Kumb oli enne, kas muna või kana, igipõline küsimus, kas me kvalifitseerume seda küsimust kui filosoofilist, kui satiirilist satiirilise irooniline, see küsimus igal juhul on, loomulikult, selles ei ole pääsu. Aga kas see on ka filosoofiline? Ma ei tea, see on küsija endal otsustada. Kuidasmoodi ta seda küsimust käsitleb. Bioloogiline see küsimus muidugi ei ole? Loomulikult mitte. Sest kui me räägime kanamunast, siis loomulikult kanakes selle munes oli enne kui me räägime konkreetse linnu, nii konkreetsest isendist esindajast, nimelt kanast kodukanast, eks ole? Muidugi, muna oli enne, sest munast koorus kanalindude puhul on ju niiviisi, et üle 10000 liik ja neid on ja ükski nendest liikidest ei ole vibaarne, ei sünnita valmis elusaid poegi, kõik nad munevad ja see on nii-öelda kõikidel lindudel põhimõtteline. Muidu võiks ju. Kui oleks võimalik võrrelda üks ühele täpselt. Linnud ja kalad. Formuleerida ümber või adresseerida natukene teistmoodi see küsimus mitte ornitoloogide näiteks vaid yhtioloogidele. Kumb oli enne kala või mari marjatera, onju, tegelikult bioloogiliselt muna täpselt nii nagu inimese munarakk on muna, elevandi munarakk on muna ja vihmaussimunarakk on muna. Üldbioloogiliselt võttes. Võime tõepoolest hakkaksime vastama tõsimeeli, eks ole, väga, väga, väga tõsiselt sellele naljakal küsimusele siis ülbioloogiliselt võttes, muna oli loomulikult enni muna kui põhimõte, kui bioloogiline nähtus, kui munaraku makroga, need, kui suur suguprodukti rakk. On olemas põhimõtteliselt suured ja põhimõtteliselt väikesed suguproduktide rakkude vormid makroplaneedid, no nendest siis lõpuks saavad munad evolutsiooni käigus ja Microgrammeedid nende kilda lähevad loomulikult spermatosoidide. Kumb oli enne makro- või mikrogrammeet? Või spermat Osaid munarakku Hi spermatosoide, see on teine küsimus, väga huvitav küsimus ja võib arvata, et vastus on, mõlemad olid enne kasvatame ikka positiivseid definitsioone, eks ole, teate, kuidas negatiivsete definitsioonidega alati miski jääb ebamääraseks vastuse tagajärjel tuletate meelde, eks ole, sotsialismi, Nõukogude Liidu sotsialismi näiteks põhimõtteliselt juhtiv elu motoprintsiip oli, kes ei tööta, see ei see, see definitsioon mitte midagi, ütle selle kohta, kas see, kes töötab, ikkagi sööb või kuidas need mõlemad olid enne nii makro- kui mikrogrammeedid. No arvata võib, et siiski makrogrammeed on ikkagi tähtsam kui Microgrammeed kõige üldisemalt ja kõige nii-öelda üldsõnalisemalt seda formuleerida näiteks Barton genees, parteno genees ehk neitsilik paljunemine on tohutult levinud nähtus. Mina olen zooloog minu jaoks kõige tähtsam on see mis on levinud ja mis ei ole. Loomariigis on olemas isegi sisalikke, siis oli ikka liike, kellel ei ole isaseid, üldse ei ole vaja, saadi lahti kunagi loomulikult saadi lahti, ei ole õige sõna, arvatavasti leidis aset nende liikide evolutsioonis. Sellised keskkonnatingimuste perioodid, kus isas arvukus millegipärast kahanes alla kriitilise tiheduse. Nii et neid isaseid lihtsalt ei, ei olnud piisavalt palju, et nad saaksid emastega. Emased mõned emased said suurepäraselt hakkama. Ka praegu on selliseid, ühtegi isast ei ole ega tule. Ja loomulikult selgrootute loomade seas on parternogeenes väga laialt levinud partena geneetiliselt neitsinikult isaste osavõtuta saavad kenasti paljuneda. Nii kahepaiksed, paljud konnade liigid, ka savalised kahepaiksed kui ka loomulikult kalad. Muidugi see asjaolu näiteks, et üks minu tuttav vutt muneb juba peaaegu aasta jooksul mune isasega vutiga kogekesega, aga ta pole kordagi elus lapsepõlvest saati kokku saanud. Juba see vihjab selled ja makrogrameed ruulib. Aga see on hoopis teine küsimus. Kui me aga tõepoolest püüame siiski vastata küsimusele, kumb oli enne kana või muna või siis vastavalt kala või marjatera siis minu poolt vastuseks on kana on kannaniseeritud, muna ja muna on munaniseeritud kana vastavalt siis kala on galvaniseeritud, marjatera ja mari on marini. Mitte marineeritud, palun mitte segi ajada mariniseeritud kala.