Proua Therese, ma nimetan nii sellepärast, et väga paljud kutsuvad teid ainult ainult niimoodi, miks? Ma ei tea, ma vaatan, et mul on isegi siin minu tänava vastas on üks kohvik ja seda minu õpilased ja minu tuttavad külastasime nimetavat proderisse kohvikuks, nii et kohvikule siin virvalise tänaval kõvasti reklaami teinud nimi meeldib või, või mis asi see siis on? Proua Therese Masing, raibe ja kus ta sündinud Tallinas, ehtne tallinlane, otsast lõpuni. Aga vanemad vanemad on ka Tallinnast, vanavanemad on siis juba kes Rakverest, kes Pärnumaalt. Sest Masingu suguvõsa on ju väga suur, ma isegi ei tea, kas ma olen kaugelt sugulane selle kuulsa Uku Masinguga ja selle veel vanemaga, kus muusika sisse tuli, seal on juba maast madalast ja, ja see on tegelikult mu emast pärit ja võib-olla isegi vanaemast, sest vana Matthew armastas väga teatris käia, siis oli ema jutu järgi üks vana saksa teater ja tal oli oma koht teatris. Sest alati käis ja minu ema olevat nooliga. Ma tean, mäletan isegi, et oli väga ilus häälega ja laulis kuni elu lõpuni heledalt ja mängis ja saatis ennast ise klaveril ja siis ta mängis vanas pinna diaatris, ku pinna asutas seal panduriinevust, mida ta rääkis, need need vanad kohad ja pinna pakkustel isegi prii laulutunde äganud, tol korral oli see näitleja elukutse ju tabu ja siis isa lihtsa vanaisa keelas emale rasele laulmise ja siis täiegi koduseks ja siis ta nii-öelda süstis nii-öelda emapiimaga sain ma selle muusika ja laulmise. Praegu kani, mängib klaverit ja laulab nii, nagu ema tegi. Nojah, aga no mul on ikka täiesti nüüd olen ikka proff klaverialal ja see ongi nyyd nagu väikselt killustanud mind lapsest saadik ma olen ikka lava armastanud väga. Vanemad viisid mind ikka teatrisse juba viiendast eluaastast, pealegi silma operette vaatamas, sest operett oli niisugune meelisžanr minu emale ja ja siis muidugi, mis aitas väga kaasajal olime perekonnatuttavad Mil vilaidiga. Ja Milvi laid oli see, kes mind nii-öelda kättpidi võttis ja viis mind teatrisse Acolüüdiku juurde lasteosi tegema, aga Ma kasvasin natuke liiga suureks. Äkki ma olin kolmeteistaastaselt sama, nagu ma praegu olen. Ja siis nagu langes nagu ära asusin usinasti klaverit harjutama, seda juba seitsmeaastaselt, nii et ma üheksa aastaselt juba esinesin. Siiski kaheksa aastaselt Jubaksin väikselt esinema raadios, onu Moore kutsus mind raadiosse ja, ja näete, siin on üks väga ilus hõbepeeker, mis on ühendatud väikesele tervisele, noh juba siis läks selle tervisega lahti, mis see on? Esinemisi esinemiste ees, sest pidevalt esinesin raadius lastetundides. Ja ma olen ikka see väike tere isend, mida nimetati siis need siin on pilt isegi olemas. Vanas raadiolehes. Üks vana raadioraadius on aastast 1931 ja siin ongi pildid ka süü ja minugi lastel planeedi laste tunnipillid ja siin on siis klaveri taga ja siin ma isegi juba siis hakkasin saatma neid väikesi tüdrukuid, ise olin paar aastat õppinud, no siis oli üheksa, sest ta on ja mis ma siin olen ja siis oli seal üks valli Tätte hästi paks tüdruk, kes laulis ja tal olid siis need karud ja, ja mõmmid ja nukud kaasas ja siis ükskord oli need otsesaated, ega siin ei olnud ju midagi läbi lindi. Ja siis ükskord ta laulis ja mina saatsin ja siis ta unustas sõnad