Ahoi kõigile ja häid jõule. Meresaade hoi, mis kestab Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel täna esimesel jõulupühal jäämurdja Suur Tõll. Vanade meremeeste jõuluõhtul. Suur Tõll seisab ikka veel Paljassaare sadamasopis teise laeva pardas laevatekil ja vantides vihiseb talvetuul. Laevasalongis on mõnus ja hubane. Jõulupuu ja küünlasära, jõuluvana, jõululaulud ja jumala sõna. Kõike on vana laeva vana pianiino taga istub suure Tõllu klubi auliige. Therese Masing raide. Siin jäämurdja Suur Tõll olete teie kahekesi, vaimulikud tähendab need, kes esindavad kirikut, et meil emissiooni peasekretär pastor Jaan Jaani ja assistent Lauri Soone. Kuivõrd usklikud meremehed on seda väga raske ütelda, kui usklikud nad olla, aga samas võib tõdeda ka seda, et nad ei ole meid ära põlanud ja eriti suure Tõllu kapten ja meeskond on mind kutsunud juba kolmandat aastat jõulupühade ajal siia suure Tõllu pardale. Me oleme üheskoos laulnud jõululaule ja mõtelnud jõulumõtteid. Sellel puhul olen ma ka täna seinad jagada suured ellu meeskonnaga ühist rõõmu. Te olete suhteliselt noored mehed, olete merd sõitnud. Kahjuks ei ole nii palju saarte vahel pikka reisi ei ole teinud, kuid mingil määral merega kindlasti seotud pikka aega olen rannas elanud. Ja usun või tahaks loota vähemalt, et mõnda meremeeste probleemidest jagan lisaks püüame siis kahekesi nii palju kui meil jõuda. Ta on käia laevade peal, aidata siis igakülgselt meremehed oma hädades võõras sadamas ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Teie ülesanne ei ole mitte ainult jumalasõna kuulutamine, vaid see on palju laiem, see on niisugune hinge harimine vist meestel jahvast sugune hingehoid ja hingehoiu all ma mõtlen seda, kui vasall meremeestega igapäevast juttu ajad ja meremehed oma loomult küllaltki kinnised ja meie ülesanne on see, et nad pisutki avaksid enda hingemaailma siis ehk on nendel ka kergem elada ja tehasest pikad reisid, mis meremehe ees on. Eks tal hinge sadestub ikka nii ühte kui teist. Teise olete merd sõitnud, käimale märg näinud, sellega piirdub. Me teame, et meremees võib olla ka niisuguse avara hingega ja sageli isegi ülemäära lõbus. Me teame ju valt juttusid ja omast käestki näinud. Kui mehed merelt tulevad, et siis nad kuidagi liiga lahtised, isegi loeksad on ängist pääsenud. Aga, aga kui me oleme seal mõnda aega kalda peal, siis ta kipub jälle peale tagasi ja kui ta mere peal, siis ta kipub kaldale tagasi, et temas on nagu kaks poolust. Ja see poolus, mis teda maa peale kutsub selle pooluse juures me tahame nendele abiks olla. On teil sellel jõulu esimesel pühal midagi meremeestele kaasa öelda, siin sellel legendaarsel jäämurdja Suur Tõll? Soovime kõigile meremeestele nii neile kellel on võimalus olla kodus omaste keskel, kui ka neile, kes on, said mere peal soovida häid jõulupühi ja õnnistusrikast uut aastat. Ja kui kellegil on rajasid probleeme, need võivad pöörduda hästi kare Nissani poole. Ma vast enam ei oskagi millegiga täiendada, kuna ülemus ütles selle väga ilusti ära. Ja tähtis on jõulurõõm ja jõulurahu kõik sinna juurde kuuluvaga, et mees tunneks ennast ka edaspidi hästi. Annaks seda jõudu ja tahet edasi merd sõita. Ma usun, et jõuluaeg on aeg, kus, kus ta saab selle üle mõelda. Meremeeste jõuluõhtu siin suurel põllul on üsna omapärane ja teie, härra Lembit viider, olete siinsamas selle Tõllu peal ju teeninud või tööd teinud, ma olen seal laos küllalt. Millal see oli? See oli 1900 48. aastal. Aprillikuus anti