plaadile salvestatud pealkirja, nii et plaat kannab pealkirja siin rõõmuma. Ja need salvestised on, mis ajast pärit? Need salvestised on nüüd kogunenud ühe kalendriaasta jooksul, et aasta tagasi sügisel me alustasime ja nüüd sügisel lõpetasime. Niisiis, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori 50. juubelikontsert toimub täna kell 17 Tallinna Mustpeade majas ja seda oli stuudios tutvustamas peadirigent Andrus Siimon. Korja uudistest veel nii palju, et täna kell 16 toimub Tallinna laululava klaassaalis Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoorid 20. aastapäeva kontsert. Esinevad Eesti meestelaulu seltsi Tallinna ja Tartu meeskoorid, juhatavat Jüri Rent, Kuno areng, Alo Ritsing ja Made Ritsing, Kawason, Ernesaksa, Tormise, Sibeliuse koorilaule, aga ka rahvalike laulude seadeid. Estonia kontserdisaalis on Agavil täna täie hooga käimas, viies vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss. Finaliste saab jälgida juhatamas homme õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis. Konkursi lõppkontserdil esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti rahvusmeeskoor ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias segakoor. Ettekandel on Frank Martini missa hakkab veel laht topeltkoorile ning Eesti heliloojate Eevald haava Aare Kruusimäe, Anti Marguste, Ester Mägi, Veljo Tormise, Mart Saare ja Eduard Tubina looming. Tallinna filharmoonia on tuleval nädalal ülal kaks kontserti erinevatest sarjadest. 12. novembril saab metodisti kirikus kuulata kontserti, sarjas virtuoosid ning 14 10. novembril on salongi kortsert. Palusin neist rääkima stuudiosse Tallinna filharmoonia produtsendi Heili paus Tamme. Alustagem Virk doosidest. Need on teil seekord Vahemere äärest. Itaalia kanti kisub meid nii esitajate kui ka heliloojate raad. Flöödimängija massi mammertschelli on lausa itaallane Tarlo plekk Sloveeniast on ka palju Itaalia kunstnike ja orkestrite ka koostööd teinud. Sisse juhatanud omas Tallinna Filharmoonikute Andres Mustonen kontsertmeistriks Andrus haav, massi momed shelli kohta võib öelda, et üheksateistaastaselt oli tema juba teatra le finishi esiflöödimängija niisiis juba ikka jaa, väga kuulsusrikka karjääriga pillimees. Ta on ka Emilie romaania festivali asutaja, kunstiline juht ning on paljude ooperiteatrite kontsertmeistrina esinenud. Siin võib nimetada selliseid uhkeid kontserdisaale, milles ta kunst on kõlanud nagu kontserdi Paul Amsterdamis, Vihmar kontserdisaal, teatrikolonne Buenos Aireses muidugi Moskva konservatooriumi suur saal, koornegi hool. Meile tuntud välismuusikutest Türibašmetiga on tal olnud äärmiselt tihe. Koos Christoph Penderetski teoseid on ta palju esitanud ja salvestanud. Philip Glass. Nimekiri on esinduslik, nii et meil saab olema rõõm sellisest klassist flöödimängijat kuulata, sest ega ju juhtivaid flöödisolisti väga tihti Eestisse ei eksi. Üsna tavatu on ka see, tegemist on põhiliselt vararomantilise muusikaga, tihtipeale küll sellised stiilide vahele jäävad heliloojad just väga suurt kuulsust ei kogu, ikkagi need kõrgstiili esindajad saavad kuidagi rohkem tuntuks, aga kahtlemata on sellises kujuneva stiilis väga põnev juba vilunud kuulajal leida midagi sellist, mis hakkab järgmisel aastasajal tooni andma. Sellised heliloojad meil siin nagu Carl Philipp