ära, jäi seisma ja karjus kõvaliga mamma. Ja Munumoorides muidugi sedasi mina ikka mängisin vapralt edasi, ma ei mäleta, mismoodi siis lõppes ja siis on siin päris niuksed tuntud nimed nagu Kaarin mullas oli endine nimi, oli seal nüüd Karin Kask siis lugesid luuletusi ja siin oli nagu käsitööring siin üleval silmaningani tipp tipp, paistan välja kuskilt ja siin on see terve grupp, kes tol korral esinesid, kus need stuudio tulid, kuskohal reisimismälega esinesin, ma, praeguse endine kommertskool oli kommertskooli saalis. Noh, siin on pilt ka see, mis on nüüd siis seal Vabaduse platsil jahune puiust. Pärnu maantee nurgal toimusid üsna sageli ajal raadioülekanded võistlust ja siis oli minu meelest esimene ülekanne kus ma siis esinesin ja siis nad tahtsid mulle kolm aastat oli möödunud, sellest tahtsid mälestuseks midagi kinkide ja siis see hõbe peekernid selle ilusa kirjaga siin kas või õppisite, siis edasi ikka klaverit, jah, kõik laulu ja eieieiei laulma hakkasin õppima hoopis hiljem, sest ka laule ei tohi õppida enne 17 aasta vanust seepärast, et ennem seda sealt nalja rikkuda, aga klaverit ja ma hakkasin juba seitsmeaastaselt peale ja muidugi laulsin alati, aga ilma õppimata. Ja siis ema viis mind balletikooli Cavel dženovski andis, andsin ära tunde. Aga see asi läks liiga rõngaks mulle. Sest kool ja kõik see, ma olin kole kõhn ja niisugune vibalik ka ja ema kartsid, et mõjub tervise peale. Nii et see balleti ja siis sinnapaika ja siis ma kasvasin suureks ka laulmisega, oli niisugune lugu, et meil oli suvila Vasalemmas ja kiik kui siin ja ikka laulsin, ikka laulsin seal läheduses oli üks lauluõpetaja suvitas ja tema kuulis ja tema ütles, et tema kuuleb, et niukse kõrge häälega niisugune niisugune juba nagu vanema inimese häälega. Tegelikult ma olin 15 aastane, koloratuuri gangster kõrgelt ja tuli vaatama, ütles, et jumal suitsu lapsalis. Aga kahjuks ta ei olnud ikka professionaalne lauluõpetaja, ta täitsa pani kihva moel, nagu öeldakse, nii et ma ei saanud tükk aega laulda. Siis sattusin Milvi laid, suvitas mind oma endise lauluõpetaja juurde ja seal Irene lepp, kas see oli ka Vasalemmas Külvi loll ja tema suvitas jälle, meil olid tema vanemad ja minu vanemad olid Vasalemma aedlinna asutajad. Minu isa oli, oli üks esimesi, kes ehitas oma suvila juurde sauna. Jälbin rääkis saunas. Aga no kuna temal ikka siis juba primadonna ja mina olin päris lapsukene ja siis ma rohkem levisin tema õega. Leenaga. Aga see suri kopsutiisikust. Väga tore tüdruk, aga tema siis kuulis ka minu laulmist ja miks tema siis ütles, et et on vaja tulemas üx operett, tütarlaps kodumaata eesti operett ja Lüdig otsib tüdrukuid ja üks täpsel laulma, aga sinna oli veel üks, kolmveerand aastat aega või selle ajaga ma kasvasin ja kui me siis kokku saime ja siis ta lõi kaks kätt kokku, et issand jumal, mis ma nüüd teen seal praegu minu pikkune ja see laulmine jäi selle pärast ära, et ma olin liiga pikk, oli vaja väikest last sinna. Üks pisike tüdruk laulis selle võsa ära, initsee see tütas kodumaalt oli mul otsast lõpuni peas, ma võisin kõikide osasid ette ütelda, kas või Sof nöörina. Sest nii vaimustesse opereti ma ütlesin ükskord ma mäletan, et emale ütlesin, et ma oleks 10 aastat oma elust, kui ma saaks