Kust saavad ussid seene sisse, niinimetatud seeneussid saavad seene sisse munadest mida seente viljakehade hakatiste juurde paigutavad väga paljude mardikate liikide emased. Mida seente peale panevad päris mitmed kärbeste liikide emased. Sellega minu vastus sellele küsimusele on tegelikult juba antud ja vastus on väga lihtne. Seeneussid ei ole ussid. Nad on putukate vastsed, vaglad, vagel vastsed ja kuidas faklu saab? No loomulikult peab kärbes või mardikas tulema ja siis neid munema kõrgemat selgrootud kõrgemad lülijalgsed. Sealjuures on putukad lendamisvõimelised endale fantastiliselt peenelt, täpselt ja suurepäraselt arenenud haistmismeel. Ja loomulikult nad juba lõhna järgi teavad, kus ja millal tähendab, kui varsti hakkavad need viljakehad, mida me seentax nimetame, kui me lähme neid korjama, eks. Seente viljakehad hakkavad moodustuma tavaliselt üks korralik suur riisikas või puravik. Selline rusikasuurune on koduks ja sahvriks ja restoraniks ja magamistoaks ja kantsiks kindluseks. Üldiselt mitmele 100-le putukavastsele väga suures seenes neid võib-olla üle 1000, see on ka täiesti võimalik ja loomulikult, kui nad on söönud ja kasvanud vahepeal, selleks et kasvada, peab putukavastne kesta ajama Nendelt putukatel. Nii nagu kõikidel praktiliselt sel kruututel loomadel, kellel üldse on mingisugune toes kõvast materjalist toest, võib ju olla ka vedelikust, ümarussidest on kehaõõnesvedelik ja vedelik, teatavasti kui see on vesilahus, eks ole, ei ole kokku surutav sellega mehhaaniliselt hüdromehhaaniliselt ütleme, seal väga kindel does element. Aga kui me räägime nendest test, kellel on siiski kõva ollusest toe, siis see on väline, no mõni eriti nutikas selgrootu näiteks peajalgsed molluskid said paigutada kuidagimoodi kasvada nii-öelda oma esivanemad kojast kõvasti nii-öelda kehatoe sees vormist kasvada välja ja selle ümber, nendele on sisemine keha, sisemine koja rudiment, seebiatel, kalmaar, sidel näiteks, aga nendest me praegu räägime, räägime hoopis seeneussidest ja ja vot need seeneussikesed, need putukate vastsed, kärbeste mardikate vastsed peavad kesta ajama, peavad kestuma. Nende kest, isegi ussikesed, kes on suhteliselt pehme, on siiski väheelastne. See ei paindu, seda ei anna venitada, nii et rohkem kui mõnevõrra ja süües ja kasvades. Varsti hakkab selline loomake. Jaa, loomake, mardikad ja kärbsed kõrgemad, täis metamorfoosi ka putukad siis nende viimases vanuses vastsed, kui söövad ennast kenasti suurteks, parajalt suurteks, siis nad kestavad viimast korda ja siis moodustavad nad noku. Nendest saavad siis lukud ja nukust, tuleb välja juba valmik imago, kas mardikas või see on kärbes või sääsk või on veel mingisugune putukas, igal juhul, see on täiskasvanud putukas, kes enam ei kasva. Ta on valmis kasvanud, kuid see sündmus, lukustamine reeglina ei leia aset seeni sees. Seen on söödud, seen on hõre ollus korralikult auklikuks söödud, seen on hõre. Ja kui see seen näiteks nüüd laguneb koost, siis nukud, kui nad oleksid seene sees, eks ole, kui need seeneussid, nukustusid viljakehahulluses. Loomulikult oleksid väga-väga ohtlikus olukorras, keegi sööb ära, vihm uputab ja mine tea, mis võib juhtuda nii, et enne lukustamist ronivad kõik need kõige vanemad juba valmis ennast valmis söönud, nii-öelda seeneussid ehk nende putukate vastsed ronivad reeglina mulla sisse saamlikute ja sammalde sisse või nende alla või nende vahele. Mõned lähevad isegi puukoore alla. On selliseid mardikaid, kelle vastsed ussikesed nii-öelda söövad seeni, aga lukustama ronivad mingisuguse puu juurtest sisse või juure väliskesta alla või juurte vahele. On ka selliseid, sest juurikas sinu kohal on ju katuseks juuriga sees olles, sa oled väga kindlas kohas puujuuri vähe, kes vähekis häirida seda nukku juures ees. Näete, kui keeruline elu on nii-öelda seente ussidel. Kuid varem või hiljem tulevad nukkudest valmikud, lendavad välja, otsivad poisid tüdrukuid, tüdrukud siis vaatavad, kuidas poistega lood on, peavad pulmajää viljastatud, tüdrukud otsivad nüüd seeni, kes otsib lihtsalt õige lõhnaga mullaala. Et ronida sinna sisse, võib panna sinna mulla sisse munad, küll see seen viljakeha. All, eks ole välja, kes võimuna ümber ka see on võimalik. See on väga huvitav küsimus. Tegelikult meil on sadu liike, kõrgemaid putukaid, kelle vastsed elavad seente ussidena. Meil on neid väga palju ja nende omavahelised suhted on väga huvitavad, on isegi kiskjaid mardikate seas, neid on päris palju. Reeglina seda Phili niidid, lühikeste kate tiibadega, sellised väga paindlikud ma tõepoolest ise nagu ussikesed valmikud nendel loomadel, nemad lähevad siis seene sisse teistest liikidest ussikesi sööma. Ja nemad munevad ka seente sisse. Nii et nende vastsed kiskjad, vastsed saavad kenasti seal röövlitööd teha. Seene korralikult ussitanud seeni sees. Väga huvitav kooslus ja sealsed suhted suure romaanimaterjaliks.