Emanuel, Bach, Mandelson ja tantsi, lausa itaalia helilooja. Ta on kammermuusikasse toonud sellist ooperliku suurejoonelisus. Tema vara romantilisi teoseid hinnatakse just niisuguse tol ajal ju kahtlemata uudse voolavuse meloodilisuse ja tämbrite mängu poolest. Ja kõige selle kontserdi puhul on minu meelest märkimisväärne lausa see, et kontsert on tasuta. Kellega koostöös toimub see kontsert? See on puhtalt Tallinna filharmoonia enda projekt. Eelmises saates direktor Jüri Leiten ütles, et Tallinna Filharmoonikute ka kontserdid on kõik koostöös kellegagi. Jah, nad suures osas on nii, et näiteks meil eelmine kontsert, hingedepäeva kontsert oli Eesti kontserdiga, aga mõnikord juhtub ka, et, et Tallinna Filharmoonikute saab ka puhtalt meie oma maja jõududega ära teha. Teine kontsert, millest täna juttu teeme, on 14 10. novembril Mustpeade majas ja see on kammerlik salongikontsert ning keskendunud Hispaaniale. Jah, on huvitav see, et kui püüame publikuni tuua tõeliselt ajastu õhkkonda, siis on meigi juba oma austajaskond, oma publik sellega tekkinud, sest tõesti inimesel on valida, kas ta läheb kinno või ta läheb kontserdile või läheb ta hoopis teatud maa restorani. Aga me oleme püüdnud seda kõike ühendada ja minu meelest on see õigustatud. Sest tol ajal, kui see muusika sündis, meil on alati iga linna nime taga konkreetne aastaarv, millisest ajastust on just see muusika ja kõik muu kuuluv pärit? Tol ajal ju inimesed ei olnud kuidagi eraldunud oma muusikategemises, oma linnapildis või oma söögikultuuris ja seetõttu ongi minu meelest põnev näidata kõike seda ühises toimimises. Nüüd on meil siis tegemist Madriidiga aastast 1895, Kristo Käo kitarril, Maria Rääk flamenkotantsijana, Riho Rytec löökpillidel ja lauljana toovad meieni flamenko tekkimise aja Hispaanias ja flamenko. Kultuuril on kahtlemata aga sügaval juured. Me arvasime, et need on barokis, aga tuleb välja, et need on lausa renessanssmuusikast. Nii et sellel õhtul saab ära käia ka sügaval Hispaania ajaloos ja seda just Riho rippeki abil. Põnev on see, et meil on sellises sarjas kaasatud alati ka stiilikunstnik Liivika puhas Strauss, kes otsib välja oma suurtest varudest ja nii teatrite kui kino stuudiate ladudest just tollele ajale iseloomulikud detailid, rõivad, kõik see, mis laval tegelikult saab olema ja videokunstnik. Gerd Tammist otsib jällegi koostöös esinejatega välja just need inspireerivad momendid mis on ka neid esinejaid endid selle ajastu juurde viinud. Sest Need isikud, kes meil selles sarjas üles astuvad, on kindlasti väga süüvinud just sellesse ajastusse. On just tuntud selle ajastu selle stiili esindajatena Eestis. Niisiis on see ühtu muusikas, tantsus ja olustikupildis. Ja kavas on selliste autorite looming nagu Milan Narva-Jõe, sans tarrega, Lorca Albenis ja rohkesti hispaania rahvamuusikat. Ja see kontsert toimub sellises salonglikus isegi võiks öelda kohvikumiljöös. Tõesti lausa, sest kõik esinejad on alati tee publikuga suhelnud, vabalt lausunud oma kommentaare, nii et see on tõesti üks selline kokkusaamiskoht, kus minnakse koos väikesele ajastu rännakule. Publik on laudade taga ja saab imestada selle üle, mida 21. sajandi Eesti toitlustustegelased suudavad 19. sajandi lõpu Madridist meile siia kohale tuua. Ja see kontsert on siis tuleval laupäeval kell seitse