ükskord operetti teha. Ei täida. Loodetavasti see 10 aastat kingitakse mulle veel väga nii et ei olegi saanud operettide. Ei no job, kuidas küll, kuidas veel, no ja no see oli jälle niimoodi, et ma okupatsiooniaeg laulsin. Ja see saksa aeg, eks ole, ja sakslaste okupatsiooniaeg ja see oli niimoodi, et minu õpetajaks oli Wagose tormis, astusin sisse, siis 16 aastaselt astusin Artur Lemba klaveriklassi kohe kõrgemale kursusele sisse. Ma mängisin tol korral juba tema enda klaverikontserti, sellega ma astusin sisse, nii et ma olin niisugune päris tugev pianist. Muude konservatooriumis käisid nüüd te lõpetasite klaveri. Kaks korda klaveri eriala õppinud, esimene lõpetanud esimese korra maa. No tuli see okupatsiooniaeg ja ma otsustasin liini minna edasi õppima. Mul oli sõbranna, kes karbis klaverit ja ta on praegu Ameerikas Salme André ja tema läks ette liini ja tal oli juba tuba võetud. Aga ma tahtsin konservatooriumi ära lõpetada ja ma lõpetasin ta kinnistuks teda ära. Kinniste uste taga, see tähendab seda, et mina üksinda lõpetasin, ma tegin lihtsalt kõik eksamid komisjoni ees. Tähendab just eriala, teised eksamid olid mõeldud klaverieksami ja mulle kirjutati siis Juhan Aavik oli tol korral direktoriks, kirjutas tunnistuse või diplomi välja. Ja siis tuli see pommitamine, lõhkus 44, jah, üheksas jah, esipani kriipsu peale selle selli sõidule hiljem, no siis ma oleks pidanud lihtsalt nagu nagu põgenema. Aga vanematel ei olnud vabadsustki, nii et me jäime siia. Ja no vahepeal ma olin esinenud raadios lauluga ja sinna viis mind jällegi me üks suur tuntud dirigent Olav Roots ja tema oli minu ansambliõpetaja ja ma ei tea, kuidas ma sattusin tema juurde koju ja mina laulsin üks kord Tamale ja mängisin, tema ikka imestasid, kuidas saab kaks asja korraga teha, et mängida niimoodi ja laulda. Ja võttis kättpidi jälle mind kinni ja viis mind raadiosse. Ja sealt ma sattusin siis tolleaegse estraadiorkestriga esinema, seal juhatas Leo Tauts ja Vladimir Sapposnin ja siis kui tulid nõukogu väed sisse, siis oli operett tühjaks jäänud. Akulüüdik, vot temaga on ka, oli ka huvitav lugu, tema tahtis ju ka minna Rootsi. Ja ta oli juba laeva peal. Aga see oli üks saksa laev, mis pidi nüüd neid näitlejaid ja seal oli palju sihukeseid, kuulsaid inimesi. Aga neid oli kohutavalt palju olnud ja kapten ütles eelmine õhtu laeva inimestele, et vaat meie ei lähe mitte Rootsi, vaid me läheme Saksamaale. Jaagu lüüdid nii õudselt vihastas selle üle, võttis oma kohvrit, sõimas lihtsalt kõiki läbi ja tuli ära. Ja järgmine Nad sõitsid siiski Rootsi sellepärast et laev oli üle kuhjunud. Kapten valetas nimme, et saada selle laeva inimeste arvu vähemaks. Ja see vaene Lüdig sattus õnge. Kes oli tema õnn või õnnetus, seda ei tea. Sest ega tal siin kerge ei olnud. Teda suri ju väga ruttu ära ja nii ta siis hakkas otsima opereti inimesi ja esimene lavastus oli siis Silva lavastus. Siin on tema poolt kirjutatud laupäevane, teine detsember 1944 Silva on valmimas opereti sirp ja vasar, seon, sirp ja vasar, kindral kirjutabki, et ta otsis omale külma, olin kimbatuses, kuna Silvat saada tuli saatus armulikult tahtel ja hea soolikul mulje, kuid taevast saadetud Olga lund, nüüd on mul koguni kolm silmad, tegelikult ei, oli kaks Elsa