korraldus võtta üle Suur Tõll sõjaväe käest ja läks abilaevastiku alla. See oli ikkagi Vene või Nõukogude Liidu ajal komplekteeriti uut meeskonda Ta laeva jaoks ta mind määrati ka siia laeva ja me võtsime sõjaväelaste käest selle laeva vastu ja siis hakkasime iseseisvalt sildujal tüüele. Laev oli siis ikka täiesti sõidukõlbulik ja ega ta teda veel rüüstatud ei olnud, ei olnud, kui kõik oli korras, kõik oli isegi peo Petlemma, et laev oli niivõrd korras, nagu ta 40. aastal üle võeti, sõjaväe kätte, laev oli säilitatud. Kas te sellesama laeva pardal olete ka jõulusid vastu võtnud? Ma usun, et siis jõulusid ei tohtinud üldse pidada, aga Lähme pardal meel on olnud küll elanud üle jõulud ja näärid. Aga need juhtumid, see on jälle omaette naljakas lugu. Me olime kroonlinnas, andsime sõjalaevadele auru, meil oli küljes neli sõjalaeva ja me pidime alustama. Seisime Kroonlinna sisesadamas kolmeismintsidoki juures kroonilisi miskine, imelik luukujund. Ühelt poolt tuuled, tormid, siis ei ole joogivett kõikjal soolale, meie olime masinas ja siis katlamajas tööl. Ja kogemata leidsime, et see kustumise aeg seda vere üle poordi veega läks. Suvi oli male. Me võtsime, jõime merevett sealt väga palju, väga ei olnudki möödas, kui 40 meestri laevalt maas. Kõik haiged, kiirabi tuli Türgi ja viis minema, koolina sai Avaigla, kes teil lubas vett juua üle pordi. Magedal hea Neeva vesi, öeldi meile, et kolme miljonilinn on tagaohu, krooniline on teineteist. Ja et ei võta üle poordi vett, seda ei tohi juua. No siis olime 12 päeva haiglas ja sinna sisse sattuski. Jõulud ja näärid, jõulunäritu linde ladva Kroonlinna sõjaväe haiglas haigla inimene välja ei saa. Valve oli sees, aga meie sattusime eestlased 12 või 14 meest ühte palatisse. Tervis on juba korra välja lasta ja mina võtsin, panin haiglariietes õhuakna lahti, ma ronin sealt välja. Lumi maas, ilusti vaikne oli, aja kukkusin minema tehase Voluma laeva. Sest meil laevas raha ei olnud mitte midagi paningi hirmsa vabadussõjaväepatrull tulid kahtlema haiglariietes mees tänaval Louis ajab mulle järgimina Jes Talebani tehase väravast sisse, ruttu omal ajal püüdsid vista kätte ei saanud laevas, ma panin omale vormi selga ja võtsin raharia, läksin poest läbi, võtsime siis vastavad asjad ja Brin tagasi koperdasin, hakkavad, hakkad lastest sisse. Sealt meil siis oli olemas pudeli viinapudel, veini, kaks pudelit õlut, umbes kiluvorsti, valge sai uksed, panime kinni, laud lahti. Meil hakkaski jõuluõhtu, aga öösiti nagu sõjaväe haiglas, käigu kontroll. Õhtul kella 10 paiku võib kontroll siis mis asi see on, kust mehed lõbusaks sedasama ilmas? Palju meil vaja oli? Oma välja midagi tulnud, kõik läks ilusti ja kuna me ei olnud sõjaväelased, vaid tra isikud Medvastiivsust lahti garantiiaegse läbija, läksime laeva tagasi. Sellega lõppesidki meie jõulud. No te olete ikkagi meremees, jah, ma märtseid 46. aasta novembrist kuni kokku 38 aastat. Te olete valu ja vaeva küllalt näinud küll ja küll igasugust. Kas on juhtunud ka mingisuguseid teisi jõule, kas merel olles või teised jõulud olid mulle kalalaevas. Meie olime sel momendil Ameerika rannas seibol panka, Anisceneks madalik, seal seal seisval majake, Saaria, viitsibeeringu, kala, meil oli kaasas kuuseoks aga mitte kuusk, seda ma ei mäleta, kust me saime, kas keegi võttis kaasa või kuskilt anti veel paari pealt. Meie merele läksime ja siis oli tükk maad varem ei olnud jõulus, jaga, kolime kolm või neli kuud juba ära, siis tulid jõulud