Mustpeade majas. Kuulsime praegu 36 aastat tagasi tehtud salvestist noore Mati Palmiga lauluõhtut pole meie tänases kontserdipildis just väga sagedane nähtus. Teisipäeval saab aga kuulata ühe kontserdi teie laule. Tõsi küll, see ei ole mitte õhtul, vaid päevane kontsert. Mati Palm. Kannate ette muussowski laulutsükleid. Millised tsüklid tulevad ettekandele ja kellega koos te esinete. Kuna sellel aastal rahvusvaheline muusikaüldsus tähistab Moosserkki 100 seitsmekümnendat sünniaastapäev, mis oli küll juba kevadel, siis tekkis mul mõte, et kuna mul on juba ammust aega kaks laulutsükli teda muuseas laulutsükkel Pessonzo ehk päikeselt ja surma laulud, tantsud et võiks need ära kasutada, siis tähistadega väiksel viisil Mousherski sünniaastapäeva. Kuna meie andekas sopran, noor laulja veelgi Pia-Maria perelt teenijana, laulud paaril korral mozzaki laulu tsüklist lastetoast, laulud paari teost ja mul on nad väga meeldinud tema ettekandes ja niiskust sisukad ja värvikad olnud siis võib alustada ka selles kontserdisse osaleda. Nüüd kolm tsüklit ei anna val täistundi aega muusikat, mis on ette nähtud siis sellel lõunakontserdil nagu traditsioon. Siis me laulame kumbki veel minema kaks laulu väljaspool tsükleid ja tema kolm laulu. Ja nad on siis nii üksteise järgilauldud, kõrge sopran ja siis madalmees Talle Ükstas järgi laulad, sa peaks olema küllalt vaheldusrikas ja need tsüklid iseenesest on ka küllalt eriilmelised, kuigi need minu lauldavad on mõlemad väga sünged ja võib-olla ehk maailma laulu litter tuuris tsükletest kõige süngemad, sest ei Suumaniga, Schuberti, ka teiste tsüklid ei ole nii musta värviga kaks tsüklit see esimene tsükkel, mida mina laulan, väiksed see on kirjutatud tema aegsel küllalt tuntud poeedi Aleksandr egolenišev Kutuusov Vi tekstidele, kelle tekstidele muidki üksikuid laule kirjutanud. Ja sealt on ta valinud siis nagu kolm teksti süngete mõtetega mehe elukäigust ja istub üksi praktiliselt tühjas toas ja mõtleb oma elu jõle järgi seal ja kuuendaks lauluks siis jõuab jõe kaldale, kus siis vee mulinat kuulates ja seda sünget sügavat jõge vaadates ütleb, et kui kutsutakse, hüppaks kohe sisse. Nii et rõõmsalt selles tsüklis ei ole midagi. Teine tsükkel, mida ma laulan, on väga tuntud tsükkel surmalaulude tantsude, mille tekstid on ta kirjutanud, ise soovitan jälgida ka tema niisugust elukäiku. 1800 seitsmekümnendad aastad olid väga aktiivne ja erk heliloojana, samal ajal kui ta kirjutas varis kodunoffia, selle proovid käisid juba Mariinski teatris, nii siis ta kirjutas kolme aasta jooksul kaks tsüklit alu siis eelnimetatud väiksete. Ja kui see hakkas valmis saama, seda kohe alustas juba surmalaulu tantsude kirjutamisega, mida ta kirjutas aasta jooksul kolm laulu ja siis Ühe aasta pärast siis 77. aastal lõpetas tsükli ja nii et väga tihe tihe loomeaeg oli tal sellel ajal. Nüüd, kui rääkida märjeverenteenina poolt lauldavast lastetoast lauludest, siis see on üks niisugune koolieelik, juba esimeses klassis käiv tüdruk, kes mängib nukkudega taas seal on seitse laulu ja, ja seal erinevat situatsiooni, kuidas lapsis nukkudega mängib ja kepphobusega sõidab ringi ja toredalt lapse maailma väljendavate Jaused lossis. Kumbki plaan on jah, kaks suhteliselt vähem tuntud laulu mis oleks siis nagu natukene vahelduseks kogu sellele kontserdipäevale. No