Väliseesti kirjanik Pedro krusten kodanikunimega Peeter krustein sündis Muraste mõisas aedniku perekonnas nagu ka temast natukene noorem vend, samuti kirjanikuks tõusnud Erni krustan. Mõlemad said tuntud proosakirjanik, eks juba esimeses Eesti vabariigis, aga sõjasündmused viisid vendade teelt lahku ja Pedro veetis oma ülejäänud aastad kõik Ameerika Ühendriikides, Washingtonis ja New Yorgis. Tema tööd on Eestis küll kahjuks teenimatult varju jäänud, kuigi ta ka sõjajärgsetel aastatel edukalt kirjatööd tegi. Tänases saates kõneleb Pedro krusteni lesked Lakrosten. Ta räägib kõigepealt oma käekäigust, seejärel aga sellest taimsest atmosfäärist, mis sõjajärgsetel aastatel valitses väliseestlaste seas Ameerika Ühendriikides. Niisiis Edla krustan. Ma lõpetasin kommertsgümnaasiumi 1941. aastal just paar nädalat, enne kui sõda algas Saksamaaga ja olen töötanud nii Eestis kui ka Saksamaal. Raamatupidajana masinakirjutajana igasugust büroo tööd teinud ja, ja Saksamaal käis lingenis, töötasin tõlkebüroos. Inimesed, kes hakkasid välja rändama, vajasid dokument inglisekeelseid ja neid tõlgiti seal ja Ameerikas. Ma ei ole palju töötanud. Räägime veel natukene sellest Saksamaa perioodist, kas inimestel oli mure ka, et venelased võivad tulla või mis oli põhjus, miks taheti minna Ameerikasse või ütleme Austraaliasse? Sest Saksamaale jääda ei saanud nagunii, muidu oleks võinud jääda, aga keegi seda ei soovinudki. Et olud olid kehvad, ikka pärast vääringu reformi, siis hakkas rohkem ärides kaupu saada olema. Aga muidugi raha ei olnud inimestel. Ja siis, kui avanesid võimalused, kas Inglismaale kõigepealt oli, algul Belgiasse, võeti söekaevurit eksmehi ja Austraaliasse, Ameerikasse oli võimalik välja rännata. New Yorgis oli eestlasi abistamiskomitee asutatud ja meie olime ühed viima, vaata, kes sealt ära tulid, siis hakati laagrit likvideerima. Viimasel me nagunii laagris ei elanud küll enam sellepärast, et läheb liiga suureks paisunud ja nii mina kui Pedro olime tulnud prantsuse tsoonist. Ja kuna määrati üks kuupäev, et kes hiljem pärast seda tulid, need peavad laagrist lahkuma. Nii, minul anti üks erakorter südalinnas ja Pedrule anti koos Arvo Kalbusega üks tuba kuskil äärelinnas ja mall Jurmaali juba varem Ameerikasse jõudnud ja tema siis saatis ikka kirju, et saatke sooviahvlased sisse. Igal sisserände ajal pidi oleme garantii, keegi ameeriklane pidi andma garantii, et tema annab töö ja ülalpidamise esijalgu. Mingit määra ei olnud, kui kaua sa seal pead töötama sellel kohal? Suurem jagu üksikutele naistele anti maja abilise koht, te olite siis ka üksikveel ja, ja me abiellusime New Yorgis. Te olete kirjutanud sellest, kuidas te saite Pedroka tuttavaks oma tulevase mehega tuntud eesti kirjaniku Pedro Krusteniga. Kuidas te saite tuttavaks? Kas mina olin Dresdenis algul ja pärast seda suurt pommitamist kattusid kõik linnast välja saada? Muidugi see sõit oli väga keeruline. Tihti oli raudtee purustatud. Aeti varjendas Leipzigis ja mitmes muus kohas Ulmi linnas. Kõik pidid lahkuma, jälle oli pommitamine. Ja lõpuks jõudsime Augsburgi, küsisime jaamakorraldaja käest, millal järgmine rong läheb edasi. Ütles, et ärge minu käest küsige, ma ei tea isegi. Ja siis lõpuks kaks peatust enne Ravensburger keegi meist olime reisi siht, kus elas üks mu klassiõde, pidime kaks jaama vahet jala käima. Ja siis lõpuks jõudsime Ravens purki. Seal esialgu aitas meid mu kooliõde, kes oli koos oma õe ja emaga töötas ühes haiglas koristajana ja Eesti büroo ja Eesti kirik. Ja seal ükskord