Raadio ööülikool. Täna õhtul on nööli kooli külaline Viljandi kultuurikolledži rektor Anzori Barkalajal. Loengu teema on šamanism kui informatsiooni kujundamine. Nonii me ei hakka rääkima, kas on vaimude maailma olemas, ei ole, see on vaidlusküsimus ja ma oma isikliku arvamuse tahvlilt see kulda tuua pole vaja doktoritöö kaitsta. Aga suhteliselt mingit geneetilist soodumust ei kaasasündinud võimed, emotsionaalne intelligentsus, samal ajupiirkondadevahelise töö eripära, mis võimaldab muuta teos seisundis väga kiiresti, väga paindlikult ja samas säilitada stabiilsust, lähekski treeninguks, näiteks ained. No neid. Kompleksse, või, või kokku sattunud kokku sündinud süsteeme nimega inimene eriti palju ei ole. Ja kui mingisugune kultuur kannab endas vajadust selliste inimeste järele, siis lakas sugessiooniga autosugestiooni võiksid, mis on ka ise või nime me talle anname. Kaudu sellised inimesed valitakse välja, neid sunnitakse oma soodsime teenima siberi traditsioonist, tihti on see koodsa, tuleb talle pandud. On diale küll juhtumeid, kus vaimud kiusavad inimest nii kaua, kuni ta romaaniks hakkama. Ja on teada juhtumeid, kus mõi lõpuni minnes ei ole nõus selle kooslusega lihtsalt sureb ära. Tratsiaal skulptuuris on professionaal, kes teenindab oma soodsime kaaslasi võtta ühendust püha ilmaga vahelises informatsiooni. Ööülikool. Tere ööd, olen Anzori Barkalajal, hetkel Viljandi kultuurikolledži rektor. Kutsumuselt usundi šamaaniuurija. Tänase jutuajamise teemaks olekski šamanism lähtus sellisena kuhu uurijad on ta asetamas meie kultuurikeskkonda. Ma mõtlen siin seda läänelinna kultuurikeskkonda, kus me oleme nüüd harjunud elama. Mida on öelda Somanismil meile. Sest ajalooliselt ollakse harjunud šamaani, mise või Samaaniga seotud kultuure paigutama kas kusagile inimkonna algusaegade hälli või tänapäeval siis perifeersetest, metsa või sooaladele. Et selline nägemus on ekslik, see on minu välja juba ette. Sissejuhatuseks teeksingi väikese ülevaate, kuidas on nägemus shamonismist uurijate hulgas muutunud ja milline võiks olla see põhjus, mispärast üks või teine muutus on aset leidnud. See, mida klassikalise šamaani ette kujutatakse, on klassikaline ürgšamaan oma tööks, abivahendeid ja enamasti silmapaistvaks atribuutika. Kas on rumm ja ka spetsiaal šamaani, riietuslindid, kellukesed? Niisugune kila-kola ja nähtavasti ma ei ütle seda. Tehniliselt, aga, aga selline tingeltangel on asi, mis paelub võõra pilgu oma kütkesse. Et esimesed sellised maadeavastaja, umad rändurid, kes on šamaan ja šamaani kirjeldanud. Võõramaalased Euroopast pärit uurijad ja loomulikult, et iga inimese pilk paelub sädelev, kirju, müra tekitav. Et sellepärast on ka loomulik, et hakati uurima just selliseid šamanismipinna või esile tulevaid vorme. Ja kui hakati uurima, siis noh, väga iseloomulik lisaks sellele trummilöömisele ja sihukesele aktiivsele liikumisele, emotsiooni üles kütmisele jäi uuridele silma siis šamaanirännakust staadiumis või vaimurännaku staadiumis võis eestluse staadiumis olev märgatav muutus šamaani käitumises. Kas ta siis langes Lovesse nii sügavalt, et ta kukkus testi ära või hakkas rääkima võõraste häältega? Need on jälle nähtused, mis kargavad silma ja kõrva. Ja esimesed šamanismi määratlused toovadki selle aspekti esile, rääkides ekstaasi, tehnikast, šamanism kui ekstaasi tehnika. Ja üks juhtivamaid šamanismiuurijaid. Hultrans Männatlaski šamaani kui sotsiaal oled funktsionääri, kes abivaimude abiga saavutab, eks gaasi eesmärgiga suhelda super naturaalse maailmaga oma grupi liikmete huvides on selline elegantne definitsioon, mis nagu peaks kõik aspektid ära kirjeldama. Aeg on läinud edasi ja uurijad on saanud lisaandmeid. Sest koolkonnad on muutunud, Ameerika antropoloogia koolkond väga tugevasti mõjutas just üle konteksti uurimise tähtsust. Ja hakati uurima seda kultuuri ennast. Šamaanid tegutsevad, avastati, sellised sujuvad üleminekud ka igapäevaellu on täiesti loomulikud selles mõttes, et näiteks hantide juures praktiliselt igas peres on šamaan. Inimene, kes tegeleb omanismiga. Leiti, et alati ei peagi langema ekstaasi. Seda on eriti tulnud esile, kui šamaani uurimisegagraafia laienes. Näiteks korea ja hiina traditsioonis jaapani Miku traditsioonis. Persoon, kes nüüd praegu laiendatud määratluse järgi šamaani nimetuse alla langeb nemad ei lange, ei ekstaasi neil Eiloseestlust, aga nad ikkagi toimetavad, et oma funktsiooni