Heligaja tere, head kuulajad, algab saade helikaja, mis pakub teile kuulamiseks ülevaate lähiaja olulisemaks suurtest muusikasündmustest. Eesti muusikute hea tase on leidnud taas tunnustust väljaspool Eestit. Maailma suurima müügitiraažiga klassikalise muusikaajakiri BBC Music magasin tunnistas orkestrimuusika kategoorias parimaks heliplaadiks dirigent Paavo Järvi, ERSO tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoori salvestatud Edvard Griegi süüdibeeriunt. ERSO direktor Andres sihtonit küsitles sel puhul Mirje Mändla. Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu esimees Vardo Rumessen teeb kokkuvõtte 2005. aastal tehtust ja tutvustab ühingu edasisi plaane. Järgmisel reedel, 24. märtsil algavad Eesti muusika päevad, millest annab ülevaate kunstiline juht Ülo Krigul. Festivali avakontserdist Tallinna laululaval räägib Andrus Siimon samal päeval toimuv Von Krahli teatris Udo kasemetsa autoriõhtu, millest klassik, raadio ka ülekande teeb. Lähemalt räägib ülekande toimet Karin. Koprasõna saab ka Kanada raadio uue muusikatoimetaja David Jääger. Tallinna filharmoonia produtsent Heili paus. Tamm räägib Armeenia kontserdist sarjast diplomaatilised noodid. Peela paar tokki 125.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist ja dokument arhiivilinastusest kunstimuuseumis kõneleb Ungari Instituudi kultuurikoordinaator Kadi rauda. Lainen. Neljapäeval, 23. märtsil toimub kumu auditooriumis Lotist Monika Mattiiseni doktorikontsert multimeediaetendus Long taid, Monika Mattiisen iga rääkis Virve Normet. 20. märtsil võetakse tus kevadet vastu kevade tervituse kontserdiga, mis on Hedvig Läti teema ja saate lõpeb Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ning soovin teile head kuulajad. 15. märtsil jagas BBC Music Magazine esmakordselt auhindu parimaks heliplaadiks. Orkestrimuusika kategoorias tunnistati Paavo Järvi, Eesti riikliku sümfooniaorkestri tütarlastekoori ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoori salvestatud Norra helilooja Edvard Griegi süüt. Beer künt, kommenteerib Eesti riikliku sümfooniaorkester direktor Andres Siitan. Aitäh kõigepealt, see on muidugi erakordselt tore ja uhke tunne küll, et, et see meie plaadistes niisuguse äramärkimise sai, niisuguse toreda preemia pälvis. See plaatide väljavalimine käib niimoodi, et kogunevad BBC Music mägesini arvustajad, kes eriplaatidest kirjutavad, heliplaate arvustavad ja nad teevad siis oma valiku nii-öelda selle eksperthinnangu annavad seatud hulgale plaatidele igas kategoorias oli neid plaate kolm tükki ja nad valivad plaate ainult nende hulgast mitt laadi kriitikates on saanud maksimumhinnangu siis jah, igast kategooriast valiti välja kolm plaati, need pandi siis lugejate jaoks internetihääletusele internetihääletuse põhjal siis valiti nendest kolmest nominendist igas kategoorias, valiti siis üks auhinna saaja välja, konkurendid olid tõesti tugevad ja üks, kes meiega samas kategoorias sealsamas reas kandideeris või nomineeris oli siis Soomerel Raadio Sümfooniaorkester Sakari Orava juhatusel ja esitasid nad seal selle plaadi peal Lindberi klarnetikontserti solistiks kari kriicu. Kindlasti oli see ka suurepärane süüdistus, nii et päris uhke tunne on küll, et seekord nii-öelda tegime ära. Tegelikult on see plaati pälvinud teistelgi kõrge hinnanguid, võib-olla tasuks siinkohal meelde tuletada? Just täpselt on saanud väga häid kriitikaid ja New York Times valitseda nii-öelda aasta üllatajaks. Nüüd möödunud aasta lõpus ja on pälvinud head kriitikat ja mis seal salata, eks endale meeldib ka ja kuidagi käib selle CD-mängija vahet üsna sageli plaat endal kodus ja autos ka. Kordaks võib-olla siinkohal üle, et need, kes ei ole seda plaati käes hoidnud või