pärast kirikuteenistust inimesed tutvustasid 11, kes tulid hiljem tulnud. Ja nii tutvustasin meie 11 Pedro Krusteniga. Ja kui ta kuulis, et ma olen üks moerost pääsenu see laev pommitati põhja siis Pedro ja küsis, et kas ta saaks mind intervjueerida. Ja nii me tutvus algas. Käisime koos jalutamas käima ja prantsuse tsoonis oli natuke ebakindel, arvati, et nad võivad venelastele välja anda ja, ja siis oli kuulda, et käisin ikka, neid asutakse, suur laager koondatakse eestlased ühtekokku. Ja siis enamik neid raamets, burg eestlasi tuligi, üle käis lingeni. Tsoonidevaheline liikumine oli raskendatud ja sellepärast oli ka Visnapuu probleeme. Tema elas õieti Austrias. Et saada need load, aga käis lingenis, siis koondati rohkem ühte suurde majja. Kunstiinimesed, ajakirjanikud, kirjanikud, näitlejad, lauljad, muusikainimesed, seda nimetati siis kunstnikemajaks. Aga nüüd, missugune inimene oli Pedro krusten? Me teame, ta töötas hiljem Ameerika hääles. Kas ta oli niisugune aktiivne inimene või oli ta endasse tõmbunud? Ta ei olnud eriti aktiivne. Ta ei tahtnud kunagi lasta ennast valida kuhugi, seal oli vaja, vanem pidi olema igas majas valitigi, tema, aga teda see tüütas igasugustel koosolekutel käimine. Talle ei meeldinud see tema meelest väga igav ja tüütu. Tariva Eestis tuntud kirjanik, kas ta seal kirjutas ka? Ja no selle minu mõelo jutustuse puhul ta kirjutas oma esimese raamatu, mõnda asja on minu kirjeldusest võetud aga muidu on ikka väljamõeldis, paljud asjad, see vist ei ole tema kõige parem raamat, aga esialgu ju kirjutasid kõik meie kirjanikud oma põgenemisest. Ja võib-olla see distants oli liiga lähedane ja igatahes need ei olnud kõige õnnestunum maatika. Mälk kirjutas, kallid kirjutas oma põgenemisest. Tuleks siia Ameerikasse. Kuidas see korraldati teil, kuidas see läks, kui raske oli Ameerikasse pääseda? No Eesti abistamiskomitee ajas neid asju ja saatis siis inimestele garantiid ja Maliurma saatis siis. Meile ikka mitu korda veel medrole kirja, et andke nüüd sisse oma sooviavaldus. Ja me jäime üks viimastest, kes ei kippunud nii. Ei lootnud ei mina ega Pedro, et, et siin ootab meid väga hea elu. Mina mõtlesin ka, et kuigi oskasin inglise keelt ja masinakirja ja niuksed büroo tööd, aga et küllap ameeriklaste hulgas on neid küllalt. Aga siiski ma alguses töötasin majas, aga siis pakuti mulle kohta ühes kirjastuse juures. Ja seda pakkus mulle Silvia narma, kes oli piss nagu elukaaslane siin New Yorgis. Tema oli ennem sinna, ma ei tea, mis viisi, aga oli koha saanud. Kuna eestlased on igal pool tuntud hea tööjõud, siis tema käest küsiti, et kas ta ei tea kedagi veel kahte inimest. Pihlap oli ütelnud, et, et la remmelgas tema hea inglise keel ja bürootööd tunneb. Ja siis ma läksingi sinna. See oli üks bibliograafiline kirjastus, kes trükkis indekseid kogu maailmas ilmuvast ingliskeelsest kirjandusest. Aga kuidas läks Pedro krusteni käsi, kas tema leidis endale töö ja leivateenimiskoha? Temale kõigepealt oli see karantiin, Fitiivne Evald Roosaare andis talle garantiid. Tema oli varem saanud Maida, ta oli vist mingi skauditegelane või tema oli varem tulnud. Ja ma ei tea, kas te olete kuulnud Jaak Roosaare, tema poeg väga hästi tunnen. Ja Evaltroose andis talle siis 100 dollarit, teda ei selg, alguse sai mul ühe toa võtta ja New Yorki ümbrus olid mitu ehitusettevõtjad. Need andsid inimestele tööd ja Pedro sai kohal ühte ehitatavat kaubanduskeskust. Seda siis Palvata pärast seda, kui need töömehed ära läinud, sellepärast et poisikesed tulid