Kirjanik Enn Vetemaa. Sinul jookseb praegu Draamateatris edukalt näidend, mis on pühendatud Gustav plaanile. Pealkiri on tal ilmselt saadud ühe tähe nime järgi. Lähtume eeldusest, et kuulajad ei ole seda näidendit näinud. Rein Oja mulle ütles, et ta ei ole elu ilm paremad publikule üldse näinud. Mulle on alati meeldinud selles mõttes, kui ma ütleksin, põhimõtetele truuks jäävad inimesed siis ei oleks natuke teistsuguste, sest ma ise ei ole ühelegi põhimõttel suhtunud hirmus väga kindlaks jääda. Aga siiski huvitavad ja minus on suur lugupidamine nende inimeste jaoks, kelle noh, kes ei ole nagu mingi lingi vana Toomas torni tipus, kes näitab tuule suunda. Ja neid inimesi on tavaliselt hästi vähe. Mul hakkab see kuidagi vastu, kui kui ma kujutan ette kaamerale, kes on harjunud olema punase vaibaga tõstate sinimustvalgele vaibale ja kolme sekundi pärast on ta üleni sinimustvalge ja suur osa Eesti poliitikuid ja riigikogu liikmest on umbes niisuguse minevikuga nagu minagi ma vahepeal kirjeldusniidu partorg ja kuigi vaadetelt muidugi eesti mehel ei olnud kogu aeg nagu kõik, näiteks kui mul oleks olnud võimalust tollal sedasama kui teha, aga mina ei, Andres Ehin. Vaat mul oli väga huvitav parteibüroo, kuhu kuulusid niuksed härrad nagu Jaak Jõerüüt siis, siis oli Toivo tasa-le üks asetäitja. Üks oli Andre Hein. Siis oli seal veel Veidekas Veidemann ja vist Teet Kallas, nüüd mingisugune ääretult niisugune omapärane kõp, kes läks edasi poliitikas ja diplomaatias. Lähme hakkagnaalne isik kohe huvi pakkuma, siis. Nii sa väidad, ühesõnaga et Gustav Naan jälgis oma joont algusest lõpuni. Gustav Naan nägi seda ette, et tal ei ole nähtavasti võimalik liituda. Intelligentsem seltskonnal tegi valiku et mitte elust kõrvale jääda ja liitusin Erko b ega kusjuures mitte sooviga seda seestpoolt õõnestada, vaid maitsta maha jäänud riiki siiski natuke evolutsemiseerida või tähendab, ta oli nagu evolutsioonis uskunud. Ta tahtis, et oleks targem, ei oleks nii palju lolle otsuseid ja kohapeal kuskil mujal ei vasta, see ei olnud lihtsalt tegema, taevas hõikab. Ja eks see liitumine algas ju sellega, ma ütlen võib-olla 37. aastal, kui eestlased suuremalt osalt maha löödi. Nüüd tuleb manipulatsioon, ma ei tea, kas see tõele vastab, kas sa sellepärast abiellus julgeolekuõigemisi GRU kindrali tütrega, võib-olla tõepoolest armastus? Ma ei taha midagi öelda. Tahaks minna päris lapsepõlve, ta sündis ja kasvas üles Vladivostoki lähedal ja ise on ta kirjutanud, et ta oli algusest peale juba võimekam ja andekam kui teised. Esimese klassi lõpetas ühe kuuga ja viiendas klassis õpetas seitsmenda klassi poistele füüsikaülesannete lahendamist. Seda on ta ise kirjutanud. Ma arvan, et umbes niisugune maasi humodi tüüp poli täppisteaduste alal Masingule ja võib-olla veel universaalsem on, aga, aga naan oli omal alal sügavalt intelligentne ja samal ajal läks tal õnneks loomulikult sinna astuda Leningrad lüüri kooli hakata õppiva füüsikat, tema täpsem eriala oli optikaga ütleme niisugune prilliteadus vaid, vaid tema hakkas tegelema tähtedes spekterite analüüsimise, keeleneri, oletama võimalikke tempera tuure, mis, mis seal ümberringi võib-olla millised keemilised elemendid ja seda ta tegi neli ja pool aastat täitsa cum laude peal, ma ütleksin. Ja siis tekivad asjad juba, millest mina hästi aru ei saa. Kas see ülikool katkestas sõja alguse tõttu, sina, ma ei tea, kindel on see, et tema valitsus partisanidega Leningradi partisanidega ja mulle on ta öelnud niimoodi et ühtpidi muidugi patriootilistel põhjustel, sest ega ta oli, armastas oma suht küll. Aga see ei olnud muidugi ainus. Aga lugu oli nii, et partisanid, asi oli rünnata sakslastega moona range ja värke, aga nad olid kõik näljasurma piiril nagu sa ühe, ühe niukse moonaga, uuringus lähevad ka mingid toiduained, seal võis saada, need pardid said vähemalt ennast täis, kiida, aga täitsa ära romanis seda väga banaalselt kirjelda või niimoodi või näidendis, aga et et eks see oli ka üks põhjuseid, miks muidu nalja vist ära suruka. Ma leidsin, et see on üks võimalus kodumaad kaitsta ja ühendada see näljasurma vältimisega, täitsa praktiline füüsika võtlemisena. Kui kaua ta seal oli, kui pikk väärse olla selles partisanide rühmas? Ta ei saanud väga-väga pikk, kui olla ja kui juba Vene väed jõudsid Eestimaale, siis tema liitus mingi organisatsiooniga, mida juhtis, karutame, mis oli ka kuidagi Eesti partisaniliikumise keskus või nii, ma ei tea, mis esipatislikul õieti on, aga ju ta ikka midagi oli ka. Ja vot siis tekib niisugune asi, mida ma enam ei oska mõista. Ta üldse ei läinud sinna enam ülikooli pitserit vaid hoopistükkis tähendab vahepeal natukene Eestis. Pärnu rajooni sõidab mingi parteitööl õige natukest