Ja rahvateenrite kolmik tervitab kõiki oma kuulajaid nagu ikka laupäeva hommikuti. Tere hommikust kõigile. Väljas on niisugune jah ilm, et voodist välja eriti ei kutsu, taevas on vastu maad ja 10 kraadi, see väga huvitav. Huvitav, huvitav seis. Tüüpiline Eesti suusailm, see, kes praegu ütles tüüpiline Eesti suusa, kook. Ja Tallinnas veel Aarne Rannamäe ja telesild, vabandust, raadio, sind. Silla teises otsas on siis Sulev Valner, tere, tere. Ja ega see nüüd kohale ja Haanjas ei ole kahjuks ka enam lund. Üldse kohe mitte kohe üldse mitte mõni niisugune mitte väga sündmusterohke, aga siiski nädal oli meil. Roheliste volikogu on täna koos, nagu oli kuulda raadiouudistest. Korruptsioon, tunnista, räägitakse jätkuvalt palju, põllumehed käisid Toompeal vasikaid näitamas. Mis veel Keskerakond sõidab ühtse Venemaa parteikongressile, milles ei ole ka enam midagi uut. Euroopa sai endale uued juhid, vaatame, palju me sellest temaatikast nendest nendest teemadest jõuame läbi hekseldada. No alustame vast kodustest asjadest. Sina, Sulev tingimata peab põllumeestest rääkima, ole rohkem. Ei no kas nüüd tingimata, aga rääkida ju võiks, et see on kindlasti sel nädalal üks kõige rohkem ütleme siis aktsioonina ja nagu silma paistnud sündmusest, keda jäi aktsioonina vist väiksemaks, kui korraldajad plaanesid, et et oodati vist suuremat hulka põllumehi ja oodati nagu suuremat mäsu, et hästi palju on nagu avaldatud lausa imestust, et miks on Eesti põllumehed nii tagasihoidlikud, et Euroopas küll oleks palju suurem nagu Toompea ees selline võitlus maha peetud ja parlamendisaadikutel oleks raske olnud üle barrikaadidel ronida, et meil kuidagi toimus kõik väga vaikselt, aga aga mina ei oleks väga nõus nende arvajatega, kes ütlevad, et, et see mäele avaldus kuidagi läbi kukkus ja et see paha oli, et mulle vastupidi meeldib, et oli viisakas ja mõistlik meeleavaldus ja ma arvan, et võib-olla tänu sellele see meeleavaldus isegi saavutas rohkem, kui oleks olnud mingi mingi selline noh, väga karjumine ja ja ütleme, ebaviisakas meeleavaldus. Ega nad kindlasti läbi ei kukkunud, alguses räägiti paarisajast osavõtjast, hiljem ma lugesin kuskilt, et oli 500 ringis, aga, aga see selleks võib-olla see läbikukkumise jutt tuleb eeskätt sellest, et, et põllumeeste Kuu keskliit siis oli nagu korraldaja ja need aktsioonis oli Jaan Sõrra loomulikult, aga Talupidajate Keskliit ütles, et nemad sellega ei ühine, sest et nemad saavad aru, et riigil on praegu raske ja ja et põllumajandustootjad ei tohiks ennast raskel ajal ülejäänud ühiskonnale vastanduda. Nad oleks võinud tegelikult ühineda küll, et ma noh, ma arvan, et selle sõnumi, et nad riigist aru saavad, et raske on, oleks nad saanud seal kohapeal ka edasi anda, et see jääb natuke arusaamatuks, miks nad nagu selle solidaarsuse märgiks ikkagi kaasa ei läinud, aga noh, kui ei läinud, siis ei läinud, et et, et midagi hullu sellest nüüd kindlasti nüüd üle vindi polekski keeranud. Aga, aga noh, samas võib täiesti aru saada ja ja ma arvan, et ja miks see meeleavaldus neid niiviisi nii rahumeelne oli, ilmselt rahumeelselt võttis vastu põllumajandusministri selgitused. Noh, ongi selle äratundmine, et et tegelikult noh, nagu noh, riigil ei ole kuskilt võtta neid sadu miljoneid kroone nii väga lihtsalt, et, et kuskil taskus on mingid sajad miljonid krooni ja lihtsalt ei raatsiks neid põllumeestele anda. Et ei ole nii, et pigem, või vastupidi öelda, et arvestades praeguse valitsuse koosseisu ja neid üldisi hoiakuid ütleme praeguse valitsuserakondadel, mis on olnud seni põllumeestesse eriti valitsuse juhte, erakonnal siis ma ütleks isegi, et see, et järgmise aasta eelarves on põllumajandustoetusteks niigi palju summasid on väike ime ja võib öelda, et see on ka ilmselt praegu see põllumajandusministri väga kõva töö, tegelikult, et üle 500 miljoni neid põllumajandustoetusi ikkagi Eesti poolt makstuna põllumeestele järgmise aasta Narvas on, et ausalt öeldes mina eeldasin, et see summa võib olla palju väiksem, arvestades lihtsalt, et kui kuskilt lõigata on vaja, siis reformierakondlased need põllumeeste arvelt nüüd küll väga ei ei muretse. Sellel on 270 miljonit, on see summa, mida siis läheks veel vaja riigi rahakotist, et need otsetoetused saaksid täies mahus välja makstud? Üks nüanss on asja juures veel, et et ajal, mil Eestis on ligi 100000 töötut ja ja inimestel on üsnagi üsnagi paljudel inimestel on keeruline igapäevast leiba lauale saada, siis võib-olla põllumeeste meeleavaldus oleks mingil muul ajahetkel ühiskonnas pälvinud suuremat toetust või poolehoidu, et et praegusel hetkel on iga eesti peres pere kuidagi seotud sellega, et keegi lähedastest inimestest on töötu ja seetõttu võib olla sellise ühe grupi meeleavaldus või, või soov suuremate toetuste järgi ei leia ühiskonnas nii suurt solidaarset toetamist. No ma ei tea, kas 270 miljonit on noh, praegusel ajal ikka vist päris päris suur raha kui, kui siin eelarvest pigistatakse iga iga senti välja, et nii-öelda Maastricht i kriteeriumidele saaks natukenegi õhku vahele, puhvrite ta nii tihedalt täis ei tule. Riigieelarve kolmas lugemine on ees? No pigem jah, ja praegu otsitakse võimalusi teha eelarvega täpselt vastupidist, mitte ühele reale seal 270 miljonit juurde panna, vaid otsitakse võimalust, kuidas umbes 400 miljonit vähemalt maha võtta. Et sellele nagu räägib just see meeleavaldus vastu, aga aga võib-olla selle meeleavalduse teeneks näiteks saab see, et vähemasti see, mis eelarve projektis praegu põllumajandustoetuste summa on, et vähemalt sealt arvelt ei hakata lisakärpeid tegema, et see on ka juba saavutus, see on see muidugi, mida me ei saagi kunagi teada, et kas ilma meeleavaldus, et võib-olla oleks kellelegi tulnud pähe, et näete, siin on mingisugune 500 miljonit põllumajandustoetusi, et miks ma seda vähemalt. Ma arvan, et sa, Sulev, tavasidki naelapea pihta, et et selle meeleavaldusega tõenäoliselt põllumehed saavutavad selle, et eelarve