siise lõhkusid seal ära tihti. Ja see oli niisugune väike töödal, siis neile oli teada, et, et lüüa ei tohi. Neid poisse ja mõnikord ta pidi vist politsei kutsuma, siis seenel on nii, et kui sa kätte külge paned, see on väga keelatud. Ja siis esialgu ta töötas seal ja siis ta sai koha ühes hotellis ja seal ta oli siis valves, kes registreeris inimesi sisse. Ja see oli üks niisugune rohkem kolmanda järgu hotell, kus mõnikord oli karta, et võib röövlid meile tulla. Sest nad maksid vist sularahas, seal aga oli öeldud, et kui on niisugune nii-öelda Hauldab et siis anta raha kätte ja mitte vastu hakata, muidu lasevad maha. Ja seal ta siis töötas nii poole ajaga, kuni sai teatavaks, et Ameerika hääl asutatakse. Temal suurt lootust ei olnud, tema arvas, et tema inglise keel ei olnud küllalt hea. Ta ei olnud seda koolis õppinud ja ka Saksamaal täita, õppis ta aru, sai küllaldaselt. Aga rääkimine tal ei olnud kuigi hea. Ja siis vahepeal on, me olime abiellunud ja tema esialgu ei tahtnud anda avaldust sisse, et temal ei ole mingit lootust. Aga see peakonsul Kaiv oli tema sõbraks saanud ja käis talle peale, et anna ikka sisse avaldus. No lõpus ta siis andiski ja vahepeal olid meile tütred sündinud. Ja siis ta saigi selles kohas umbes samal ajal saime ka nii enam-vähem korraliku korteri. Aga palju oli eestlasest neid majahoidjaid või sealt nimetades superintendent, väga peenike nimi. Aga tegelikult nad pidid maja korras hoidma mõnikord midagi väikest parandustööd tegema ja maalritööde igasugust tööd, aga see oli õnneks Ameerika häälel väga ligidal. Ja nii, et ta sai kodus isegi käia lõunasööki söömas. On teil meeles, kas seal oli konkurente palju oli seal mingisugune võistlus või konkurss? Ei olnud, no Pedro oli see, et ta oli Eestis olnud ajakirjanik ja kirjanik ja tal head kirjutamisoskus oli ja inglise keelest eesti keelde, nagu seal vaja oli, tal ei olnud suuremat probleeme. Hiljem me kuulsime, et mistap on ka siis saanud. Aga kõik arvasid, et tema ei oleks selle ametiga hakkama saanud, kuna tema ei olnud harjunud töötama kindlatel kellaaegadel vara üles tõusma ja üldse väga kiiresti pidi töötama, kuna raadiosaade läks teataval ajal ja ükskõik mis ilmaga siin Washingtonis ka, olgu nisuke lumesadu kui tahes ikka pidid seal olema. Aga kuidas teile tundub, kas Pedro alase töö meeldis või oli see talle ka natukene tülikas, et ta tuli seda tööd tuli teha raha pärast. Tema ei leidnud, et see raske oleks olnud, aga temale oli see leivatöö, tema peamine töö oli see, mis ta kodust ise kirjutas. Ja vahel olid seal tülid omavahel. Mispärast? No ikka auahnuse pärast, kes ikka kõige parem on ju tähtsam ja kus tema laud on kas ukse juures või akna juures, aga pedo sellest üldse ei hooli, ütles, et jätad selle sõnniku sinnapaika ja käin kodus oma tööd. No kes olid esimesed numbrid, siis sel ajal, kui tema seal töötas, kes olid seal tähtsamad tegelased? No algel oli probleem seal tegelikult oleks pidanud olema Ameerika kodanik, aga ei olnud viis aastat neist keegi olnud Ameerikas. Ja alguses oli ajutiselt. Oli üks Ameerika eestlane, Leonard nur, kes oli 30. aastal siia tulnud. Ja siis tema abiline oli üks Ludmilla Ross, kes oli ka kauem Eestist ära olnud. Aga siis ta lõpuks tuli, Pusta noor Pustada. Isal oli sama nimi Karl Robert Pusta vis. Ja kui tema ära läks, Washingtonis igatahes oli üks soomlane, kuna eestlasi ei leidunud mudugist. Pilti heiskanen ja pärast tedas Sailist Jaan Kitzberg. Aga ütleme, no kes neil nisukesed värvikamalt kujud olid, kes seal võimu pärast