Tere, hea kuulaja, 11. märtsi heliga alustab, tänased teemad on sellised. Ülle Hallik teeb ülevaate Pärnu kontserdielust. Sõna saavad Pärnu kontserdimaja direktriss Marika Pärk ja Pärnu kontserdibüroo toimetaja Helen Erastus. Neljandal märtsil selgitati Tartus parimad poistekooride ja noorte meeskoorid. Kersti hinnale jagasid muljeid Ene Üleoja ja vennale. Neljapäeval, 16. märtsil on Estonia kontserdisaalis Peeter Vähi autoriõhtu müstiline ühinemine. Heliloojaga vestles Mirje Mändla. Seitsmeteistkümnendal märtsil möödub 80 aastat Arvo Ratassepa sünnist. Sel puhul toimub Rae kultuurikeskuses rida mälestusüritusi. Tiina kuningale, rääkis Arvo Ratassepa tähtsusest Eesti naislaulu seltsi liige Viktoria Jagomägi. Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia muusikateaduse osakond on käivitanud projekti Estonian Sound rekording 1939. Millega tegu, selgitab kaadristenbach. Seitsmendal märtsil anti teatri- ja muusikamuuseumis üle selleaastased Heino Elleri muusikapreemiad. Tiina kuningas vestles Alo Põldmäega. Tui hirv nautis kumus, ansambel luu ja Mart Kangro kontsertetendust. Mäng. Muusikauudiseid laiast maailmast toob meieni Priit Kuusk. Saate panevad kokku Opera Gator, Helle Paas ja toimetaja Maria Mölder. Pani hämmastama, kui kohalikust ajalehest võis lugeda, et veebruarikuises Pärnus pakuvad kultuuris hõngulist meelelahutust vaid näitusesaalid ja Endla teater. Alahindamata nende panust suve linna talviste kultuurivajaduste rahuldamise tahaks esitada küsimuse. Aga kontserdid kuurortlinna eripärast tulenevalt loomulik, et kontserdielu Pärnus on aktiivsem siis, kui mujal sellega vahet peetakse. On ju suvi aeg, kui siin rahvaarv mitmekordistub ja mitte ainult siseturistide arvelt. Kuid kontserti on Pärnus toimunud ajast aega ja aastaringselt ennegi. 12 kuud kestvast jõulisemast muusikaelust saab aga rääkida alates detsembrist 2002, mil külastada ja eile avas uksed Pärnu kontserdimaja. Uurisingi esmalt direktor Marika pärgilt, millisena paistab Pärnu muusikaelu kontserdimaja poolt vaadatuna? Pärnu kontserdimaja poolt vaadatuna on kontserdielu päris kiire. Alustades Eesti kontserdi poolt pakutava süvamuusikaprogrammiga ja lõpetades paljude erinevate kontserdikorraldajate pakutud programmidega, mis on siis ütleme, kas meelelahutusliku maad või või kasutades vana niisugust väljendit estraadiga kontserdid üsna paljude inimeste jaoks on Pärnu kontserdimaja saanud vaba aja lahutamatuks osaks. Teistpidi on aeg-ajalt kahju meie oma Pärnusse ajakirjandusest lugeda, et Pärnus ei toimu talvekuudel midagi. Räägitakse Pärnu kontserditest, siis räägitakse ainult Taavi Tois trahvifestivali, mis kahtlemata on suurepärane festival. Aga, ja võib-olla me ise teeme endale natukene antireklaami, unustades ära, et talvine kontserdielu on piisavalt aktiivne olnud, kõik need aastad ka ennem kontserdimaja valmimist, kuid nüüd seda enam on see hoogustunud. Kahtlemata. Ta ei peatunud siin varem suured orkestri koosseisud või kui neid kontsert ega tehti teatris, siis akustiliste kontserdite puhul, mis seal salata, jäävad need orkestri võlud siiski saalis kuulmata. Ma ei olnud pisemate saalide puhul võib-olla teinekord võimalust teatud nimekate artistide sissetoomiseks kuna nende nõudmised saalidele ja ka olmeruumidele on olnud küllalt pretensioonikas. Täna on seesama võimalused nii palju head muusikat, nii palju maailmanimesid tuleb meile omale koduõue peale ja mis seal salata, ka väga soodsa piletihinnaga. Mul on hea meel tegelikult selle üle, et Pärnu publik käib kontserdil ja publiku arv kasvab küll ei ole ainult Pärnu keskne maja, lähinaabermaakonnad on, on kõik võtnud omale sihiks mingil ajal ja Pärnusse jõuda, siin käia ja nende hulgast on ka väga palju püsikliente saanud. Pärnu kontserdimaja ja Eesti Kontsert ei ole kahtlemata vaata ainsat kontserdikorraldajat Pärnu linnas, kas ülejäänud korraldajad on kontserdimaja tulekust võitnud või kaotanud? Ma arvan, et kahtlemata on võitnud Pärnu linnaorkester. Kõigepealt on saanud endale kodu ja saanud endale head harjutamistingimused, kena niisugune koostöö Pärnu kontserdibürooga. Kuna ka nende bürootuba on siin meie juures, siis siis jälle seesama niisugune üheskoos toimetamine ja ka ilmselt nende jaoks kontserdite ja ürituste korraldamise hõlbustamine. Kahtlemata on meie koostööpartneriks Taavi deus, Draghi festival. Ilma Taavi Toistrahi festivalid juulikuus ei kujuta ka Pärnu kontserdimaja ette. Ja meistrikursused on siin meie majas saanud toimuma aga kahtlemata Pärnusse leidnud üle vabariigi erinevate kontserdikorraldajad. Nii et lõpetuseks võime asja kokku võtta, et hirmud, mis olid enne Pärnu kontserdimaja avamist, et kas siia publikut jätkub, on kuhjaga ületatud. Seda kindlasti. Pärnu kontserdimaja võiks olla iga pärnakad ja vaba aja veetmise kavas ühe märksõnana sees. Nagu kuulajale ilmselt juba kõrva jäi, annab siinsele muusikaelule ka pärast kontserdimaja valmimist värvi teistegi kontserdikorraldajate töö. Kammermuusika kontserte toimub ajaloolises ammende villas selle romantilises aias. Hea kunsti ja hea filmi kõrval pakub head džässmuusikat üsna tihti uue kunsti muuseum. Kuid töötab ka Pärnu kontserdibüroo, mis tegutses siin juba ammu enne nii-öelda kontserdimaja aega. Pärnu kontserdibüroo toimetaja Helen erastusega alustasin