aega ja kohe suunati ta mõne kuu järgi selle asutuse nimi võis olla ühiskonnateaduste akadeemia või tões sensorid. Kaks jaama nimedes võin eksida, aga üks oli niisugune, kus meil on väga paljud televisiooni ja raadiojuhid käisid läbi, see oli niisugune natuke madalam aste ja esimese lõpetas väga edukalt. Sellega tegi aasta pooleteistkümnega päevapealt ei oska sulle öelda. Ja siis ta, aga noh, nii umbes sel ajal, kui meil oli see kole märtsipleenum ja need värgid, kaheksas pleenum umbes siis ta lõpetas selle teisega kraadiga. Net, ainus kraav ongi tolle ühiskonnateadlasekraad, muud kraadi. Täppisteaduste alal ei ole ma kogu aeg imestanud, miks ta ei teinud kannapööret sinna siis algoiva minul üksused, romaani spekulatsioonid, et Eestis ära käies näe, ütleme seda 46. 47. aasta esitas sinna, mäletad seda minna? Natuke mäletan, minutitel, see ei mäleta, vaat see oli, nimetati ütleme, leivapoeaknal oli Marx'i ja Engels'i pildid olid sama suured kui ütleme Pälljazarutamavad tähendab, me kujutas endast niisugust väga kummalist riiki, kus elas Eesti aeg edasi sisuse. Me ei olnud üldse tüüpiline nõukogude vabariik. Selle lõpetas selle show ära 50 aasta. Aga nahani-s oli siin, ütleme 46 47 nägi oma tarkuse juures ära, et nii ebatüüpilist nõukogude liiduvabariiki ei saa mitte kauaks jätkuda. Järsku ta pöördus uuesti Moskvasse tagasi ja siis ta vist selle peale läks võib-olla teise astmesse. Ja siis ta kirjutas kiiresti kaks raamatut, üks oli, pealkiri ei oska sulle öelda, aga põhimõte oli see, et Eesti kodanliku natsionalismi paljastamine pärast natukene häbenes seda raamatut öeldisega, et sel ajal oli see täiesti võimatu teisiti kirjutada. 47 oli saast, seisi aha. No ja siis selle järgi tuli veel otse Eesti ajalugu, kuulamist, tellimise korra, mida vist ei oleks ka teisiti kirjutada. Nojah, see oli muidugi kurikuulsaks saanud teos ja ta ei musti pilvi tema pea kohale, palju. Hiljem see tõi palju ja, aga antud puhul minu jaoks näitab ta seda mis võib olla sügavalt vale, selle minu ettekujutus, et kui nüüd Eesti nukuvabariik kukub, siis on ta kirjutanud kaks kategiskust. Ma ei taha üldse salvas rääkida, vaid täitsa pragmaatilised mõtlevas, kes on olnud teoreetilised alused. Ja siis ta võis mõelda sel hetkel poliitikukarjäärile. Tema niisugune loogiline laser hammustas kaks korda ka pakutud oli keskkomitee teine ideoloogiasekretär millest ta hiljem ära ütles eilses Teaduste Akadeemia juurde jääda, aga tollal on mul niisugune mulje, et ta nii järsk füüsika mahajätmine. Kuigi ta jätkas veel Tõravere juures selle asjaga poole kohaga, mingil määral seal edasi täiesti kaugele nähtav kunagi luges, erialakirjandusega oli ta kursis. Aga, aga mul on mulje, et need kaks raamatut olid võib-olla mõeldud sellele, et hakata seda kokku kukkunud vabariigi päris etteotsa. Sealjuures Kristo saalses mees ja niisugused mõtted võivad siiski tekkida. Ta ise on, ma ei teagi siis, kui tõsiselt öelnud, et Stalin olevat öelnud, et tuleb minna Eestis, Eestis on teist rohkem kasu. Kõlab väga ilusti. Jah, et Eestis on dist rohkem kasu ja tähendab kaotab muidugi püüdis säilitada Eesti vabariigi vallase vaimu, nii arvute saabujate vaimu ja hääletan, karutame natuke ise ka, kuidas see käis, evad köiega, käin kord nädalas tennist mängimas pikkades valgetes pükse, täiesti aristokraati, härra. Aga, aga noh, see oli selge, et see mees kukub varsti ja siis oli vist niisugune üsna loogiline, kui oleks olnud nagu kahe põhilise raamatu kirjutaja väga noore mehe, kelle naise isa on julgeoleku kindral, kes Leningradi ülikoolivärk takk, läbinisti tark mees võib-olla ainult liigas ära veidi kvartsi muidugi takistuseks ka võib vahest olla pääsemine sinna, aga, aga, aga seda minu juttu ei saa täiesti tõsiselt võtta, sest ma ei leia sellele ühtegi ürikulist kinnitus. Mul ei ole tema päilikut. Et ma tahaksin seda kohta saada, käitumisjoon on imelik, et selle asemel, et võtta kraadlasteline tagasi täiesti ümber, orienteeruda. Kas tundub, et see niisugune eesti aja hõngust oli talle võõras, kas ta pelgas seda, kas ta, ütleme siis? Kanna vihkas seda, ma arvan, et see oli tal ta pigem võõras, ma arvan, et võib-olla teda Põlvat siin natuke rohkem nagu Venemaa ehitasime, eriti ei sallinud, nii et ilmselt ta sai mõningate solvangute osaliseks siin küll aga need, kes temaga lähemalt juba hakkasid kokku puutuma, nägema, mis tasemega vees on siis ilmselt ehitada solvavaid matsid, tähendab intelligents hakkas taipama, et see ei ole mitte tüüpiline nisugune käo või kes sealt on? Mul pole ka töö juures näitlejaga A võinud Johansoni, kes noh, ühesõnaga need vanad Cage, pistid ja igasugused tegelased ja kordervaid näiteks. Et nendest noh, Grass, Grass teistmoodi ja intelligents hakkas