jagunesid? Algul oli roosa hea sõber, nad elasid lähestikku Tšurssis aga töökohas tekkis probleeme ja siis ma ei tea, igatahes ütles, et tulevad koridori, tuleb üks, räägib siis teisest ja siis jälle tuleb teine ja räägib ja tema oli erapooletu ja ei seganud edastide vahele ja ta ei rääkinud ka kodustajatest, teised rääkisid, ma tean, mõned abikaasad olid väga informine häiritud, mis seal toimus, aga Pedraudse ei huvitanud. No niisugusele inimesele on parem rääkida ja kergem jutt ei lähedasi. Ja temal ei olnud see tähtis, et, et kas mõnikord nad kolisid sealsamas hoones ühest ruumis täis ja siis ükskord olid need Ameerika hääle inimesed meie juures ja, ja tuli seal jutt, et nad on, kes kihikus kellelegi laud on ja, ja siis pesu ütles, et ma ei ole sulle rääkinudki, et oleme teises toas. Tema sellest palju ei rääkinud. Külma sõja ajal oli see poliitiline võitlus hästi äge. Siin nõukogude propaganda oli kõva ja ega Ameerika propaganda palju alla jäänud, kuidas ta sellesse suhtus? Tegelikult Ameerika hääl ei olnud mitte propagandaasutus, see on täiesti vale arvamine. Nemad andsid Ameerita varjukülgi ka väga-väga palju. Nad ei olnud mittetanud, kiitsid ainult Ameerika, kõik on õige ja hea ja eriti, et tal tuli ka Eestist tagasisidet, kuigi ei tohtinud kuulata, aga tuli teateid. Ja Voldemar veedab, ütles, et kirjutavad, et mis te sellest floterketist nii palju räägite. Et meid ei huvita suurt. Ja nüüd teile üks näide Ameerika Hääle stiilist see pärineb aastast 1964, kõneleb žüriis. Kui küsida mõnelt tavaliselt Ameerika koduperenaiselt, mida ta arvab toiduainete hindade kohta, siis ta vastab, et varem olid hinnad odavamad ja Tiit kulub toidu peale rohkem raha. Päris kindlasti usub, et aita nüüd kallim, kuid tegelikult. Küsimus on ju selles, kui palju toiduained vastavalt, vaid ka nüüd, kui suur osa sissetulekust kulub toidu peale. Fakt on see, et keskmise ameeriklase sissetulek on tõusnud suuremana. Mina Ameerika perekond kulutab 15 aastat tagasi käis üle 26 protsenti oma sissetulekud Otepää selleks 19 protsenti. Tegelikult on olukord veel enam paranenud. Kuhu need andmed näitavad? Ostetakse palju hinnalisem, ainult toiduaineid. Kui jutt otsas elanike toiduaineid. Kui 15 aastat tagasi tihkunutel. Vaid poole oma sissetulekust toidu peale Suurbritanniast kulutatakse toidule umbes 30 protsenti ja nõukogude liidus umbes 20 protsenti sissetulekus. Et Nõukogude liidus peavad nii suuri pelgas ohverdama toidule selle eest. Nad võlgnevad muidugi tänu välistada aastusele tõsta toiduaineid. Seega on seal keskmise kodaniku reaaltulu vähendatud, nagu teda hiljuti märkis, üks kodanik ana Lugija kirjad y-jale. Vanasti. Seal ainult 38 tundi tööd teha, selleks, et kindlustada, koguma perekonnale toiduvaru terveks kuuks. 1949. aastal kulus tal selleks 60 tundi teiste sõnadega toidu peale kulutada. Summa on Ühendriikides 15 aasta jooksul langenud. Mina isegi mäletan, noore poisina sai, kui see õige aeg kätte tuli, sai kõrv vastu raadiot panna ja tihti oli nii, et kostis kaks kolm minutit ja siis tuli see segamine, see uue õua tuli peale, et alguses natukene muidugi midagi kuuris, see oli linnades, aga maal kuuris tunduvalt rohkem. Kas teil oli ka niisugune teadmine? Ja Ameerika hääl sai muuseas ka Eesti ajalehti ja ajakirju vahel tõi padruneid kojugi, kuid arvas midagi, mis, mis mind võiks huvitada eriti. Ja tema ülesanne oligi neid jälgida, mis Eestis toimus. Teha nagu kokkuvõtteid, analüüse ja tema kirjutas palju. Nii. Nad nimetasid Fidžurid lihtsalt kirjeldusi, mis