peale oliiv merel, nagu meil mees ka on neli-viis eestlaste, ülejäänud olid siis teised mehed, keegi sisest rõhku pand. Aga meil oli siiski kuuseoks olemas ja tegime Leima õlut, kuivatatud leivast tegime õlut, pärmi suhkruga, kellel oli valus midagi kaasas, tuli ilusti ära teha õhtu kella üheksa 10 paiku kohaliku aja järgi kuuelt laevadelt lõppenud võrgudel uuesti sees, siis kogusime kahjustusega, kui seal kuus-seitse meesti tekkivama, kalja vutti lahti ja hakkasimegi pidama jõule. Vaat siis oli meil kapteniks Grünberg Arnold, seal kangesti oli jõulude kyljes kinni, siis olen mina ja siis seal teised medal jäi siiski väheks. Tookord pahaks ei pandud, vann ei pandud merele ja merelt tagasi, mis seal toimus, see kellegi asi ja kui me olime meie käest, tähendab, et mida rohkem oleks Sult tonni. Vaata siin suurel põllul kokku vanade meremeestega ja ja niisugune jõuluõhtusugune, südantsoojendav asi, vanad meremehed kokku tulevad ja meenutavad, mis kunagi elus tehtud ja nagunii-öelda pensionärid ja saame kokku, siis on tõesti huvitav. Väga palju mehi on ju erinevates kohtades sõitja siis kui kohtus, siis ikke üks räägib ühte, teine teist ja kihvt silmust, teises, hoopis teise maailma kandis sündmus, see on huvitav. Aga tol ajal, kui me nooremad olime, sõitsime ega siis ei oskanudki rõhku panna, siis on igaühel omad mured, omad käimised, oma tulemised, kui kokku saigi, aga siis need laevad ja nii arva, kohtusid, kus on välismaal kohtadelt sisse ei tohtinudgi rohkem kui tere ütelda. Aga kui kodumaal kuskil sadamas kokku sai, siis oli selge, et sa ei peatudki mere moodi asi. Jäämurdja Suur Tõll, kapten härra Olaf farma ja kapteni vanemabi härra jaakaitaja põlised meremehed, merd sõitnud mehed. Küllap teil tuleb mõndagi meelde jõuludest ja jõuluõhtust, mida te merele olete Te pidanud vastu võtma või tähistama mitte nii nagu praegu, kus meremeeste seltskond on siin jõulusid pidamas suure Tõllu salongis. Ja meri on olnud alati karmi meremees, on alati jõuluõhtut pidanud. Mitte mingisuguseid jõu õhtuks, kus meremees on istunud merel oma kajutis tööpostil vaikselt, mõtlen nende peale, kes kodus on. Ja alati on ta soovinud jõuluõhtu saksa oma lähemate armsate keskel viibida. Kont, meri nõuab oma, merel on omad seadused. Ja tuleb meelde paarkümmend aastat tagasi või pisut üle selle, kui tulime võõrast sadamast koju. Mina, kui kapten rutasin, palusin mehi. Mehed, andke masinale, mis masinale anda võib. Et saada koju kogu aeg, tüürimehed iga tunni tagant paari tagant kantsimule ette. Kapten, nii palju on läbi sõidetud, jõuame, jõuame koju. Jõuluõhtu jõuluõhtuks oli 24. detsember hommikukellaga saama juba 16 paiku. Merel läheb see aeg pimedaks. Olime niinimetatud koduväravates, olime Naissaare juures. Korraga tuli raadiogramm. Radist tuleb ylesse kaptenisilda, ütleb kapten. Vaatan solistile otsa, Radisson väga tõsine radist oli ka eestlane, ulatab mulle raadiogrammi raadiogrammis käsk. Pakri tuletorn traavers siis. Laev on sattunud merehätta. Tuleb minna teda päästa. Arvestused olid tehtud kõik selleks, et jõuda õhta koju. Mõned laevaga vormistamise ametialased õhta 20 paiku, et olen juba kodus. Mind ootas too aeg vanaema, väike tütrekene abikaasa muidugi tekkis niisugune tunne, et ma oma elus pean tegema 100 80 kraadise pöörde. Ilm oli läinud tormiseks, kuskil keskpäeval oli tuult meremeeste keeles öeldes seitse, kaheksa palli selleks ajaks oli juba täis mõru, väljas 10 12 palli oli tuult. Laine käis väga kõrgelt. Laine