teda tasahilju märkama, kuid mitte sümpatiseerib loomulikult kohe. Aga siis kuskil näiteks sel ajal, kui olid kuuekümnendad käest need sulaaja pärast isikukultuse paljastamist kusjuures jälle tema arvas, et Stalin vist oli nõukogude liidule parim valik. Aleksei, eestunud sarismi jätkamist, siis oleks viinud Venemaast läinud Euroopa riisi ja õppinud mängiti ka maha, kes oleks 1007 võinud sedasama teha. Aga kui see oli juba poisselikke kätte läinud, et siis tema, tema arutelu, selline trots oleks võinud olla veel hullem. Sest trassi vihkas ka kährik talupoeg, öeldes, et see on ikkagi kapitalis, raisk, see tuleb ära hävitada. Sealt tulevad kõik need seemnevilja äravõtmisest Ukrainas. Ja siis teiselt poolt siuksed, härrad nõudinovjagaaminev. Liiga intelligentsed ja nagu on vist una nüüd temaga sotsialismi ehitama siidkinnastega ilusasti püüdes demokraatiat silmas pidada. Ja sel juhul see mahajäänud Venemaa mis täitsa arcade. Ma ei oleks iialgi nii lühikese aja jooksul tõmbunud tuumariigiks oma kaabliga, nii et ühesõnaga ta selles mõttes pragmaatiliselt õigustas, et see käis üle inimeste haudade ja kõige Stahlil on talavastike, ta vihkab Stalinit, aga käitume laias laastus, et kiiresti ehitada valmis raudteed, et saada tööjõudu, mida ei ole, tuleb luua kulaagil. Tema ei oleks ise teinud, eks ole, ja ta mõistis seda uhke, aga, aga ta nägi tema käitumises seda kõige loogilisemalt käitumises. Nii Nõukogude Liidu jaoks, mis tollal oli mõeldav ja mis ainuke pesema viis selleni, et Nõukogude Liit võitis sõja. Tuleme nüüd tema isiku juurde veel tagasi Dali, eestlaste asunduse süles kasvanud, muide tal olid jäänud murdejooned külge, mis ta oli siis oma vanematelt, eks ole omandanud jah, ja teine asi tal olevat ka ikka väike aktsent ikka vene aktsent toonud juures ka käik. Ta tuli siia eesti keele grammatikat, Tuues uuris käändkondi pöördkandi kusjuures seal külas räägiti eesti keelt küll, aga ta ühtpidi oli tol ajal juba lugenud niukseid inimesi, lõhu Betti Alver ja ta oli meie kultuurist teadlik ja sai aru, et tal kõvasti maha jäänud ja peab keele kõigepealt omale selgeks tegema ja ta tee omale selgeks ju sest et ega siis ilma niukse eelega Käbin lõpus kena inimene. Aga kuidas oleks võinud, ütleme, saavutadanistele spekti ütleme, noorte intelligentne hulgas nagu nagu ütleme seal Arrak Põldroos ja võin ennast sinna lugeda ja. Ta võlus meid ju ikkagi lausa ära, järelikult aktsent aktsinud nüüdse pile, tähendab, see oli niisugune jumalukene, ma ei tea, kui mõelda, mis mitut moodi räägiti inglise keelt maailmas, siis see on ainult väga väikerahva ääretult nigel komplist, kui ta otsib sealt, kus seda praktiliselt ei ole. Enne kui me jätkame jutuajamist Enn Vetemaaga kuulame ära, kuidas siis lood selle aktsendiga ikka on. Me mängime teile ette ühe lõigu avalikult õhtult, kus akadeemik Gustav Naan kohtus kirjandushuvilistega lindistus on pärit 80.-te aastate algusest. Seitsmekümnendatel aastatel järsku ajalugu tegi sellise jõnksu, mida siis nimetasin külmaks dušiks sellele helge tuleviku Oifooriale. Inimesed olid sunnitud ärkama tasapisi, leppima sellega et tulevik ei ole ainult helge, vaid see on seotud ka väga suurte järjest suuremate, järjest raskemate ja mitmekesisemat kriisidega. Ja kõik need Kälged asjad, kui nad üldse tulevad, ei ole hoopiski nii lähedal, kui usuti tol ajal noh, neil näiteks, et saabuvad 75. ja eriti 80. aastal, mis teatavasti nüüd asendatakse juba sel aastal põhidokumente hoopis teistsuguse rõdaktsiooniga. Põhiline muutus on selles, et kõik see tuleb palju-palju-palju hiljem ja tunduvalt teistsugusel kujul kui, kui arvatel 59. 60. aastal. Meeseys muidugi massiteadvus kusagil maailmas ei ole täiel määral sellega harjunud, et see oli omal ajal lihtsalt viltu mõtlemine, viltu tähtud prognoos, emotsionaalse mõtlemise prognoos, vaid tahetakse uskuda, et maailm ise on kuidagi viltune. Veel sagedamine, et keegi kusagil on kõik asjad tuksi keeranud. Nüüd sellest teisest seletusest tuleb see kese kange märatsemise tapmise tahtmine. Tähendab, tuleb lihtsalt avastada, kes on kõik tuksi keeranud, nad maha nottida ja ja kõik läheb jälle edasi, nii nagu oli loodetud. Aga et maailm ise sõltumata kellegi subjektiivsetest tahes võib-olla viltune, seda tavaliselt kiputakse tõlgendama niimoodi et maailmas on ära rikkunud teaduse ja tehnika progress, tähendab täpselt see, mida viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel jumaldati usuti selle kõikvõimsuses, nüüd hakatakse pidama järjest rohkem kõige süüdlaseks. Noh, aga mis on teadus ja tehnika progressi hobuseks, ratsionaalne mõtlemine, loogiline mõtlemine, teaduslik mõtlemine, järelikult nemad ongi siis need samased tõeliselt saatanat, kelle pihta tuleb