sattunud seda kuulama klassikaraadioeetrist et kes sellel plaadil siis Eduard Griegi muusikat esitavad? Kõigepealt dirigendiks oli Paavo Järvi, kes on teinud kõik meie plaadistused püüdžinglassiksile, siis oli seal tütarlastekoor, Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor ja kolm tõesti suurepärast solisti, suurepärased lauljad Camilla tilling, Sallo, Hellekant ja Peter mõttei. Tõesti, eriti tahaks siit sellest seltskonnast esile tõsta Camilla tillingutki, kelle esituses kuulus solvegi laulmine ka selle plaadi peal on, see on tõesti lihtsalt nii imeilusti lauldud ja siinkohal tahan veel kindlasti ära märkida klassikaraadiot kelle üks töötaja Maido mõõdik on olnud kõikide meie plaadistuste helirežissööriks ja tema roll siinjuures on ka ääretult suur. Nagu ikka nende plaatide puhul ja tõesti Rõõm on ka meie poole, et taas kord selline suur töö, mis on ette võetud ja see salvestusprotsess ei ole kunagi lihtne. Et see pälvib ka selliseid tugevaid hinnanguid, et see aitab ju ka edasi minna nende plaadiprojektidega, sa annab ka uusi võimalusi uusi plaate salvestada ja välja anda. No täpselt nii see on ja loomulikult kui minut võrdleme näiteks muusikat, sporti, mida eriti võrrelda ei saa, siis sportlase jaoks on see see tulemus, saavutus. See koht või see tiitel on tähtis. Mitte ühtegi plaadistust ei tehta selle jaoks, et ta kuskil mingisuguse preemia pälviks või mingi auhinna saaks. Ma julgen arvata, et mitte ühtegi plaati ei ole tehtud selle mõttega, kui mingisugune äramärkimine või mingi auhind tuleb, see on muidugi esiteks väga meeldib, et sinu tööd on hinnatud ja teine asi võrdselt oluline. Siinjuures on muidugi see, et sellega saab kirjutada ERSO nii-öelda maailmakaardile. Orkestreid on ju maailmas tohutult palju ja ega need, need välismaised agentuurid ju nii väga täpselt ei tea, mis on nende kvaliteeti, kuidas nad mängivad, aga nende plaadistuste kaudu ja need auhindade kaudu saab ennast niimoodi hoopis paremini esile tõsta ja loodetavasti tulevad ka välisturniiride pakkumised seda paremat, mida, mida rohkem taolisi äramärkimise joogina. Tegelikult see on ju lausa kummaline, sest Paavo Järvi on ju tegelikult plaadistanud erinevate orkestrite muusikat pea kõikide oma nii-öelda koduorkestrit, aga mida tal järjest rohkem juurde tuleb üle maailma ka millegagi, sest just need plaadid, mis siin Eestis on salvestatud Eesti riikliku sümfooniaorkestriga midagi õnnestub seal erakordselt hästi. Mis äratab tähelepanu. Vot ei oskagi öelda, millest see nipp on tõesti just nimelt paun tõesti teinud palju plaate salvestanud Malmö orkestriga üsna palju, ta on salvestanud praegu Cincinnati orkestriga. Prantsuse Raadi Filharmoonikute ka Bremeni kammerfermoonikutega, et nüüd on tõesti palju See nimekiri on päris pikk, aga, aga just nimelt need ERSO plaadid on kuidagi. Võib-olla on ka siin natukene lihtsalt õnne olnud, selle asja juures ei oska öelda. Klassikaraadiokuulajatele teadmiseks, et see plaat on klassikaraadio eetris selle võidu puhul juba järgmisel esmaspäeval, umbes kell kaheksa hakkab, tasin klassikaraadio eetris mängima ja sellele eelnevalt. Ma tean, et ta on väga suur huvi olnud Arvo Pärdi kontserdi või kontserdieelse peaproovi suhtes, mis toimus siis veebruarikuus Torino kontserdi eel. Et siis ka see kontserdisalvestuse jõuab eetrisse esmaspäeval, 20. märtsil kell 19, null viis. Sülgaja seitsmendal märtsil toimus rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu aastakoosolek, kus tehti kokkuvõtteid 2005.-st aastast ja seati sihid 2006.