siin toimus näiteks kirsipidustustest ja kuidas eestlased jaanipäevapidaja, tema viimastes raamatutes on palju Ameerika häälest. Kui palju ta oma häälega ise rääkis, kas talle meeldis rääkida? Tema hääl tegelikult ei olnud sobiv tal oli madal ja ma ei tea, ei olnud kõlav hääl küllalt neid enamasti lugesid teised tema töid. Ja üks nendest oli üks noorem mees, sel ajal oli Gunnar Paabo ja ta mulle mitu korda kinud, teised ütlesite alalt. Ah, missa poisike, tead aga, et Pedro ei ütelnud kunagi nii halvasti nooremate inimeste kohta. Et ükskord, kui ta oli tema mingit meeleolu lugu ette lugenud. Et Pedro koridorist tuli mu juurde ja ütles, et kui sa loed, pane sinna tunne, et ka siis. Ja Gunnar ütles, et see oli õige, mina lugesin, uudised. Aga et kui sa räägid kirsipuudest või loodusest lendudest ja niukestest asjadest, et, et siis peab natuke teistmoodi lugema. Aga mõned mõned ütlesi tahtis Welle Oidermaa sedasama, et öeldi talle, et ikka poisike. Ja paljurbaik ütles, et Tartu vaimu ikka ei ole igal noorematel inimestel. Nii. Kas teie kodus käis tihti eesti kultuuriinimesi ja kirjandusinimesi? Peamiselt käisid Ameerika hääle inimesed. Hiljem tulid siia professor Öpik, hakkasin käima tali, harilikult pool aastat Ameerikas ja selle NASA juures ja Merjand ülikooli juures. Pidas ettekandeid ja hiljem tuli professor Lepik. Professor Lepikuga said pettur tuttavaks laeval, kui nad Ameerikasse tulid. Ja kui tema siia tuli, siis hakkasid nad Ööpikuga mõlemad meil külas. Käima Hendrik Visnapuu oli vist ka teie suur tuttav, kas võib öelda, et sõber Ja temaga ma puutusin, käis linki neist kokku kõigepealt New Yorgis ka ja siis me käisime New Yorki vaatamas. Pedro ütleb, et kui nad tulid vahel mäest üles või natuke kallakuga, et siis paistis, et tal on raske käia, nyyd ja ükskord olime koos New Yorki vaatamas ja kõndisime seal maa all, sealt saab ju taimsk väärist trantsentralisse käia, maa all pikad maad. Ja Pedro oli kõige rohkem New Yorki, tuttab mina, elasin algul longaelandil ja siis oli kaasas ka üks minus lätlannast sõbranna, kes oli pimas arstiteadust ja olime neljakesi koos kõndimas sealmaal. Ja see, mu sõbranna ütles, et Pedule peaks ütlema, et ta nii ruttu kiiresti ei käiks. Pedro väga kiiresti käis, et paistab, et Visnapuu on raske nii kiiresti liikuda. Mis Napoliga lühikest kasvu mees? Ja ja väga kõht, kui ta tuli käilingeni, nad ikka ütlesid nagu kandi no seal oli söögipuudus Austrias igal pool Saksamaal, aga me just näljas ei olnud. Seal laagri toit, tont ikka midagi. Eda kõiki asja saada ei olnud, aga nälga ka ei olnud. No mind huvitab ikka see Hendrik Visnapuu isik kas ta oli ka niisugune seltskondlik ja Pummeldaja mees? Ja küllap ta oli mullune Ratsoni kiri, kus ta kirjutab Siuru ajastemast. Kuidas nad koos vabadussõja ajal Tartus põgenesid, regedel ja santlaagrid mängisid Mismõttes. No ma ei tea, miks nad hakkasid ennast nimetama. Ega nad õiged sõjamehed nad ei olnud, Hatson kirjeldab, kuidas nad olid riietunud, et Gailiti vist oli mingisugune rihm tööl ja Maide, mis müts peas ja igatahes nähtavasti olid nad ka väikselt purjus ja siis patrull hakad näit kinni pidanud ja et kust te lähete ja Tartu vist käis vahel enamlaste käes, vahel jälle, siis said need vabadusse ja mehed seal võimu. Ja siis Hatson kirjutab. Gailit vastased. Ma ei tea, minu vene keel ei ole kuigi hea. Hirv või Siros siia sant laadiski polk ja need lasid kohe läbisid avaldasid mõju. Esimene vene santlaagrite polku? Jah, ja nii palju, ma saan aru, ma olen ikka natuke