juttu küsimusest, kas ja kuidas on aastatega muutunud Pärnu kontserdipublik. Pärnus on ikka kontserte korraldatud helk, nad olid vähem ja väiksemas mahus ja publikuks ma kujutan ette, olid ütleme, eakamad inimesed või pedagoogid, haritlaskond siis, ja nüüd torkab silma. Olenevalt sellest küsitlusele kontserdid on, kas nad on spetsiaalselt jõukamale sihtgrupile kõrge kõrgete piletihindadega, siis tuleb vastav sihtgrupp, sinna püütakse korraldada kõigi jaoks inimestele, kellel on väiksem sissetulek, siis vastavalt siis oma pile Tiina kontserdid või siis tasuta kontserdid ja ka neile jätkub rahvast, nii et tegelikult võiks öelda, et kõigile on midagi. Aga kas kontserdibüroo elu konkreetselt on muutunud kergemaks või raskemaks seoses kontserdimaja avamisega, et tegelikult ju kuskilt maalt nagu tuli konkurent turule? Nii-öelda seda, et mõtlesime tegelikult ümber, et meie eesmärk on korraldada just nimelt Pärnu muusikutele kontserte, pakkuda Pärnu koolinoortele tegevust seoses konkursside korraldamisega nii solistide kui ansamblite konkursside korraldamisega ja pakkuda just Pärnu muusikute tehtud tööd ka väljaspoole, nii et meie ei taju selles mõttes konkurentsi. Meil on Meil kui toimuvad suurepärased asjad, meie ise ei jaksa korraldada väga suuri kontserte. Nii et need mastaabiga häälse suunitlused on niivõrd erinevad. Nii Pärnu kontserdimaja direktor Marika värk kui kontserdibüroo toimetaja Helen Erastus leidsid, et Pärnu kontserdielu on aktiivses arengus. Maarika Värk rääkis esmalt kõige lähemast tulevikust. Suvise programmi kokkupanek käib hoolega, jälle pean ütlema, et siin on kõige usinam olnud Eesti Kontsert ise, kes on oma traditsioonilise võrkpallimängufestivalipaika pannud põnevate kontserdite kan. Paigas on Tallinna orelifestivali poolt pakutavate oreli kontserdite osakaal Pärnus. Paigas on Pärnu kontserdimaja enda produtseeritavad Pärnu ooperipäevad. Helen erastas omalt poolt lisas, et kindlasti pole kontserdikorraldajate mängumaa Pärnus ammendunud ning ruumi võimalikele uutele tegijatele jagub. Tegelikult, kui me vaatame seda talvist kontsert, elu, mis toimub väljaspool kontserdimaja, siis sisetunne ütleb, et neid võiks rohkem olla. Iseasi on, millised võimalused on nende kontsertide rahastamiseks, see on juba teine küsimus. Aga publikut jätkuks. Mina olen seda meelt, et kontsert ei peaks olema kõigile korraldatud. Mida konkreetsem on see sihtgrupp siis on, suurem tõenäosus on, et publikut sinna jätkub. Et tegelikult nüüd peaks olema kõikidele nendele skeptikutele, kes enne kontserdimaja valmimist esitasid küsimus, et kellele seda vaja on, kust tuleb see publik selge, et tegelikult publikut jätkub ja vihaselt absoluutselt pärnusuguses linnas peab olema üks korralik kontsertide korraldamise koht. See nüüd on, aga mis suunas võiks Pärnu kontserdielu veel edasi areneda, võib-olla seda hajutatust rohkem, aga me me ei pääse üle ega ümber selle suvepealinna staatusest ja et siin liigub siis kõige rohkem rahvast. Aga tegelikult liigub meil rahvast aastaringselt. Ta võib-olla siis ka festivalide ja, ja sündmuste hajutamist rohkem ka teistele aastaaegadele. Nii et kuuldused pärnu talvise muusikaelu surmast peaksid eelpool kuulduga küll ümber lükatud, olema. Siia lõppu võib veel lisada, et Pärnu kontserdimajas kokku löödud veebruarikuu publikunumbrid annavad sellele vaid kinnitust. Nimelt näitavad need, et kõiki majas toimunud muusikaüritusi nii Eesti kontserti kui teiste produtseeritud käis sel aastal ühimal kuul kuulamas-vaatamas pea sama palju rahvast kui detsembris, mis on alati olnud talvise hooaja tipp. Eelmisel laupäeval toimus Eesti meestelaulu seltsi eestvõtmisel Tartus poste ja noorte meeskooride võistulaulmine. Avanes rõõmustav pilt meie meestelaulu järelkasvust, mida tahaks siinkohal ka oma kuulajaga jagada. Räägivad žüriid esimehed, kõigepealt poistekooride võistulaulmise zürii esimees Ene Üleoja. Võistulaulmisest võttis osa kolmest kategoorias kokku 19 poistekoori, mis on ikkagi väga kõrge arv. Ja kui me kõnelesime seal žürii teiste liikmetega Soomest Guido Ausmaga, kes küll on meie Eesti kodakondsusega koorijuht, töötab Soomes just nimelt ka poistekooridega ja Leedu koorijuhi Vytautas miskinnise, Läti koorijuhi romanss Vanaxiga, siis kõik need kolm väitsid seda, et nendel ei ole arvuliselt mitte midagi vastu panna sellele nähtusele, mida meie nimetame nüüd poistekooride liikumiseks. Ja huvitav oli see, et Leedust oli Vytautas miski neis kaasa võtnud paarikümneliikmelise muusikaõpetajate gruppi, kes tulid jälgima seda võistulaulmist ja kui tausma ütles niimoodi, et kui ta eelmisel korral neli aastat tagasi oli žürii liige siin ja kui ta siis soome tagasi läks ja kui ta nimetas, kas seda arvu, kui palju meil on poistekoore, siis vangutati pead umbes niimoodi, et no räägi, räägi, lase jutt nüüd õige küll ei ole, et see ei vasta tõele, nii et kõigepealt arvukus teeb rõõmu ja muidugi teeb rõõmuga tase, mis nii-öelda tippkooride juures on juba märkimisväärne. Kusjuures sellel korral ei võistelnud kaasa A-grupi poistekoorid, kes on nii-öelda kõrgetasemelised kontsertkoorid. Kui me neid kategooriaid hakkame vaatama, siis B-kategoorias laulsid niinimetatud poistes ka koorid noorte meeste häältega sinna juurde. Ja siin oli küll väga suur rõõm tõdeda ja koge