-ks aastaks. Ühingu juhatuse esimees Vardo Rumessen, mida Tubina ühingu aastakoosolekul arutati ja millised sihid uueks aastaks seadsid. Aitäh. Ma tahaks kõigepealt alustada ühest väiksest meenutusest seoses ekspresident Lennart Meri lahkumisega, kes on teatavasti ütelnud, et me peame rohkem lahti mõtestama seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Tubina ühing on jõudumööda püüdnud seda eesmärk kõiki kogu aeg silmas pidada kogu oma tegevusaja vältel lahti mõtestada kogu seda kultuuripärandit, mis on seotud Tubin ajaga, mitte ainult Tubina enda loominguga. Aastakoosolekul. Ma tegin ülevaate eelmise aasta tegemistest, millest kahtlemata kõige suurem ja olulisem oli Tubina juubelifestival, kus kanti paljude erinevate orkestrite poolt, et kõik Tubina 10 sümfooniat, mis oli ju ainult laadne ettevõtmine üldse kogu Eesti muusika ajaloos, sellisena terve selle aasta vältel. Me oleme teinud alates möödunud aasta veebruarist kuni tänavu aasta veebruarini ettevalmistusi 2006. aasta festivaliks. Aga möödunud aasta oli meile väga teguderohke veel mitmegi teise ettevõtmise poolest. Muusikaakadeemiaga koostöös toimus teaduslik konverents. Konverentsi ettekanded ilmusid Tubina ühingu aastaraamatus 2005. aasta kokkuvõttena. See on aastaraamat number viis, mille koostasid Mart Humal ja Margus Pärtlas. Samuti üheks suuremaks ettevõtmiseks oli Tubina klaveriteoste väljaanne seitsmes erinevas vihikus, mis möödunud aasta jooksul kõik ilmusid. Ja terve selle aja on ühingu juhatus teinud väga tõsist pingelist tööd kogutud teoste väljaandmise ettevalmistusega. Praegu on hetkel töös viis erinevat köidet, üks nendest, nimelt Barbara fantiiženkuuseni klaviir, mida valmistab ette Mart Humal, peaks ilmuma seoses teatriaastaga. Teatriaastal on pühendatud ka meie selleaastane aastaraamat, mis peaks käsitlema kõike, mis on seotud Tubina balletiga kratt ja see aastaraamatut tuleb eestikeelne. Vastandina eelmise aasta saksakeelsele väljaandele edaspidistest kavatsustest on võib-olla üks olulisemaid olnud Tubina kogutud kirjade ettevalmistamine, milleks nüüdseks esimene köide on juba üle antud kunstnikule kujundamiseks. Ja loodetavasti ilmub selle aasta Tubina festivaliks mai keskel. See peaks tulema väga huvitav lugemismaterjal, kuna sisuliselt on tegemist Eesti kultuuriloolise ajaloolise materjaliga, mis aitab meil just lahti mõtestada kõike seda, kust me tuleme ja kes me oleme. Ühe uudse ettevõtmisena on need Tubina ühingu juhatus otsustanud hakata korraldama kammermuusikaõhtuid Kadrioru lossis. Sellel hooajal toimub neid kaks tükki. Üks on märtsis, teine on aprillis. Täna, laupäeval algusega kell 18 toimub esimene kammermuusikaõhtu, mille korraldab Tubina Ühing Kadrioru lossis, kus esinevad Arvo Leibur kesi Tubina teise viiulisonaadi Johan peitmann, kes esitab Tubina vioola sonaadi. Peale selle nad esitavad veel ka üksikuid palasid Eduard Ojalt ja Seba liinilt tuua. Järgmine õhtu peaks toimuma aprillis ja seal esinevad Tartu muusikud, kõik kuulajad. Olete täna õhtul kell kuus teretulnud Kadrioru lossi. Kui nüüd rääkida sellest saabuvast Tubina festivali, seda, millised need tänavuse festivali märksõnad on? Tänavuse festivali märksõna on kammermuusika. Me oleme planeerinud selle pühendada suure vene helilooja Dmitri Šostakovitši 100.-le juubelile. Misson küll alles sügisel, aga sellega seoses on meil peaaegu iga kontserdi kavas ka Šostakovitši teoseid ja meie mõte ongi see, et, et edaspidi nendele festivalidele anda kuidagi laiemat dimensiooni iga aasta pühendada see festival mingile heliloojale kassis juubilarile või teinekord ka lihtsalt mõnele olulisele 20. sajandi suurkujule. Sellel festivalil esinevad külalistena mitmed artistid ka väljastpoolt, küll Peterburist, samuti Rootsist. Valdav enamus on siiski Eesti soliste ja nendest üks olulisemaid kontserte on neljandal juunil. See on pianistide galakontsert, kus esineb viis pianisti ja loodetavasti sellel