Aasta tähendas kauaoodatud rahvusvahelist tunnustust Eesti mängufilmile. Veiko õunpuu Sügisball sai auhinna Veneetsia filmifestivalil, Ilmar Raagi klass Karlovy maris ja Kadri kõusaare Magnus linastus kanni kõrvalprogrammis. Eesti filmi on üles leidnud ka kodumaine vaataja. Näiteks ületas komöödia Jan Uuspõld läheb Tartusse aasta esimesel poolel vaatajate arvult kõik teised sisse toodud filmid. Et rahvusvahelises plaanis oli tegemist tipptasemel ehk A-klassi festivalidel, kus Eesti filmi tunnustati, võib eesti filmi edu nimetada siis ka läbilöögiks, räägib Eesti filmi sihtasutuse ekspert Karlo Funk. Läbimurre sõltub ikkagi sellest, et mis tuleb pärast ja kas läbimurdja lüüakse tagasi või saavutab oma algsed eesmärgid, aga teatud rahvusvahelise tähele pandavuse nivoo ületamise suhtes kindlasti, et siin ei ole väga palju vaielda, aga ajalooliselt vaadeldes on üksikud filmid üksikutel aastatel olnud kusagil festivalidel ja ka siis ei ole nad ütleme, midagi märkimisväärset, ühtegi ametlikku preemiat võitnud. Ja kui nüüd juhtub väga mitme filmiga samal aastal, siis võib üldse küsida, kas üldse on võimalik läbimurre Eesti filmiga, et ma arvan, et kui on võimalik, siis ikkagi see, see on, tegemist on ikkagi olnud ju rekordaastaga Eesti Kodumaise vaatajaskonna jaoks, sellepärast et kordagi varem ei ole üllatatud aastas 200000 vaataja piiri, see on ikkagi tulemus, mida ilmselt niipea korrata ei õnnestunud. Rahvusvahelist tunnustust sai ka eesti muusikat ka heliloojate Rostroomil Pariisis võitis alla kolmekümneaastaste seas Ülo Krigul teosega Jens aids filharmoonia kammerkoori, Tim Arvo Pärdi tapaatseedeestaga maineka kremiga. Koori direktor Anneli Unt. Küllap ta toob kaasa lihtsalt suuremat tähelepanu rahvusvahelisel areenil veel ja kindlasti ka kontserdikutseid ja kontserdipakkumisi. Ma väga loodan, et sellega kaasneb ka soe tunnustus kodus, ma arvan, et koor on selle siiski väga ära teeninud. Õnnestumiseks rahvusvahelises plaanis võib lugeda ka Eesti osalemist peakülalisena Jötebori raamatumessil räägib kultuuriminister Laine Jänes. Järellainetused Eesti peakülaliseks olemisest sellel messil on ulatunud kindlasti üle terve maailma ja veel paljudeks aastateks juba tuuakse eeskujuks kogu meie väljapanekut ja suhtumist oma kirjanduse tõlkimisse, selle tutvustamise ja nii edasi, nii et see oli erakordselt suursugune ja oluline ettevõtmine eesti kultuuri jaoks. Aasta oli erakordne ka kaotuste poolest meie kultuuritegijate hulgas. Lahkusid Jaan Kross, Kaljo Kiisk, Juhan peegel ja veel mitmed teised, kes on meie mõtlemisse ja maailmanägemist palju andnud. Aasta üheks positiivsemaks ürituseks kujunes aga lasteaia noorte laulu- ning tantsupidu ilmapuu lävel. Sellest võttis osa 35000 noort lauljat tantsijat. Rekordiliselt suur oli ka pealtvaatajate arv ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. Vaatajate arv oli kindlasti üllatus. Ilmselt sellel siiski aprilli lõpu sündmuste mõju oli, et inimesed tundsid, et see on see koht, kus nad peavad kohal olema ja ja see oli. Ma usun, et kõik, kes seal olid, et nad tundsid, et see oli väärt tegu, et nad seal olid. See lima tulenevaly meeltlikeks imestama ja kõigi, nii korraldajate kui osaleb, kelle poolt ma usun, et kõige parem tulen selleks on, on pigem see, et köik muusikaõpetajad, tantsuõpetajad räägivad, et nii kirglikult on kasvanud soov tulla koori laulma või täiesti tantsurühma. See on nagu kõige parem tulem selliste noortepeojärgselt ja selle üle saab olla ainult hea meel.