piiridest on seda, et noh, olulised komponendid, et, et nad on tegelikult šamaan on professionaal, kes oma kaasasündinud arendatud võimeid rakendab oma soodsime kaasas huvides, see tähendab, see on jäänud. Ja hiljutisel Viljandis toimunud šamaaniülemate konverentsil ülemaailmsel pakuti välja üks kontsept on küllaltki toores ja värske veel. Et noh, tõmmata see šamanismi mõiste tagasi kitsaks ja piiritleda ikkagi see, et ta on professionaal. Ta suhtleb superrattur reaalse keskkonnaga ehk üleloomuliku maailmaga vaimudega. Ükskõik mis vormis kõnet kultuuritaustast ja ta teeb seda oma soodsime kaaslast huvides. Ja kõik muu see, mismoodi ta seda puudutab. See tehnika olemuslik sisu sellele leiti üks laenatud mõiste ja selle nimi on infotöötlusinfodisain infokujundus. Ja mis see tähendab, olemuslikult tähendab seda, et shamaan tavariiulis omab ühtegi aus seisundit selles teadvuse seisundis mis on sotsiaalse kokkuleppe alusel inimesed on valinud millegipärast niimoodi vaikimisi kultuuriliselt on omandanud endale näha maailma mingil kindlal viisil. Teadvusseisundit on ju tegelikult selline seisund, kus inimene nopib välja reaalsuse kaosest mingeid nähtusi panna meid omavahel kokku seostab ära, moodustub selline kognitiivne pilt, mudel ja seda võetakse reaalsusele. Iseenesest on see väga hea kohastumusest. Tegelikult tuleb ümbritsevast maailmast niivõrd palju ja tihedalt infot, et inimese ükskõik kui võimas info töötlemise organ ei saaks sellega hakkama ja paratamatult kasutaks sellist okkami ahven oma meetodit. Liigne lõigatakse ära. Samas nüüd kumb struktuursed mehhanismid inimese ajus need ära lõigatud kohad siluvad ära, nii et jääbki mulje, et see ongi tervik. Arvangi, et me olemegi kõik see, mida me näeme, mida me tajume, et see ongi reaalsus. Päriselt see nii ei ole, sellest väljapoole jääb terve hulk asju. Ja samamoodi need, kuna ma neid ei märkani ei omistanud neile väärtusi siis me ei saa neid ka teaduslik tuurile ja nüüd siis ongi see üleloomulik maa, nii-öelda hulk maailma asju, mis ei ole meie maailmas tavateadvuses. Nii, ja nüüd kui sellest tavateadvus, mis on nüüd kollektiivselt enam-vähem niimoodi pea kõikumised personiti on, on alati olemas. Selles on tekkinud mingi kriis, tähendab seda, et on tekkinud mingi dilemma, reeglina kriisi olemus on dilemma. Nii või naa, kumbki ei sobi tihtipeale veel. Šamaan on see inimene, kellel on mingid võimed, kaasasündinud arendatud, mis võimaldab tal muuta seda väärdustamis koodi, mis tal see lasub. Ta hakkab märkama asju kas teistes seostes või lisanduvad mingid uued nähtused, aga märkama ka neid. Seetõttu see maailmamuster muutub ka teadvustamis protsessis näeb sama, sama situatsioon kuskile ei kao. Ta on lihtsalt asetanud teistsuguste suhetesse ja šamaan, ütleme saavutades sele muutunud teadvuse seisundi näeb sama situatsiooni hoopis teises valguses. Nüüd siirdudes tagasi oma sellesse tavateadvusseisundisse, jutumärkides neid kahte omavahel võrreldes ta ta näeb, lahendusteed. Ühest kriis isolatsioonist väljumiseks. No tegelikult kasutatakse sama meetodit ju ajurünnakutes ka üks inimene kerib ennast kinni, mingisse mõttesse teenimine natuke teistmoodi, Nad vahetavad informatsiooni. Lõpptulemus on reeglina selline, originaal on uudne, reeglina efektiivne. Šamaan teeb nii-öelda seda enda sees sama tegevust, tegelikult vigaseid Luuviimsed sinna jõuame, esines mehhanism on väga lihtne, ta lihtsalt muutuvad Vartsutamis kooli. Probleem on selles, et selliste teadvuse muutunud seisundite on väga lihtne saavutada. Iseenesest eks seda mehhanismi uuritakse. Üks väga oluline komponent on emotsioonid. Me kõik teame, et kui me oleme tugevas ataki seisundis, siis me tajusime. Teaduses on toimunud olulised muutused, näiteks kõrvad lähevad lukku või kuule videoid või me hakkame nägema muud värvi lähvad eredamaks Mer taolist emotsioonid mõjutavad paratamatult meie aistinguid ja ka otsuseid. Seid emotsioonid mõjutavad otsuste tegemist. Ta on pikka aega uurinud Antonio tomaasia kes on välja selgitanud, et ajus on piirkonnad, mis teenindavad ihasid, emotsioonid olemasolu kui ka ootuste adekvaatselt vastuvõtmise võimet. Ega need aju, võnkesagedused või muud nähtused, mida mõõdetakse interpreteerimine, laenu omaette kunst. Seesama Tamaasia töö, kus sa näitab ära teatud ajupiirkondade seost emotsioonide ja otsuste vastuvõtmisega õigete otsuste, adekvaatset otstaskutega. Tema seal ju näitas ära, et