kontserdil kõlavad kõik Eduard Tubina klaveriteosed. Sellel aastal. Kus saab Tubina ühingu tegemiste kohta teavet, huviline? Teoses seitsmendal märtsil toimunud aastakoosolekuga avasime me uue interneti kodulehekülje, kus on võimalik saada täiendavat informatsiooni kõige selle kohta, mis on seotud Eduard Tubin, aga tema teoste trükistega heliplaatidega kõikide väljaannetega festivalidega ja sealtkaudu on võimalik osta neid trükiseid, mida ühing on seni välja andnud, küll noodiväljaandeid, samuti meie aastaraamatuid ja Tubina helitade kataloogi. Aitäh, rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu juhatuse esimees Vardo Rumessen. Eesti heliloojate liit korraldab alates 1979.-st aastast Eesti muusika- vääri. Seekordsed eesti muusika päevad algavad juba järgmisel nädalal, 24. märtsil ja kestavad 31. märtsini. Eesti muusika päevade kunstilised juhid on Timo Steiner ja Ülo Krigul. Ülo Krigul, Öelge, palun, mida huvitavat pakuvad seekordsed Eesti muusika päevad? Kuule. Sel aastal on meil kõige tähtsamaks heliloojaks Helena Tulve kelle loomingule siis selle festivalinädala jooksul rohkem keskendume. Helena on Me festivali tellimusel kirjutanud ka kaks uut lugu, millest ühte tulevad siia esid kandma muusikud Prantsusmaalt nimelt seal nüüdismuusika ansambel alev ning teine esiettekanne leiab siis aset 29. märtsil metodisti kirikus, kus Risto Joosti Woodžes musikaales annab Helena Tulve autorikontserdi, mis on siis terve õhtut täitevkava Helena muusikast, kus on ka üks esiettekanne Hoboele ja sõpronile. Tegelikult eesti muusikat kantakse ju ette meie kontserdisaalis aastaringselt pidevalt. Mis on nende päevade eesmärk? See, et Eesti muusika päevade üks eesmärk või olulisus on ka võib-olla see, et, et ta teiste inimesi kontsentreeritult ühe nädala jooksul võtab kokku selle, mis on parasjagu eesti heliloojate seas aktuaalne võtab kokku need suunad ja voolud ja neid on tõesti võimalik sellise kontsentreeritud aja ühikuses korraga kätte saada, et, et see on justkui selline omalaadne mess või foorum Eesti erinevate jaoks. Et Eesti muusika päevad on ilmselt kõige suurem uudisloomingu tellija. Kui palju seda uudisloomingut, esmaettekandeid sellel festivalil on? Peale Helena Tulve teoste? Kui nüüd statistiliselt minna, siis on neid selle nädala jooksul lausa 58 uut teost, mis tulevad ettekandele ja kontserte, kui palju kontserte on kokku 19, meil on hõlmatud kõik olulisemad kontsertsaalid. Estonia kontserdisaal, Niguliste kirik, Von Krahli teater, Kanuti Gildi saal ka alati Me oleme püüdnud festivalil ka otsida muusikale natukene teistsuguseid ja võib-olla mitte nii harjumuspäraseid keskkondi. Seekord on üheks selliseks kindlasti festivali lõppkontsert, kus samuti tuleb ettekandele Helena Tulve ilmselt rahvusvaheliselt kõige tuntum teos Sula, mis siis Eesti riikliku sümfooniaorkestri poolt tuleb seekord ettekandele vanas katlamajas. See on nimelt kultuuritehase asupaik, mis saab olema linnahalli kõrval põhja puiesteel vana elektrimaja hoone, milles on tohutu suur kahekontsertsaalid, suunane ruum sees ja siis sellekordsest Eesti muusika päevade lõppkontsert saabki toimuma seal. Muusikapäev ja nii pikalt juba korraldatud neid teoseid on kirjutatud väga palju. Kas oskate te öelda, kui paljud nendest teostest, mis heliloojad loonud on, ajaproovile vastu pidanud, on, et, et kindlasti siin sellekteerub välja mingisugune teoste hulk mis jäävad nagu püsirepertuaari, et nad ei kao lihtsalt kusagile jälle ära? Need muusikapäevad läbi on. Jah, no siin võib tuua tegelikult palju näiteid, on kasvõi aastal 1979 esimestel Eesti muusika päevadel kõlanud Eino Tambergi esimene sümfoonia samuti Sumera, nii esimene kui teine sümfoonia. Kui nüüd siin Sumera Tambergi puhul