teie olete väga kogenud mussarski lauljaga Mariewerit teeninalt, mina kuulsin Klaudia Taevi konkursil tema võluvat esinemist. Te mainisite, et tema veel õpib muusikaakadeemias. Ta on vahetanud õpetajat selle õppimise aja vältel, aga praegu ta on soome professor Jaakko rehanoni hingekirjas ja teda küll vähe meil näha, kuigi ta on neljanda õppeaasta üliõpilane, minu arvates aga ta otsib võimalusi mujalt veel täiendust saada, ta käib tihti Londonis ja vist ka Saksamaal ja ja need täiendab end võimaluste piires. Aga seda on ka kuulda tema ette kanda niiskus küpsemist, et kui võrrelda nüüd mõne aasta taguste ühislaulmisega kultuurikeskus ja siin matkamajas ja Kadrioru lossis ja nii, et me oleme ühiskontserte andnud siis tema niisugune meisterlikkus ja oskus ja süvenemine, need kogu aeg täienevad ja paranevad, nii et üks niisugune kena ja andekas noor inimene Ja klaveril on teie mõlema partneriks. Jah, me oleme talle andnud väga raske ülesande, sest musterski mängimine ei ole mitte nii, et võtad ette mängijat maha, seda tuleb lihtsalt harjutada, ükspuha kui hea pianist ei ole hea lehest lugeja lihtsalt tehniliselt ja tempo lihtsalt on, tempod võivadki olla väga kiired ja kui on tehnika raske ja akordid ootamatut, siis tõesti on Piia paemurru palju tegemist sellega, et meid mõlemat saata, pluss lisalaulud. Ja ma arvan, tegela artistile on see ülesanne. Huvitav, mis on raske. Aitäh, Mati põlv, niisiis teisipäeval kell kolm on Estonia kontserdisaalis lõunakontsert mussorski lauludega esinevad Mati Palm Marieveret teenina ja klaveril Piia paemurru. Eesti teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis saab vaadata Võrumaa muuseumi koostatud näitust orelimeistritest kriisadest. Selle tutvustust saame kuulata Mirje Mändla intervjuust Risto lehistega. Need vennad, kriisadan Juhan Jakobi, Atannil ja nendest kõige aktiivsem oreliehituse seisukohalt oli Dannyl Kriisa kellel juba karjasepoisina tekkis idee iseseisvalt oreli ehitada. Lõppes siis sellega, et 1886. aastal nad kolmekesi esimese pilli Misso palve oleme valmis tegid ja ajapikku nad oma tehnoloogiaid täiustasid ja 1898. aastal valmis juba esimene kiriku orel ja see tehti Rõuge abi kirikule. Vana roosas kolm venda panid aluse Eesti võib olla ühele kõige kuulsamale oreliehitajad dünastiale. Nende järglased siis on ka tegelenud oreliehitusega ja tegelevad kuni tänapäevani välja. Hardo Kriisa ja tema pojad on täiesti tegevad hetkel. Siin sai mainitud mõningaid oreleid, aga palju neid üldse siis kokku on valmistatud ja kus need Eestis asuvad, kuidas saaks nende taset hinnata? Siin on näituse koostajad, kelleks on siis Võru Muuseum Siiri toomikuga eesotsas, nemad on pannud kirja, et 1986.-st kuni 1991. aastani ehitasid kriisad üle 30 uue oreli. Ma arvan, et siin on just peetud silmas neid kirikuoreleid sest väiksemaid kooli ja koduoreleid tegin need kindlasti rohkem. Mis puutub sellesse, et kus kirikut, et nüüd on, siis neid kirikuid on, on väga palju. Kriisade orelitele on andnud oma väga head kiidusõnad nii Mihkel Lüdig kui ka August Opmann. Need heliloojad, organistid, kes kutsuti kirikutesse oreleid nii-öelda katsetama, et kriisad vennad olid väga-väga heas nimekirjas. Kas kõik need oralid on ka praegu heas seisukorras, kas neid saab kasutada? Osa nendest on uuesti Hardo Kriisa