emotsioonid mõjutavad otseselt osutmist sest sama piirkonna täiendavad neid samaaegselt on ju tusk kehalised läbielamised mõjutavad otseselt tegemist tulevikustrateegia seadmise mõttes. Tema üheks väiteks on see, et inimene on biokompuuter sama suunda uus väidab, et aju rikk närvisüsteem on tegelikult ainult abivahend inimese vaimule. Et olla seoses selle materiaalse maailmaasi. Et ühte sama uurimistöö tulemust saab interpreteerida nii ja naa ja see on rohkem nagu moeküsimus paradigma küsimus ja on teada, et praegu valitseb paradigma, aga ta on juba üsna jõudsalt taandumas. Näiteks sellised traditsionaalsus positistlikesse valdkonnas nagu füüsika hakkame rääkima astrofüüsikast või hakkama häkkima kott mehaanikast. Pagana seal on asi läinud ikka üsna müstiliseks. Kui nüüd ma tulen päris jutu algusesse tagasi, siis see trummilöömine ja rütmiliste lauda laulmine tantsimine, kõikse rütmiline tegevus on üks meetod. On teada, mingid sagedused mõjutavad meie meie teadvust. Sellele on üks seletus, on see, et, Ma ei usu, et keegi seda uurinud on, sest paraku mõõtmisega läheb, läheb keeruliseks. Meil ei ole nii tundlike mõõteaparaate, on natukene on juba uuritud, tähendab, selles mõttes, et, et kuidas üks või teine impulss mõjutab inimese teadvuse seisundit. Sadamatrummiga on uuritud uuritava stroboskoopi näiteks on teada, et et kui on sekundis kaheksa kuni 11 impulssi valgust, valgus mõjutust, siis on võimalik täitsa vabalt, et panna inimesed nägema kuldkalakese mida iganes. See on ka üks põhjusi, mis pärast robotskoop on ravidel ja enda väljaelamise üritustel väga populaarne. Riisagu Ameerikas võeti kasutusele pärast seda, kui kanepi ära keelati. See on üks asi, et, et noh, et valgusimpulss rütmiline ja siis ka ütleme, heliimpulsid mõjutavad millegipärast teine komponent, nagu ma ütlesin, on emotsioonide üleskütmine üleskruvimine. Siis kui me hakkame vaatama tuala, siis mis seal toimub, seal on nii, et et suutsime ümber ja ma olen keskel ja tegelikult toimub omapärane selline energia genereerimise mehhanism. Näiteks kui me, mis võrdluse tuua, on olemas sellised osakeste mikroosakeste kiirendid, tsüklonid suured magnetväljas pannakse siis erinevad mikroosakesed tohutu suure kiirusega liikuma, et siis teha katseid füüsikud teevad seda. Ja samamoodi, et et inimesed kütavad genereerivad endas üles emotsioone, massi saadav, seda palju lihtsam teha, kui me hakkame kõigi nende massipsühhoosi, ilmingutele, muudele asjadele, elu sõnas, et näiteks, kes ennast üles kütavad keeltes rääkima, hakkavad elementaarne šamanismi toolike Nemad kontsentreeruvad siis oma selle emotsioonidega vabaneva pääsele Samaanile ja tema siis saab selle abiga ütleme selle vajaliku teadvuse seisundi. Sest kui on nõrk, tuleb endal on, ütleme, sellise teadvusseisunditega augustisse mineku võime on suht nigelad, ütleme tal jätkub vähem kütust, siis noh, sootsiumis ta varustab kütusega kujundlikku pilti kasutada. Või kui ülesanne on väga raske, kuid eeldab niisugust tõesti väga kaugele harjumuspärasest segmendist, kaugenemist. Samuti vajab šamaan lisatuge ja emotsioonid, on üks allikas või energiaallikas. See praegune väidet tundva akadeemilise koha pealt kohatud tibakene, aga ma toetun sellele, et näiteks lääne akadeemiline teadus on hakanud juba täiesti tunnustama chi mõistet. Hiinas on see vägi, mis on inimja üldse elu suladidesse Dirkuleerib ja millegi kirjeldamiseks. Ja kogu süsteemi kirjandusel on, on Hiinas aastatuhandete jooksul välja töötatud tervete aktaalis lähenemised et lähevad ja kuidas seda juba tunnistama. Kui ta tunnistab sellist asja nagu vägi. See on midagi, mis mõjutab meie organismi, meie teadvust, meie ümbrust, needsamad allikad, idapoolsed allikad väidavad, et emotsioonid vallanduvad väge väidavad seda, et emotsioon saab suunata. Sa valunud väge saab suunata, toome kas või selle näite budismis need raevukad, jumalused. Neid kujutatakse tankadel selliste kihvadega ja tohutute grimassidega, siuksed, tõsised raevukad. Tüübid näitavad keelt ja puha tallavad laipa ja tegelikult on nad ülima kaastundejumalused. Mehhanism on selles, et nad kütad ennast üles kõige rohkem väge vabastava emotsiooni, Rajev kontsentreeritum ja muudavad selle ülimas kaastumiks. No see on sellises märgisüsteemis esitatud info. Nüüd me jõuamegi sellesama juurde, et infokujunduse infodisain. On täiesti kindel, et seesama raevukat jumaluste Burt pilt, mida tõsimeelne budist