Maasik, Elsa Maasik ei mänginudki seal Olga Lundi ja terise Maasing viima. On küll meile veel noorjõud. Ent väga hea. Mäletate, oskate kõike siis? Ilmselt küll ja küll vist laud? Jah, maa vahel teen niimoodi üle meelikult sele meil ilmas palju õrnu naisi aga neid laule saavad rohkem mu õpilased peale konservatooriumi olemist, kus ma olin peaaegu 33 aastat enne seda juba kutsuti mind irovi näidiskalurikolhoosi ja seal ma asutasin solistideringi ja ma sain ühe väga toreda grupi omanikuks. Sellest grupist on nüüd jäänud raud varane, veel paar inimest järgi ja me esineme siin ja seal ja päris ilusa minuga. Mul on üks väga tore sopran Aleksander Järve, kes on ka mitte kõige esimeses nooruses, aga niisugune ehtne laulja, kellest oleks pidanud saama Estonia teatrisopran. Ja siis Heino Albert, kes on seal hoopis teisele Kirovis töötab insenerina, aga fanaatiline laulja ja siis muidugi minu noor tuubas Cutter, kes tahab siirduda nüüd küll hoopis Literadiks luuletab ja tema luuletused on siin ilmunud. Raadio kaudu ja ajalehes, aga laulad väga kenasti, väga musikaalne, väga arenenud poiss. Ja need teevad mulle rõõmu ja oleme ikka laulnud siin ja seal ja päris nüüd sellel kuul päris palju kohe. Hüppasime ajas kõvasti ette, jätsime terve suure peatüki vahele. Aga kuna teil on siin pianiino toas ja kõike muud, äkki proovite ka midagi siin laulda. Kas in tuleb midagi välja meil reas? No tuli välja küll, hea hääl ei ole praegu korras, seepärast et ma ilmus, palju räägin ja mul on need küllakutseid olnud ja siis ma patran nii palju ja, ja naeran ja, ja teen teisi järgi ja, sest ma olen ikka olnud ka operetis Subret ja nagu vana kadunud Endel Pärn ütles, et parem püüda kõrbes kala, kui olla NHL, operetti tola ja seda tolamale nüüd mänginud ka mitmel korral. Ja teen seda kitsukene ära viisil või, või nii-öelda mitte lavaliselt, vaid tuttavate juures. Kuidas teie saatus nüüd edasi läks, tähendab ju laval olite ja istume uuesti võib-olla tagasi saates oli niisugune, et mul oli kohutav pinge, kui ma teatris olin, esiteks see oli peale sõda, kus kõigil olid niikuinii närvid pingul ja, ja pool näljased ja külma käes. Estonia teater oli maha põlenud. Minu esimesed sammud algasid siin kloorias ja see oli muidugi silmaga oli väga tore, aga lüüdid tuli nagu ma siis olin selle Silva ära teinud. Ema tahab minuga teha Mumontry kannikist, aga no igas Musta laulukooli jumal teab, kui palju ei olnud ja näitekunsti ei olnud. Aga seda liikumist ma ei tea, see oli nagu sisse kodeeritud või seepärast, et Ma tegin, siis oli Boriss blinov, kes tol korral tegi ta liikumist, andis meile ja tantsu ja kas sul on hea lavaline liikumine, aga ma tundsin ennast kodus, ma tundsin kogu aeg ennast nii hästi laval, et ükskõik, mis ma seal tegin, see oli kohutavalt, ma olin õnnelik sel ajal, mis kõige jubedam oli see, et Meie proovid hakkasid uue Estonia fuajees tähendab külmas jääkülmas, et kannikeseproovid. Me tegime nii, et kasukas seljas, sall oli ümper. Vildid olid jalas ja kogu aeg külm õhk. Nii et kui tuli momander, kannikese kontrolletendus või peaproov, siis, siis olin ma juba nii poolest saadik täitsa krõbisi, nii et ma ei saanudki laulda. Ma tegin niimoodi, et pole häälega. Ja esietendusel oli hääl korras küll, aga. Mul