menetlemise käigus neid summasid väiksemaks. No mis on ju täitsa arvestatav saavutus ja ma arvan, et selles mõttes võib öelda, et Jaan Sõrra seekordne aktsioon on täiesti tänuväärt ja ja võib öelda, et ta on isegi, et Jaan Sõrra korraldas aktsiooni põllumajandusminister seedri toetuseks, ehkki nad on erinevate, eks ole, tiibade esindajad sõra ju tuntud rahvaliidu aktivist ja aga teiselt poolt kaevikud. Jah, aga, aga samas ma olen tõesti kuulnud põllumeeste seas väga kiitvaid hinnanguid praeguse põllumajandusministri asjalikule tööle nii-öelda põllumajandusasjade ajamisel, et Need, need hinnangud on tulnud ka, ütleme nii-öelda teiselt poolt rindejoont, et et teda on nagu tunnustatud ühe asjalikuma ministrina, aga ka ütleme inimeste poolt, kes muidu tema erakonda ei toeta. Nonii, ainult üks asi järgul selle asja juures ikkagi arusaamatuks, milleks neid vaeseid loomi sinna veetakse. Ja ei ole ma selles lauses kunagi aru saanud, see on nagu, see on nagu lastega see on selleks, et televisioon kohale. Aga loomulikult, see on juba need väikesed herefordi vasikad, no milles nemad süüdi, et nad sinna linnakivide peale ja siis on need jubedad pildid seal, et, et kui sa seda kohe valitsus seda raha ei anna, siis minu, minu tee läheb siit tapamajja ja see on niisugune, see on, ma ütleks isegi, et lausa vastik vaadata, aga Aarne Urmet, see on täpselt küsimus teie kolleegidele, ütleme, kes lähevad seda tüüpi üritust üles võtma, mida nad esimese kate plaanina võtavad, ikka neid vasikaid. Loogiline, et see ütleme, et kindlustada vaata selle uudisekünnise ületamine, noh siis need vasikad on väga tugev argument, see on lihtsalt aktsioon jah, vaatad nendesse niisketesse suurtesse silmadesse ja mõtled, et no kuidas niisugusele siis raha ei anna, see peab küll ellunud tapamajja ka lapsed või loomad, kaks kaks kindlat kaastunde avaldamise või siis võiks olla seadusega keelatud. Laste kasvatamine isegi on nii, et kuulge, aga lähme edasi riburada mööda tänaste uudiste, mida me siis kuulsime vahetult enne meie saadet, teine teine uudis rääkis rohelistest. Ma ei tea, kas mul ülejäänud selline mulje, aga, aga mul vähemalt niisugune mulje, et rohelised muidugi oma oma tulevikust. Et kõik käib nagu mingi mingi mingi mängu raames, et, et kõik on nagu kuskil eelnevalt ära otsustatud, et oli, oli meil Erakond Eestimaa rohelised ja ja pärast järgmisi valimisi neid enam ei ole ja, ja kõik on sellega rahul. Kuidas teile tundub? No kõik ju tegelikult hingelt rohelised otse loomulikult no vaevalt nad sellega rahul on, aga iseküsimus, et võimalik, et mõned neist on juba leppinud sellega, et et nad ühe perioodi olid nad riigikogus ära ja ja sellega see piirdub. Et ei tea, et kuidas see on need iga üheksale isikliku elu valiku küsimus, ise küsimused, see erakond loodigi ainult selleks, et seal kuus inimest saaksid ühe perioodi Riigikogus olla, et vist et kui rääkida teiste Toompeal esindatud jõududega, on nad siis koalitsiooni või opositsiooni poolelt, siis roheliste tegevust kirjeldades kasutavad nad enamasti ühte ja sama iseloomustust. Et tegu on erakonnaga, kes mitte kunagi varem pole ükski teine erakond nii selgelt mingite konkreetsete eelnõude või otsuste puhul esindanud mingi väga konkreetse grupi huve. Et alates tuuleenergiast ja tuuleärimeestest ärge ärimeestest ja, ja nõnda edasi. Et noh, et kui, kui on nagu see erakonna tegevuse põhjal eesmärk hakkab kaugenema sellest, mis on selline ideeline taust, et keskkonnahoidlik mõtteviis ja sa hakkad rohkem esinema mingi grupi hue, siis ega vist pidu väga kauaks sellel erakonnal ei ole. Ehkki noh, kui vaatame muud Euroopat, siis rohelistele on ju tegelikult ju ju pikalt Taanis ju märksa rohkem võimalusi pildil püsida kui, kui mõnel teisel sellisel konkreetselt mingi valimisteks loodud erakonnale, et noh, teoreetiliselt jah, et noh, keskkonnahoid kui selline muutub tänavaga maailmas ju tegelikult ju üha nagu olulisemaks valdkonnaks, et nojah, aga kui vaadata viimaseid, kas või kohalikke valimisi, siis ka kõik erakonnad ütlesid, et nad tahavad näiteks rohelist, Tallinnat, rohelist Tartut kõik erakonnad, Reform, Kesk ja IRL absoluutselt kõigi programmides oli tugev roheline peadeks sees ja võib öelda, et ega rohelised neist väga palju Rahelisemad ei olnudki oma programmilistest noh, olite ütleme konkreetsemat paljudes, aga, aga tänasest olemuslikku vahet, et nüüd, et et Nad on rohelised ja kõik teised näiteks esindavad mingit raiskamist keskkonnavaenulikust noh, niiviisi ei saa erakondi praktiliselt Eestis liigitada, et see on kuidagi üldiselt omaks võetud hoiak, et kõigil on nagu poliitiliselt korrektne nagu vähemalt väita, et nad pooldavad keskkonnahoidu ja ja säästlikkust, et roheliste puhul ilmselt on tekitanud nende valijatest ka kumma kummastust, et miks rohelised on läinud selliseks sisuliselt valitsust toetavaks jõuks positsioneerida ennast ise küll opositsioonierakonnana, aga olulistel hääletustel alati, kui on vaja vähemusvalitsusel tuge saada, siis roheliste, roheliste kätega need otsused tehakse ära, et et selline kummastav vastuolu on roheliste käitumises pidevalt nagu olemas. Eks ole, nagu Hannes Rumm siin on ka tänases Postimehes tsiteeritud, on öelnud, et minge siis juba sinna valitsusse eks ole, päriselt sisse. Et kui ta juba teda toetate, et ilmselt noh, siin noh, see oleks umbes sama dilemma, kui ütleme, need sotsid Tallinna linnavolikogus oleks hakanud jäänud volikogus keskerakonda toetama, aga, aga mitte läinud linnavalitsusse. No hea küll, see paralleel ei ole päris sama, sest seal ei ole, eks ole, häälte vahekord selline. Aga siin on rohelised tõesti see kaeluga ilma kelleta ju näiteks kas või järgmise aasta riigieelarvet vastu võtta ei saa, kui, kui koalitsioon päris üksi väga kehv tulemus nüüd kahtedel viimastel valimistel ja niisugune noh, ka nende endi poolt niisugune võlgade kehitamine, et noh, ei saa siis ei saa, et polegi nagu midagi nagu noh, tegelikult ju ütleme on üks