kõrgus oli kolm, neli meetrit oli laine kõrgust. Ma võin siin kohe korralduse meeskonnale avariiolukorraks valmis olla. Kõik mehed, tekki, kes on vaja masinasse, topeltvaht ata oli sattunud toeg, alles hakati kasutama neid veealuse tiibadega kiirlaevu ja see laev oli läinud katsetustele pannud omale täiskäigu peale, laine oli liiga kõrge, tema jaoks löökvasta tugevalt lained täiskäigul viis selleni, et kohalt liikusid ära laatorid, laev oli elektrivarustusega laev sellega peamasinad läksid tal rivist välja ja laev jäi tuultes triivida ja triivis teda Naissaare põhjapoolsesse otsa karide peal. Enam ei olnud mitte see, et masinale täistuurid peale panna ja jõuda koju jõuluõhtut pidama. Vaid küsimus oli juba inimestes. Küsimuses oli materiaalsetest väärtustes, siis hakkas sadama lund, blokaatorid ei näitanud selleks, et täislaeva, siis 100. olevat laeva, näha saime raadio sidedamaga, palusime veel lasta rakette täpselt tema välja sõita ja sellel oli läinud ka teine laev oli läinud teda laeva aitama päästma teisel laeval juhtunud õnnetus, see, et tormituuled olid kusagilt ära kiskunud, kalurivõrgud revolined, kalurivõrgud omale laeva kuruvisse, tõmmanud sellega kiirus tema kinni ja korraga oli juba kaks laeva merehädas. Kuidas öelda, et kas meremehed tunnevad hirmu? Ei tea, kas see on hirm või niimoodi endale oli see kuidagi normaalne, normaalne olukord, kõik närvid ja mõtted olid ainult sellele, kuidas päästa sealt inimese, kuidas päästa need kaks laeva, aga kui vaatasin, kuidas teine päästelaev ulpis seal kõrge laine peal, siis tekkis küsimus, et huvitav, et kas ma ise ka niimoodi, kas meie laev ka niimoodi Ulvi kell oli siis juba 20 paiku, kui me jõudsime sinna, alustasime päästetöid, vaev, see suhteliselt oli väike, millega meie päästsime. Mehed olid kuskil vööst saadik laines, mis oleme uhtus, saime päästetrossid pealetaud ja võtsime kaks laeva, võtsime omale puksiiri vastu lainet, Me või külgelained ei saanud tulla, kuna oli vesti tuurse, tähendab, läänetuul oli, see oleks meil olnud pool külje pealt. Me pidime tegema suure ringi, et võtta see niimoodi, et laine jääks meile taha ja jõuluöö möödus sellega. Me tulime kõrge laine peal ja hommiku kell oli kuus, kui me jõudsime Tallinna sadamasse. Tallinna sadamas, oli niimoodi, palusime, tuleks teine Puksari aitaks meid Öeldi, et ei ole Niukest bokserid teda saata niukse tormiga välja, tulime siia niinimetatud uute kalasadamasse, siis alles sadamapukk, seid saivad meid aidata. Ja lõppude lõpuks see oli jõulu esimene püha. Kell oli üheksa, kui me saime kai äärde, siis oli meeskond kõik nii ramp raskelt väsinud. Küsisin, kas mehed lähete jõulud pidama. Suurem osa meestest ütles, et ei, puhkame mõne tund. Ja siis alles läheme koju. Nii et see oli üks jõulu TÖÖ, nimetatakse rahulikuks, vaikseks ja õnnistatud tööks. Aga oli teine asi oli rahuldustunne. Et said inimesed päästetud, sai, saavad päästetud ja oli rahust tunne, et on tehtud see, mis üks meremees peab tegema. Kui sageli meremeestel on nii, et nad jõuludeks koju ei jõua? Kui on meremees sõitnud 30 aastat merd siis sellest võib arvestada seda, et viiel juhul Proua Therese raide, te olete siin suurel. Tõllul sagedane külaline või päris oma inimene, no nüüd on juba muutunud, no ma olen tegelikult auliikmeks võetud siia. Ja see juhtus niimoodi, et üks meie Tõllu härra Sepp on ühtlasi Kirovi kalurikolhoosist pärit mees ja mina töötasin üle 10 aasta Kirovi kalurikolhoosis, oli seal solistide ring ja eks