oli 38 palavik ja vot siis hakkas Emalör peale. Närvid ei pidanud vastu, iga etendus, mis tuli, mul oli ikka närv sees. Kas on hääl korras, kasson, hääl korras, kui mul siis oli ikka mõni vabam päev ja seda oli ka hirmus vähe, siis ma nagu mõnin kuppe kodus, ma ei julgenud mitte midagi, piksutadagi ennast ja ema ütles lõpuks Vello kodus laatsaret. Kõige hullem oli see, et kolmandaks võeti kolm musketäri, seal anti Mulsele Leona osad on, see on leedi Winter. Minu partneriks oli siis kardinal ja see oli Paul Pinna sele Paul Pinnaga, oli mul siis tore koosmäng, oli omaette suurkuju, kui ma mõtlen minu emale pakkustabrii laulutunde ja nüüd mängimas selle sama inimesega kokku. Muidugi vanahärra, aga väga huvitav oli temaga mängida, sest tema improviseerida, tema ei mänginud seda teksti rääkinud, mis oli tekstiraamatus ja sa pidid sisse vastavalt sellele orienteeruma. Ja siis ta tegi seal oma naljad ka vahel seal lava peal ja näpistas vahel ja seal me tegime siis Simpsonite Lila paroodia Paul Mägiga ja ma laulsin kontraalti. Ja järgmine päev oli mul mu mantra kannikest dema laulsin koloratuur Supronid. Nii et ma üldse ei saa aru, et ma üldse üldse laulda. Ja ma kaotasin vahepeal täiesti täiesti hääle tuli kõrvelaul. Ma ei saanud seda marpuud enam laulda, ma pidin nagu puhkama ja lüüdik ütles, et ma annan sulle siis anni osa, see oli su projekti osa, solifon, plastiline osa, jällegi seal ma stepi siin-seal, ma tantsisin Ärma, naerutasin rahvast ja mul olite Mulendist vaherepliikide, kus ma üksinda oli isegi aplausi Tsees. Seda osa ma tegin üle 100 korra. Ja siis tuli kerjus, üliõpilane selle rajal juba Lüdik hakkas, ma ei tea, tal tuli depressioon peale teda nagu lohutab, nagu juba kõrvaldas ja nii et Estonia direktor ja väga range mees, nagu ma mäletan, siis ikka räägiti. Lauter ei salli oopereid. Ikka öeldi niimoodi. Lauter vihkab opereti, kerjus, üliõpilast, seda tõi välja Mering ka enne seda oli veel laulumängus otsasõit. Seal me mängisime näitemängu näitemängus ja seal oli siis Kalju Vaha, sest tegelikult Kalju Vaha oli ikkagi minu leiutus. Lüüdi Kotsis mulle. Endel Pärn oli üks minu partner ega mul dublante öelda ka taset siinselt Annale dublanti saada noort kummikud ja otsis Estonia juures oli õpperühm ja siis tal hakkas silma Gunnar Kilgas. Ja ta tahtis penni osa sel koomilise osa peale Gunnar Kilgas. Ja mina ütles, et ei, et Gunnar ei ole selle osa, mängijad, proovime Kalju Vaha. No ja minu soovituse pealt ta võttis siis Kalju Vaha ja Kalju aasta oli suurepärane koomik. Ainult ta kahjuks jõi ennast surnuks, joodeti surnuks, temaga me mängisime siis kuni lõpuni sealsamas kosjasõidus tegime meie siis kolmekesi seda, mis sa jood seal testima joon. Mis kihvti, me jõime seal. Ja see seda tegid siis Kalju Vaha, Vello Viisimaa ja mina, see oli niisugune vahepalaks ja siis oli sissekersi õpilane. Peale seda pidi tulema mustlasparun. Ma sain ka selles rubriiki osa, aga vot siis hakkas siuke vimm peale ja hakati inimesi lahti laskma. Hakkasid need nõukogu operetitule, meil hakkasid kõik ümber tegema suur viiuldaja, nagu paganiinid nimetati. See oli kohutavalt ümber tehtud ja see ei läinud üldse rahvale peale. Rahvas ei käinud seda vaatamas, siis tulid trenbiita ja ja siis ütles