Ta, et Järvamaa poistekoor, mis haarab siis maakonna lauljaid ja mis on tegutsenud nüüd üks kümmekond aastat dirigendiks on Indrek Viiard ja varje vürst, et see koor oli saavutanud väga nauditava taseme ja teinud läbi tohutu arengu ja nemad olid siis ka selle kategooria võitjad. Ja muidugi alati stabiilselt ja kindlalt esineb Narva poistekoor Mihhail karioosseni dirigeerimisel. Narva koori iseloomustab väga rikas vokaal, muusikaline aktiivsus ja kõlarohkus ja kolmandale kuule platseerus Revaalia poistekoor ning mitte segamini ajada rivaal ja noormeestekooriga, vaid rivaal ja poistekoor, keda juhatab alla Eenmaa ja abiks on Janne Frido. Olin mida tore märkida, et, et tegelikult kogu Eesti on kaetud nende poistekooridega Saaremaalt, Võrumaalt, küll Kirde-Eestist ja küll Põlvamaal ja Jõgevamaalt ja Koselt ja kus tahes, nii et see territoriaalne jaotus on meeldivalt kogu Eestit haarav, mis on väga oluline. Ja kui te nüüd vaatate praegu, kes neid võitjad olid, siis eks ole nii-öelda rivaalio, kes esindab tsentrumite Tallinnat, on kolmas, teisel kohal on Narva, esimesel kohal on Järvamaa C-kategoorias, laulsid nii-öelda kolme häälsed poistekoorid. Tiiskandid C kategoorias oli arvukalt koore kaheksa. Nii nagu ka eelmises kategoorias ja siin läks esikoht jagamisele kahe täiesti erineva koori vahel ja minu meelest olid need koorid huvitavad just selle poolest, et nad esindasid nagu kaht vokaal. Tuurija kaht kultuurilist muusikalist mõtlemist. Ühelt poolt Võru poistekoor, Mare Visnapuu juhatamisel ja Narva poistekoor Svetlana karjušine juhatusel. Nad olid praktiliselt punktidega võrdselt esikohal ja Narva koori jällegi eristab väga aktiivne vokaal ja selle vokaali aktiivne kasutamine kohati üliaktiivne kasutamine ja samas lauljatelt intensiivne ja väliselt atraktiivne esitusmaneer. Nad julgevad ja tahavad oma emotsioone ka näidata, seal on pigem koorijuhi ülesanne neid emotsioone ohjeldada. Igatahes nende esinemine oli muusikaliselt põnev ja teostuslikult õnnestunud. Väga huvitava mulje jättis Võru poistekoor täiesti teine lähenemine muusikale. Intiimne, vaoshoitud, aga samas rüütatud mingis seletamatu soojuse ja ma ütleksin, elegants, siga, mida on isegi raske sõnadesse panna. Ma ei oska seda tunnet kirjeldada, mis mind valdas. Üks, mis oli kindel ja mis oli nagu näha, oli dirigendi ja koorisoe suhe. Nad usaldasid vastastikku 11, õpetaja oli nendele poistele sõber ja nad tegid koos üht ja sedasama asja rõõmuga ja mingisuguse sisemise rahuga. Seal ei olnud näha niisugust kramp, b teistest üle olla tahtmist, vaid me tulime laulma ja tõepoolest lauldi väga hea intonatsiooniga väga loomuliku pehme, paindliku vokaaliga ja loomulikult mingi erilise sisemise soojusega. Ja kummaline oli see, et kui lõppkontserdil need võitjad koorid laulsid siis tõesti publiku kõige ägedam positiivne reaktsioon lausa hurraa-hüüetega tuli sellele samale väikesele võrukoorile. Nii et nad lummasid ka suures saalis. Kogu publiku kolmanda koha pälvis Ridala poistekoor. Ridala on üks väiksemaid koole Eestis üldse. Ridala kooril on seesama fenomen, et õpetaja ja lapsed on nii-öelda ühises energiaväljas D-kategooria koli veenvam tulemus. Tartu Karlova Gümnaasiumi poistekooril. Rääkis Ene Üleoja, mis mulje jäi võistulaulmisel aga Eesti noorte mees kooridest, räägib žürii esimees Venno Laul. Veits see, et selline üritus üldse toimus see Taimas väga kõrgel tasemel. Isegi ütles esinemispaik Tartu Ülikooli aula omamoodi juba heaks stiimuliks noortele meeskooridele ülesastumiseks. Ja peab ütlema, et noored mehed ikka hästi Die valmistatud selliseks vaistu laulmiseks. Tegutses kaks žüriid, poistekoorid võistlesid omaette noortemeeskond omaette. Kokku võttis vestlusest osa 11 noorte meeskoori. Võib öelda, et noorte meeskooride tegevus Eestis tervikuna on hakanud kuidagi hoogu sisse saama. Tänu sellele meestelauluselts. Aastaid tagasi käivitas maakondlike noorte meeskooride loomist. Ja sellelgi üritusel kuulsime õige mitmeid maakondlikke meeskoore. Kusjuures eriti rõõmustav on märkida, et selles kõige tugevamas kategoorias A-grupis tuligi lõpuks võitjaks üks maakondlik meeskoor. See oli Virumaa noorte meeskoor. Sinna kõrvale näitas, et end väga tugevate kollektiiv tänab Tallinna Ülikooli meeskoor ja Jõgevamaa noorte meeskoor. Üldse on märkida, et ka teiste maakondade noored mehed on pidanud vajalikuks kokku tulla. Nii esinesid seal Raplamaa Ma Järvamaa noorte meeskoorid, Pärnu noortemeeskond. Tulles tagasi selle ürituse tähenduse juurde, tahaks rõhutada seda, et, et selline noorte meeskooride laulma toomine selle organiseerimine niisugused maakondlikul tasemel on eriti tänuväärt, sellepärast et meil on tõesti juba aastakümneid olnud piisavalt palju poistekoore. Me oleme uhked selle üle, et laulupeo ühendkooris on üle 2000 laulva poisi poiste kordes. Aga pärast häälemurret on poistekooride tihti tükkinud laulmine katkema ja kuigi on Eestis poiste kordi liikumisest mindud üle valdavalt klassikalist paaridele, kus poiste selja taga laulavad ka tenorid ja bassid ikkagi see poistemass, mis on laulnud poistekooris jääb nagu pärast häälemurret tihti laulmisest kõrvale. Noored lihtsalt ei leia alati teed vanemate meeskoorde ridadesse, noored tahavad olla omaette nendel ühed seltskondlikud meelelahutused vanematele