siiralt usub, ka on tegelikult loodud nendesamade disainerite poolt. Need on inimesed, kellel on võime tajuda teistmoodi maailma kui tavaolukorras hiljem seda tagasi tõlkida. Igasugune tõlkimine on disain, kujundamine, kogumitoloogia. Mütoloogia võivad olla kultuuriti, erinevad aga räägivad tihtipeale samast asjast. Me elame ju samas maailmas. Räägivad seda erinevas koolis ja sellega nagu tiirlebki, inimese sama teadvuse seisundit, hoiakuid, maailma toimimise viisi, selle koduga keskkonda mingi kultuuri elab. Ja selles mõttes on kõik need koodid võrdväärsed. Kui me võtame ajamõõtme, kui nad jäävad ajas püsima, on olnud järgult võrdväärsed. Kui nii kultuur hävineb, siis järelikult tema infodisain osutus ebaõnnestunuks. Siiamaani, me ei tea ju, mis on need kaasasündinud võimed, mis võimaldavad saavutada liikuda mööda need teadus, ei nii, noh, lobedalt. Kuidagi see on seotud emotsionaalse intelligentsiga, on see, et, et kuidas sa suudad oma emotsioone ohjata, kuidas suudad neid tekitus sulanud, et suunata. Kuidas sa suudad, kui paindlik sinu, kuhu see kompleks, emotsioonid ja muud seisundid ja maailma tajumise viise, kui panniks on, kas sa saad liikuda ühest kohast teise ja samal ajal, kui stabiilne on. Sest kui sa liigud ühest teadvus seisundist teise väga kergesti, siis sa võid olla skisofreenik hüsteerikas, mida iganes, on ju kõrvalekalle. Et mis on selles samas stabiilsus, mis toob tagasi minna lihtne, kuidas tagasi tulla. Noh, siin on jälle üks põnev teha mõtlemiseks. Aga põhimõtteliselt näiteks võrreldes budismiga, kus püütakse lahti saada nendest emotsioonidest tausta, nendest kui kõrgemale, siis sina räägitud šamanismis vastupidiselt kasutatakse neid emotsioone, kui kütust. Ei ei püüta lahti saadetki süüvida spetsiaalsed harjutused just nimelt emotsioonide muundamiseks nende energia kasutanud. Songi suunamine aga selles mõttes see tühjuse poole, kas see hingerahu ei tule sellest läbi? Lükkad tagasi nii selle positiivse emotsiooni kui ka nii selle viha või agressiivse tegelikult. Ja ta on, ütleme, algastmetel abitehnikad võimaldavad kontaktide minna just sellega, millega tahetakse kontakti minna, nii et sul ei ole eelhoiakuid. Mis ta nüüd ütelda seal seitsmendal või kaheksandal astmel on, see on jube Allani, et seda parem, ärme hakata ütlema, et mis ta on. Aga nendest ütleme, kui vaadata kaheksa astmelisest ees, siis algetappidel tühjuse, tehnikate labi tehnikat. Selles mõttes mind täiesti üllataski, praeguse väide budismis surutakse emotsiooni alla, sest hakkame rääkima emotsiooni allasurumisest. Me jõuame Fradismi välja, kiiresti. Mõtelnud isegi allasurumist, aga lihtsalt ei lase endal tekkida mingisugust sellist sisemist keemiat, mis viiks sa nagu meeletu sellise välise rõõmuni või siis sellise ongi nii vihane, vaid et sa oled mingisugusel sellisel selles mõttes null nivool, et seal on rahu. Ja seal ongi tegelikult seal vaata just selle kaheksaastmelise tee kontekstis. Et enne apitakse neid emotsioone Pole väljendama, üksteisest üle emotsiooni, muutma kas teiseks emotsiooniks või muutma ka näiteks kehasoojuseks üldse. Ja, ja siis, kui sedasi käes, alles siis minnakse selle niinimetatud rahutasandi peale, et selles mõttes seal seda allasurumise momenti ei teki võtta kohe nüüd hakkame nüüd seda rahu õppima, siis on plaksti allasurumine ja siis on tee kinni. Sisenes remiid, erakut, enese pitsutajad, seal olid ka väga huvitavad, ei ole mõne konsistentsi kohane olla. Kui palju on, on sellistest nagu tulnud siukseid, loovisikuid noh, igasugune võitlus, onju, kui kiiresti minema jälle emotsioonid, mida rohkem sa iga juutegi tõmbas, asi ju jälle füüsikaline. Fanatismi tekkimine on väga kärme. Selles mõttes, et see on jälle ohtlik. Ja, ja nüüd tulengi tagasi selle teise komponendi samad emotsioonid pahandavad väge välja saab kasutada teadvusseisundi muutmiseks. Teine komponent ja kolmas komponent on igasugused keemilised abivahendid. Ja miks Cross need mõjuvad brite ütleme šamaani noviitside juures ma ei räägi praegu narkomaaniast kui teadvuse muutunud seisundi tarbimisest. Mis on meie läänelinna ühiskonna üks alussambaid või ma räägin selliste looduslike psühhotroopsete ainete kasutamisest mingil kindlal eesmärgil. Teaduses muutun seisundi saavutamiseks enamasti neid kasutatakse noortel samadele kogemuse andmiseks hiljem, aga enamik ei vaja neid, kui on keskmised või tugevad, nõrgad jäävadki ajama. Eks nad vajavad