avada, tuli, kui õnnestub mõistus ja mõtlemine diskrediteerida, ratsionaalsus diskrediteerida nende õige koht nädala kätte näidata siis jälle võib tulla õnn ja sööb mõistuse. Vaenulikkus võib siis avaldada mitmel kujul. Näiteks kurikuulsa suure põletaalse kultuurirevolutsiooni ajal avaldus konvee tingida usus et kui sundida professoreid sööma oma väljaheiteid ja seejärel nad surnuks piinata kõik siis sellega on tähendab ratsionaalsele viltlusele mõtlemisele antud vajalik löök ja kohe tuleb õnn küllus. Huvitaval kombel teiseks põhivaenlaseks kõrvuti intelligentsiga, eriti professoritega olid vaesed varblased. Aga see oli väga kerge moodsa tungil selgeks teha, et varblased söövad lihtsalt teravilja ära. Kui nad kõik maha nottida, siis inimestele jääb rohkem. Ja siis käis samane äge intelligentsi, Varblasta Mahanatimine, kuni saabus täielik kaos, praegu ongi ametlik valem selline. See oli kaose 10 aasta. Hakata korda taastama, kaost likvideerima aga fun või pingidel oli selleks ajaks selline hoog sees, et nad kuidagi ei tahtnud õpetada. Ja siis tuli sõjaväekogupaukudega lüüa kolmandik või pooled neist mättasse ja ülejäänud siis saata tööalasele ümberkasvatusele, teiste sõnadega sunnitööle. Sellega algas siis korra taastamine, seejärel siis ka juba selle asjaolu tunnustamine, intelligents on ka vajalik. Siin on muidugi juures üks selline Püantad, tihti püüavad massiteadvusse ka ja ratsionaalsus vaenulikkusega flirtida kirjanikud, siin oleks neile väga kasulik meelde tuletada, et Iraanis jälle kuulutati vaenlasteks metaprofessorid vaid eelkõige kirjanikud, temakraadid ja imperialismi agendid, nii et kirjanikud olid sisevaenlaste hulgas esikohal. Et see on väga-väga ohtlik mäng, selle oksad, saagimine, millel kirjanikud ise istuvad, sest missugune intelligentsi salk muutub massi peamiseks vihaobjektiks, sõltub ikkagi väga konkreetsetest asjaoludest vastavate süürerite äranägemisest. No tema niisugust suhtlemist kaudselt juba nagu iseloomustasid, on niisugune ilus fakt teada. Et naised said listis tema käest lehmakommi ja et tal on niisukesi joone ja muide, need jooned ei ole üldse tüübid seal jälle jälle liialdus. Ma olen vestelnud ka nende daamidega Ülcali, seksuaalselt võrdlemisi arg mees ja suhteliselt hiliste seksuaalkogemustega mida ta väga ihkas, tahtis olla ilusate naiste tähelepanu keskpunktis, aga ta ei olnud mitte mingeid son. Inimesed, kes temaga lähedaseks said, need ei ole väga palju. Kolm neli naist vist kes no väga suure läheduses juba jõudsid, don Johnny oli temas vähe, aga ta imetles Dianays ilusaid asju ja kõige rohkem, et sa iseennast igas seltskonnas tahtis ta kuulu olla ja massi tähelepanu keskpunktis ja. No kui nüüd tema tööst rääkida, siis ajaloo instituudis oli ta lühikest aega, öeldakse, et ega see tema töö eriti viljakas ei olnud, aga oma alluvatel laskis ta rahulikult toimetada. On see õige olla? On küll tähendab, mida ta oli sunnitud tegema, oli loomulikult see kuna tema Tallinna jõudmise hetkel Teaduste akadeemias olnud mitte ühtegi venelast, võib-olla üks pool venelane võis olla, Eiffeli võis olla pärast kohale panemist jäi vist ainus Eiffelt, kes oli parteid teised enamasti tulid kõik venelased ja Hans Kruusi seal, need kadusid sealt, aga mitte niivõrd tänu laanile või kui tänu sellele poliitikale, mida aeti Eesti suhtes ja kus nähti selget natsionalismi. Tema sai selle suure teoga hakkama, jättis Tuckla akadeemikuks, keda Laosson ja kõik nõusid tuva mahavõtmist ta täitis akadeemiku palgale ja kohale, aga rohkemate seal teha ei suutnud. Mis puudutab tema hilisemad tööd, enes oli näiteks see. Ta ei kartnud tänu oma taustale siit mitte kedagi ja käbi tahtnud koos töötada ta Kadinisse suhtlus hästi, lihtsalt on hea lihtne inimene, tahan intelligentsist must, nii palju madalamale, mais on tema all olla, ta oli seal ka Moskvas ja Moskva on öelnud, et esimene inimene, kes ütleb ära, et ei taha olla ideoloogiasekretär. Aga samal ajal pidas temast kui ausast inimesest ja tublist Kalavestigat lõbu, aga ta ei, ei suhtunud halvasti, aga tema alluv ei tahtnud ta muidugi olla. Aga ene puhul oli ka niimoodi, et kui ene aju selles mõttes täiesti erakordne väljaanne, kuigi me loeme seda väga vanamoodsaks, ongi, aga võrreldes suure nõukogudeentsüklopeediaga, kus asjatult otsisid üldse sõnu Trotski gaamine sinu, aga need pole olnudki. On nad meid eneses kõik olemas, kõik on olemas. On öeldud, et langes isikukultuse ohvrile, need teised, kolmandad seal ja seal ja seal. Aga nad eksisteerivad, aga seda muidugi ei tulnud kõne allagi. Piidjat rahvus, keel hakkab tegema mitte otsesest lõikesed omapäi. Aga temal õnnestus selgeks teha, et meie rahva võõrkeelte oskus, saksa ja soome keele oskus on nii suured kui oma