teine erakond Rahvaliit, kes, kes ju kõigub ka nii-öelda maa ja taeva vahel ja, ja aga vähemalt näha, et tehakse mingisuguseid nagu jõupingutusi, et, et kas siis ühineda või mitte ühineda ja kellega ja käib tingimine ja lehmakauplemine ja ja arutavad maakonnaorganisatsioonid ja kõik teevad aga, aga rohelised ei isegi nägu, et nad, et nad tahaksid nagu midagi midagi, midagi teistmoodi teha või kuidagi ennast teistmoodi positsioneerida. Ilmselt ei ole ikkagi niisugust sotsiaalset tellimust sellisele Nissi parteile, noh meil meil ei ole tugevat venelaste partei, kuigi suur on nagu olemas, teoreetiliselt võiks olla olnud väga edukad, meil ei ole pensionäride parteid kuigi ta noh, formaalselt võttes on ju olemas, eks ole, aga, aga, aga ütleme, 400000 inimese potentsiaal üks suur partii kasutanud meil meil ei ole ka ütleme, tugevalt õllesõprade poolt ei no mis on ju tegelikult hea ja sellepärast et ühe teema parteid on alati sellised erakonnad, kellel on see üks teema ja kõikides teistes küsimustes on üsnagi üsnagi nii, on tõesti ja paraku rohelised langevad samasse segmenti, et ei ole, siis tähendab nende järele vajadust. Nii nagu sa ütlesid, kõik nende, mina päris nii ei ütleks, et nende järgi ei ole vajadust, aga erakonna järele ma mõtlen, mitte mitte rohelise ilmavaate järele. Okei, ei tea, jah, ma, ma pigem oleks ka seda meelt, et väga kahju oleks, kui nad nagu vajuvad allapoole sellist unustuse piiri. Et, et miskis mõttes nad ikkagi kas või viimastes riigikogu valimistel just roheliste tulek nagu elavdab seda pilti, muidu oli see pilt nagu väga stagneerunud on olnud väga ühtemoodi vanad liidrid vanade parteidega kõik, et siis roheliste tulek lõi nagu noh, pisut ikkagi seda serva pealt küll natukese seda pilti segamini, et et, et midagi sellist elavdamist noh oleks nagu järgmistel valimistel mõeldes riigikogus minu meelest ka vaja, et kuidagi kuidagi tüütu oleks, kui, kui nii-öelda vanad vanad näod kõik ainult ühtemoodi ja vaata, Sulev, sina oled ka ilmselt presidendi viimastel kärajatel, kui, kui olid kõik erakonna esimehed sinna tribüünile kokku aetud ja tuleb tunnistada, et Marek Strandbergi osalemine sellel arutelul lisas sinna ikka väga väga palju elevust ja vürtsi juurde, et kui meie sellised maasikad, poliitikud ikkagi räägivad sellest, mis on ammuilma kõigile teada ja korrutavad vanu mantraid kes astmelisest tulumaksust, kes maksude langetamisest, siis noh, rohelised suudavad mingeid teemasid ikkagi näha natukene natukene teises perspektiivis ja tuua sellise tavapärasest ettearvatavast käsitlusest teemade välja. Ma parandan sind, Strandberg suudab, mitte rohelised. Jah, aga Strandberg on huvitav fenomen, et ta on ju hästi hea esineja, noh tõesti, eks ole, üldiselt laialt hinnatud, kui, kui tõesti ka hea esineja teda kutsutakse, karismat nii-öelda, aga, aga vot valimistel ei lähe. Noh, vähemasti Europarlamendi valimistel, eks ole, kus ta oli ju väljas, kuhu ta nagu oma tüübilt oleks, võiks olla esimestel europarlamendi valimistel, kui ta kandideeris üksikkandidaadina, läks teil ju tegelikult ju väga hästi, aga millegipärast vot nüüd ongi nagu küsimus, et, et hästi palju on tegeletud, rahvaliidu ka ja nagu ikkagi antud rahvaliidule ju kõrvalt nõu, et noh, et neil võib-olla oleks nagu karismaatilisemaid liidrit vaja ja et kui üldse tahta nagu kuidagi edasi. Et siis roheliste puhul ju otseselt ei saa öelda, et keegi Strandbergi selja tagant oleks temast karismaatilise. Aga ometigi, kui objektiivselt vaadata vaata tulemustele, et, et kui ühe aasta jooksul on kahed valimised kaks korda järjest on nii selgelt põrutud allapoole igasugust künnist siis peaks ju elementaarse küsimusena olema, et liider astub tagasi ja ja otsitakse uut, et see peaks olema isegi nagu nagu, nagu ma ütleks, et peaaegu automaatne tegevus, ütleme läänelikus poliitilises kultuuris, mida rohelised ise väidetavalt ka kõvasti tahavad Eestis juurutada rohkem kui kõik senised Sull Sulev tuleb mõni erakond meelde, kes on põrunud valimistele, kelle juht on selle pärast tagasi astunud. Mul ei tule hetkel, peab meenutama rohelisi, rohelised ei ole selles mõttes mingisugune mingisugune erand. Kunagi oli vist Mart Laar, kes astus tagasi ja tõi, noh siis siis sai tema asemel seal Toivo Jürgenson, kandid ja Jürgen on saia. Ja et see siiski. Ma ma ei väida, et selliseid näiteid ei ole, aga ütleme nii, et et Eesti poliitikas ta kahtlemata just levinud tegevusviis ei ole küll jah, just just üks kole sõna käib ringi mööda mööda Eestit ja see ei ole viimase nädala sõna, see on juba pikema perioodi sõna korruptsioon. Ja annab meil põhjust rääkida sellel teemal mitu-mitu asja, mis juhtus, no kõigepealt rahvusvaheline organisatsioon Transparency International avaldas järjekordse tabeli, kus siis Eesti on maailma 180 riigi hulgas korruptsioonist tajumise poolest, ma rõhutan just korruptsiooni tajumise, mitte siis nii-öelda tõestatud korruptsiooni poolest 27. kohal. Eesti ei ole Eesti kohta muutunud. Meil on seal tabelis 6,6 punkti ehk siis nendele kuulajatele, kes tabelit loetakse niimoodi, et see on 10 palli süsteem. Ja kui kui riik on saanud 10 palli, siis on ta täiesti korruptsioonivaba, sellist riiki maailmas ei ole kõige lähemal sellele ideaalile on, on Uus-Meremaa, kellel on 9,4 punkti Eestile, siis nagu öeldud 6,6 punkti. Ja seal tagaotsas on siis noh, sellised riigid nagu Afganistan, Birma, Somaalia, nendel on siis mingi üks üks punkt ja võib olla komakohti peale. Ja samas see on niisugune vastuolu, siis seisneb selles, et me päevast päeva kuuleme järjest uutest juhtumitest, korruptsioon on muutunud täiesti meie selliseks noh, eluigapäeva osaks. Jah, aga me kuuleme korruptsiooni paljastamise juhtumitest, mis iseenesest on ju positiivne, et, et me ei pea seda loomulikuks elu osaks, aga midagi inetut paljastatakse, siis peaks ka see, see nii-öelda tajumine, et, et Eesti ei olegi nii puhtad poisid, et, et me meil on seda vot vot et palju rohkem, kui