oli, oli jutt suurematest teostest, siis kammermuusika levib selles mõttes lihtsamalt. Ja juba päris mitu aastat on, meil on tore võimalus festivalile saada ka ka väliskülalisi ja need teosed, mis siis Eesti erinevaid neile kirjutanud on õnnelikult jäänud nende repertuaariga edaspidi, et loodame, et nii läheb ka seekord. Ansambliga alev Prantsusmaalt. Kui nüüd vaadata Eesti muusika päevade päris avakontserti, mis siis toimub Tallinna laululava all panoraamsaalis ja kus tulevad ettekandele Eesti noorema põlve heliloojate UM koorilooming? Ja samal päeval on veel kaks kontserti. Avakontsert on kell viis, siis laululava all edasi. Teine kontsert samal päeval on seotud samuti ühe olulise heliloojaga sellel festivalil. Nimelt. Udo kasemets, tema autoriõhtu, siis nüüd ansambli poolt on kindlasti tähelepanu väärne sündmus kogu Eesti muusika lähiajaloos. Kolmas kontsert algab päris hilisõhtul kell 23. Jah, esimene päev on meil üsna tugeva kontsentratsiooniga ja lõpeb see asi siis kell 11 õhtul Katariina kirikus tantsuga kus siis Hortus musicus ja suva ühendatud tantsijate koos annavad kontsertetenduse, kus saab nende kontserdite kohta teavet. Kontserdite kohta saab kõige operatiivsemalt teavet internetiaadressilt www punkt helilooja poee. Seal on lisaks kontserdi täpsetele kavadele üleval ka lühikesed tutvustavad tekstiga kontserdi kohta ja samuti piletiinfo piletiinfot veel võib-olla nii palju, et müügil on ka festivalipass, mida siis saab samuti tellida sealtsamast internetileheküljelt Helivatelt liidu kaudu. Aitäh Eesti muusika päevade kunstiline juht Ülo Krigul, soovin teile edu. Tänarheotanud kontserdil siis. Eesti muusika päevade raames toimuvatest kontsertidest tuleb juttu ka järgmises helikajas. Järgmisel reedel, 24. märtsil algavad Eesti muusika päevad ja algavad need suure koori galakontserdiga. Koori kontserdi kunstiline juht on Andrus Siimon. Kus see kontsert toimub, milliseid koorid esinevad ja mille poolest selle kontserdikava eriline olla? Seekordsed muusikapäevad algavad pisut ebatraditsiooniliselt või uudselt, et, et avalöök on meie kooriparemiku poolt ja suure kooli kontserdi Tallinnale laululava klaassaalis, mis on ka kontserdipaigana päris uus ja paljudele ilmselt tundmatu koht veel olles kunstilise juhi ja, ja koorijuhina ise väga tänulik inimestele, kes selle idee taga on, et niisugune väljund uuele heliloomingule ja kooridele anda. Siinkohal kindlasti tänusõnad timasteinerile Ülo Krigul juuniorile ja kooriühingu poolt Aarne Saluveerile, kes, kes on selle idee algatajad, tellimusena sai paljudele noortele heliloojatele esitatud siis soov, et nad kirjutaksid midagi uut selleks kontserdiks igale üles, astavale koorile, need on nüüd heliloojad, kes kooridele just ei ole väga palju kirjutanud või kui on, siis rohkem Professionaalse kollektiivi suunitlusega. Et selles suhtes on see uudne seltskond heliloojaid harrastuskooridele kirjutanud ja üles astub siis nagu mainitud ka seitse koori, need on vaieldamatult meie koorimuusika paremik, iga koor siis esitab ühe uudisteose ja sinna kõrvale saab publik kuulata ka meie koorimuusikat klassikast. Aga palju, helid olid nii, et kontserdi kogukestus peaks tulema kusagil poolteist tundi, nii et päris korralik ülevaade uuest ja vanast. Kes need heliloojad siis on, kes on välja valitud sellele kontserdile, muusikat, looma? Need heliloojad on Mirjam Tally, Tauno Hints, Ülo Krigul, Mattis Lill, Timo Steiner, Tatjana Kozlova, Pille Kangur. Kooriliigid on ka päris päris mitmekesiselt esindatud, siin on Tallinna muusikakeskkooli lastekoor, on tütarlastekoor, Ellerhein on kaks poistekoori, üks on siis Tallinna poistekoor ja Rahvusooper Estonia poistekoor, on Estonia seltsi