entsüklopeediat. Ei ütle, kes, et raske me võime öelda kohta, mis me tahame. Kuidas head puudub, minnakse teisi teatmeteoseid vaatama ja see annab meile palju halvemaid tulemusi. Nonii, tal õnnestus susla Feliad, kes teda tundsid hästi, ta tuli enamasti nendest probleemidest ikka väga võidukalt välja ja meil kapeeria sees, ehk siis minu isiklik lapsepõlvekogemus sealt, kus ma olin rahvusraamatukogus, mis oli tol ajal Toompeal ja järsku see kuidagi suleti, kedagi sisse ei lastud. Tulid nagu julgeolekumehed, läksid suure entsüklopeedia ja ja hakkas seal üks suur lõikamistöö. Sealt lõigati välja nagu piilus, sain natuke, seal lõigati piiria välja, spert ei tohtinud ka olemas olla enam pärast tema paljastamist. No vot ja siis oli niimoodi, aga, aga lehekülgede numeratsioon jookseb. Ja tead, millega see veel asendati väga teravmeelselt. Sõnaga piiringi meri. Aga kuna peerijat oli suur kriitafis pilt ja kaheksale siis on peeringi veri niivõrd põhjalikult käsitletud, et seal on antud kõik põhjaplankton, loomastik, linnusti ja veetemperatuurid, alates meetri kõrgusest põhjast alates läbi aastameetodid, need leheküljed Tsibeeringi verega ära. Aga Enega niukseid niukseid tobedaid loomulikult tehtud ene, võib-olla aines niisuguse hinnangu, et, et osutusse kuidagi rahvavaenulikuks või nii niimoodi jah, jaa. Aga ka niisugust absurdi varjamist saldavus seda. Ja selles mõttes on ene väga erinev kõigist teistest rahvusgruppidest. See vana ene Uusena muidugi juba juba teise riigi teine raamat, eks ole, aga aga öeldakse ka, et pärast viiendat köidet hakkas nagu sellest võitlemisest väsima. Et ta natukene nagu distantseeris end seal oli nisukene õnnetus, oli tema ainukene pahandus elus, mis tal oli ja mille taga jälle manipulatsioon ei pruugi suur Käbin olla. Aga Käbin sellest ei teadnud, seda ma ka ei usu. Aga selle taga oli tema hull naine muidugi kõigepealt tema naisest on seal nii palju ütlema, et see naine oli ikka täitsa läks lõpuks päris puhtalt paranoiliseks sest naisel tekkisid niuksed kujutused. Kuna kuld on kõige raskem, metall Raine, siis vajub ta sel hetkel kui maakera lahustatud olekus poolenisti v siis ta vajus sügavale keskele, keskel, et no kas päris minna ei saa. Aga noh, keskele pool hakkasse kippuv aeg seal tulid ette läbi saanud. Ja tema teooria oli nisuke, ta tahtis sadanaanist veel tähtsamaks, veel kuulsamaks, ta ei leppinud sageli näol on akadeemik ja nõnda edasi. Siis tema, tulin üldse teooriaga, et tuleb vägevalt pragmaatiline naine olnud siis ühista läbi niimoodi, et kõige sügavamatesse puuraukudesse siis nõukogude liidus tehti naftaotsingutel antidele põhja Kivitad kätte. Ja need Mulakat saatis siia Teaduste Akadeemiasse teadust hakkav inimene fuajees. Iga kuu tuli neli kohvrit kohutavalt suuri kive. Esimesse suhtuti natuke tõsisemalt. Aga muide ei ole raskemat operatsiooni kui kivist, kulla otsimine. Tähendab tollal ma ei tea, praegu käib see teisiti, võib-olla tol ajal, kui mina keemiat õppisin väga ammu, siis oli selle protsessi nimi. Loistmine ei tähenda seda, et kivi kuumutati umbes kahe 3000 kraadi juurde, mida saadi ainult hapnikku leegis. Ühesõnaga kivi lahustati üles, nagu kivi oli vedeldatud, siis sai hakatud alale traditsiooniliste analüütilise keemiameetoditega, vaatab palju, seal on õudsed töö, vaeva on kivi, ülessulatamine kyll vedeldamine. No ja kive tuli ja tuli lendasid pärast lihtsalt metsa alla, aga see ei olnud mitte naise põhi, pahandus või naise põhimaantee oli see metali niivõrd kange naine, et ta läks Kagrasse. Sest Eestimaa vastik, et seal räägitakse mingit täiesti vale keelt hoopis mingit võõrast keelt ees Eestimaa niiske ja kole ja eestlased ei kõlba kusagile ja see ei, ta ei saa aru, miks laane ei võtnud tema õilsat perekonnanime omale ja nüüd on nii, et tema ehitab Gagarasse suvila viib Nani Eestist ära. Ja tal õnnestuski ajada üks lasteaed minema saatnud linna valinud abiga. Ma ei tea, kas see lasteaia sellepärast valmis oli lastele määratud kurent õnnetustel oma suvila jaoks. Ja siis tal õnnestus ülenaani pea siinsete majandusjuhtidega saada kokku pele Ministrite Nõukogude eriotsusega eraldati tsementi, rauda ühesõnaga ehitusmaterjaliks jätkuda. Ja need läksid kõik Kopli raudteejaama. Aga sealt tuli üks väga ilus kaebekiri, kus kaevati ta peale ja öeldi, et vat Käbinalensmani taga on kõige suurem niisugune küüned oma poole spekulaator naal. Niisugune see kiri on tõesti olemas. Aga kuna see saadeti parteikontrolli komisjoni Moskvasse ja sealt tuli ta siia keskkomiteesse. Aga siit keskkomiteest tema tee, läks natuke imelikku rada mööda, sest siin oleks tulnud kõigepealt arutada laani, personaalküsimust ja muid asju. Aga kuidagimoodi aidati vist nagu kaasa, et hästi jotus, asi