me tegelikult kogu aeg oleme arvanud. Teine põhjus võib olla lisaks, mis Sulev ütles, on see, et see korruptsioon on ikkagi, kui see toimub, see toimub ikkagi väga kitsas kilpkonnas väga kõrgel nagu eliidi tasemel kus liiguvad, väga suured tahad ja, ja tavainimene ei puutu lihtsalt igapäevaselt sellega kokku, et tal ei ole vaja kuskile mingit majja meelehead pakkuda, mingit teenust saada, et selles vallas on tegelikult tervikpildis on asjad riigis ikkagi korras. Et kui siin toimuvad mingid sellised suured kohtuprotsessid nagu maadevahetustehinguga, siis, siis on tegelikult seal ju mängus sellised summad. Jaa, jaa ja millega, nagu tavainimesele ei ole ju mitte mingit ju pistmist, aga miks ikkagi Eestis levib selline noh, nimetame seda siis linnalegendiks, et tuleks keegi ennast solvatuna. Levib arusaam, et, et Eestis on tegelikult praktiliselt kõike võimalik saada meelehea eest. Miks, kust, kust see, kust see pärit on alates sellest, et noh, et arstile kommikarbi äkki lõikab sind paremini ravib sind paremini ja kuni kuni noh, siis päris tippu välja, mida surnutena mõtlesin miks, kas on siis nii-öelda vana nõukaaja jäänuk, et me, et me ikkagi noh, ei, ei usu, et me oleme nii ruttu sellest nagu lahti saanud või on, või on see midagi muud Ongi tega meie tegelikkus? Sest need juhtumid on ikkagi kole ikka lugeda päevast päeva, kui juba isegi seal merel ohvitserid võtavad ja annavad, eks ole? Jah, on, on kolla lugeda, kuigi ma ütleks, et siin vast ei ole isegi parimates perekondades noh, nii-öelda riikide seisukohalt vaadates, nagu sa ise ütled, et selle 10 punktini ei ulatu maailmas ükski riik ja ja pigem ikkagi riigid erinevad omavahel sellest, et kuidas seda asja menetletakse, seda, et juhtub Soomes, Rootsis, Uus-Meremaal no ütleme, et lihtsalt kuskile juhtub rohkem kuskil vähem. Et pigem erinevus tuleb sisse sellest, et kas kas sellega. Ta käsitatakse õlgu ja öeldakse, et meil nii käibki asi, või see siiski ütleme on probleem, millega tegeldakse, mida püütakse välja juurida. Ja mina väidan, et see suhtumise küsimus on, on isegi olulisem, sest teatud noh, kas öelda, et me kõik oleme patused, eks ole, et teatud selline alge mitte kõige paremini käituda ahvatluste olukorras? Noh, ma julgen öelda, on väga paljudel inimestel ja pigem on küsimus, et kuidas on välja kujundatud see mehhanism, et seda hukka mõista kuivõrd, et lihtsalt loota Ta idealistlikult, et ükski inimene ei allu ahvatlusele. See noh, ei ole vist reaalne. Tähendab, vähe pakutakse kui, kui ei allu ahvatlustele, see selline on samuti jälle üks niisugune stereotüüpne mõtlemine. Ei, ma mõtlen just seda, et see ühiskondlik hukkamõist ongi hästi oluline ja selles mõttes ma usun, et Eesti liigub praegu selles suunas, et et paljud inimesed võib-olla aga kuskil kohalikel tasemetel mõtlevad nagu ümber oma oma, sellised võib olla täiesti rutiinsed, käitumised, kus otsustati mingeid asju, noh ikka natukese tuttavatele natuke omade vahel ja ja noh, see teatud ohutunne, et see asi võib nagu ühel hetkel minna ja hulluks noh, eks ole, kui sel nädalal tulevad ka ju hoopis sellistest valdkondadest nagu see Arco vara ja Toomas tooli afäär. Et hoopis kui ärivaldkonnast, mis on sisuliselt sedasama? Jah, sellega seoses ilmselt Toomas tooli kohe jõuame, aga, aga et pankades on tekkinud või on välja tulnud, et niivõrd palju sulisid on alles siin, politsei pidas eile või üleeile kinni kaks endist endist pangatöötajad ja tooli juhtumis oli samuti SEB maakler makseri käsi mängus. Venelased tahtsid toolist natuke lähemalt rääkida, aga, aga ma, ma kardan, et, et Toomas tooli nimi on selline, mida, mida paljud meie kuulajad ütleks, et pole kunagi kuulnud, aga, aga miraasiks mees jäänud, sest et ega, ega temast nagu mingit liikuvat pilti kuskil nähtud ei ole, kuskil esinenud ei ole, on vist kakskolm hädist fotot, mis on papa ratsude poolt võetud ja see ongi kõik. Ja lisaks veel teadmine, et tegu on väga rikka mehega. Hans Luik on kirjutanud, et tegu on Eesti rikkaima mehega. Tõepoolest, kui vaadata neid artikleid, mis Toomas toolist on kirjutatud, siis need ise loomustajad, mis ilmast nendes artiklites korduvad, on ikka ühed ja samad ja, ja räägitakse ikka ühest ühtedest ja samadest väidetavatest lausetest või kildudest, mis tema ümber on olnud, et et eks siin ole paljuga tegemist. Müüdiloome ka, et, et üks teine mees, kellest väga palju ajakirjandusarmastust müüte kirjutatu oli teabeameti juht Tarmo Türkse, näiteks Eesti ajaleht kirjutas, et see nii salajane mees, et et isegi tema sokinumber on riigisaladus, aga ometigi Tarmo Türkson näiteks leidis, käis ajakirjanikest mingitel suurtel konverentsidel, mis Eestis toimub, siis Tarmo türklasena armastas nendele ka väga palju osa võtta ja käis seal ringi nimesilt oli ka nagu, nagu, nagu linnas ja, ja tegelikult oli mees kogu aeg nagu avalikkuse jaoks olemas, aga ometigi meedias elas mingi teine müüt, et eks toomast hooligale mõnes mõttes sarnane asi, et et noh tegin natukene kodus, vaatasin lihtsalt avalikest lihtsalt andmetest, et mida tema kohta on kirjutanud ja noh, näiteks on öeldud, et on saarlane noh rohkem ei ole sellest nagu räägitud, et väga tore, läksime, vaatasime mis on millise kooli lõpetanud, suht lihtsa vaevaga sai teada, mis aastal ta on lõpetanud Kuressaarest põhikoolina, keegi ajakirjanik viitsiks, seal on näha, et no tema lennu vilistlased rääkida, mis, mis mees on, et mis ta teinud on, kuidas ta oma äri üles rajas, siis juhtus nii, et et temal oli 80.