segakoor, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor ja on ka Eesti kaitseväe segakoor ja Nargen Opera koor on oma jõud ühendanud. Kas need on hakkab bella? Kogu kontserte nakkab Bella võib arvata, et ega paljud kontserdikülastajad, paljud koori lauljadki, ei tea ilmselt nägupidi võib-olla paljud ka nimepidi mainitud heliloojaid ja on kindel teadmine praegu, et nad kõik on seal kontserdil kohal ja nendega saab vahepeal ka vesteldud neid tutvustatud ja, ja ehk saame ka teada, kuidas uus looming sündis nüüdismuusika, kas on kõikvõimalikud väljendusvahendid juba juba niivõrd palju esitletud ja eksponeeritud, et ma ei, ma ei usu, et siit midagi päris uut tuleb ja kindlasti tuleb arvestada, et teadlikult tuli tellimus suunitlusega harrastuskooridele. Me tõesti väga loodame, et meie paljud teised harrastuskoorid leiavad endas, et uut ja huvitavat meelepärast muusikat Millised on olnud noorte heliloojate teksti eelistuseks? Siin on küll mõned teosed, mis ei sisalda Ki teksti, on rohkem vokaliisidel ja häälitsustel näiteks Tatjana Kozlova Suvevihm tekstikasutuses on olnud meile tuntud toeta ja mainige siin tunnelit ja Aleksander Suumann ja Jaan Kross ja väga paljude tuntud Eesti Kirjameeste tekst on kasutatud. See kontsert on siis 24. märtsil ja algusega kell 17 null null Tallinna laululava klaassaalis. Ja see kontsert on kuulajaile tasuta, minu teada küll. Helgaja. 24. märtsil kell kaheksa õhtul teeb klassikaraadio otseülekande Udo kasemetsa autoriõhtust, mis toimub Eesti muusika päevade raames Von Krahli teatris. Festivali aukülaline Udo kasemets on sündinud 1919. aastal Tallinnas kuid alates 57.-st aastast on ta Kanada kodanik. Tema paljudes žanrites loodud teoseid on esitatud edukalt üle kogu maailma. Teda peetakse esimeseks, kes kasutas oma teostes John Keithi meetode. Viiekümnendatel aastatel tegutses Kasemets Torontos ja Hamiltonist helilooja, dirigendi, õppejõu, pianisti ja kirjanikuna. Kuuekümnendatel organiseeris Torontos uue muusika kontserdiseeriaid. Men Mainz Music. Ai saaks Kalevi, miks meedia ning Toronto kunsti tehnoloogia festivali ning toimetas uue muusikaajakirja, pidades samal ajal loenguid esinedes Kanadas ja USA-s. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel õpetas Uudo Kasemets Ontario kunstikolledžis eksperimentaalkunsti osakonnas jätkates loenguid hiljem külalislektorina. Praegu on kasemets vabakutseline helilooja. Udo kasemetsa loomingut on mõjutanud väga erinevad allikad, nende hulgas heliloojad, filosoofid, kunstnikud ja kirjanikud. Viimastele teostele on suurimat mõju avaldanud Hiina raamat Yitžing. 24. märtsi kontserdil esinevad nüüd ansambel helilooja ise, Kanada sopran Susan leiard ja ettekandele tulevad Udo kasemetsateosed Maia kalenda raund Memory Echos of John geid ja Enerczymas intellekt, mis on selle teose esiettekanne? Räägib Kanada raadio uue muusikaprodutsent David jääger, kes ütleb, et Uudo on tähelepanu väärne mees. Ma olen plaadistused tarvis salvestanud tema keelpillimuusikat koos Paavo Järviga. Uudo mõtleb protsessidest. Igal tema teosel on oma filosoofia, mille osas on ta absoluutselt järjekindel. Ta ei lase ennast peibutada ilusat helikõladest. Teda köidavad kontseptsioonid ja ideed. Kuna ta juhindub ideedest, mitte teatavatest, heliskeemidest või nootide järjestamise süsteemidest peab kuulma päris paljusid tema teoseid möönmaks, et tal on oma stiil. Ta on väga intelligentne ta originaal. Ta on geenius, originaalne geenius, kes on inspireerinud paljusid noori Kanada heliloojaid. Uudo juures on huvitav ka see, et ta pole vanaks saanud. Ja poolest on ta küll väga vana mees, kuid kõik inimesed, kellega ta koos töötab, on noored. Ma arvan, et tal on võime innustada inimesi suuremaks saama enesegi hädituudid, piibu