meestele teised ja sellest tuleb aru saada. Kui nüüd võtta kokku veel nende kolme kategooria paremaid esinejaid, siis ütleks, et nagu olümpial juhtus, et oli kolm kulda, nii tahaks esile tõsta ka selle võistluse noortest meestest kolm, et tipptegijat. Need olid siis nagu juba nimetasin, siin Virumaa noorte meeskoor, Tallinna Ülikooli meeskoor ja B-grupis Järvamaa noorte meeskoor Rõõm on näha, et nende tippkollektiivide ees astuvad üles meie professionaalsed tuntud tegijad Corioid Virumaa noorte meeskoori ees, Andres Siimon, Järvamaa noorte meeskoori ees indrek liiale. Tallinna ülikooli meeskoori ees Jüri rentija, Indrek Viiard. Tublilt näitas ennast ka Raplamaa noorte meeskoor, kus Thea paluoja ka noortepäraselt tehtud popmuusikas seadeid noored väga suure rõõmuga laulsid. Oli veel teisigi selliseid toredaid momente, kui ütleme, terve koori esinemine võib-olla ei õnnestunud, siis mõningaid momente võiks esile tõsta. Näiteks Jõgevamaa noored mehed laulsid suure laulu rõõmuga jälle nisust, nooruslikku popmuusikat, aga sinna kõrvale ka täiesti tõsist klassikalist muusikat ilusate kujundustega. Pärnu noorte meeskoor näitas silmapaistvalt head vokaalset tööd terrorirühma kujundamisel. Iga meeskoor võiks kadestada Pärnu noorte meeskoori tenoreid ja need koorid, kes praegu märkimist leidnud olidki võib-olla siis rohkem niisugused noorte meeskoorid. Aga selles võistluses noorte meeskoorde grupis astusid üles ka päris verinoored ja nii näiteks Tallinna 21. keskkooli Noorte mees kooriks tituleeritud koor koosnes lauljatest kuuendast kuni üheksanda klassini. Loomulik, et sellises eas ei suudeta ennast veel vokaalselt kõrvutada meeskooridega, aga tubli pealehakkamine oli seegi. Tahaks loota, et kõik need koorid, kes üles astusid, jätkavad oma südi tegevust ja nii tahaks loota juba järgmine kord. Mõnigi nendest noorte meeskordadest astub üles täiskasvanute meeskooride võistulaulmisest del veel kord esile, tõstes võitjat Virumaa noorte meeskoori, tahaks öelda, et see koor väiksema vokaaliga jana muusikaliselt viimistletud etteastega astuda milliselt tahes rahvusvahelisel koorikonkursil ja selleks tahaks nendele tõesti soovida julgust ja pealehakkamist. Euroopas, kus praegu meeskoorde arv pidevalt näitab vähenemise tendentsi ja kus noori mehi laulmise juurde üha vähem on õnnestunud tuua, oleks sellisel noorte meeskooril kindlasti šansse ennast esimeste hulka laulda. Eesti Kontsert kutsub müstiline ühinemine heliloojaga Peeter Vähi autoriõhtu Jaapanis Tiibetis, Indias ja Aafrikas sündinud teostega. Laval Slava Gregor Jan Neeme Bunder, Rein Laaneorg, Andres Uibo ja Tallinna kammerorkester, dirigent Risto Joost kontserdisaali fuajees Peeter Vähi fotonäitus planeedi nägu Kuueteistkümnendal märtsil Estonia kontserdisaalis. Peeter Vähi andis klassikaraadiole intervjuu juba mõne aja eest ning sõnased selle kontserdikava on koostatud valdavalt põhimõttel, et millised teosed on tal valminud soolopillile ja kammerorkestrile. Ja kindlasti on siin esindatud mitmed teosed, kus soleerib tema üks lemmik instrumente flööti nimetama taevase järve laul, müstiline ühinemine ning bambuse laul. Kontserdil osaleb ka üks tema lemmikkitarristide Slava Grigor. Jan. Slava Grigor jan on tegelikult kitarrist, kelle Eestisse tulekust ma olen unistanud umbes seitse, kaheksa aastat. Ta on nii-öelda interpreteerinud nagu kinnistunud Sony plaadifirma külgedel neli sooloplaati seal ja, ja kuuldes seda plaati. Ma olin äärmiselt vaimustunud sellest inimesest. Üks teoseid, kus laagri karjansoleerib, on kitarrikontsert, mis kannab alapealkirja valge kontsertteos, mis valmis 1991. aastal. Tegelikult see teos on esimene eesti kitarrikontsert üldse akustilisele kitarrile, see on loodud 92. aasta Carlsruu Euroopa muusikapäevade festivali jaoks, aga tol korral jäi see ette kandmata flööt on minu jaoks olnud üks olulisi instrumente üldse. Ega muidu ei oleks kirjutanud ikkagi flöödikontserti, siis kasvõi see bambuse laulgi, see ei ole küll flöödikontsert otseselt, aga noh, ta on selline Concertlik teos flöödile koos kammerorkestriga ka flööti, ma olen kasutanud väga paljudes kammerteostes olulise instrumendina. Neid kammerteoseid on viis, kuus ehk samuti oleme muide Neeme Bunderiga teinud ühe plaadi flirtis Kingdom, kus jällegi on flööt kogu nii-öelda plaadi oluline või sooloinstrument. Samuti oleme ühe plaadi teinud ühe India flöödimängijaga, niiet löötan minule, lemmikinstrument. Lisaks teostele, kus soleerivad kitarr ja flööt, kõlav kontsert, viimase teosena ka Fartit jõu ehk 42 nimeline teos, see kõlanud kõikvõimalikes erinevates seadetes. Teose esimene versioon valmis aastal 1984. Lugu kannab pealkirja 42 ja kui ma ise sain 42 aastaseks, mul olid elus keerulised ajad, kes seda, et midagi välist oleks juhtunud, pigem mu enda teadvuses olid mingid probleemid, lihtsalt oli saabunud teatud iga tuli mingid asjad elus ümber hinnata siis ma mõtlesin, et huvitav, et väga paljud inimesed, niisugused väljapaistvad loominguinimesed on lahkunud siit elust täpselt samas vanuses just mehed ja muidugi selliseid näiteid leiaks ka nii-öelda süvamuusika tegijate hulgast, aga just kes pöördusid kas alkoholi või narkootikumide või lihtsalt elupõletamise poole või mingid muud niisugused hädad olid ja niisugust kolm väga mark antset näidet, kes omakorda on olnud oma rahva sellised ikoonid või iidolid, need on Elvis Presley joodossaan prantslastel ja venelaste iidol Vladimir Võssotski ja seetõttu ma pühendasin selle sündinud loo nendele kolmele muusikule, kes on saanud 42 aastaseks, siis elust lahkunud. Intervjuud helilooja Peeter Vähiga on teil võimalik kuulata terviklikum kujul neljapäeva õhtul klassika raadade Peeter Vähi autorikontserdist. Otseülekandekontsert algab kell 19. Seitsmeteistkümnendal märtsil möödub 80 aastat foorijuhi ja õppejõu Arvo Ratassepa sünnist, samuti möödub tänavu 20 aastat tema surmast. Sel puhul korraldab Eesti naislaulu selts koos Eesti meestelaulu seltsiga mälestusüritusi, mis algavad 10. märtsil tema kodukandis Rae kultuurikeskuses. Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige Arvo Ratassepa õpilane ja koorijuht Viktoria Jagomägi. Milline on Arvo Ratassepa tähtsus Eesti koorimuusikas? Alustan üldistava lausega Kuno arengult. Arvo Ratassepa suurus seisnebki selles, et ta kohalolek ja mõju meie kuuri liikumises elab üle aegade. Sellepärast, et siiani elavad Arvo Ratassepa asutatud koorid omaaegsed juba siis hiilgekooris Teaduste Akadeemia naiskoor, Teaduste Akadeemia meeskoor tol ajal suured kontsertkoorid ning kolme dirigendi Arvo Ratassepa, Kuno arengu ja Ants Üleoja poolt rajatud Tallinna kammerkoor. Peale selle tema helilooming, kus on olemas mõned väga väärtuslikud laulud, eelkõige näiteks meeskooridele Eesti mullad ja tema suur pedagoogiline tegevus 47 lõpetanud üliõpilast, kelle seas on terve rida laulupeo üldjuhte, Ene Üleoja, Vaike Uibopuu, Jüri Rent väga suur ühiskondlik tegevus, kirjanduslik ja, ja kooriliikumise tõeline eliit ja samal ajal suur rahvamees, kellele tänu valmisid ja jõudis edasi meie Eesti rahvuslik koorilooming ja meeleolu teod. Arvo Ratassepale pühendatud mälestusüritused toimuvad kuni 19. märtsini. Mis täpsemalt nendel üritustel toimub? 14. märts kell kaks Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaal, seal toimub Arvo Ratassepa 80.-le sünniaastapäevale pühendatud konverents. Kutsun kõiki asjast huvitatuid minna ja kuulata neid ettekandeid ja sõnavõtt. Esinevad koorid sama päeva õhtul, aga siin ma vabandan, see on reserveeritud üritus suunatud Estonia seltsi liikmetele ja toimub Rahvusooper Estonia talveaias on vaatevinklis emakeelepäev ja sealt lähtuvalt Arvo Ratassepp esineb Tallinna kammerkoor Aivar Lewinsky ja Darja bastushenko juhatamisel. Nüüd liigume edasi seitsmeteistkümnendale märtsile, mis on siis tegelik sünnipäev. Kell 11 asetame lilli, arva Ratasepa kalmule metsakalmistul siis olge käes, 19. märts, mis on vast kõige tähtsam seetõttu, et kell kolm Estonia kontserdisaalis toimub kõige tähtsam kontsert selle nädala jooksul, kus esinevad Teaduste Akadeemia naiskoor dirigent Andrus Siimon Teaduste Akadeemia meeskoor, dirigendid Kuno areng ja Andrus Siimon, Tallinna kammerkoor, siis ka Aivar Ezzynskedaibastushenko dirigeerimisel ning antakse üle Arvo Ratassepa. Mälestustalisman eile õhtu ülesehituse läbi mõelnud ja selle kunstiliseks juhiks on Kuno areng, seal saame samuti vaadata taht filmikatkendid videolt. Kontserdile järgneb koosviibimine Tallinna reaalkooli aulas ja olgu öeldud, eelregistreerimine ja osalustasu. Seda saab siis uurida ja Eesti meestelaulu seltsi või siis ka loomulikult Eesti naislaulu seltsi kaudu ja veel pean ütlema. Näitus Arvo ratassepast on avatud 14.-st märtsist kuni 31. märtsini Eesti muusika ja teatriakadeemias. Aitäh, Viktoria Jagomägi ja need, kes 19. märtsil kell 15 Estonia kontserdisaali kontserdile minna ei saa, saavad seda kontserti Te kuulata. Klassikaraadio vahendusel. Kaja Eesti muusika ja teatriakadeemia muusikateaduse osakond on käivitanud üsna huvitava projekti, mis kannab pealkirja Estonian Saunrecording 1939. Mida see endast täpselt kujutab ja, ja miks just praeguse päevakohane teema on, räägib Kadri Stein. Kov. Estonian saundrikooding 1939 on selles suhtes väga huvitav projekt, et juba ammu aastakümneid on teada, et 1009 69. aasta kevadel salvestati väga suur hulk eesti muusikat. See tehti nagu nii-öelda propaganda raames. Üks idee oli see, et Eesti saatkonnad välismaal tahtsite endale muusikat, mida anda inimestele kuulata, millega propageerida eesti muusikat ja seetõttu võetigi ette, see projekt taheti salvestada nagu nii-öelda parim osa eesti muusikast. Ilmus endas nii populaarmuusikat, koorimuusikat, orkestrimuusikat, kammermuusikat, ühesõnaga väga lai valik. Ja projekt sai teoks umbes kuu aja jooksul 1939. aastal kui kutsuti Taanist selline kompanii nagu His Masters Voice Telefon Company. Sealt kutsuti helitehnikute toodiga tehnika ja sellele järgnes järjepanu aga pidevat salvestamist. Salvestati umbes 150 teost. Aastakümneid arvati, et see materjal läks kaduma sellepärast et 1939. aasta poliitiline situatsioon, nagu me kõik järgnes kohe teine maailmasõda ning need nii-öelda salvestuste negatiivid atriitsid. Need viidi Taani. Viiekümnendatel aastatel organiseerisid väliseestlased mingi osa publitseerimise, aga see oli nagu selline popp klaarsumusa Artur Rinne ja sellised. Viimase aasta jooksul oleme meie teadurid ja õppejõud on nagu uurinud seda asja ja oleme jõudnud lõpuks arusaamisele, et need asjad ei ole sugugi kadunud, vaid need asuvad kahes kohas tasuvad