Tseremoonial tervituskõnega esinenud peaminister Andrus Ansip rõhutas, et laureaadid väärivad kogu eesti rahva tunnustust. Kui peaminister oli ka kriitiline, rõhutades, et ehkki me oleme Euroopa liidus mitmes suhtes esimeste hulgas näiteks info-kommunikatsioonitehnoloogiainvesteeringute jätta innovatsiooni poolest, kuid me oleme ikka veel paigaldamata hulgas. Me oleme ikkagi veel kuskil üleminekuajas meie kindlasti pärale jõudnud sinna, kuhu me jõudma peaks. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et Eesti eesmärgiks peab olema muuta meie riik vaatilise kõrgtehnoloogia ja teaduseriigiks õige tee, kuid selle suuna valik nõuab meilt väga suuri pingutusi ja väga paljude Poole miljoni krooni suurune riigi teaduspreemia määrati tänavu Jaan Einasto Marreteenastule Enn Saarele ja Erik Taagole töö eest tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur. Mida see töö Eestile annab, Jaan Einasto? Ta annab seda infot või teades, et Eestis on võimalik teha teadustööd täiesti maailmatasemel, täiesti võrdväärsed teiste teiste maade teadlastega. Kaua aega, telk, selle töö tegemine võttis tegelikult Eesti astronoomiakoolkonna rajaja Ernst Öpik 1915 oli tema esimene töö ja see oli just samale probleemile pühendatud. Seda me oleme arendanud edasi, see on üks töö, mis võttis umbes pool sajandit. Wiedemanni keeleauhinda üle andes ütles haridusminister Mailis Reps Alles siis, kui komistad igal sammul keskpärasusele, saad aru, kui harukordne seis ses ilmas on kombinatsioonil, töökusest, Ambekusest ja missioonitundest. Mõtleme täna, mida on saavutanud meie teadvus, laureaadid on meil õigus ja rõõm tunda et sellel väikesel rahval ja riigil võivad olla tõesti suured esindajad, kes suudavad anda rahvusvaheliselt tunnustatud panuse üldisesse kultuurivaramusse. Wiedemanni keeleauhind määrati sel aastal Kristiina Rossile austust vääriva töö eest eesti keele grammatika kirjakeele arengu ja emakeelse piiblitõlkele uurimisel ning meisterlik tõlgete eest. Preemiat vastu võttes osutas Kristiina Ross sellele, et viimasele seal on seoses üle ilmastumisega saanud järjest tungivamaks vajadus tutvustada Eesti kultuuri rahvusvaheliselt, enamasti inglise keeles. Paraku on selle vajadusega seoses kultuuripoliitikas mõnikord maad võtmas arusaam, et päris teadus saabki olla ainult inglise keeles. Pole vaja olla selgeltnägija mõistmaks, et niisuguse suhtumise jätkudes lakkab eesti keel teaduskeelena toimimast, aga siis lakata toimimast ka täisväärtusliku kultuurkeelena ja järelikult ka täisväärtusliku riigikeelena. Kristiina Ross avaldas lootust, et Eestis tehtavat teadustööd ei hakata siiski võõrkeeles dama. Riigi kultuuripreemiad said tänavu Ita Ever, Eino Tamberg jamad straat, ita Everile on see nädal olnud täiesti eriline, kuna tallandiga Tallinna vapimärk Ma olen südamest väga õnnelik ja väga-väga-väga rahul ja vaadake, see kõlab niimoodi elutöö. Ma küsisin kelleltki, et kas ma pean nüüd ära minema teatrist, siis tähendab elutöö on tehtud. Lase nüüd jalga. Ei, mitte seda, aga no muidugi, see oli mulle siiski üllatus, ma pean ütlema, sellepärast et noh, kui ma niimoodi mõtlen, et niisugusi minuealisi võib-olla teatriringkondades, et nüüd nii mitmeid ehk ei ole. Aga igal juhul ma olen igatahes väga, väga, väga väga õnnelik.