mulle Lauteri teatel, me ei saa teid enam kasutada, et siin Nõukogu operett tuleb peale ja te olete nagu Viini operetist välja karganud. Mis me teeme selle miini operetiga siin praegu ja siis soovitas mind, valiti kontsertmeistriks, mõtlesin tänandaga. Ja lõhkusin, andsin lahkumisKalbel sisse ja läksin konservatooriumi, muidugi rõõm, kui suur seepärast pruun ruk ütles mulle juba ammu, kummal Silva tegin, et nii andekas inimene ja läheb operetti tegema. Mõtlesin, et teen ja siis ma läksin tagasi. Aga Ma läksin muusikakooli, sattusin Linda Sauli lauluklassi. No see oli suur õnn mulle seepärast, et temal ikka sopranite Tagoogia tema juurest on tulnud kõik need kuulsad Supriendid Kunivoitlesini välja, nende kontsertmeister olin mina. Ja siis ma hakkasin Temairuska tundi võtma ja sain selle õige kooli ja selle õige nipi peale, aga noh, sinna ta jäiseks teatrisse. No ei läinud. Aga ma hakkasin nagu teistega töötama. Klaverisaatjana ju kõikide lauljatega tööd teinud ja, ja klaverit kena, tegin ma tööd, kui ma õppisin konservatooriumis, tähendab alles seitsmeteistaastaselt. Ma sattusin esimest korda rahva publiku ette, kui ehtne kontsertmeister koos Roland kriidiga. Ja Me mängisime klarneti ka, mida ma saatsin ja nii kui see kontsert läbi oli siis kogunes nagu trobikond inimesi minu ümber. Ma lõpuks ma saatsin viiuliklassi neli klassi, ma saatsin Petro kontrabassiklassi, ma saatsin klarneti klassi. Nii et, aga ega mina ei saanud ju kopikaid sellest kõik ilma rahata. Nii et mul enda harjutamiseks iili aega sealt mul hakkas, see tuli välja, et mul oli niisugune kontsertmeistri soonseppidelt, ükskord oli vaja kedagi nii ekspromt, saataja. Elsa Aavesson oli tol korral kontsertmeistrite lauluklassi õppejõud ja täitsa volikirjad, keda ma saadan, et olete mult kõige kavalam kontsertmeister, see tähendab seda, kui aja ikka välja paista või loote vahele jätta ja ikka mängid edasi, et ega kõik ei jõua ära mängida, seal lüüakse ikka noortelt, ehk siis nimetatakse tsikliga kavale. Niisugune aeg on ikka sööbiaatri operetiaegadest paistab. Ja aga teate, see tegi mind haigeks küll, kui sa pidid ikka ilma hääleta teinekord minema mängima. Sest mul oli kohutavalt palju siis neid väljakutseid. Šefluskontsert, see oli iga laupäev, pühapäev oli ka niisugused haltuurat, aku nimetati tol korral ja ikka Me käisime kaljuvahaga Sis tegemas leid. Ja siis ma tegin üksinda ja, ja väljasõit oli väga palju ja ikka oli nii, et täna öösse tulin väljasõidult, ütleme seal kuskil istusime lumes teinekord kinni, teinekord rong seisis, külmetasime omiku rikk, rõkke ei tule midagi välja, õhtul assilvat vaja laulda. Kassat on vaja täita, ei saanud ära ütelda. Ja niimoodi ma lihtsalt kulutasin natuke liiga palju, nii et kui ma sealt ära tulin ja kui see Lauter ikka need sõnad lausus, alguses tegi nagu nalja, sest et taganemistee oli mul olemas täiesti. Mind võeti kavas ülikond siis vastu ja sinna ma jäin 33-ks aastaks, aga võimulik ahel hakkas korda minema, ma tahtsin ju hakata uuesti laule õppima konservatooriumis aga siis oli pruun nukkiale seal Mul ees, kes tahtis mind ikka kangesti väga heaks pianistiks teha. Kuigi ma õppisin Anna Klasi juures ja, ja kui ma oleksin nüüd jal hakanud laulma, siis oleks ikka kindel olnud, et