taani riiklikus heliarhiivis ja EMI arhiivis Inglismaal. Taanis asuvad siis need negatiiv salvestused, võimatriitsid ja emis on nagunii-öelda pressitud plaadid juba, aga need nagu ei ole kunagi publitseeritud. Tegemist on nagu hästi laia läbilõikega eesti muusikast ja loomulikult on tegemist parimate interprojektidega. Näiteks on päris palju salvestusi, on ringhäälinguorkestrid ja sealt näiteks on võimalik kuulda, kuidas Olav Roots klaverit mängib, millest meil ei ole praegu ühtegi salvestust. Peaaegu Vladimir Alumäe, Carmen plii, näiteks Tubin juhatab Tartu meestelaulu seltsimeeskoorimuusika on ka kõik tuntumad tolle aja eesti heliloojad, kreek, Flemba, Aavik, paar. Projekti põhieesmärk on see, et materjal kuuldavaks kõigepealt teha, kuna ta negatiiv matriitsi peal tavalist vinüülplaati saate mängida niimoodi, et panete, vala peale, nõel jookseb mööda seda vagu ja Eli muutub kuuldavaks. Aga negatiiv tähendab seda, et see on nagu sellest vinüülplaadis täpselt negatiiv seda kuidagi maha mängida. Isa. Ja me olemegi leidnud koostöös Taani tehnoloogiafirma hein Information Tuuls. Koostöös selle firmaga oleme leidnud võimaluse, kuidas seda negatiiv heli, nagu nüüd kuuldavaks teha oleme teinud ka esimesed katsetused. Tulemused on väga head ja meie pikem eesmärk ongi see, et 2009. aastal ehk siis salvestiste 70.-ks sünnipäevaks ilmuksid need salvestused kõik koos ideel koos kommentaaridega. Lisaks sellele siidikogumikule on plaanis teha ka inglisekeelne raamat, mis ongi mõeldud täitmaks sedasama ülesanne, mis oli nagu mõeldud 1939. aastal et rääkida natukene eesti muusikast inglise keeles, kuna materjal praegu täiesti puudub. Rääkida nendest salvestistes aga samal ajal rääkida ka 30.-te aastate ja üldse eesti muusikakultuurist natukene inglise keeles. Praegu plaanis, et käsitletaksegi Eesti vanemat muusikakultuuri, nii teise maailmasõjani näiteks ja kindlasti üks kaalukkumaid artikleid ongi see 39. aasta salvestusaktsioone kirjeldus selle uurimus, sest ega me sellest nii väga palju ei tea. Me teame nagu fakti, et see toimus, Me teame resultaadid ja mida me loodame nüüd saada kuulda. Aga miks, kes need teosed valis? Miks just need interpreedid, miks just need teosed, et see kõik vajab veel uurimist? Liiga ja alates 1998.-st aastast annab Eesti teatri- ja muusikamuuseum Elleri sünnipäeval seitsmendal märtsil välja Heino Elleri nimelist preemiat. Antakse ühele noorele heliloojale ja teine preemia on muusikateaduslik preemia. Elleri muusikapreemia nõukogu liige Alo Põldmäe. Mille eest seda preemiat antakse ja kes selle tänavu said? No eelkõige antakse jah, noorele heliloojale anname välja ka Elleri preemiat mitte ainult heliloojatele, vaid ka muusikateadlastele interprojektidele, kes on Elleri loomingut esitanud. Anname välja ka nendele inimestele, kes on võib-olla kas mänedžeri na või, või hoopis mõne muu ala esindajana kaasa aidanud Elleri loomingu uurimisele või propageerimisele. Aasta noore helilooja preemia sai Ülo kri. Kuulile puhul tõsteti esile eriti viimaste aastate aktiivsete loomingulist tegevust ja tulemuslikkust nii sümfooniliseks loomingus kui kammerloomingus. Sealhulgas tõsteti esile tugevalt esimest preemiat. 2005. aastal Berliinis toimunud konkursil Young euro Classic orkestriteose Jend said eest. Murske teaduse osas sai preemia Tartu Elleri nimelise muusikakooli kauaaegne õppejõud aastatepikkuse töö eest Elleri pärandi uurimisel ja tutvustamisel. Vivian Tordik. Vivian tortikku puhul tõsteti esile seda, et Tartus kaua aega isegi aastast 1970 kuni tänapäevani korraldanud Heino Elleri muusika päevi ja palju on ära teinud Elleri loomingu propageerimisel nii artiklite näol kui oma õpilaste tegevuse ennustamisel. Nii-öelda Heino Elleri valguses. Teisel märtsil toimus kunstimuuseumi uue hoone audit tooriumi muusikaline sisseõnnistamine. Lavale toodi instrumentaalteatrižanris teos mäng, mille lavastas Mart Kangro, esitles nüüdismuusika ansambel U koosseisus Taavi Kerikmäe klaver, Meeli Hallik viiul, Levi-Danel Mägila tšello, Tarmo Johannes flööt, Meelis wind klarnet ja Vambola Krigul löökpillid. Postmodernism ehk kunstiliikide stiilide segamist soosib ajajärk ei lõpe ega lõpe. Ta leiab endale üha uusi avaldumisvorme ja jäta enne järele, kui kõik võimalused on järele proovitud. Alati on võimalik näidata muusikana midagi, mida seni pole muusikaks peetud. Sest nagu elus üldse, muutub publik tolerantsemaks ka kunsti suhtes. Enam ei ole pädevaid kriteeriume, mille põhjal võiks väita, kas teatud sorti helid on muusika või ei ole seda mitte. See on toonud kaasa kunsti muutumise kontseptuaalse, eks pole niivõrd oluline, mida ja kuidas sa laval teed vaid millena sa seda esitad. Selleks, et aru saada, mis kumu auditooriumis toimus ja seda mitte puhtaks jamaks pidada peab ise olema mõnda aega, kus muusikutega töötanud sõnamäng on siin kahetähenduslik. Esiteks tähistesse protsessi, mida tehakse protsessi enda pärast. Teiseks nimetab suur hulk professionaalseid muusikuid mänguks oma kontserte. Olulise osa kõnelusest Leva teosest moodustas lava ettevalmistamine kontserdiks, millel esitati täies pikkuses ainult üks lugu. Instrumentaalmuusikas on kontseptsiooni alati olnud raskem kajastada kui muudes kassiliikides, kuna ta ei kasuta sõna ega pilti. Seepärast ongi appi võetud