sellist stimulaatorit. Mis selle toimemehhanism olla. Troitsionaalsetes skulptuurides on see info Nende ainete kasutamise info disainida siis sellisesse keelde, et on taimevaim, kes juhatab, juhendab, annab informatsiooni. Kärbseseen on näiteks Siberis, on tüüpiline söderoomingi aru kärbseseeni see mingi arv vaimusid, ilmub välja, onju parema süüa paaritud Tarvusest muidu kärbseseenevaimud muused omavahel paarid ja hukutavad inimese vaimuauku, keegi on paaritu, siis ta võtab inimese vaimu endale paariliseks. Paari sihukesest hoiavad, noh, selline loogika. Või ütleme see tubakavaim, kes on Ameerika mandril väga oluline kultuuri mõjutaja ja, ja infoallikas ayahuasca näiteks Lõuna-Ameerikas Amazonase piirkonnas. Kanep samamoodi Kesk-Aasias näiteks. No loogiline on see, et teadlased uurivad, mis siis mõjub, on ekstraheeritud välja mingeid kindlaid toimaineid, mis mõjuvad närvisüsteemile ühte või teistpidi. Ja see on tekitanud sihukse aru saama, et et need ained lihtsalt moonutavad meie tajusfääri ja kõik on ja sellest tuleb see kõik see mõnutunne või sihukeste huvitavate asjade nägemine ja nii edasi. Aga võib näha ka teistes mehhanismi, mida ta maas joon ära näidanud on see, et inimese emotsioonid ei istu ainult peaajus on, aga nad on kogu kehas. Ja kuna informatsioon liigub läbi nende neuronite, kui inimene võtab mingit ainet, siis nad tekitavad temas emotsiooni. Jälle me jõuamegi sinna juurde, et see aine tekitab emotsiooni. Emotsioon vabandab väge. Vägi oma seisundi muutumiseks. Tundub väga väga loogiline mehhanism. Et need on need kolm põhikomponenti eesti mutt seisundi saavutamiseks, mida mina olen leidnud ja võib-olla veel majja. Nüüd tegelikult väga niimoodi skemaatiliselt maalib puutasingist teadvuse muutunud seisundid, kuidas saavutatakse, millekski saavutatakse, põhieesmärk ongi kriiside ületamine on tänapäeval linna siis kas ma võin neoon sinna tuua juurde, et on üks eesmärk tulnud veel juurde, see on siis teadvuse muutunud seisundi tarbimine. Ja no ma ei tea, kui õilis eesmärk on, igasugune narkomaania on tegelikult vangemis, refleks on, järelikult meie keskkond ei rahulda meid valmistab meile kannatusi, tahame sellest vabaneda. Niuksed, narkootilised ained on kõige hõlpsam viis meid vaeva nägema. No pane siis talveni või tablett keele alla ja tulemus on käes. On otsapidi seotud muidugi sellega, et meid, meid harjutatakse tarbima. Aga mul endal on isiklik tunne, et see on kergelt tupiktee. Küllalt on jälle paar aspekti, kus ma vahepeal üle libisesin sujuvalt üks on see, et need teadvuse seisundid muutuvad meil kogu aeg. Tegelikult Me õppimisprotsess Algne õppimise protsess, läbitunnetamise, asja endast läbi laskmine toimubki teadvusseisundi muutuste peale. Sest tegelikult ütleme ma ei tea, kas te olete nõus, ei ole, aga, aga õppimisel on kaks aspekti. Üks on see teatavaks võtmise aspekt. See, kus sa õpid endale pähe mingid faktid, faktiteadmine, sa võtad teadmiseks Visnaskemaatiline ja seda ütleme, infokogumit infotasandit kasutades võib tihtipeale sattuda siis sedasama natsionalismi ratsionalistlikovi interratsionaalse iseloomu tõttu võib sattuda ummikusse. Ja teine on kogemuse põhine teadmine mis on meil niivõrd sees, et, et me kasutame seda juba tihtipeale väga loomulikult muutub osaks intuitsioonist näiteks ja igavene kogemus ja kogemusega kaasnev info. Pea alati tekitab mingit emotsiooni, mis mingit suhet, iga situatsioon, kus me oleme näiteks tekitab suhte, me peame paratamatult võtma aktiivse hoiaku mingi olukorra suhtes. Eriti, kui ta on lummutadekstreemsemaksime taolist siis on teada, et ju mitte ainult otsuste vastuvõtmise võime. Ega see kallak, mis suunab otsuseid vastu võetakse, ei sõltu emotsioonist, vaid ka mälu. Kui te hakkate meenutama kooliaega, siis millised olid kõige Kunnas, on õpetajad kes panid meid mingisuguse asjaga naerma ja siis sellesama impulsi sees tundsid kohe vajalike info kätte, näiteks minu matemaatika ja füüsika on näiteks, on puhtalt selle peale üles kasvatanud sead, õpetajad. Samamoodi paljud inimesed ju esimene kogemus mingi teise inimesega vajutab pitseri edaspidisele suhtlemisele ja otsuste tegemisel inimese suhtes, näiteks emotsioonid on alati mängus. Miks ma selle aspekti nüüd sisse tõin selle emotsiooni aspekti, et me kasutame teadvuse seisundit pidevalt neid muutusi ja sama kogemuse tekkiv emotsioon, vallandub, vägid, seisund muutub, tekib bakterile, teadvusseisundit