poolt hooldatud ja üles ehitatud osad muidugi on aegade jooksul ära lagunenud või siis ära hävinud. Aga kindlasti neid oreleid erinevates kirikutes on, näiteks Rannu kirikus on ja, ja need on aja jooksul taastatud. Me räägime siin oralitest, mis asuvad Eestimaa eri kirikutes, mis on siis tehtud kriisade poolt. Aga kuidas ta selle rentis, olete kokku pannud? Näituse on nii pan nood, kus on siis kriisade erinevate põlvkondade elulood ja, ja dokumendid, fotod, informatiivne tekst ja sisend ja siin mõningad oreliviled ja oreliehitamise tööriistad on meil siin eksponeeritud. Ja näitus ise asub Assauwe tornis. Ajalooline torn koos väikese orelimuusikaga annab sellele näitusele ka päris palju juurde. Mind ikkagi huvitab, kas teil on ka mõni originaalpill kasvõi väike portatiivne orel. Ja Eesti teatri- ja muusikamuuseumis on Dannyl Kriisa poolt ehitatud koduorel. Selle oreliga on meil läinud nii hästi, et sinna sisse on paigutatud spetsiaalne mootor. Et seda saab ilma tallamatega mängida ja aeg-ajalt seda kasutatakse ka kontserttegevuseks. See on 1910. aastal tõuge kandis ehitatud orel. Nii et see on täiesti mängukorras pill, mis asub Dell ja sellega on mänginud nii Ulla Krigul kui näiteks Andres Uibo. Suurepärane ja näitust ennast siis saab vaadata kaunis pikalt. Kuni jaanuari lõpuni on jah, see võimalus. Suur tänu, Risto Lehiste ja loodame, et siis kõike orelihuvilised, kes tahaksid teada orelimeistritest, kes on tegutsenud üle sajandi Eestis, jõuavad ka teie muuseumisse ja ja näevad, millised Kuldsete kätega mehed on Eestis elanud ja elavad ikka veel. Ja lisaks sellele näitusele on võimalik vaadata ka Eesti teatri- ja muusikamuuseumi püsiekspositsiooni, kus ka eelpool nimetatud orelil kenasti seisab ja on võimalik ka küsimise peale ka orelit kuulata. Oreliheli. Täna annab hingedeaja kontserdi Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel. Niguliste muuseum-kontserdisaalis esitatakse muusikat Brüsselist oja käruni. Kaas on meil erinevat muusikat erinevatelt heliloojatelt, on eesti heliloojad, on soome heliloojaid, koday Nendel son, et poolkavast on meil juba niisugune sisse lauldud kava, aga pool on ka meie jaoks uus repertuaar, mida me sügisel õppima hakkasime eelkõige Soome heliloojate väga huvitav muusika, meie meelest seal on kindlasti kerge laulda, võib-olla veel kuulata, nii kerge ei ole. Sellepärast et mida kaugemal sa istud siis seda rohkem seal see muusika kokku jookseb. Aga meil on valitud niisugune kava, et ma usun, et see muusika sobid sinna akustikasse. Tallinna muusikakeskkoolinoortekoori hingedeaja kontserdi vahendab klassikaraadio täna kuulake otseülekanne algusega kell 14, aga nädalal Buy jääv isadepäev toob samuti kaasa mitmeid muusikalisi sündmusi. Eesti kontserdiisadepäeva kontsert kannab nime kodu täis muusikat ja seal esinevad Märt ja Kadri Hunt, Mihkel ja Mari Poll ansambel hüüdja hääl, Raadio laste laulustuudio ja meesansambel Earp, räägib Kadri Hunt. Eesti Kontsert tegi sellise ettepaneku meile, et kas me ei tahaks oma perega sisustada tänavust isadepäeva kontserti. Selle kontserdi pealkirjaks sai kodu täis muusikat ja tõepoolest alates nüüd minu isast, siis, kes ongi nii-öelda esiisa siin praegu tema on olnud ansamblite tegija ja laulude kirjutaja ja, ja siis minu lapsed on ka mõlemad muusikud või õigemini nii