-te lõpuks juba selline kapital olemas, et võimaldas väga suurt nagu äri rajada ja nõnda edasi, et et eks siin reedel tegelikult sellist tegemata tööd ja tihti võetakse artikli kirjutamiseks aluseks kellelegi eelmine artikkel, mis põhineb kellegi teise eelmisel artiklil ja see, et sellist nagu uurimustööd tehakse väheks, see on õigus külla, aga, aga me ei saa mitte ta ei või ka seda, et, et meil on ju ärimeeste hulgas terve seltskond selliseid, kes hoiavad kramplikult avalikkusest ise eemale ja kunagi oma telefonidele vasta, ega siis see, et, et siin Need, joviaalsed, ärimehed suurima heameelega meediaga suhtlevad siin Rein Kilki, me teame kõik, eks ole, kes, kes helistab sulle tagasi, kui, kui ta ei saa mõnel hetkel võtta seda toru. Aga, aga on, on selline väga, Arne, sina, ajakirjanikud, kas sina ajakirjanikuna oled kunagi rääkinud kuskil meediaväljaandes oma, ma ei tea, millised on su magamistuba, näeb välja või kuidas sa süüa teed? Ma ei ole seda kuskilt lugenud, aga Eestis on väga palju ajakirjanikke, kes samamoodi on ka tõenäoliselt ärimeeste seas. Mõned inimesed armastavad iga hetk kõiki kommenteerida, kommenteerinud, mida nad näevad või kuulevad ja on inimesi, kes peavad mingilt. Pidage silmas, et nad kommenteerivad seda, mida nad näevad ja kuulevad, küsimus on asjaliku info jagamises. Ma tahan küsida näiteks mingisuguse noh, ettevõtete grupijuhi käest, et kuidas nende asjadega on, noh, mina kui ütleme, kui ma oleksin majandusajakirjanik. Enamasti enamasti on täiesti võimetu teatud persoonide puhul, aga eks jagunevad ju lõpuks inimesed sellega kaad, kellel äris kelle jaoks on nagu positiivne vajalik, et olla, olla tuntud ja ja kellel ei ole seda vaja ja kellel kohe seal ilmselt kohe ei ole seda kohe üldse vaja, ehk talle ei meeldi ega talle ta on enda jaoks otsustanud, et see on talle kahjulik. Noh, ma ei tea, miks Toomas Tool võib-olla on otsustanud, et talle on kasulikum iga hinna eest vältida pildil olekut. Kas ta ärid on niisugused? Aga miskipärast on ta selle otsuse ilmselt teinud täiesti sellisest. Noh, ütleme kainest arutlusest ilma emotsioonideta on plussid-miinused kokku lugenud, otsustanud, et mingit plussi tal sellest ei ole, on ainult miinus ja miks ta peaks? Eesti ajakirjanduses on seda tooli protsessi, mis küll pole veel alanud täpselt siht aga on iseloomustatud kui finantsinspektsiooni mingit ülimat suurt võitu või finantsinspektsioon on lõpuks hakanud tööle, et et ma nagu selle arvamusega päris nõustuks, sest kogu selle asja liikumapanevaks jõuks oli tuli äripartnereid härrade Luitsele Tomingas ju kaebus tegelikult, et kui poleks seda kaebust tulnud, et ma olen üsnagi veendunud, et see asi oleks mitte kuskile avalikkusele. No igal juhul paistab jah, et Toomas Tool need antud juhul võib-olla, et kui tal muidu on olnud see renomee, ta üldiselt õnnestub oma asjadega, et siis antud juhul on tal õnnestunud list lausa topelt ebaõnnestuda, et esiteks saada see kohtuasi ja teiseks noh, sellel firmal ütleme, et ei lähe ka just eriti hästi, et et ütleme nii, et firma, mida ta hirmsasti ihaldas saada, noh võib-olla talle isegi vedas, et ta seda täispaki, nagu seda Arco varat eelmisel aastal siis ei saanud, sest tänaseks selle firma aktsiabörsil on peaaegu et nullis või väga madalal. Et selles mõttes nagu on isegi nagu huvitav, et mille, mille üle see võitlus käib, kui vähemasti teadaolevalt selle firma väärtus ei ole hetkel vähemalt aktsiabörs. Miks tool ja nii-öelda see võitlusluid, salu ja Tomingasega põhjus on ilmselt üsnagi nagu lihtne, et seal ei ole mingit nagu suurt mingit salasalajast asja taga, et sellest on juba juttu olnud, et härrased luid, salu ja domingase muud ärid olid tagatud. Aga, ja kui Toomas Tool, kes laskis veel ühe kolmanda Arco varaga seotud inimese Arti Arakas käest tema aktsiad ära ostis, sellepärast, et pakase muud ärid olid samuti seotud sellega ja, ja, ja tal läks lihtsalt vaja nagu lisaraha ja oli sunnitud nii mõned siis siis Ühel hetkel hakkas siis tuul neid oma valduses olnud aktsiaid müüma. Aga tegelikult on ühismuidugi olid kallimad, kui ta ise oli haraka käest ostnud millel on ajanud kogu siis nagu kaitsetaktika tooli esinda Allar Jõks, kes on kuuldavasti kuuldavasti Toomas tooli hõimlane ja see on ka põhjus, miks miks ta kaitseb? Eks, et ma räägin seda, mis, mis, mis konfigton on ja siis Arco vara aktsia hakkas kukkuma, kukkus alla teatud taseme, millega politseis luid salule dominga muud ärid seotud ja, ja see oligi põhjus, et et nad omaenda, muude äride, mitte Arco vara pärast olid sunnitud selle käigu ette võtma. See on nagu tegelikult seal Arco varajuhtide omavaheline nagu võitlus on kogu selle asja nagu kander nagu ideed ja nende muude äride jätkumine, et, et seal nagu muud nagu väga palju tagajalad. Aga see on ka huvitav pretsedent. Tõenäoliselt ka Eesti ärimaailmas, mistõttu ma arvan, et paljud ärimehed jälgivad seda protsessi suure huviga, sest ma kaldun arvama, et seda tüüpi noh, niisugused käigud. Et et sundida kedagi kuskilt ärist väljuma, eks ole manipuleerida hindadega selleks, et keegi nii-öelda Mul on pidevalt, et seda toimub teistes ärides väga palju ja seni ütleme enamasti on seda ikkagi vist ka Eesti avalikkuses kvalifitseeritud, kui et nii see äri käibki. Et nüüd järsku, eks ole, kui öeldakse, et ühel juhtumil on see kuritegu, et need ongi küsimus, et mille poolest see juhtum erineb näiteks mõnest teises, on täpselt sedasama Arco vara seis on ju ka veel üks osanik juba öelnud, et tema on täpselt samamoodi käitunud kui Toomas Tool, et ka tema vastu pole midagi nagu algatatud, et huvitav, kas tuleb ka, et et sellepärast ongi nagu, mis, mis ma nagu oleneva paari oma kolleegi suhtes nagu arvamusega kriitiline finantsinspektsioon on siin näidanud oma oma mingit jõudu või hakanud lõpuks tööle, et ma ütlen, et ma väga nagu sellesse arvamus ei usu, et selle liikumapanevaks jõuks on ühtede firma omanike kaebus lihtsalt teise peale. Huvitav, et me oleme täiesti omavahel enne rääkimata jõudnud täiesti ühesuguse niisuguse mõttega käigu, nii et et kui mina lugesin ka selle selle juhtumi kirjeldust, siis mõtlesin, aga, aga nii see ju käibki, nii isegi peabki käima. Et mille poolest see nüüd on turumanipulatsioon ja mille poolest see turumanipulatsioon on halvem või parem kui, kui mõni teine ja poisikesest põlvest nähtud Ameerika filmid, eks ole, siis noh, niimoodi seda nahka üle kõrvade konkurendil tõmmatakse, et