meie, kas teadlikult, kui palju, kui palju keegi kui või ebateadlikult Nende kahe seisundi vahel või seal saadud informatsiooni vahel käime mingeid tõlgendusi, struktureerimine seda informatsiooni ümber, infotöötluse impo kujundus toimub ja selle kahepeale kokku me teeme, nii et kolmandat, seal see lisaväärtus, see ongi see, mida me õpime. Hermeetiline meetodeid, millest on palju kirjutatud. Selles mõttes infokujundus ongi tegelikult informatsioonilise uue lisaväärtuse tekitamine. Ruumi, siseruumi ja välisruumi pingestas semiootiline vingerdamine. See ongi see, mida nimetatakse, ütleme, kultuuriessents pidevalt kurvastavad, pingestatud ruumi enda sees ja enda ümber lisab talle niisugust väärtust. Ja selline kogemuse kaudu õppimine ja selle õppimise teadvustamine ongi üks osa loodu protsessist tegelikult. Nüüd kui me jõuame nüüd siia tagasi selle teadvuse muutunud seisund tarbimise koha peale, siis noh no olgu, mängin seda binaarselt, opositsioonimäng on ju, et talluvusta dolomiidi vastand on ju üks vastand on tarbimine. Ja meie ühiskond on tarbimisele orienteeritud, palun seda soodustab see rahamaailm ja suurkorporatsioonid, kes vajavad toodangut tarbitakse üha rohkem toodangu saaksid üha odavamalt toota, tähendab seda, et niidetakse üheülbaliseks loo suhtlemine, ei, samal pingestamine, erinevate sihukeste tasandit, erinevate mustrite loomine, see on maailma keerulisemaks. Sellises maailmas on, on tarbimisharjumusi väga raske tekitada ja kujundada ergutav man teha lihtsamaks. Järelikult et tuleb ka seisundit standardiseerida ja sealt tulebki inimene on harjunud tarbima ja siis talle lükatakse ette siis selline mõnus keemiline abivahend. Või nagu ütles, et mõnus rütm, onju, sest mina muusikatööstus teeb tegelikult kogu see räpp on tegelikult, mis ta on, ütleme aafrika traditsioonist muusika koalitsioonist välja tulnud selline modern, töötus iseenesest on ta väga hea, on ju, küsimus on, milleks seda kasutatakse? Seda ei tunnusta, et kui ütleme mingi noor inimene nädalavahetusel lihtsalt mõnu eesmärgil ennast sellise samonistliku algoritmi järgi tehtud muusika saatel transsi tantsida. Šamanismi puhul on selline asi täitsa, ma olen professionaal, tuletan meelde, kes täidab oma sotsime liikmete tellimuse. Molu pärast seda ei tee, pigem väldivad seda, et mul oleks sunnitud. Ja see on see, et ennast viietud ja nii-öelda teise teadvusseisundisse viiakse ikkagi ainult häda sunnil, täpselt nii, kriis tuleb ületada mingi vastus mingile küsimusele tuleb leida. Loo tegevus, luuakse uus seos, luuakse maimu, lastakse uuesti jaburalt ümber sellisel moel, et seda institutsiooni seal ei teki, enam ei ole olemas. Sellega lahendatakse ka see algpõhjus, mitte lapita tulemusi, nagu meie üsna tihti levinud kontsept, nagu ette näeb. Ja selles mõttes lihtsalt mõnu pärast võtmine on, on puhas tarbimine. Ta juurutatud sellega, et meie lääne ühiskonnast ma ometi peab tarbima asju, mida toodetakse üha suuremas koguses ja mida ühtemoodi asjad on, seda parem on. Seepärast tulebki loost ära kaotada, et inimene enam ei oleks nõudlik. Ööülikool. Siin tulebki seesama see uus terminiga paar mängu, et on New õitš. Millest see tekkis, tekkis ju sellest, et kui suur lillelastelaine mööda sai ja, ja tegelikult oli lasteaias alguse saigi tegelikult kui kaubandusliku maailma inimesed avastasid, et, et inimestel on mingi tarvidus mingite selliste asjade järele sõnal kultuuride väljendusvormide järele siis nad kiiresti tihti välja sobiv nähtus rebiti kultuurikontekstist välja, pakiti ilusti ära mõnusalt niimodi. Ja anti, palun teile niisugune ilus karbikene. Üks dollar, palun. Esialgu tundub, et nagu kõik on rahul, et kaupmees saab oma raha ja tarbija saab oma rahuldus, aga on see häda, et kõik sellised asjad nad on ju oma vanast tuurist välja kistud orgaanilisest kultuurist. Kujutage ette, et teil kistakse välja neer või maks, onju, ja siis. Väide on see, et, et ükski nähtus, kui ta on oma kultuurikeskkond välja kiskuda ei püsielujõulisena, ta ei kanna väge. Ta on tegelikult nagu surrogaat. Umbes niimoodi teie tahate suhkurt, endakse sahhariini. Meest ei suits rääkidagi. Selles mõttes noh, taid hoida leiuasemel saepuru ja kuna me arvame, et me saime leiba, sõime saepuru, kõht jääb tühjaks, on esimesse üha rohkem hele tarbimisharjumuse genereerimine. Süvenetakse tegime ikka see janu, taltsutamatu nisu. Ma tahan ning negatiivseks seda pilti keerata, sest on