ilmuks krokodilli paralleel väljajana fiktil ja see oli siis terve naljajoru filosoofi ja tema naise üle värssides ja piltidega ühesõnaga paljastav, aga kuna tegemist ühe liidu satiiri a kirjaga, siis selle Rältoliisi personaalküsimus. Arvatakse, et Käbin oli selle taha konkurenti. Lõpuks ka selle laam Käbin hea inimesena maani kaitsma. Ja ta oleks tulnud maha võtta Teaduste Akadeemia postid seda nõuti, kuid Käbin võttis oma vastutuse peale, jättis ta sellele kohale edasiga, ta sai raske parteilise karistuse arvestuskaardile kandmisega või midagi niimoodi, aga teda ei vallandatud. Aga vat silla järeldama natukene küll, kadus Tartusse ja asus Moskvasse mõneks ajaks silmapiirilt nagu, nagu veidikene ära. Ja kui ta tagasi tuli, talv ei tea täpselt, millal need aastad oli, kas 60 70 60 80 65 Ma olin ise veel tuttav ja pärast kasseti Aestust populaarne siin. Ja vot siis tuli ainukene pahandus. See tähendas sisuliselt, kui sa siukse juraka saad üleliidulised, siis vähemalt kolm-neli aastat ei ole kartvat, sind keegi esines, selgitatakse näiteks paneb. Sa nimetasid kassetid, tähendab, et tal oli siis noorte vastu mingi huvi või otsis ta teiega kontakti või kuidas? Väga tihedalt ja väga tihedat kontakti ja ta tahtis alati olla natuke Kuuru tahtis olla seltskonna venelasega tänavast oli neist kõigist targem ka. Nii et tänu oma väga võimeka naisele sai tema elu ainukese niukse pahanduse hakkama, et Kopli ostaks siis tõepoolest tema suvila jaoks teele ehitusmaterjalid nüüd. No nii, aga nüüd see suhtlemine vaimuringkondadega Eestis aha tähendab, no eriti populaarseks sai ta 69. aastal pärast seda ikka väga silmapaistvat ja siiani oma tähtsust mitte kaotanud. Mis loomingus läbi kahe numbri läks, kui ma ei eksi, see võime vaim? No see oli ikka väga tipptasemel kirjutatud ja ja väga julgelt, see oli tema niisugune hiilgeaeg. Aga ta hakkas juba silmapaistvalt, ta käis Kirjanike Liidu luuleõhtutel ja me kutsusime kabli laagrisse ja ta rääkis seal nihukesest põnevatest asjadest väga põnevalt, väga vaimukalt ja noh et me püüdsime kõik natukene kui öeldi, et tema moodi olla, aga ta oli mingisugune eeskuju ikka väga vajudele. Kuigi samal ajal tekkis juba teine liin, mõned inimesed hakkasid seal taga, pole eesotsas valk toni hiidele ka hakkasid nagu, ühesõnaga ei andestanud talle ikkagi neid asju nagu see ajalugu, mis tollal kirjutatud oli, aga põhiline, tema traagiline üksijäämine ja suremine, tema lahke ja ütles, et ta oli seid, linnud, mitte nalja, sest niivõrd, aga juba täiesti ebahügieeniline rauk. See oli vist 74 aastaselt vastu 90-ni. See toimus pärast seda, kui ta kaugenes ühesõnaga imeringkondades, öeldes, et see utoopia, mida te mehed teete ja see pall veereb telenukralt tagasi. Ja nüüd targemad mehed on öelnud, et tema aktsiomaatika, kuidas elada antud viis töötas täiesti täpselt vastavalt teisele termodünaamika seadusele kinnisse süsteemide kohta, mis sisuliselt tähendab, et kui on ees raudeesriided, meil puudub info. Et siis on niisugune aksemaatika, mille järgi naan elas, noh laskis tal teha õigeid otsuseid, nagu ta on võrdlemisi irooniliselt kirjutatud, ta näitas mulle, ma nägin seda ankeeti, ta ei näidanud, ma nägin arhiivist, kus ongi niisugune küsimus, hiljem seda enam ei olnud. Et kas teil on olnud ka kõikumisi? Tema on kirjutanud, on olnud, kuid alati olen kõikunud koos parteiga. No see on väga levile levinud käibefraase nuiaga, aga nagu see eestlase magustoit on, on tema naabrimees, see on ka tema suust pärit. Vaimukas inimene. Temaga oli tohutult põnev koos olla ta muidugi eriti drastilised, meie nooremad mehed otsiks tema ümbritsevate hulka ka tüdrukuid, ilusaid tüdrukuid, aga mitte ei olnud seal taga, nii veel Sutton Joandlust, kui see kukel sammumine, kaar härja keskelda. Nüüd üks asi, mille üle on palju räägitud täitas Eesti omariikluse võimalust, ta eitas seda ja see oli tema arvates mõttetu, nii väikeses riigis midagi niisugust korda saata ja kas aga kuidas oli eesti keele tulevikku? Vaat keelest oli seal muide natukene rohkem kahju. Tema ütles, et rahvuse kadumisest ei saada lenilist kahju olla. Sest kuna on olemas niisugune mõiste nagu genofond, et ükski keel üle mitte kuskile kaotsi, kui üks väikerahva sõditakse suure riigi poolt ära, siis kõik meie geenid koos või ala ja ülateadlastega lähevad suur ühtki need meie ainult globaliseerumine, et et ei ole, ei ole nii hull, see asi. Aga, et, et niisugune väärtus nagu keel ja keele omapära tuur. Et need on tähtsamad kui rahvus. Ja samal ajal ta imeb, kuidas ikkagi seda ja toetas seda liidimis ikka Eestis on ikka imetlusväärset, et niisugused asjad nagu meie laulupeod, meil ei olnud ju Nõukogude Liidu Ühisaadetegi mitte mingisuguses rahvuses Üleliidulise