Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel paigutati tänavu juuli alguses Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa skulptuuri vahetusse lähedusse ise laulev pink. Millega täpsemalt on tegu, räägib seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam. Tõepoolest, meestelauluselts on nüüd oma 21 aastase tegutsemisaja jooksul lähtunud missioonitundest ja just eesmärgiga kasvatada õiget isa, maaliku ja Eestit kaitsvat eesti meest. Ja see kogu tegevus on käinud meil läbi koorilauljate ja kõik need tegemised, mis on meil läbi aastate tehtud, on ikkagi meie seltsi liikmete seast tulnud ideed, olgu see siis laulupeo tule rahva hulka viimine, olgu see Gustav Ernesaksa mälestuskuju rajamine. Ja nüüd selleks laulupeoks meil nagu alguses ei olnudki head ideed, mida Eesti rahvale ja laulu peolistele kinkida. Aga kevadel ühel kohtumisel meie seltsi juhatuse liikme Sakala meeskoorilaulja Uno kääriga arutasime, et kuidas muuta Gustav Ernesaksa mälestuskuju natuke atraktiivsemaks, sest et inimestele jääb meelde mitte ainult kuju, vaid selle kuju läheduses toimub mingi tegevus. Ja kuna lauluväljakul on olnud pikka aega plaanis tuua helilaulupeovälisel ajal just nimelt laulupeo kooride helilauluväljakule laulupidude vahelisel ajal, siis olles ise olnud ka pikka aega turismiga seotud ja väliskülaliste vastuvõtuga siis sündis mõte, teeme pingi, mis laulab. Neid pinke, laulvaid pinke on ju ju Eestis olemas, meil on kaks pinki, üks on Tšaikovski pink Haapsalus ja teine laule, pink on Raimond Valgre ping Pärnus, mida mina ja minu perekond on ka isiklikult toetanud, et see valmis sai. Nii et jalgratast ei tulnud nagu leiutada, lihtsalt ära teha. Võtsime ühendust lauluväljaku juhtkonnaga Riho rõõmusega ja samuti meie Ernesaksa kuju autorite skulptorite ka. Ja leidsime, et see on täiesti teostatav. Alguses väike kahtlus oli, et tehniliselt on teda väga raske laulma panna, aga leiti Prantsusmaalt, kas see seade üles, mis, mis maailma muuseumides kerib ühte ja sama meloodiat ja teksti? Idee sündis jah, meil kevadel ja selle pingi disaini tegi üks Ernesaksa kuju disainerite, st Vello Lillemets ja selle teostuse viisime ellu meestelauluseltsi liikmete toetuse ja abiga ja meestelauluseltsi sõprade toetuse abiga 14 firmat ja isikut, nii et ma, ma tahaks eesti rahvale ka teada anda, kes need tublid inimesed olid, eks ole. Uno Käär oli mõtte algataja Vello Lillemets ringi disainer. Ilmari kuus aru, EKE inseneride meeskoorilaulja valmistas pingi betoonaluse. Urmas Mägi ja René Liiver, samuti inseneride meeskonnast pingi puitosaaegne tammelauad, mis seal peal on? Aktsiaselts Viljandi metall tegi aluse metallaluse ja tema juht Jaak sulg, väga tubli mees. Lase stuudio. Osaühing tegi selle pingi tagumisele seljatoele laserpingi peal laulud, nüüd lähevad söövitus selle sisse. Osaühing Filkester Margus raudsepaga eesotsas hoolitses selle pingi kokkupanemise ja kogu montaaži eest. Muusikas enter proo, osaühing Margus Leveriga eesotsas muretses helivõimendussüsteemi, nagu ma ütlesin, see tuli Prantsusmaalt. Tubli helirežissöör Eesti raadiost. Teet keelman valmistas ette need laulud, mis seal pingis kõlavad. Kuigi sellele