seal ei olegi nagu midagi. Börsiaktsiatega mängimine on paljude pärisosa ja nad valdavad seda kunsti täiuslikkuseni. Nii et, et mis seal ikka, aga ootame muidugi huviga. Ilmselt on ikkagi jälle see süüdistus põhineb mingitel üksikasjadel, mida meie täpselt ei tea, mis ilmselt siis on börsireeglitega ja panga sisereeglitega vastuolus, aga noh, siis jääb oodata, kas vastuolu on nii suur ja nii ilmne ja seal tõestada, kuigi meie prokuratuur on sellesama asja juures, saan ma väga suure ämbriga, et mida ma loodan, et nad avalikult ka tunnistavad, et et süüdistuskokkuvõtte jõudis siis süüdistatavale päev hiljem pärast seda, kui asi oli tehtud meedias avalikkuse avalikuks, mis võttis ju tegelikult kaitse poolelt kõik võimalused ju üldse üldse asja kommentid keerida ja takkajärgi on praegult on prokuratuur mitteametlikult öelnud, et aga see süüdistuskokkuvõtte sisu oli ju kaitsel teada, aga väidetavalt kaitse, kes on seda näinud, seda süüdistuskokkuvõte ütleb, et see sisu, mis neile tutvustatud ja mis seal lõpus kirjas, on ikkagi erinevad nagu öö ja päev, et et selles mõttes prokuratuur on teinud sellise suure suure vea, et viides nagu asja kõigepealt meediasse ja ja, ja paratamatult see heidab ka paljudele teistele protsessidele halba valgust ja annab võimaluse võib-olla ka nende süüdistatutele endale siis tal, kellel on tegelikult põhjust nagu muret tunda avalikkuses öelda, et näed, et prokuratuur jälle üks näide sellest, et kuidas nad peavad lahinguid meediasse ennem ennem nagu üritavad meedias kedagi süüdi mõista ja siis alles kohtusaalis, et et see kuratuuri poolt küll väga halb käituma ei ole kunagi varem näinud kurje Allar Jõksi, nüüd ma nägin talle omasel leebel moel küll, aga, aga ta oli nagu tõsiselt häiritud sellest sellest loost. Aga kas ei ole siin ka taga see, et mingil põhjusel ütlema, siis noh, just prokuratuuril nagu sa urmad ka viitasid on, on nagu vaja praegu väga kiiresti ja näidata avalikkusele tegeldakse paljude korruptsioonijuhtumitega erinevatest eluvaldkondadest, et et kas siin ei ole vähekese seda suhtekorralduslikku poolt juures pani viisi küsinud lihtsalt tahtmata olla küll paranoiline mõte on. No me ju teame kõik, et toimub ikkagi üks ülisuur poliitiline protsess ütleme, ülisuur poliitik, ühe poliitikuga mõne poliitikuga seotud protsess, mille, mille puhul selle poliitiku esindajat praegu küll nagu võib-olla isegi vähem, kui võiks arvata, aga mingi aeg tagasi, eks ole, on ju on ju süüdistanud nii-öelda poliitilises noh, ütleme siis poliitilises vaenamises või kuidas, kuidas seda õige oleks öelda, et seda et et selle tõttu võib-olla tahetakse ka praegu näidata, et noh, et püütakse nii-öelda laial rindel väga paljusid ja võib-olla mitte ainult näidata, vaid ilmselt see on ka tegelik, aga lihtsalt lihtsalt seda püütakse avalikkuses juba ennetada võimalikke süüdistusi. Et, et toimub ainult teatud kindlate poliitikute ja teatud kindlate parteide esindajate kiusamine, noh nagu siin on ju püütud öelda, et üldiselt kiusatakse ainult rahvaliidu või Keskerakonna inimesi, teisi nagu mitte noh, nüüd on siis noh, nagu selgelt see pilt nagu viimasel ajal palju laiem, eks ole, tuleb nagu nagu varrukast neid erinevaid korruptsioonisüüdistusi kiusamine polegi enam kiusamine. Hea küll, paneme sellele teemale punkti, kell on kohe kolmveerand 12 ja kogu Euroopa jaoks oli see jutt täiesti mõttetu. Head kolleegid. Tunnistage üles, et kas te ütleme, noh, ütleme kuu aega tagasi. Teadsite selliseid nimesid nagu Herman von ront ja kähriin hästi. Hermann rompe nime oli mu tuttav sellepärast et meie rahvusringhäälingu Brüsseli korrespondent Kadri Kukk on teinud mõned lood sel teemal, et kuidas ta tegi videolt, kuidas Belgia sellise sisepoliitiline kriis ja ja kuidas lõpuks siis kriis nagu läbi sai, pärast trump asepeaministriks, et selles mõttes see nimi oli mul ütleme noh, ütleme viimase aasta jooksul on olnud tuttav, ma olen seda kuulge, aga Katharina Ashtoni tõenäoliselt see nimi läks mul korraks nagu silme eest läbi sel hetkel, kui tellid millimänd, läks voliniku kohalt välisministriks. Aga ausalt öeldes ajus see nimi minu jaoks ei fikseerinud, kõvaketas jäi temast puutumata. Mandelson läks, eks, aga jah, see, ma arvan ka, et et tõenäoliselt ma siukse meediatarbijana neid nimesid olen näinud, aga, aga küsimusele vastates vastus muidugi selge ei jah, et neid olulisi tegelasi muidugi mitte. Mis siis järelikult nendest inimestest, kellel ühel poliitiku olemise kogemuse tipp-poliitikas olemise kogemus piirdub umbes aastaga ja teisel välispoliitiku ja välispoliitika tegemise kogemus puudub üldse. Mis sellistest inimestest võiks olla kasu meie suure ühenduse kõige tähtsamatel ametikohtadel. Aga siin peab muidugi ütlema ka, et, et kindlasti see on Euroopas kümneid või isegi sadu väga võimekaid inimesi, kellest me eriti palju ei tea. Et, et see ei ole tingimata nii-öelda priori eeldus, et, et nad ei pruugi tööga hakkama saada, sest niimoodi võiks vastu küsida, et noh, kas või tume Eestist edutame mõne võimeka inimese Euroopa tasemele, siis kas teda väga teatakse, et kui siin oli Siim Kallase volinikuks nüüd tagasi määramise juures? Ta vilksatas ka õhku siin tänagi nimetatud Allar Jõksi nimi. Et kes oleks äkki ka hea volinikukandidaat siis selle juures mõelda, et kas Euroopas nüüd Euroopa lai avalikkus oleks Allar Jõksist noh, midagigi kuulnud, eks ole, tõenäoliselt mitte. Ehkki meie kahtlemata siin sisemiselt eeldame, et tegu on võimeka inimesega, ma ei ole kunagi kuulnud, et Allar Jõks oleks tahetud teha Euroopa Liidu presidenti. Seda mitte väga välisministrid näiteks justiitsvoliniku. Ja, aga ei, muidugi selles mõttes on, on tõsi, et nende nii-öelda, et a priori määrata, et me teame neid, et jah, nüüd kindlasti need panevat hästi kõva poliitikat, et seda me ju eeldada ei saa. Lihtsalt kuna nende inimeste kätte, et nüüd on see, milliseks need kaks ametikohta hakkavad kujunema, noh, nii nagu seda on räägitud ka