veniv, kommertskoolis oli niikuinii vene keelt ka, teistes gümnaasiumites ei olnud meil. Aga kuna kommertskel oli kaubandusega ja ärindusega tegemist rohkem, aga siis viimane aasta Ma olin nõukogude ajal koolis, siis oli kõvem iga, ma ei tea, viis korda nädalas või rohkem. Kas Henrik Visnapuu oli siin kerge leida tööd ja? Teenistust temal teenistust ei olnud, siin ta püüdis õppida inglise keelt rohkem. Ja minu arvates mulle paistis, et ta isegi lootis, et ta saab siin inglise keeles midagi välja anda. Ta oli võrdlemisi optimistlik niisugustest asjadest ja üldse organiseerima asju nagu Saksamaal üle maailmakirjanduse selts ja kogu ja väljaandmine ja Pedro liialdanud nendesse asjadesse suurt usku. Ja ta andis siis Ameerika hääle juurde. Aga, ja üks üks deme raamatist ilmus ka sel ajal. Ja neid natuke müüs siin. Aga ega ega tal töökohta ei olnud sind lossis. Ta elas koos selle preili narmaga ja tema töötas selle kirjatsi juures ja nii sai süüa, sai süüa, jah. Neil oli ka väga, mitte just heas rajoonis tuba, korter ja täitmist, aga võrdlemisi odavalt läbi. Te ütlesite, et Pedro ei olnud erilisi illusioone tuleviku suhtes mingi asi peab ju inimest ülal hoidma, kas ta langes pessimismi mõnes mõttes, kui nägi, et Eesti vabastamine ei ole üldse nii ligidal? Üldiselt ta ei olnud just depressioonis, aga kõige viimasel ajal ainult, kui ta juba altzeimerit ta pead, siis ta ütles, et olen liiga kaua elanud, ei ole mõtet elada niga. Kas Pedro töötas pärast Ameerika häält ka veel kuskil mujal? Ei oma oma asju kirjutas iga päev ja tema armas hommikuti kirjutada. Kas teil oli ikka kitsikust tunda? Mõnikord? Ei olnud. Mina õmblesin kõik riided endale ja tütardele ja küpsetasin leiba ja tegin kõik et saab väga hästi väiksema sissetuleku elada. Räägime veel Visnapuust, missugused olid tema nisukesed, Rembud ja naljad, kui ta New Yorgist teiega kokku puutus, tuleb meelde midagi. Ühte asja ma mäletan, kui ma esimest korda Eesti majja läksin, siis Visnap võistlus seal ühel pikal pingil, mis oli selle eesti lehe toimetas ja nägi mind trepist tulemas ja ütles, mamma tuleb. Ja sellest jäi mulgi siia nimi mamma sest mina oma vanemaid ei hüüdnud. Mamma olid isa ja ema ikka ja siis käisingi. Üks kord panime kõik suitsud ette. Minagi suitsetaja pole kunagi olnud ja mul oli üks sõbranna ka seal minu juures ja, ja Pedro ja Visnapuu ja kõik suitsetasid, aga Visnapuu ütles, et minu koht, et suits ei sobi suhu. Et minul olevat liiga beebinägu. Aga selle teise kooli õigustasite, tema võib suitsetada. Aga hiljem, kui ma tahaksin ta Silvia ämmale ta ütles, et kellest ta lugu pidas, nendel ei tahtnud, et suitsetavad, aga teised. Ma ei tea, kas see õige ja Kui palju tundis Visnapuu huvi poliitika vastu või oli see tema jaoks võõras maailm? Seda ta teadis, keda presidenti valida, keda ta sooviks. Aga mis puutus kongressi liikmetesse ja mina pidin talle harilikult rääkima, kellele valisid harilikult mehed, need, kes mina olen rohkem poliitikast huvitatud. Ja ma tihti muigasin, kui keegi tema käest küsis. Et mis ühest teisest asjast arvata, et kuna Ameerika hääle juures poliitikaga tegeleb. Aga tegelikult tundsin mina rohkem poliitika vastu, kui tema. Aga kuidas nad nägid tema ja Visnapuu, kuidas nad nägid Eesti perspektiive ja Eesti tulevikku, kas nad seda aru Ei tea, et sellest erilist juttu on. Aga ega vist suurt lootust ei olnud. Ja Pedro oli üldse selles suhtes pessimistlik, nagu see Eesti Kirjanike kooperatiiv ja kauaks jääb. Aga tegelikult see kestis kauem, kui võis arvata ja