eelnes meestelauluseltsi muusikatoimkonna laiendatud muusikatoimkonna valik nendest lauludest ja otsustasime valida välja 11 laulum Sand laulupidude nii-öelda hitid kõigega populaarsemad laulud, seal laulupidudel kõlanud. Seal on üks graveerimine tehtud, seda tegi osaühingu astmed. Ja loomulikult toetasid meid Eesti kultuurkapital ja aktsiaselts Tallinna lauluväljak ja meie tubli näitleja Mait Malmstein luges peale need tekstid, mis lauludega siis tegemist on, et kuulajad seda, kes seal külastavad, seda lauluväljakut istuvad seal pingi peal ka teavad, mis lauludega tegemist on, nii et see on eesti ja inglise keeles, et oleks kõigile arusaadav. No ütleme nii, et kui nüüd kõik kokku lüüa nende meeste töö, siis mida mehed tegid oma vabast tahtest, firmad oma vabast tahtest, siis selle pingi eelarve on kuskil 70000 krooni. See on see panus, mida mehed ja need firmad, Kultuurkapital sellesse pinki panna. Kas need firmad ja vabatahtlikud mehed tulid üsna ruttu kaaslasele ideega? Vaat huvitav on see, et meestelaulu seltsi liikmed ja meestelauluseltsi sõbrad on mehed, kes, kes kunagi ütle, ei. Kui nad ei ei saa teha või ei saa aidata, siis nad alati soovitavad. Kelle poole võiks pöörduda, nii et ütleks, et selle pingi tegemisel ei olnud nii-öelda korraldamise raskusi vaid kõik mehed said aru oma missioonist. Seal oli niisugune meeldiv tegevus, ütleme kolm tundi enne veel leidsime firma, kes keskraveeris sinna peale selle plaadil, et kes selle pinge teinud ja firma oli just temal oli esimene päev, kus tal sai graveerimis masin töötas nii et ta tegi nagu esimese töömeestelaulu seltsile eesti rahvale. Nii et tegelikult kogu see pink on üles pandud heast tahtest suunaga üldsusele sooviga meie laulupeokultuuri kuidagi tunnustada, hoida, väärtustada. Just nimelt, et, et see, see, mis ta tõepoolest rahaliselt maksma läks ja mille eest tuli maksta, oli see just nimelt see helivõimendussüsteem, sest see tõepoolest tuli muretseda, joosta aga kõik ülejäänud ühiskondlikus korras. Meie esialgne plaan oli see, et me teeme sellise, anname sellise võimaluse pingil istujatele, et ta saab ise valida laulu vajutades. Ja seal on laulu nimi, aga kahjuks me peame tunnistama, et me elame reaalses maailmas ja nuppudega puldi sinna panemine oleks ilmselt lõppenud väga kiiresti. Ja spink oleks vait jäänud, sest et igasuguseid vandaale on kahjuks liikumas. Ja seetõttu tegime sellise otsuse, et need laulud tulevad seal Nostoppil eelteatega, et tema esimene laul on Koit laulud, nüüd lähevad ja viimane loomulikult 11. Mu isamaa on minu arm ja nad mängivad seal järjest ja kui viimane laul, papp, siis algab jälle esimene laul nii-öelda nonstop-is ja see kellaaeg, millal nad seal pingis mängima hakkavad, on hommikul kell 10 kuni õhtul kella kaheksani, terve päev need laulud mängivad, tõsi, siin oli vahepeal suvel üks väike lühike paus, sest elektrikaablit tuli seal vahetada. Ja vabandame siin nende ja ei kuulnud seda pingist tulevaid laule, aga nüüd on jälle kõik kenasti korras ja ma usun, Ta jääb sinna meil aastateks. Plaan on nüüd selline, et ta mängib kevadest sügiseni sõltuvalt nüüd ilmast. Ja kui ikka talv tuleb, siis tuleb see pink panna