näiteks omal ajal, noh meie riigi ja Lennart Meri kohta, et Lennart Meri pani selle märgi ja kuhu siis teised peavad sisse astuma ja kas need kingad on liiga suured või liiga väikesed järgmisele, et see selgub, aga, aga see esimene märk oli, oli kõva ja võimas. Et siis nüüd need need kaks inimest peavad siis samuti märgi maha panema ja, ja ma usun, et, et seda on ikka paganama raske neil neil panna ühte korralikku märki kui, kui nende, nende noh, selliseid karjäär mõnede intrigeeriks vastu, et kaks kandidaati, keda ju siin siis meie kandist üles seati, olid ju Läti endine ja Eesti praegune president. Oledame, oled sa, oled sa kindel, et nad esitati üldse kus sa tead, mis seal suletud uste taga võimus välja ja Andrus Ansipi väitis, et ta esitas, eks ole, Ilvese kandidatuuri Rootsi peaministriga tegelikult oli seal ju arutelul ei esitatud ühtegi muud kandidaati peale selle, kelle Reinfelt välja käised. Et käi, käis ta välja ju need inimesed, kes olid eelnevalt kokkulepitud suurtega ja need inimesed ka konsensuslikult läbi läksid, et seda hääletamisprotsessi tegelikult ei tulnudki. Et selles mõttes oligi kas rompe ja Ashton või või, või mitte keegi või mitte keegi, et ja nii see läkski tegelikult. Nojah, aga missugune ropp. Lehmakauplemine käis seal kulisside taga ja lõpuks seal saalis, kus siis valitsusjuhid ja riigipead istusid. Et seda me tegelikult ju ei tea. Väidetavalt noh, siin on midagi juba hakanud nagu välja ujuma, et et kui Tony Blairi kandidatuuri presidendi kohale läbi läinud, siis anti nii-öelda brittidele vabad käed ja siis Mul võttis telefonitoru, ütles kuule, kähriin. Et nüüd on niisugune lugu, et sa pead hakkama, meie välisminister seal oligi nagu mitmed põhjused, et Braun väidetavalt siis kalkureeris ka sisepoliitiliste vahevalimiste võimalustega, mis, mis tekib, kui saadad kellegi teise on ja, ja väidetavalt on siis välisministril, kes oli tegelikult esimene valik pärast pärast Airi hoopis ambitsioonid saada Brauni kohale, et sellepärast et ei tahtnud minna ja edasi ja, ja me ju ei tea ka täpselt, et mis, mis kokkulepped on olnud Prantsusmaa ja Saksamaaga enam edasi, väidetavalt on siis prantslastele lubatud meie jaoks suhteliselt vähetuntud, aga muidu mõjukas Euroopa Liidu Nõukogu sekretäriaadi juhataja ametikoht ja sakslastele lubatud järgmine Euroopa keskpanga juhi koht, et, et me neid leppeid, mis varjus nagu tegelikult on tehtud, ju saame alles mõne aja pärast teada. Seda küll, aga mina nagu olen natuke hämmastanud Eesti sellest avalikust arutelust teemal, et justkui nemad seal euroopas valisid midagi ja meie ei tea ja meie ei saa aru, see ei ole meie arutelus, on kogu euroopapress, on, on praegu nii-öelda tagajalgadel püsti ja siis need arutelud jäävad püsima kauaks, kauaks ei, aga vabandust, aga seal laua taga istusid 27 riigi peaministrid sealhulgas Eesti peaminister, asi või presidendid. Ja ütleme niiviisi, et vastupidi, me võiks öelda, et Eesti oli väga selgelt üks valija, üks 27-st, arvestades meie suurust Euroopas, seda ei ole üldse vähe. Hästi selgelt me ei saa öelda, et nemad seal midagi sahkerdasid, eks ole, sehkendasid vaid meie olime laua taga, ütleme meie esindaja näol. Ja kui tema toetas ka seda valikut, siis see on, samahästi võib öelda meie valik ei ole mõtet Öelda, et kuskil seal Euroopas toimus mingisugune lehmad kaugel ja ega ma tahangi Sulev seda öelda, et kogu Euroopa ütleb praegu seda, et nemad seal valisid. Et nemad seal oleksid võinud teha hoopis hoopis parema valiku, aga, aga see kriteeriumide rohkus on niivõrd, tead püüria, ilm on ka see, et praegu, kui vaadata neid ametikohti, mis on juba ära jaotatud, siis tegelikult on ju läinud ju need ametikohad valdavalt kas tegelikult ongi läinud, kas konservatiividel või sotsialistidele, liberaalid ei ole praegu saanud ju ju ju kuskil mingit tähtsat ametiposti ja juba baarides räägitud Euroopa komisjonis annab liberaalidele hea võimaluse saada mingeid tähtsaid portfelle meelde, kuhu Siim Kallas kuuluma? Ei no eile ei vabandust, juba üleeile Postimehes kirjutas praegu isapuhkusel olev riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar väga-väga-väga õigesti, et et neid ametikohti tuleb vaadata palju laiemas kontekstis, kaasa arvatud ka väljapoole Euroopa liitu või kuidas need kohad on jagatud ja loomulikult tuleb kõikide rahvusvaheliste organisatsioonide tippjuhid ka arvesse võtta, sest praegu paistab nii, et noh, sakslased ja prantslased on täitsa puhta kuivale jäetud, et tühjad pihud ainult. Aga, aga noh, tegelikult see tegelikult see nii ei ole, sest et arvatavasti Euroopa keskpanga järgmine juht on, on sakslane. Ja WTO juhib prantslane ja IMF-i juhib prantslane, nii et noh, et ei ole. See ongi nagu, nagu, nagu selles mõttes nagu. Noh, tegelikult on ju arvestanud ja kõiki osapooli, et et Lõuna-Euroopa on saanud komisjoni esimehe koha, siis Ida-Euroopa on saanud Parlamendi juhi koha, et tegelikult on see jaotus tegelikult toimunud ju kõigile midagi andes, et et eks, eks see pilt täpselt nii nagu Aarne ütlebki, et see pilt on hästi, nagu tuleb vaadata laiemalt kui konkreetset, need ainult see presidendi ja ja välispoliitika või välisvõistlejate, eeskätt välisministri ametikoht, lihtsalt noh, kahju on. Kahju on sellest, et, et see on nagu mosaiigi ladumine, et kõik tähendab, killud olid paigas noh, niivõrd-kuivõrd, eks ole, ja nüüd kaks kild oli puudu ja need kaks kildu, mis tegelikult peaksid olema nagu kõige olulisemad amet, peaksid olema vähemalt Lissaboni leppe järgi kõige olulisemad ametikohad. Need siis pidid sobituma juba sellesse, sellesse mustrisse, mis oli juba olemas. Tähendab hädavajalik oli panna sinna üks parempoolne, üks vasakpoolne, meesiks naine, üks mees, üks naine jumala eest, üks pidi naine olema. Et see oli see, et see brit olema, kellele. Et, aga just just naiseks olemine seal tuli siis nüüd kõige tähtsam kriteerium, mille järgi siis nüüd välisminister paika pandi. No ütleme, ütleme, see