pidupäeval linnadel nendel päevadel olnud venelased olid kõik kodus peidus julgenud väljagi tulla, tähendab, et Nõukogude Liit ja ühesõnaga, et partei, suur siis Eesti kultuuri, Eesti laulupidudest, eesti kirjandust, eesti raadiot. No ühesõnaga, eestlased olid siiski osanud nii hästi ennast sobitada sellesse süsteemi, et tundus, et oleme veel natuke osavamad, jõuame veel natuke lähemale kõrgetele ringkondade, vaat seda baltisakslased oskasid, meie omad, mitte näiteks Karotam on üksainus kordanud Staliniga käe vahele. See on olnud ühes presiidiumis 19. oktoobril siis ei, see, ma ütlesin seal käbim, tähendab jah jaa, Karotam kahel korral helistanud Stalini üks oli, et eestlasi ei maksa kohe veel lahinguväljal sate, nende väljaõpe ei ole lõpetatud stele. Stalin vastas jaatavalt teisegi kõne sisu, ma ei tea. Aga ratame, enda kukkumise. Põhjus oli muidugi see, et ta. Ta tuli selle idee peale, et mis pärast saata meie kulakuid Siberisse või meil on põleli rajoonis tööd küllalt, eks ole. Mille peale härra Vladimir käojäljed korre naised ütlesid täna sinna teha kuulakute kaitseala rahvusparki säraga servatisema, kõige suuremast matuks ja loll käbid, nagu ta siis veel oli. Nõudlusi Karotam tsiteeri, Moskva tal siis ei lubanud, vaid vista õppeus kuskile mujale, aga hiljem muutus Käbin täiesti teistsuguseks. See on juba viies drema. Eesti riik, oma riik, temal oli niisugune kujundlik võrdlus sellest situatsioonist. Lõngakera. Trepiastmed ja ausalt öeldes on minu välja mõeldud, aga, aga tema juttudele tuginedes see tema selgitas mulle lahti, ta ütles, et Eesti on metastabiilne ühtsus ja ja siis jutustas mulle, mida see tähendab täitsa pall või lõngakera või midagi nii. Mina kirjutasin näidendis, ma ei teadnud enam, mis tähendab. Aga ta ütles, et see metastabiilsusega on see värk. Et kui ükskord see asi sealt alla veerenud, siis esimest korda Eesti riik sai tekkida ainult tänu erakordsele seisule. Tekib üks 100 vastu, kui oli täielik patiseis punaste ja valgete vahel mitte. Ja oleks siis tahtnud ise kõigest, aga leian mingi selle ja tõenäosusteooria järgi, kui ühe asja tõenäosus üks 100-le, näiteks meelevaldne ütlemine siis teist korda sama situatsioon tuleb, siis tuleb need arvult korr, tähendab üks sajandik korrutada ühe saad, see on siis üks kümnetuhandik 10 miinus neli. Nii et teist võimalust võib ka tekkida, astronoomilise ses mõttes on mõeldav, aga kolmas oleks juba nii, et sellega enam eriti ei mängi välja, need teine, kui peaks läbi kukkuma, siis kolmandat võimalust meile suurt ei anta. Vaata tema asjad varisesid kokku pärast seda, kui kui hakkasid osa sekkusid niukses härrad nagu klint, Ta on ja NATO ja ja meie järjepidevus ja Venemaa majanduslik nõrk, kus ja ühesõnaga samal ajal eesti katustele ilmusid need Soome telekad, mida härra Vladimir ka ütlesite, tuleks laseriga kõik maha lõigata ja kui me hakkasime infot saama. Vaat sellel hetkel süsteem muutub. Kui kinnises süsteemis on entroopia pidev kasv siis lahti, siis on seda enam niimoodi ei ole sage elu normaliseeruma. Nojaa, aga see tema lükkas ümber tema seisukohaga. See, see Eesti praktikas Eesti teine iseseisvumine. See oli, ta ei uskunud sellesse, tal ei olnud midagi selle vastu. Tema arvas, et see teine iseseisvale tuleb niivõrd suurte majanduslike vaevadega kriisidega, et me hakkame bensiin ostma. Rotterdam ilma selle asja. Märt Ots ringi mineraal, millel ma ei tea veel, aga Venemaalt puud, ühesõnaga kogu see värk, et me meie loodusvarade poolt vaene rahvas ei saa ühtepidi iseseisvalt päriselt toime. Teistpidi, Venemaad annab kitarr inimesel hästi lüpsta, kuidas nad tegid baltisakslased? Iho lahkulöömine ei pruugi minna laulva revolutsiooni ja niimoodi, nagu ta läks, päris, võib minna palju hullemini. Nii, aga nüüd üks niisugune helge lehekülg tema tegevuses, mille üle ta oli ise ka uhke. See oli vist aastal 51, kui ta suures üleliidulises ajakirjas tõi välja relatiivsusteooria tekitas suure diskussiooni ja sealt läks mõiste üldisesse käikud, nii et ta võitis selle. Missioon ja see on ainult sellest, ma tean nagu magusama täppisteaduslikust tegevusest natukene vähem, ma tean, et tal on kaks raamatut, ka nendel aladel käsitleb lõpmatust ja teine määramatus, need on kaks ise asja. Nii et aga need käivad mul noh, peaaegu üle jõu või nõuaks väga kõva süvenemist. Samal ajal õnnestus tal päästa näiteks noh, Eestis küberneetika ja ühesõnaga terve asi geneetikat ei õnnestunud päriselt? Jah, aga aga nii, et ta oli üldiselt progressiivsete vaadetega, tahtis hirmsasti uskuda, evolutsioonenud Nad arvasid aegapidi, Nõukogude Liit paraku evolutsemiseerub. Ja et meie riskid on niivõrd suured, et väike rahvas ei, ei tohiks riskeerida. Aga no me kaks kodasime, 10.. Tema