ulu alla ja jälle kevadel välja tõsta, sest talvel lauluväljakul muud sportlikud tegevused ja me ei taha teda sena külma kätte jätta. Ma tahtsin veel öelda selle asja, et ka need inimesed, kes laulupeo ajal tahtsid seda kuulata, et see oli ka spetsiaalselt välja lülitatud, et mitte laulupeo kontserte segada. Täpselt nii oligi, et laulupeo ajaks me ei tahtnud nagu teist laulupidu üleval nõlval korraldada, sest et ta oleks häirinud ikkagi teatud mõttes kuulajaid. Ja miks kell kaheksa lõpeb, et, et no siin on lauluväljakul on õhtuti olnud kontserte terve suvi läbi ja üritusi nii et see ei segaks ka neid üritusi. Kas te oskate natukene kirjeldada seda seadet, mis seal siis maha mängib? Seal on üks selline plokk, mille sisse on programmeeritud kogu see muusika, ma ei ole tehnikaasjatundja, aga need on siis omakorda ühendatud pingi all olevad kuue kõlariga. Ja need kõlarid on metallkorpuste sees ja seal on sellised väikesed pilud, kus see muusika välja tuleb, nii et kui pingil istuda, siis saab täiesti mõnusa laulupeotunde. Kui kõvasti see pink mängib, seal ta mängib sellise paraja tugevusega. Ta ei muutuks seal selliseks häirivaks, vaid, vaid tõepoolest, need, kes on pingi ümber, need saavad nautida seda laulupeomeeleolu. Ta kostab, kuna ta seal vahetult Gustav Ernesaksa kuju taga, siis siis selle nõlva teel. Kui seal kõndida edasi-tagasi, siis laulud on seal kuulda, aga ta kahtlemata ei kostu laulupeo Lasnamäel väravateni ega, ega ka alla. Ta on ikkagi mõeldud, et see meeleolu luua seal pingi ümber, sest seda võimendust noh, nii tugevaks teha, et see nagu tervet lauluväljakut peaks katma, see on üsna suur investeering ja seda nagu ei taha, ei laulu väljakkega meiega. Kusjuures tegelikult võib juhtuda, et mõnel udusel hommikusel hästi varajasel tunnil võib seda kuulata ka seal kaugemal kohtuda kahtlemata neli on väga kummaline. Kui Pika Hermanni tornist tulevad lipu tõstmisel meloodiad ja langetamisel meloodiad, kostuvad üle linna vaikse ilmaga väga hästi, nii et mille taga on ka meestelauluselts ja lipu langetamise laulu puhul kindlasti meestelauluselts selle muutmise puhul oli meestelaulu selts, oli ka see, kes algatas, kuidas Eesti lipu piduliku heiskamise Eesti vabariigi aastapäeval 24. veebruaril, nii et ka see on meie meie missioon olla. Niisiis, rääkides volüümi seal volüümi nuppu ei tasu otsida, seda ei ole, inimene, saab nautida pingivahetus läheduses ja natuke kaugemal imetledes Ernesaksa mõtliku ilmet. Aga mis võiks olla sellise pingi laiem sõnum? No eelkõige kui meie seda ideed kaalusime, siis, siis me mõtlesime selle peale, et inimesed, kes käivad lauluväljakul, neid on aasta jooksul või kevadest sügiseni kümned tuhanded ja, ja väga erinevatest maailma nurkadest. Ma olen kuulnud turismifirmadelt ja giididel Te ütlemist, et noh, et osa turiste ei tahagi lauluväljakule minna, sellepärast et kui nad seal käinud on, sest et nad ei saa seal emotsiooni, see tühi lauluväljak neil puudub nagu kujutlusvõime, et seal nüüd on 100000 inimest ja 30000 lauljat. Eelkõige tahtsime nagu luua seda laulupeotunnet küll minivariandis, kõigile lauluväljaku külastajatele, ka kõikidel, kes seal käivad, tekiks meeleolu