pürgivad, õpivad praegu muusikuteks, et, et eks meil seal kodus suur muusika tegemine on kogu aeg käinud ja sellepärast ka selline pealkiri Mihkel ja Mari, kes praegu on mõlemad Londonis, nemad siis sõidavad spetsiaalselt selleks puhuks siia ja me oleme siis püüdnud leida ka maksimaalselt ühiseid tegevuspunkte. Me laulame natuke mihkliga kahekesi, Veljo Tormise laule ja Mari ja Mihkel mängivad koos ja minu isa lastelaule esitavad raadio laululapsed. Tegelikult on selleks kontserdiks isa kirjutanud kohe päris uue isadepäevalaulu, sest on ju teada, et emadel on ikka laule nagu rohkem, aga, aga isalist on kuidagi keerulisem kirjutada. Nii et siis ettekandele tuleb isadepäeva laul, tõesti on midagi nii lastele, midagigi noorsoole, sellepärast et laval on ka Miikaeli poistekoorist välja kasvanud meesansambel. Nende enda välja mõeldud nimi, mis tähendab eile oli raske päev, ma ei tea siis kas neil alati on täna kergem päev, kui eile sellise nime endale võiksid natuke, mis muusika poolt ansambel hüüdja hääl, kellega me laulame siis vaimulike rahvalaulude töötlusi, seal saab lüüa kaasa ka mari, kes kunagi on olnud meie esimene viiul, nii kaua, kui ta Inglismaale õppima läks ja ka klassikapoole pealt, et on siiski natuke kergemad lood, et oli ekstra selline palve, et oleks selline klassikaline muusika, mida oskaksid kuulata ka perekonna nooremad liikmed, et see ei ole siis selline väga sügav, väga tõsine, vaid tõesti natuke igaühele midagi. Ja samas ma arvan, Ta on ka tore, kui inimesed, kes ei ole ained kirglikult klassikamuusika, kuulajad senisel perekontserdil saavad natukegi aimu sellest teisest poolest, et siin on tõepoolest, ma arvan, et võiks olla igaühele natuke midagi. Isadepäeva kontserdid kodu täis muusikat on täna, seitsmendal novembril algusega kell 19 Estonia kontserdisaalis ja homme, kaheksandal novembril kell kaks päeval Pärnu kontserdimajas. Kuid homme saab otseülekandes kuulata ka traditsioonilist isadepäeva kontsert, mille korraldajaks on Eesti naislaulu selts, mis algab homme keskpäeval ja seal esinevad Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Tartu Ülikooli kammerkoor Triin Kochi dirigeerimisel. Tartu Karlova gümnaasiumi poisteansambel juhendaja Tiia puhvel ning kontserti juhivad Ain Mäeots ja Mait Malmsten, kaasa teevad veel Anne lukk. Viiulil Katrin nuume kontsertmeistrina ja orelil on Elke Unt. Ning otseülekanne kontserdist algab homme keskpäeval. Päris sõpru ootab aga täna õhtul elamus Putšiini ooperis Durandoc otseülekandena New Yorgi Metropolitan ooperast. Sedakorda siiski mitte klassikaraadio vahendusel, vaid kolmes Eesti kinosaalis Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartu ekraanis Narvas Putšiini viimane ooper, torandot, lavastaja Franco Tseferell Is silmapaistev töö. Meti repertuaari tõeline meelispala. Peaosades on Maria kolleegina Marina poplavskaja Amar Tšellot, Jordaania ja samal Reimi, dirigeerib Andres Nelson. Tänasele saatele tegid kaastööd Karingop pra Hedvig Lätt, Annika Kuuda, Mirje Mändla ja Marge-Ly Rookäär. Saate seadsid kokku helioperaator Katrin Maandi ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja kena nädalavahetust teile kõigile sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null viis. Kurdetel 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal sülgaja.