minu meelest just nii kaua, kui see kangru elas, püsis ja siis pärast seda ei olnu, tähendab seda vajagi muidugi kõik hakkasid Eestis ilmuma. Aga Pedro oli üldse nagu eesti keele püsimises ka lastele. Tal oli muidugi väga hea meel, kui lapsed rääkisid eesti keelt. Aga et nüüd meie järeltulijatest püsima jääb? Aga ükskord oli üks huvitav juhtumine. Me sõitsime bussiga Chörtsis Roosaare juures, me peatusime. Jaak Roosaar ja minu tütre Tultist teismelised, tema andnud üteldes kolm aastat noorem. Nii et Jaak oli isegi väiksem või lühem kui temad. Ja buss oli väga täis ja meie sain istuma, aga muidugi jaak, kui poiss teises püsti. Ja meie kõrvalt üks tõusis püsti ja läks maha ühes peatuses. Ja Eeva tahtis, et ta nüüd Sakk meie juurde istuma. Ja kui ta nägi, et üks teine istus kiiresti asemele eraldus kurat ja Pedro hoidjad, küll oli ilus kuulata, lapsed laadib puhast eesti keelt. Mina ütlesin seda ka veel. Muidu Pedro ei vandunud väga harva, võib-olla. Aga ma ei tea, kus ta seal õppis. Mis olid Pedro nõrkused. Ükskord tuli tütardega jutt, kui nad olid lapsed. Ja eks muidugi vanemad arvustavad lapsi ja mina siuksed rääkis sinna ja et igaühel on ikka puudused ja vead. Ja siis nad hakkasid mõtlema piss minu viga on ja papa viga. Minu viga oli see, et ma pidavat liialdama. Et ütleme, et alati teete seda ja alati jätate oma asjad koristamata ja niuksed. Et ega me alati idees ja vedru viga, nad leidsid, et papa pomiseb et ta ei rääkinud aga selgesti. Ja seda nuriseid vahel inimesed ka, kui ta nagu ettekannet pidas, et ei kuule hästi, tal ei olnud kuigi kõlav hääl. Nuia lohakas, ta oli muidugi. Ja tema kirjutuslaud oli väga segane ja tema asjad. Ma sorteerin siiamaani. Ma ei tea midagi, ta muidugi ei osanud niisugust nõndanimetatud meeste tööd teha nagu naela kuskile sisse lüüa seina, kui ta hakkas lööma, siis lähed, tulite seina, krohv alla või siis hakkas midagi lahti keerama purki, siis terve purk läks katki. Jõudu tal oli palju. Aga seda nagu inimeste nõu hau, seda oskust tal ei olnud, sellepärast ei ostnud ka maja kunagi. Sellepärast et maja juures on alati probleeme, mis tuleb natuke parandada, ei või teha. Kas ta tundis ka huvi vanemas eas, et otsida kontakte Eestiga eesti kirjanikega, kas teda huvitas see, et teda hakataks Eestis avaldama, või oli? Lootusetu ei, ta ei uskunud vist. Tal oli muidugi kirjavahetus Erni Krusteniga algule muidugi kardeti kirjutada ühes kirjas, et Ernehinnangu annab märku, et nagu ta oleks arg olnud, aga aga meie kartsime siin nendele halba teha. Ja pojaga oli tal kirjavahetus tema esimesest abielust teiste kirjanikuga. Tea, teistega tal palju ei olnud, ta saatis selle tilde ja Peeter Peegi kirjavahetuse Eestisse. No pojaga ta kirjutas küll ja saatis pakke. Vahel oma venna kaudu Washingtonist otse ei saanud saata. Ükskord Me käisime pooltimas, leedumajas oli mingisugune koht, kus võeti neid pakke vastu, mina saatsin oma vanemad tele ja Pedro saatis oma perele Liis näpu kohta võiks seda veel öelda, et ta käis paar kuud enne surma. Ta oli tuttavaks saanud Longaylandi ühte varem siia tulnud eestlastega tuttavaks niuksed, kes kirjanduse vastu suurt huvi tundsid. Üks proua. Ta nimetas ennast lee Uusman, aga tegelikult oli vist Liisi Uusman. Ja nemad kutsusid näppu enda juurde nagu suvitama või puhkama. Ja seal ta surigi. Üks kultuurilooliselt huvitav kiri, et la teie mehele Pedro Krustonile Sõõru perioodist. Jaa, Artur Ratson kirjeldab, kuidas Siuru santlaagrid põgenesid Tartust ree peale. Üks patrull hakkad neid kontrollima. Kui