olemas paar Neusamonismivoolumis tõesti, üritavad niimoodi heauskselt rikastada lääne liina kultuuri. Näiteks Harneri meetodi kasutajad usuvad sellesse, et, et selle meetodi kasutamine rikastab nende elu tõepoolest haarneri meetodi šamanismikursustel käib väga palju loovinimesi just linnakeskkonnast, kes otsivad siinse taas oma uut pingestatust. Sest me teame, et vanade töö valem on ju, et töö võrdub pinge vooluringi otstel, kui mõtleme elektrivalemi, näiteks. Et kui meil ei ole semiootilise pingesugused meie ümber liiandatust kõik on ühtlane, kas ütleme mingi vormi monokultuurse poolest või on lane siukse kaootilise eklektika poolest, millest no paraku linn on jõudnud sinna, seda olime siis inimene otsib ivaim, otsib liigendatust, eristatust või noh, mille pealt saab. Rahuldus tegelikult aga, aga samas see kõik on vajalik nii-öelda töö tegemiseks. Lisaväärtuse tekitaks inimese jaoks. Ja see Neusamonismi erinevad vormid võivad pakkuja tõesti seda lugu vihikusse, kellel on vajadus. Ja selles mõttes ma ise toetaksin, et parem inimene mingu siis sinna trummiringi, kui hakkab kasutama mingisugust keemilist abivahendit. Aga nähtusena on ta ikkagi. Kui ta nüüd ei sulandu uude kultuuri, siis ma räägin siirdamise Estonia stsineerija siirdutakse teise organismi. Aga seal on väga pikaajaline protsess. Et juueysi mingi nähtus muutuks üle etnoturismiks. Seda ma ei usugi kunagisest noh ikkagi võõras fantaat olen ma tõin sellesama etnoturismi mõiste sisse, nagu turism on tiba teistsugune. Meetod on see, et vanad Raissa kultuur seda iseloomustavad ju samas mingine pingestatus. See pingutus on, allub mingile mustrile, kaalsetele, mustrid, selliseid, selliseid süvahoovused, selle väljundvorm võib olla suvaline, see on sõltub ajastust, tehnika, arengust, millest iganes, aga, aga needsamad seosed. Ja ma tahan väita, on see, et, et samas korrastav suhe ja selle keskkonna inimese vahel tasakaalu leidmine on selliste on sündise kvaliteet, kuhu skulptuur võiks jõuda. Vormid on erinevad. Samamoodi me ei saa näiteks meie esivanemate kultuuri hinnata karuäke pasla kultuuriga, nagu noor esindada tegi. No tulemus me näeme praegu Noor-Eesti ideoloogiale ja selle rahvusromantilises, mille ülesõidud Eesti lagunenud kildudeks igaüks paneb oma rida, on valitsus, ei hooli rahvast, rahvas ei saa aru, mis toimub, on ju omavahel kakeldakse ühistööd, proset ei ole, mõned üksikud teevad talgutraditsiooni. Seda identiteet on kadunud kultuur Uniteedi alusel. No seda, et mingil ajal visati koos pesuveega laps välja. Öeldi karuäke, lib, vastlakultuur. Aga oli kinni haaratud mingis vormis. Aga samas ei sisu see suvekeskkonnaga mingite inimese emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamise vorm ütles omad mustrid. Ega neid naljalt ei nähta ja noh, selleks peab olema viis vahel võib-olla tõesti kudurieerus lehma ja. Ma tuleks tavalisele loomuse juurde, tähendab seda, kuivõrd laskma seda linna, kultuuri, keelt, šamanismi Ligiga see nähtavasti ka sõltub sellest loovuse tahke jäikuse vahekorrast, aga linnakultuuris endas loovuse mõiste parasjagu muutunud, nii et noh. Ma eeldan, et need naljalt ükski inimene teadlik inimene ei hakka šamaani mõtestama teenuse pakkujana. Aga noh, näiteks linnakultuuris on suhtekorraldaja juba suhteliselt peetud loovaks ametiks. Kas sina nimetaksid šamaani rahuliku südamega suhtekorraldajaks, näid? Võib ka nii öelda, kuivõrd Korla suhteid jumalate muhelema inimeste maailma vahel. Aga teenusepakkujaks nimetataks? See sõltub vot ega nähtused iseeneses on sellised, nagu nad on ju meie anname neile miinuse varjundi või, või väärtushinnangud. Et nagu ma selle siukse akadeemilise definitsiooni juures rääkisime, et, et ta on professionaal kes oma soosimine kaaslaste huvides. See ju tegelikult hea tahtmise korral võimaldab meil näha seda teenusepakkujana. Ta saab sellest mingit tasu. Aga siin on nüüd väike erinevus, on see, et reeglina on teenusepakkuja meie, selles kaubanduslikus rahale orienteeritud maailmas teeb asju raha pärast tähendab kasutamise raha, kui materiaalsete hüvede ekvivalenti on ju siis šamaan ja selline maastaga pillimees, nemad tegid asju raha eest. Ei küsinud, neil anti. No see ongi, ütleme, tõelise kunstniku ja loovisiku. Ja sellise liinitöölisi erinevus on see, et kunstnik loov inimene ikkagi teeb asju raha eest, liini tulin, teeb raha pärast. Noh, see on asi, mille üle tasub mõelda. Ati hoiak, hoiak kohe