pigem küll. Rääkis Kanada raadio uue muusikaprodutsent David Jääger. Udo kasemetsa autoriõhtu algab 24. märtsil Von Krahli teatris kell kaheksa kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Tallinna filharmoonia kutsub kuulama lummavat keskaegset Armeenia muusikat ning asugide laule. Sarjast diplomaatilised noodid astub üles ansambel Kyliikia preemiast. Kontsert ilmestab video programmašuugide elust 16. sajandil. Kontsert toimub 18. märtsil kell 19 30 Kanuti Gildi saalis. Meil tuleb nüüd juttu kontsadest sarjast diplomaatilised noodid ja kontsert kannab pealkirja keskaegne Kiliitia ja esinebki ansambel järevanist, mis esiseki liiki all. Keskaegne riik, mis asus toonase või ütleme, praeguse Armeenia kohal ja oli äärmiselt oluline ka selles mõttes, et kristlik kultuur ju Armeenias sai esimesena riigireligiooniks, nii et ütleme, see kultuuride ristumiskoht, mis siis ütleme keskajal veel eriti ka religioonide kokkupõrkes oli, oli niisugune pingeline, et kuidas on kultuurile mõjunud nende religioonide ja, ja ida-lääne mõtlemisviiside ühinemine, kuidas kajastus ka rändmuusikute loomingus ilmselt, kes leiavad, et nende juured on siiski sealt pärit ja võtsid endale selle riigi nimetuse. Räägime siis arsruugidest, veerpalu oli siin juttu, et need olid siis omaaegsed nii-öelda õnnetud armastajad, kellest tänu sellele võiks nii-öelda said siis väga head muusikud. No ongi vana pärimus jah, selline, et kes elus olid pettunud, need võtsid pilli ja, ja hakkasid mööda maad ringi rändama otsides elu mõtet ja üldse võimalust edasi elada, otsides vastust küsimustele, mis võib-olla sellises rahulikus elus ei jõudnud nendeni on ajaloolased uurinud põhjalikult seda idarändmuusikute kultuuri ja leidnud, et neil on kuni 50 erinevat laulustiili. Nad ei olnud sugugi mitte ainult rahva lõbustajad, vaid Nad esinesid ja niisuguse rahva vanema kui see edasiandjatena, nii et neid kutsuti pulmadesse õpetussõnu jagama. Nad kloostri pidudel esinesid ja neisse suhtuti tegelikult ülima austuse ja respektiga. Samas olid nad äärmiselt loomingulised. Alati sidusid oma oma etteasteid ka parasjagu valusate probleemidega, nii et kui nad kuskile maakonda või külla jõudsid, siis kõigepealt natuke aega uurisid olukorda ja juba paari päeva pärast olid antud probleemid nende lauludes sees juba lahendused pakutud ka Iidsete tarkuste järgi välja, nii et selline omamoodi seltskond, keda ilmselt testid tasus kuulata ja nende lauludest on välja toodud sellised žanrid nagu autobiograaf, sellised, ütleme siis moraliseerivad laulud, valmilaadsed, õpetlikud, laulud, mõistatused, allegooriat ja väga oluline osa, mis oli ka neil Armeenia ka palju kannatanud rahvas ja olnud teiste rahvaste ikke all. Sellise rahvusliku eneseteadvuse ja helge tulevikulootuse süstimine inimestesse. Ja kas praegu on ka Žugide kunst Armeenias elujõuline? Täiesti hämmastav, et neid on praegu Tšaiwani nimeline kool, kes on nende legendaarne Shug ja kus õpetatakse siis ilmselt noh, rahvapiller rahvalaulu, aga see on tõesti nimetuse alla Žugide kool, nii et nad siiamaani väga peavad oluliseks seda kultuuri ja ka üks Armeenia päritolu kogu nõukogude liidus. Skandaalse-legendaarse kuulsusega filmirežissöör Sergei paradžanas on teinud filmi vaata õunavärv, mis räägib Pašuugide elust ja sellest filmist Me näitame ka kontserditel katkendeid, niiet kas peaks olema siis mitmest aspektist lähenetud sellele omalaadsele kultuurile, mis on aastasadu elus püsinud ja võib-olla nüüd lausa uusi dimensioone võtmas? Ja kontsert, siis keskaegne liik ja toimub laupäeva õhtul kell 19 30 Kanuti Gildi saalis. Kuulata siis Armeenia keskaegset muusikat, aitäh, Heili, joosta. Möödunud kolmapäeval, 15. märtsil tähistas Ungari Vabariik oma