meie mehed valgetega teel kokku sattusid ja asi ohtlikuks kippunud, siis hüüti vastet. Küsimuse peale, et kes nad on, vastati niimoodi Pervõi seeerrost siiski Seurovski, santlaager, sky polk. See mõjus vastatesse nii põrutavalt, et nad rahulikult lasksid edasi sõita. Aga see kõik on Gailiti poolt ise kirja pandud, ta vabariigi algaastate följetonide kogus. Ja pealegi nii hästi lõbusasti enamasti, et minu Sulksin punkti panema. Nii kirjutas Artur Ratson ja, ja tegelikult see on mälestuskilde Hendrik Visnapuust, mida Hatson kirjutas pesule. Kui Pedro hakkas nappust, raamatut kirjutama kaugelviibija käekõrval siis ta küsis mitmed Visnapuu kunagiste sõprade mälestusi Pihlap puust ja nii siis saigi ta Adsonilt kirja ja mitmetelt teistelt. Millesse Henrik Visnapuu suri, ta suri suhteliselt. Noorena ta sai kuuekümneaastaseks, kui Pedro jõudis Ameerikasse selles 50. aastal, nii et ta pidi 61 olema siis ja nähtavasti oli ta süda haige. Paistis, et ta kiiresti ülesmäge oli tal raske käia. Ja Taali sõitnud. Uusman neid abielupaari juurde Longaylandi Eesti külas ja seal nii nalja pärast hakanud ühte puud maha raiuma või saagima. Ja see oli vist küllalt suurt pingutust tema jaoks. Ja varises kokku. Ta viidi haiglasse Jaaliga hapnikutelgis, vist mõned päevad. Räägime nüüd veel teie kokkupuudetest eesti kirjanikega. Kui te Rootsis käisite, siste kohtasite ka Marju. Mundrit ja seal toimus tütarlaste kommertsgümnaasiumi vilistlaste kokkutulek ja seal tutvusin märgot lehistega, kes oli Pedruga kirjavahetusse astunud mõned aastad tagasi. Ja kui ta kuulis, et mina olen Pedro Kostabikaasa tegi ta ettepaneku Marie Underilt külastada. Seal oli kas pikaravihaigla hägeston oli vist selle koha nimi, kus see haigla asus. Kuigi Äärb välja, ta ei olnud kuigi kortsus, aga ta nägu oli nagu pärgament nagu läbipaistev või ja mina ütlesin, et teil on vähem kortse, kui meil ei olnud siis veel kuuekümnaastasedki. Ja täitsa ütlete komplimente ja siis majutust intele, et ma olin koos Visnapuuga Saksamaal ja ja siis rääkisin, kuidas Visnapuu New Yorgis ütles pärast seda, kui mulle tütred kaksikud tütred sündisid, Visnapuu istus kaunis mureliku vaid kirtsus näoga ja keegi teine seal ütlastelt islamis, sina nii nukralt istud dist näpu, ütles, et mina olen kurb. Et ma olen vana, ei saa enam krusteni tütardega kõrtsi minna. Ja kui ma seda rääkisid Marie Underilt, siis ta naeris, selle peale. Me kaua seal ei olnud. Ja viimasel ajal, kui Marie Under oli juba nii nähe ta on kauaks ei ela enam siis nad olid kolm Eesti naist, teen ta öösel olnud valvamas kordamööda. Üks oli sisse margult, Lehiste teine oli Lydia Tuulse ja Underi tütar Heda hakker. Ja kui ta suri, siis oli vist Liidia Tuulse olnud ja seal Margotil olnud järgmine päev tema kord, aga ta suri hommikupoole ööd. Marie Under oli soovi avaldanud, et tema matusel lauldakse solvegi, laulu ja koor laulaks Beethoveni üheksandast sümfooniast. Lõpukoor andi Froide Laul rõõmule ja seda olid siis meeskoor ja naiskoor. Kaks koori olid harjutamas Harri Kiisk ja ja see Tubina koor, üks oli mees- ja naiskond. Nii et sellist toimuski selliselt, et see andi Froide on nagu kingitus eesti rahvale. Laul rõõmule. Sõjajärgseid aastakümneid New Yorgis ja Washingtonis meenutas päris hästi kirjaniku Pedro krusteni lesk Edla krustan. Kordame seda saadet järgmise teisipäeva südaööl, kohe pärast seda öiseid uudiseid? Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja mul jääb veel lisada, et aastavahetuse ajal lõpetab ka tegevuse maailmapildisari.