oleks teatrisse läinud tagasi. Mind ei lastud kahte eriala õppida korraga siis oli seal korra niisugune, aeg-ajalt ei lastud lihtsalt kaks eriala õppida ja ma jätsin siis muidugi selle laulmise sinnapaika ja lõpetasin uuesti teist korda konservatooriumi 56. aastal. Ja siis olin ma juba konservatooriumi kontsertmeister, sest automaatselt ma läksin koos Sauli õpilastega leksima konservatooriumisse ja siis Kirovisse. Ma läksin sellepärast, et kui ma jõudsin pensioniikka, siis tol korral maksete ju ainult 110 krooni kontsertmeistritele. Tol korral rublad ja rublad ja, ja aga, aga see oli ikkagi kohutavalt väikene palk ja pension oleks veel väiksem, oli siis ma tegin siiski kaks aastate pedagoogilist tööd. Et saada oma pensioni suuremaks ja siis kutsuti mind Kirovisse, nüüd ma siis on sealt ka lahkunud siukest, et Kirov lõpetas oma tegevuse. Ja nüüd on ta Esmar. Aga need õpilased, palun, ja siis niimoodi kutsutakse siit poolt ja sealtpoolt teeme väga ilusat kontserti kui Medine ja ongi kogu lugu. Kunagi ütlesid köök väga palju võõrkeeltes laule, jaajaa siis kui ma olin juba teatrist ära, siis ma sattusin Pärnusse, ma lihtsalt sanatooriumis. Ja no ma olin siis ikka juba ikka veel kuulus asja niimoodi ja siis paluti mind ühel heategeval kontserdil esineda. Mina tegin omaš laagri popuri ja laulsin seal siis laul, eestia, inglis- ja prantsuskeeles. Melo oli muidugi tohutu, seal oli väga palju Moskvast tuli seal inimesi ja küll need siis kiitsid ja aplausi, nii et ma pidin ikka mitu lisa balanna ja läks paar päeva mööda tuli lehte tikkel kirjutasin niimoodi, et Therese Masing tuli lavale, istus klaveri taha lassi laulu, sealt, kus tahtis. Inglise prantsuse ja eesti keeles oleks ta tahtnud meeldida, oleks isegi vist saksa keeles laulnud. Ja kuidas ta laulis, pigistas silmad kinni kini Anno 1938, kuskil Pariisiga Pariis ja vot siis, kui linna tulin siis Marta Runge tuli mulle esimesena Vastris, mis te seal tegite? Aga huvitav, et seesama popuri oli mul filharmoonia poolt kinnitatud ja suure menuga laulsin seda ka Estonia laval, kui olid õhtud. Assis oli niimoodi, et vaatad, satud trellide taha, nii et enam mina ei saanud laulda. Aga kutseid tuli siis eriti palju. Mäletan, minu juurde tuli spetsiaalselt Tallinna kohviku direktor, kulged kast ei teeks sedasama pupu friitsin meil kohvikus taadiumentalist trellide taha saata või et mina ei julge enam teha mitte midagi. No ja siis ma olingi päris paka, väga kaua aega ja nüüd vanast peast, palun väga. Nüüd ma teen siin siin ja seal ja ikka kutsutakse, kutsutakse ja Meil on isegi ära ütelda, nii palju kutsutakse, kui nüüd tagantjärele mõelda, võid öelda, et kas oled olnud oma elu ja tegevusega rahul ja ma mõtlen, et see on saatus. Kõik, mis on tulnud, on heal, kes seda teab, kui ma läksin teatrisse, võib-olla Aleksei kolikambris. Aga kuna mul on ka kaks ala ja ma võin ikka, kui see hääleke ütleb, nüüd lõpuks ikkagi ülesse siis mängida ja, ja õpetada või mõika veel ja näete, selles vanuses ei ole ja ma ei, ma ei tea, keegi ei ole siin midagi teinud veel lauluga ja ma ikka laulan tänu ikkagi sellele, et ma olen pianist, kuma poleks pianist, siis maile oleks. Ma arvan nii, sest ma ei kujuta ette, et mingigi ta ei saadaks maid taha niimoodi laulda.