ja need, kes peavad seda seletama eriti giidid ja ükskõik kes me saadame oma külalisi ja kasuisa jalutamas käimas, seal ei pea nüüd hakkama koori lauljaks ja laulma seal nüüd kasvõi koidust, mõned fraasid või mu isamaast, millest, kuigi seda on ka juhtunud, ma ise olen seda teinud. Näiteks ma tean, mitmed mehed ja suveniirikauplejad teevad seda. Nii et nüüd on nagu see see roll nagu pingil. Ma arvan, et see sõnum peaks jõudma kaugemale, kui meie oma rahvani pingist tuleva meloodia kaudu ja nende meeleolude kaudu nende laulu ja meeleolude kaudu ilmselt saavad, saavad meid, Eestit külastatavad inimesed ikkagi parema ettekujutuse, mis on siis Eesti laulupidu. Me hakkame kohe kuulama seda programmi, kõlab see siis täpselt sellisena nagu seal pingil. Kas need laulud olid kohe paigas või oli seal ka arutelusi, võib-olla isegi vaidlusi. Oi, see oli mitu nädalat kestev protsess, me küsisime erinevaid arvamusi meie auväärsetel dirigentidelt ja siin olid eriti just vanema põlve dirigendid olid paremad nõuandjad, sest nendel on see ajalooline mälu ja nad oskasid hinnata ta ühte või teist laulu. Meie põhiprintsiip oli see, et need oleks kindlasti laulupeo laulud ehk laulupeol lauldud laulud. Et kuskil kontsertsaalis kontsertettekandes tänu Eesti raadio fonoteegi inimeste vastutulelik ja selle me saime need laulud siin Eesti Raadio fonoteegis välja valida. Hea ühistöö projekt selles nimekirjas, alguses oli 28, lauluga ma hästi ei mäleta, ta on, ja sellest siis lõpuks tegime valiku 11 osas. Need ei pruugi jääda kõik aastakümneteks need 11 laulu, et neid laule saab sinna vahetada ja kui jälle tuleb võib-olla uusi laule, mis saavad laulupeol populaarseks. Miks ka mitte väga palju neid uuema aja populaarseid laule ei ole ikkagi hõikan, vanad. Kõige esimese laulupeo laul on kõige vanem Aleksander Kuniledi sind surmani selle Mart Saare leelo, Veljo Tormise laulu algus on ja nii edasi, et igasuguse tahtlikkust ära hoida ja et me ei satuks sellise heliloomingu ütlemise ebakompetentse seltsi rolli, siis selleks me sõlmisime ka eesti autorite ühinguga lepingu nende laulude avaliku esitamise kohta. Et kõik on ka juriidiliselt väga korrektne, meie poolt. Kenas, ja kui kevad on käes, siis tasub minna ise seda pinki otsimas, seal peal natukene istuma ja võib-olla mõtlema ka iseenda, oma rahva, oma maa üle, nii et meestelaulu seltsile kummardus, aitäh teile ka stuudiosse tulemast ja me hakkame kuulama seda programmi. Helilooja kompeuse Mihkel Lüdigi Koit videol. Selle lauluga algab laulupidulaud Bygens. Helilooja kompose Miina härma meeste laul, men, song. Helilooja kompeuse Veljo Tormis laulu algus ning Olde Song. Helilooja kompeuse Miina härma ei saa mitte vaiki olla. Haukkena saelanud. Helilooja kompolise Peep Sarapik. Ta lendab mesipuu poole. Släng, twoodznebee, Haev. Helilooja Kompuse Raimond Kull. Kodumaamaja õmblen. Helilooja kompeuse Gustav Ernesaks. Mu isamaa on minu arm, Maifavoland jõuamaelam. Me kuulasime muusikalist programmi, mida mängib laulupeo ping Tallinna lauluväljakul, vahetekste luges Mait Malmsten ning programmi toonmeister on teed keelman. Saate mängisid kokku Helle baasia Katrimaadik. Toimetas Marge-Ly Rookäär.