mõjutab ka väärtushinnanguid ja seda maailma, kus me elame, seda suhet maailm. Kuidas mingit tulevikku Õnguid, et kas teadvuse muutumine või isegi kuhugi vaimude ilma minek muutub laialdasemaks, kas tekib mingisugune massiturism kuhugi vaimsetesse dimensioonid? See on hea idee kõrva taha panema hakkama teenust pakkuma. Jah tähendab selline massiturism, praegu toimubki tegelikult süstolviini. Selles mõttes. Ta ei ole šamanism, aia ta kasutab, ütleme sama mehhanism mida, mida, mida šamanismis tarvitatakse. Narkomaani vorm, mängurlus, mehed, kes kasiinodes oma oma rahad mastaabis töönarkomaania ime ja pagenud võimalus. Aga minu arust Humaniora, ütleme tänapäevasel linna ühiskonna narkomaania puhul tulekski nagu mõelda selle peale, et noh, see Osamon, isi probleem, sammunistep loovad tööd oma tootsime kaaslaste heaks, onju et meie ühiskonnas on pigem mäda, kui inimesed peavad põgenema, siit see oli kuskil teha, aga see ei vii kuhugi, väljend? Ei noh, selles mõttes, et tegelikult inimteadvusele nähtavasti ükstapuha, kas ta põgeneb hüüdeid graafiliselt ühest punktist teise punkti või ta teeb seda oma sisemises. No olgu, ühest küljest on reisimisvõimalused suurenenud, midagi, aga, aga teisest küljest jälle materiaalsed ressursid võimaldavad võib-olla kiiremini saavutada, selle sisse pole rännakut ja eks seda kasutatakse rohkem ära, aga minu arust juur on ikka seal, et, et need on kaks asja, et üks on see, et, et inimesed pole rahul oma keskkonnaga ja teine Nazca loovalt sellest välja tulla ei oska oma keskkonda enama enam liigendada muuta pingest seda teha elamisväärseks. Tarbimisharjumus pluss rahulolematus keskkonnana. Jaalne alus, kas see on seesama, et inimesed praegu on oma elamise kuhjanud täis igasugu asju ja selle süsteemi korrastamine nõuab need lihtsalt nii palju energiat, et nad on tõesti jõuetud. Ma arvan, et see ei ole ainus asi võib olla see, et nad elavad liiga üksteise kukil, hingamisruumi on vähe. No me ei tea ju selles mõttes, et mõnes kultuuris võib-olla see, et elatakse liiga tihedasti koos, võib-olla ei olegi probleem meile, ma kardan, et on metsarahvas täie siukse taustaga. Võib-olla sellepärast need asjad siis nagu sinna vahe tekkivateks püütakse mingit distantsi luua teistega ikka ja siis nagu kuhjatakse niimoodi mingisuguseid. Jah, aga sellega ahistatakse jälle omakorda oma oma isiklikku ruumi on ja see on nagu enda patsipidi välja tirimine. Aga selline aimdus, et selline praegu kultiveeritud väärtussüsteemid stiilis mul on rohkem dünamiiti maailma ei, ei ole eriti produktiivne, tegelikult meil minnakse ju see kvantitatiivse või kogu sellise arenguteed kiiremad autod osaliselt kiirusekiirus suureneb, on ju, meil on võib-olla mugav vanad majad, aga saab ainult pisiasjade, ütleme kumulatiivselt kogunemisel toimunud asi, et tegelikult inimese vaim või ütleme, teemadeks emotsionaalsed esteetilised vajadused, ruumi korrastada natuke, teisel alusel jäävad rahuldamata pingestatud seisund häbekule kuhjame majja kokku erinevaid asju, nagu hõlbustavad meie elu on ju seostamatult koos efektiliselt siis see suurendab ju ruumi. Entroopia tegelikult tekib müra, tekib kaos, tiimi orienteeru ei tunne ennast hästi. Seesama jaapani minimalismi eetikas on tegelikult on tulnud ka sellest vajadusest korrastada ruumi niimoodi, et inimene tunneks ennast harmooniliselt. Ja meie areng on lihtsalt lahe. Ühiskonna areng on läinud selle esemete arvu suurenemisel ja nüüd on ringiga mingi taluvuslävi on saavutatud. Ringiga minnakse nüüd sedasama kaose uuele korrastamisele. Et pigem see, mis meie tralis aastalt toetatakse, üle võtta ei ole mitte copy paste meetodil üle võetud narkootilist ainet, ta hävib tegelikult tarvitamise mehhanismid või kopika eest meetodil. Hinnang tallab vastlakultuur karuäke vaid pigem peaks sealt nägema seda suhet. Et seda, kuidas inimene oma eluviiside ja igapäevase toimimisega sedasama ruumi lasteaia pingestab ja loob sinna sellist väärtust, mis teeb õnnelikumaks ette, peaks olema sellele tähelepanu pöörama ja selles valguses ma ei ole veel eriti optimistlik linna kultuuri-kultuuritaseme suhtes. Adi. Ülikoole. Ööülikoolis oli külas etnoloog Anzori Barkalajal. Loengu teema oli šamanism kui informatsiooni kujundamine. Meie saated on eetris laupäeva õhtuti pärast kellakümneseid, uudiseid vikerraadios ja pühapäeva õhtuti kell 11 klassikaraadios. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2001.