Tõuked kirjandusse või kuidas seda öelda või anna alla ikka raamatut välised vä? Mingisugused lood kuskilt inimeste endi suust kuuldud ja näiteks mul oli sellepärast ka väga tähtis Vetemaa juures konsultatsioonil käia, et seal ma kuulsin seda, mis oleks pidanud muidu raamatutest lugema ja raamatutest mulle ei hakka nagu suurt midagi külge. Aga kui ma kuulen inimese enda suust, siis kõlab hoopis teistmoodi. Ma ei suuda nagu raamatute järgi õppida, aga kui peab kellelegi suust midagi õpetust püüdma, siis siis hakkab pea ise nagu rohkem teele. Ei, see oli täiesti näiteks, tähendab õieti vol hakkas nagu mingi aimdus tulema, mis see kirjutamine Onlissi mitte siis, kui see nooruse jutuvõistlusel sai auhinna. Aga siis, kui ma olin kirjutanud roosipuu, pungad, enne seda olin kirjutanud salapuudli ja siis Vetemaa ütles, et vaat, et. Puudlis oleks lõpus ka midagi või kuskil seal lõpus vahepeal midagi sellist, mis oli roosipuu Pongades, kui see Katarina seal sellest rüütlist võtetektiivist unistas. Ja noh, see ütlemine oli nagu palju mõjuvam õpetuslikult, kui, kui mingisugune võrdlemine ja analüüs, ma oleks võinud vist aastaid analüüside ja poleks selle peale tulnud, et mis seal puud tähendab, mõnikord aitab üks lause nagu rohkem, kui. Kui suur kriitika vä?