pantomiimi atribuudid, et püüda vastust leida küsimusele, mis õieti muusikaelus on päris, mis mängult. Etendus mäng on peaaegu tervenisti elust maha kirjutatud. Vahest ainult väikeste liialdustega. Jah, muusikat saabuvat proovi, kuidas jumal juhatab. Jah, nad märgivad endale põrandale asukoha koordinaate. Jah, nad mängivad lava taga heliredeleid. Jah, nad lohistavad kambakesi klaverit ja harjutavad käesurumist, dirigeerimist ja klaverikaane tõstmist ja üleüldse. Laevatehnikud on ka tavaliselt sinistes tunkedes. Ülespoomist on nüüd lausa ei mängi, aga säilib dramaturgiliselt vajalik lisand samuti nagu tagant ettepoole käib seinale provotseeritud elektronkell, mis andis muusikale ajaliselt juhised. Kui asja pedagoogilisest vaatepunktist võtta, andis Levadias mäng muusika võikus külastajale ülevaate, mida kujutab endast ansamblimäng ja milline on selle lavatagune külg. Kavalehelt võis lugeda, et etendus mäng keskendub muusikat tõlgendamisega seotud küsimustele interpreedi osalusele selles protsessis. Etenduse süžee on järgmine. Saabuv naisviiuldaja taskust lavaplaane tükk kriiti. Ta joonistab põrandale suuri riste ning tähistab nendega ansamblit, toolide, pultide, klaveri asukoha ent tooli allakirjutajate poolemeetriste trükitähtedega. Mina. Ta kannab seinale poolikuid kunstipoliitilisi loosungeid, mida igaüks meist oskab lõpetada, nagu kunst kuulub rahvale ja kes ei tööta, see ei söö. Need on osa kõneluse etenduse laiemast filosoofiast. Iga teatud vahemiku tagant mängib hiiule noodi ainult ühe. Varsti joonistate seinale ülespoomismängu, millesse muud. Instrumentalist, kes tasapisi omatriootikaga lavale saabuvad, hakkavad mööda minnes tähti pakkuma. Flöödimängija puhub lava taga pilli soojaks. Korrapärase ühe noodimängimisega liituvad kõik pillid, kes parajasti laval on. Nii kasvab sellest lõpuks välja türanni mõõkade tants. Nii seina peal, tähtedest kui laval nootidest, mille sagedus muutub üha tihedamaks. Kella pealt on publikul võimalik intervallide muutumist jälgida pool minutit 10 sekundit. Sekund. Instrumente listide proovirituaalidest sündis koreograafia. Keelpillimängijad hõõruvad poognad ühes taktis Campoliga. Flöödimängija harjutab kontsertmeestega käesurumist. Pianist klaverikaare tõstmist viis korda 10 korda 20 korda. Kui proov on läbi, läheb ansambel minema ja tuleb transamees sinistes tunkedes alias Mart Kangro. Koristad seinalt joonistused. Siis aga istub viiulipulti ja hakkab oma transamehe jõuga kirjeldama. Tiid. Ta teeb seda väga veenvalt, kasutades näiteks sõnum ja trellid. Kui seinale aeg otsa saab, koorib transamees tunkedelt välja ülikonna ja istub publiku sekka. Nüüd algab päris kontsert. Ansambel tuleb lavale esinemisvormis, kummardab ning alustab Trakodanatoonideostaabee ess aastast 1986. See ongi kontserdi ainus täispikk lugu ning nad mängivad seda ülihea ansamblitunnetusega teineteist vahepeal dirigeerides. Kui selline ettevalmistus, nagu ma eelnevalt nägime, paneb koosseisu nii hästi koos mängima oleksime nõustule rituaali kaasa tegema kas või igal kontserdil. Sülgaja. Prantsusmaalt tuleb põnevaid ooperiuudiseid just täna õhtul, tops Atlee teater Pariisis, vaatajatele taas soomlanna Kaija Saar jahu, väga menuka esik, ooperikauge armastus. Juba aastal 2000 suvel Salzburgi festivalil maailma läinud Salzburgi Pariisis Atlee teatri ühistellimus, nüüdseks veel laval olnud Ühendriikides kaastellija šantažeerida päris Šveitsis, Vernism, Tarl statis ja Helsingis. Tänane külalisettekanne on Berliinist mängimast hoidses sümfooniaorkester, Berliin koos Berliini raadiokooriga, dirigendiks jahuga koostööst ammu tuttav Genf, Nagano ooperimaailma kandja. Me ei pea palju ette ruttama, aga väga suur sündmus leiab kuu lõpul aset siinsamas Pariisi rahvusooperis. Proovid juba käivad, kus teatri ja tema juhilsuseraal Mortzee tellimusena tuleb maailma esiettekandele Kaiassaari Yahoteini ooperi Adriano mater lavalugu kuues pildis 400 ristiga samuti liibanoni prantsuse kirjaniku Amin Malloufi libreto. Jaga Adriana Materi esilavastused epides sellers dirigendiks tuleb Essabekas salonen. Esietendusõhtu on 30. märtsil Helsingist Riho esikooper lavale 2004. aasta lõpul ja ikka Peters sellersi lavastuses. Siingi laulis sopranipartiid algul esiettekandja toon abso. Algul dirigeeris, kas siins Halonen pidevalt soovijaid ukse taha on. Nüüd veebruaris võeti kauge armastus uuesti mängukavasse ja üheksa etendust, mitmed välja müüdud, kuni üleeilseni enamjaolt dirigendiks Susanna Mälki Susanna kui tuleb kaadriana materi dirigeerima. Aga New Yorgi filharmoonia orkester on tellinud Adriana süüdi ja teeb selle esiettekande aasta lõpul nüüd Pariisis esiettekandel nimiosa laulva metsosoprani patris ja pardoniga solistina. Saar jahuias sellersi koostada jätkub Mozarti aasta festivalil Viinis, kuhu see lärts on tellinud sarja oratooriumi lappassioonides hoone ja samuti Hamiin Maluchi tekstil. Meenutame, et praegu Pariisis sarja hoteisi ooperiga töötav Essabekas salonen Tiiu äss ja muusikale Ameerika aasta muusikuks 2006 ning siitsamast Pariisi ooperis tehtud dirigenditöö eest. Eelmisel hooajal sai ta prantsuse Kriitikutest sündikaadi preemia parima ooperitöö Est Palm Mares. Pariisist edasi Lyoni. Teisipäeval avanud festivali sarja rajame lavamuusikabiennaalil Enn antseen. Kesksed