Tere, mina olen Gerli Padar ja te kuulate Kummisarnaselt mõnele teisele tuntud eesti muusikule on Gerli Padar teel tippu läbi käinud vaatelt kohustusliku kadalipu, alates laulu karussellis ja lõpetades saatega kaks takti ette. Klaverit saksofoni õppinud Gerli on Eesti eest võistelnud eurovisioonil ning super hästi hakkama saanud ka meelelahutuslikus telesaates. Tantsud tähtedega. Oma lemmiklaulu valis Kerli väga kaua, aga lõpuks oli otsus ja valik piisavalt läbi mõeldud, et meilegi sellest rääkida. Täitsa alguses juba ammu siis ma teadsin yht lugu ja siis ma mõtlesin, et, See on see ämm rebasepoi häda ja ta ta, ta, ta, ta, ta, ta kindlasti jääb. Kohe, kui te helistasite, ma arvasin, et ma ütlesin selle loo, siis ma hakkasin hullult kahtlema, sest ma mõtlesin, et mis ma siis nagu ütle kogu aeg, lükkasin seda edasi, mõtlesin jälle, et oota, ma vaatan veel ja vaatan, veel. Kõige naljakam oli see, et veel samal päeval, kui ma ütlesin, et ei, ma ei tea veel siis ma läksin lihtsalt Tartut kohvikusse on ju. Istusin maha. Lugu tuli, noh. Ma mõtlesin, et oleks ikka pidanud ikka ütlema, et lugu seda lugu kindlasti on esitanud täiust, võib-olla miljonid, aga tuhanded lauljad. Ja sellest on kindlasti tehtud nii palju variante, mida iganes, aga minu lemmikvariandiks on Jane Washingtoni esitus sellest loost. Ja lugu on. Ta on minu ellu kummalistel hetkedel või nii-öelda tähtsatel hetkedel, et ta paneb tähele, ohoo, näed, see lugu tulebki praegu. See lugu minule emotsionaalselt selline vahva lugu selles mõttes, et paneb Grovinud naeratama ja vahel jäädi, toob nukra meeleet. Selline lugu, mida alati tahaks kuulata. Kuidas ma täpselt selle looga kokku puutusin, esimest korda, seda ma täpselt ei mäleta, aga mäletan küll seda, mida ma seda lakkamatult kuulasin, oli siis, kui ma käisin Rootsis heast gümnaasiumist, et minu jaoks on muidugi see, et koolis olemas plaadikogujad võisid sealt võtta ükskõik millise plaadi kuulata, heks kõik edasi. Ja võta see plaat koju õnne kuulates, minu esimesed kaks nädalat kooli läksidki enamus selle peale, et mu ainult laenutas ilmselt neid plaate ja kuulasin siis see lugu tuli küll pööraselt non-stop. Ma arvan, et iga päev kuulasin, seda lugu. Ei anna. Washington on kindlasti üks minu lemmikuid lauljaid ka, et väga palju laule on sellised, mida ma olen ise saanud ka ehitada ja ja mida ma alati kuulan. Näitleja ja näitekirjaniku Kaarel kauardi kirjutatud laul määde paute poi avaldati esmakordselt 1932. aastal see armastusest filmitähe vastu, mis paraku jääb vastuarmastuseta ilmselt kõige populaarsema versiooni sellest on salvestanud Tiina Washington 1952. aastal ehk 20 aastat hiljem, kui originaal avalikuks sai vaid 39 aastaseks elanud, kuid lühikese karjääriga enda nimele siiski koha džässi kuulsuste hallis teeninud. Washingtoni kodulinnas Chicagos valminud versioonis saadab lauljatari džässorkester Tiina Washingtoni karjääri tuntuim On difrans ei Meeks aastast 1959. Laul määde Paul sai uuesti populaarseks 1992. ajal tal, kui seda kasutati liivaid eksad telereklaamis. Mustanahaline džässilauljatar ise oli selleks ajaks juba peaaegu 30 aastat päevastel lavadel.