lõpp oli inimlikus mõttes tõesti kurb. Tal olid väikesed sissetulekud, see elu korraldamine, ta elas üksi, poeg oli oma perega. Ta on üldse väga vähe Eestis ja päeval ikka põhiliselt venelane, ainult kui tema matus oli, siis ta organiseeris koha peal. Nonii, matuse kujutad sa ette? Ei saanud tervet mikrobussiga matuselisi matuserahvast täis. Jäta maeti täielikus mahajäetuses, temas oli midagi väga ausat selles mõttes, et ta kommunistlik, kuid ütleme niukses ideed nagu võib-olla Saatrile kompannelläpikassale nendele jäigemad Tuuks ja ta ei olnud nii kaameral. Ja ta populaarsus oli küllalt suur veel, kui tal imega läinud riidu, aga ta oleks võinud sealt teha kahe artikliga sellest taganeda mingil kombel. Ja ükskõik mis pagana Koonderakond või mis tahes ja rahvahulkade ääretus poole pealt oleks võinud kergesti pääseda, uuesti Toompeale hakata, midagi seal tegema. Aga, aga tema ei teinud seda. Aga need tema viimased artiklid olid ka rahva jaoks ikka vastu võtma, oli küll ja küll ta ei kujutanud. Tead niisuguseid asju, et vaat fosforiidisõjas ta oli kangesti tahtis Eesti loodust kaitsta küll. Ja ta ütles, et sellega peaks nii kaua ootama, kui tuleb parem tehnoloogia. Kuid samal ajal, nähes, mis venelased teevad ise oma paikkeliga ja kui palju me oleme Venemaa reostamise. Ma arvan, et meiega saanud arvasid meie, et meisse pomm mööda ei lähe, et me ei pääse sellest. Aga vaata, see oli just see, millest ta jälle eksis. Millest hakkaks Eriksoni peale arveta, oleks kangesti tahtnud nüüd eestlase Albav Eestile. Ta arvas, et, et see lõppes Tauli lõpuks 30 seitsmendat aastat näinud ta teadis, mis, mis asi see on ja ja Tal oli rohkem jah, hirmu ja meil seal ju optimismi. Ja samal ajal meie vaated olid selles mõttes ka erinevad, et jätab edasi ikkagi ka lugu martsist, keda muuseas inglased lugesid milleeniumimeheks pandi alles teisele kohale. Nii et ta jäi oma vaadetele truuks ja, ja selle tõttu tema. Ja ma ei salli tema paljusid vaateid. Ala tema ratsionaalne tuum oli enamasti üsna täpne. Tema ausus oli erakordne. Tal oleks võinud libiseda, kaasa minna, vabandada, minna öelda Savisaar, ma ei saanud aru, vennad, need poisid teile tuleb, see asi kästi välja talveks andeks antud, tal oli 1000 võimalus, aga ta kirjutas ikkagi, et et kui ikka üks liiduvabariik tunnistamine oma seadused kõige kõrgemal olevaks, siis see riik hukule määratud, sest järgmiseks Kadaaennessweed ütlevad, et vabariigi seadused ei ole ka nendele ja tekib üks täielik bardakk. Et, et ei saa, ei saa seda hästi lubada. Tema oleks tahtnud kohanemist Muhandumist, evolutsioniseerumist, mitte venestamist otseselt. Kindlasti mitte. Kuigi ta vene rahva vastu ta ju midagi ei olnud ja mõningaid koomilisi hetki tema elus olid ju need millest see on kole vähe teada, millest ma natuke saan teada, kus ühel hetkel ta vaatas, et äkki ta peaks interrindega kuidagi hakkama, sidemeid loomas nädala lõpuks, laias laastus samad ideed, tal ei läinud see asi ka korda. Koomiliselt peatükki, ma arvan. Aitäh Enn Vetemaa selle jutuajamise eest, mille ajend oli fakt, et Draamateatris jookseb edukalt praegu sinu näidend Gustav Naanist. Aga oled sa rahul, kas rahvas võtab seda hästi vastu ja mõistab seda? Et mul on niisugune tunne, et rahvas ei oska selle pealkirja järgi seda otsima minna, aga kahel korral, mis mina olen näinud, on, on rahvas küll teda mõistnud ja igav ei ole olnud kellelegi. Ma olen pannud tähele, et eriti on teinud mulle heameelt Need mehed, kes on nali sest ainult võib-olla kuulnud või olnud väga noored on jälginud, peaaegu neelanud, et iga iga tema sõnade masuut, sest noh, niisuguseid väiteid, et Eesti vabariigis kas üldse mõtet on või nad on juba nii yriteerivad, et nad ei teevad saali vaikseks, nii ta minu arvates läheb üsna hästi. Nad mängivad teda kaunis harva. Lavastus on minu arvates võib-olla natukene kuiv. Sest, aga ma ei taha seda ette heita seal merre laad, merele meeldib niukseid, autentsed, tekstide redigeerimine. Minul on natuke teine maitse, Merle karusoo. Hea jah, Merle Karusoo. Tähendab, ta tegi selle täitsa korrektselt ja aitas mind paljus, aga, aga meie maitsed on natuke erinevad ja minu arvates see tükk oleks võinud olla natuke sahtisem ja faktivabam, aga kokkuvõttes siiski seal ööd enam enam-vähem õnnestus. Ja täiesti tänulik olen ma Nani osatäitjale. No päris silmapaistev ei loe, muidugi ei vaja. Ütleme ütlemenaali osatäitja oja oli minu arvates täitsa hea, sest ta väli peale välise sarnasuse tabas ta. Pisi aktsendi omadused oli ta välja uurinud, mis seal oli natukest ja ei. Ma jäin lavastusega üldiselt üldiselt rahule. Aga mitte ei sattunud joostusse kahjust. Veel kord aitäh Enn Vetemaa selle jutuajamise eest kuulaja rollis oli Martin piiranud.