ei ole ju normaalne iseenesest, aga nii see nii see Euroopa praegu funktsioneerib oma 27 riigiga, no ilmselt see oli see, milles oli võimalik kokku leppida, aga, aga ma ikkagi ütleks nii, et kui siin näiteks Postimehes on kirjutatud selline pealkirjastatud vastav lugu, et Euroopa otsis superstaari aga läks nagu ikka, siis ma ei ole päris nõus, et kas Euroopa otsiski saaga superstaari ja kas Euroopa liit kui selline oma olemuselt üldse Euroopa liit tahabki, et poliittõrjus superstaari. Nojah, aga, aga see ongi olnud Euroopa liidu olemus, et otsitakse konsensust, otsuseid langetatakse konsensusega ja selle tõttu Euroopa liidu olemus üldse ei otsigi seda. Olete liidu etteotsa peaksid sattuma superstaarid, sest superstaar olemuselt hakkabki. No kujutame ette, et Euroopa president oleks näiteks Sarkozy, eks ole, oma efektsete sooladega. No see ei ole see, mida Euroopa liit üldse tahaks, et tal selline president, minu meelest on ikkagi siin ka selline Euroopa Liidu nagu identiteedikriis teatava, et ühelt poolt nagu ennekõike sotsialistide poolt nagu surutakse Euroopat rohkem Euroopa Liitu siukse föderatiivsuse poole kus võiks olla siis aga tugevad selgelt juhid. Ja teisalt siis ikkagi jääb see konservatiivide poolt see erinevate liikmesriikide liit. Et minu meelest tehti nagu selline mingi segavariant, et ühelt poolt me loome sellised väga tugevad ametikohad, teisalt valime sinna etteotsa sellised hallid hiireke, palun vabandust väljenduse eest ja tegelikult juhivad ikkagi seda Euroopa liitu edasi liikmesriigid ja nende nende juhid, et selles mõttes, et see näitab seda, et Euroopa Liit on natukene identity veidi kriisis, et, et kes ta siis on muna või kanana? Ei, see võib seda näidata, aga ta võib ka näidata seda, et see on Euroopa Liidu tugevus, et konsensusega liigutakse väikeste sammudega kogu aeg edasi. Aga selle, eks ole see see, kui raske oli Lissaboni lepingu ratifitseerimine, eks ole, kogu maailm võib öelda, et muigas, et, et mida need eurooplased jamavad seal. Aga kokkuvõttes, kui see tulemus saavutatakse, siis tänu sellele, et ta on nii raske protsessiga on saavutatud, on ta tegelikult kindlam, kui ta oleks saavutatud mingi üksiku efektse soologa, et keegi kellelegi tuli idee ja ta säras. Aga tegelikult ei ole see natuke must-valge lähenemine nüüd, sest et ega siis Euroopa ei ole täis, Sarkozy'd jääb Lääne ja, ja ma ei tea, Merkel ja siin on siin on väga palju sümpaatseid, tuntud osavaid, häid diplomaate ja poliitikuid, kui kui, kui ütleme Euroopa Liidu presidendiks oleks nüüd saanud. No ma ei tea, kas, kas palke nende või või Juncker või ütleme mõned noh, kas Beneluxi maad väga-väga tuntud poliitikud või mõne teise väiksema riigi tipptegijaid, keda Euroopa teab, siis ei, ei Euroopa liit praegu õhku ja ja me ei räägiks sel teemal, et kes on Romney on, eks ole, kelle nime me õpime praegu olles korralikult hääldama? No et noh, et ei ole, ei ole need asjad nii päris mustvalged, et, et oleks võinud jah, aga no mis seal tagantjärgi tarkus. No mina väidan vastu, et ka sedapidi ei ole nii mustvalged, et igal juhul läks lörri ja tegu on mingite mõttetute inimestega, et vaatame ikkagi, et võib-olla paruness Ashton ja ja, ja Belgia peaminister ei osutage nii viletsat, eks, vend on, ma uskuda. Ma tooks siia paralleeli, mis kindlasti on kohatu ka lihtsalt, mul tuli pähe selline selline võrdlus. Ma, ma juba ette ütlen, et see on kohatu. Umbes kümmekond aastat tagasi Venemaa president, toonane Boriss Jeltsin tegi Venemaa peaministriks ühe mehe, mida mitte keegi ei tundnud. Mitte keegi ei teadnud, kes see selline on, keegi Putin kuskilt Peterburist? Tänaseks ütleme sulasid võrdlus on kohatu. Ma teen. See paraku nii on, aga, aga jah, et, et, et välisministriks on, on daam, kes, kes välispoliitikaga ei ole mitte kunagi elus kokku puutunud, kui ainult hulgikaubandusvoliniku või natuke ikkagi muutub ainult aasta aega olnud, kuigi ta Taivo olnud ja ja ma, ma tahan ka uskuda sedasama, juba tsiteeritud Juhan Lepassaar, kes ütles, et noh, et jah, et meie ei tunne, aga, aga Hiina tunneb ja, ja Brasiilia tunneb ja India tunneb, et noh, et siis annaks taevas, et ka meie saame tundma, aga ma arvan, positiivsest küljest, aga ma arvan, et muidugi nüüd ikkagi võlgneb Eesti peaminister ja teda saatnud isikud eesti rahvale korraliku seletuse, et miks nad tegid sellise valiku. Sest ei saa sugugi öelda, et kuskil nemad, nemad kuskil kaugel seal tegid, me olime juures, aga avaldus on avaldus on ju tehtud, et see on Eestile väga super valik, oli, oli alles eile selline, siis me peame ometigi me, meie peaminister ju teab, mida ta räägib ja ma olen minister ja välisminister tulevad oma reisidelt tagasi, küllap nad siis ka ilmselt seletavad meedia vahendusel oma rahvale, miks nad, miks nad sellise valiku tegid? Päris kindlasti ei jäta Eesti ajakirjandus seda küsimata. Üks küsimus selle juures on veel see, et miks Eesti pidi käima oma kandidaadi nii, noh, vähemalt peaminister selle välja pakkus, ta ei käinud küll seal arutanud seda välja, kus otsustati. Aga miks, miks käige, käis peaminister Andrus Ansip Toomas Hendrik Ilvese nime läbi? Seda Eesti ajakirjanduses on siiamaani tõlgendatud, nii et, et peaminister toona veel ütles, et, et me töötasime seda seda välja järgmisi võib-olla valimisi silmas pidades. Eesti ajakirjandus on seda tõlgendanud sellena, et noh, ju siis võib-olla järgmine kord läheb ilvesele paremini, aga nagu meie hea kolleeg Peeter Kaldre nagu mainis, et, et järgmisi valimisi silmas pidades küll, aga, aga, aga tõenäoliselt peeti silmas võib-olla mõnda teist inimest, näiteks Siim Kallast või või Andrus Ansipit ennast või kedagi teist. Nonii laseme inimestel tööle hakata ja laseme inimesed meie saates täna puhkama. Inimestel silmas van Rompleid Ashtonit, nemad hakkavad tööle, tõestavad ennast vee, aga ütleme teile ja toega, meie saateaeg on läbi. Urmet Kook, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ilusat nädalat.