tegelased on siin autoritena kuni 26. märtsini. Prantslased Pascal dise pään ja Filipp Manurrii Jonatan Haavi, Rebecca Saunders ning itaalia helilooja Claudio Ambrossini. Igihalja Faustiga pidustused teisipäeval avatigi. Üleeile teine etendus ja kokku kuus Pascal saab bändi esikooperist Faustus laas näit. See oli ju Berliini riigiooperi ja Daniel paremboini algtellimus. Seal oli esietendus jaanuaris ning kuulus Peter mus. Bach tõi lavastuse nüüd Lyoni rahvusooperilavale. Mõistet muusikal laval käsitletakse siin muidugi avaramalt. On ka mitmeid visuaalsete lisandustega mängulisi kontsertprogramme kesksel teemal juba sajandi vahetuselt Lioon helisev linn. Sest muusikaline loomingukeskus raame on oma aastaringse aktiivse nüüdismuusikategevusega ikkagi Liooni enda oma. Jonatan Haavilt on siin hoopiski söand, üürisi koreograafiaga, balletietendus, apteek, laudnike jäse ring, seatrinassionaal, Poppolleeris, täna õhtul aga Philipp mõnurii uus ooperi on Aeron maailma esiettekanne ja seal jännis Kokosse lavastus ja see on per, sest peategijaks kammerkorraks sentus kossealistidega Lorenz kõlbei dirigeerimisel. Kohe on tulemas treini balletietendus, lest sinder Tšailsi kahe osa, lavastus, Philip Glassi teosed. Saundersi teoseid mängib ansambel music fabriik. Claudio Androsiini autorikava kannab pealkirja kontsert Rancounter ja siin kaastegevad meilgi käinud lyoni konservatooriumi kuulsad ansamblid. Festivali lõpul tuleb tal melodraama roosa pealkirjal Ilkkantodell apelle maailma esiettekanne. Toimuvad töötoad, avalikud proovid, näitused kaasaegse kunstimuuseumis, festivalist ka järgmisel laupäeval. Muuseas, alles oli lyoni ooperi- ja annessi orkestri ühistöös laval. Ka Viktor Ulman. Berliin on suure uue muusika festivali ootel, me jätsime riik, kus meiegi Olerields koos nüüd ansambli ja eesti muusikaga käinud, algab tegelikult neljapäeval. Aga nii-öelda eelmänguna tehti juba siingi ära liinifestivalide majas Kaiassaar jahuka, hauge armastuse kontsertesitus samade jõududega, kes täna Pariisis ateljees. Ärgem siis unustagem, kas siinsed arvutigraafika, meedia, video, valguse ja heliefektide rolli ettekandel mille kontseptsiooni autoriks Jean-Baptiste barjäär. Neljapäeval alustatakse Hedelediaatrissaga hiina teosega, see konksu muusikateatritükk maailm hõbevalguses kuutschengi luuletuste põhjal ja siis globaalne interpõley noori heliloojaid, viielt kontinendilt esindatud Kairo, Berliin, New York, kra, Peking, Shanghai. Mitme maailma esiettekandega The võtmist toetab ka Siemensi fond. Kohe avapäevil ka festivali resideeri, pianisti jaapanlanna Takahashi tavasarjas. Jaapan under vestlen 29 põnevat üritust, samuti nagu joonis 26. märtsini ja lõppkontserdil toru Daceniitsu filmimuusikakavad Berliini Deutsche Symphony orkestrilt äsja nimetatud Olereltsist nüüd mujale Saksamaale. Eile õhtul juhatas Oleri geni suures saalis siinset raadio orkestrit laureaatide sarjas. Šostakovitši esimese viiulikontserdi solistiks oli 24 aastane Corbyn Jan Altenberg. Eripreemia onu viimatisel ARD konkursil Münchenis. Kontserdi eel kav vestlus interprojettidega. Olari Elts avas oma kava. Aga Erkki-Sven Tüüri teosega Akva ning õhtu teine pool ülenišibeliusele kolmas sümfoonia ning neli numbrit muusikast järgnev Felti draamale surm. Nädala pärast seisab orkestri ees Stanislav Grovotserski. 25. märtsil on Olari tüüri eksodusega juba Antwerpeni filharmooniaorkestri ees. Paavo Järvi juhatab uuel nädalal Cincinnatis tüüri insulade sertad Ameerika kooridega portlandis. Jutšiinis teeb praegu aga koostööd maestro Veljo Tormis ning pianist Indrek Laul mängis Bostonis Beethoveni neljandat klaverikontserti. Neist lähemalt järgmisel laupäeval. Aga meie dirigent Anu Tali on samuti praegu Saksamaal proovid ja homme-ülehomme kaks kontserti vupertali sümfooniaorkestri ees. Selles kavas esipooles põhjamaad, rauda väära kantus, arktikus, kriigi beer, esimene süüt ja sibiilse toonela luik ja siis mendel soni. Neljas sümfooniakontserdid on upeteri ajaloolise raekoja suures saalis kevadkontserdi nime all. Aprilli algul juhatab Anu Tali juba Lozani kammerorkestris Šveitsis. Veel siit-sealt, 69 aasta järel kõlab taas üks Benjamin Britteni teos Sven William voodeni tekstile loodud raadio dokumentaal, muusika, rooman, vool, bluus, leiutaasesitus tuleb kevadel oldiberi festivalil Saksa kirjastusest. Too Düsseldorfis andis väljas Svjatoslav Richteri memoriaalraamatu main, leeven, maine mosaiik. Kuigi Richter mälestusi kirja ei pannud, on nimekas muusika literaat Bruno Monsensioon huvitavat raamatu kokku pannud ta päeviku ning rea intervjuude põhjal. Tenor Peters River lepetes oma lauljakarjääri esinedes viimati Bachi jõuluoratooriumi Prahas. Viis aastat tagasi lahkus ta ooperilavalt ka väga aktiivselt dirigendina. Ja ka lõpetame täna Pariisis. Kuulsas ajaloolises Play Ellis saalis on lõppenud ulatuslikud uuendustööd. Saal avab peatselt uksed. Siin hakkavad revideerima allorkestrile Rein kolmapäeviti, neljapäeviti 50 kontserdiga hooajal ning prantsuse raadio filharmoonia orkester 25 kontserdiga reedeti. Selline oli heligaja 11. märtsil, saate panid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Maria Mölder. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kurdetel 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.