ta mind seal koolis ja kutsus mind oma ringi liikmetega siia kontserdile. See kontsert meeldis kõikidele, aga kuna ma valdan nagu kahte ala, nii klaverit kui laulu, siis oli mindi vaja rohkem pianistina ka, kui, nagu te täna kuulsite. Kas olid pidulikud õhtud, kas isamaalisi laule või jõululaule ja neid tuli vaata ja pääsed, andsin kontserdi ja nii nagu annan, pole saanudki muidu läbi, kui ka tuleb ikka tulla, aga muidu meremees või veega otsest sidet ju ei ole eluaeg olnud? Ei, ei kahjuks mitte kuigi ning meri tõmbab ja kui suvi tuleb, siis ma olen haige kui päike. Paistab, et ma pean kuidagi linnakivide vahel olema, aga suvila on mul ka kahjuks mitte mere ääres. Söö legendaarne jäämurdja Suur Tõll on mitmeti tähelepanu väärne, praegu ta just alles mängisite sellel klaveril, mis on kaastatiinis ehitatud ja see klaver on täpselt või pianiino, on täpselt niisama vana, kui on see laev, isegi üks aasta vanem ja tema on ju kõik need valusin läbi teinud, nagu ma olen kuulnud, et ta on olnud ju Leningradis või kroonlinnas ja seal on ta hästi halvasti kohelda, saanud must pesu seal sees olnud ja ma ei tea, mis vilja veega täidetud ja ma lausa imestan siiski, et enne kui me läksime siin vahepeal kotkapäevadele, siis sai ta nii-öelda häälde pandud ja maju demonstreerisin täiesti kolm päeva hommikust õhtuni seda klaverit, sest kõik soomlased ja üldses Eskursanditki peale tulid. Küsisid, aga kas see klaver mängib ja ma pidin siis demonstreerima, ta tõesti mängib ja ta kannatab väga ilusat mängu, aga no praegu antud juhul, kui me praegu mängisime, siis on ta natuke häälest ära läinud ja eks ta nüüd vana ole, aga ta, ta peab vastu ja ma olen palju hullemate klaveri peal mänginud. Peremees töö, jõuluõhtu, see on siiamaani meil justkui tundmatu asi, vähemalt 50 aastat pole niisugust asja olnud. Nojah, ega vist, sest ma olen kahe nii-öelda selle vana kooli inimene ja eks minu laulminegi, eks minugi suu suleti ju aastakümneteks. Seepärast, et ma olin ka selle aja inimene, siis minu esimene õpetaja oli ikkagi Milvi Laid, kõnni võtta. Kes mind lapsena viis teatrisse ja võttis käekõrvale ja ja sealt, eks, ja kui ma operetti tegin, siis oli nüüd Agu Lüdig kes mind kaitses seal, aga kui teda enam ei olnud, siis ütles Lauter, et me ei saa teid kahjuks kasutada, kuna te olete nagu vini operetist välja karganud ja lasti mind lahti. Ja siis oli mul pahandusi siin-seal, sest ma laulsin võõrkeeli ja see ei meeldinud ja siis siis tänu tänu sellele ajale nüüd jälle tagasi on vabadus tulnud, siis hakkan nüüd vanast peast laulma, aga väga südamlikult kõlaks lauljuši vanade seinte vahel, millele on omandanud värske ajalugu ja nüüd mitu ajalugu saab kokku ja tekib hoopis midagi muud. Teine õhkkond. Üldse, tähtis on publiku, kellele sa laulad ja niuksed, vere mehed tahumatud, võib öelda praegu need nooremad on teised tulnud juurde, aga ikka see vana kaader on niisugused, noh, nagu öeldakse, merehundid. Ja kui sa näed, et nende silm läheb särama ja need lähevad eriti täis, siis siis ikka hakkab külge küll, et laulaks veel aitäh teile nende ilusate laulude eest siin suure Tõllu salongis ja häid pühi. Häid jõule. Tänan väga. Telesamad sõnad. Marina füüsimaania sinu onu all käis. Mees armastust. Nooruspäevanegi rega. Osa. Suurust. Ta on aastaarv Pluss puhas, kui mul päevad aastad kui ja Leeguus. Haaramazdrust mull. DNA ootaks vaatamas. Poola omast moos. Kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast. Uue aasta esimesel päeval.