rahvuspüha kuid järgmisel pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse kogu maailmas Ungari ühe kuulsaima helilooja Peelapartabki 120 viiendat sünniaastapäeva. Selleks puhuks korraldab Eesti Ungari Instituut mitmeid üritusi ja me oleme palunud stuudiosse Ungari Instituudi kultuuriprogrammi koordinaatori kadi raudalaineni. Millised üritused on siis tulemas, mis on seotud Peela partabki isikuga? Meil on tulemas pühapäeval, 19. märtsil kumus kunstimuuseumi uues hoones. Päev, mis on pühendatud Ungari ühele kindlalt ei maailmas kõige nimekamad heliloojale pihla pardokile. See päev kulmineerub kell neli kammerkontserdiga. Ungari kammermuusikud on kogu maailmas tuntud eelkõige sellised kuulsad keelpillikvartetti nagu partoki, kvartett ja laekvartett. Kuid nendele suurtele nimekatele tegijatele on ka järelkasvu peale tulemas. Sel pühapäeval meil on hea meel esitleda akord kvarteti see on ansambel, mille on 2001. aastal asutanud neli Ungari Muusikaakadeemia tudengite ja just selle eesmärgiga, et sobitada klassikalist muusikat kammermuusikat rohkem tänapäeva maailma ja kõnetada sellega ka nooremat publikut. Need muusikud. Meil on Eestis juba kaks aastat tagasi ja võlunud terve saalitäie publiku just nimelt oma sellise hästi särav emotsionaalse, noorusliku mängulaadiga. Ja nagu võib arvata, kahe aasta jooksul on noored muusikud ka kindlasti tehniliselt arenenud ja nagu ma oma Helsingi kolleegidelt kuulsin, kes korraldavad ansambli turneed nüüd selle nädala vältel, on lootust väga heale muusikaelamusele kontserdil kõlada pilapaar, tokki, muusika, aga ka tema sõbra, mõttekaaslase kolleegi Zoltan koday looming. Enne kontserti on võimalus vaadata dokumentaalfilmi Peela partakist. Jah, see on tõesti samal päeval kell pool üksa, teeme kunstimuuseumis esimese ürituse, see on dokumentaalfilm, mis linastub kunstimuuseumi ja PÖFFi dokumentaalfilmiprogrammis ja see on kolmetunnine film, mis annab ülevaate kogu pela partoki loomingust. See film on selles mõttes tavatu. Kui me oleme harjunud dokumentaalfilmides nägema väga palju intervjuusid, kaadreid, kus targad inimesed muudkui pajatavad ja pajatavad, siis selles filmis on lugu täiesti teisiti. See film on üles ehitatud pela partoki enda mõtetele päevikukatked telekirjadele, mida loeb siis raator ning sedasama teksti illustreerivad dokumentaalkaadrite, samuti kontsertülesvõtted, kultuuridokumendid nendest aegadest ja kohtadest, kus Peela partokon käinud, tegutsenud, mis teda on mõjutanud, teame ju eta Bela Bardot, kas oli selline loojanatuur, kes tundis ennast koduselt väga mitmetes paikades, nii on selles filmis ühelt poolt väga kauneid võtteid Transilvaaniast, kus helilooja käis 20. sajandi alguses pikkadele põhjalikudel, uurimisreisidel ja rahvamuusikakogumisreisidel kuid samuti näeme ülesvõtteid kunstiteostest, mis teda mõjutasid suurtest maailmakontserdile maadest, kus ta esines. Film on inglise keeles, kuid samas ei ole selle teksti detailne mõistminegi niivõrd oluline, sest film on visuaalselt väga nauditav ja arusaadav kõikidele. Ja samuti kõlab filmis väga palju muusikat. Ma usun, et kõik huvilised saavad selle jooksule sissevaate pihla partaki põnevasse, loojanatuuri. Pühapäeval, 19. märtsil tähistame Peela partabki 120 viiendat sünniaastapäeva. Kell 12 30 linastub dokumentaalfilm juured ning kell neli algav kammerkontsert, kus esineb Accord kvartett. Lisaks reedel, 24. märtsil kell neli avatakse Ungari Instituudis Peela partaki loomingust inspireeritud graafika näitus. Aitäh Kadi rauda, lainen. Ei, liiga ja Eesti Interpreetide Liidu ja kunstimuuseumi koostöös sünnivad sel kevadhooajal neli põnevat ja omanäolist muusika ning multimeediaetendust. Sel nädalal püüdsin kinni kumu kohvikus flotistina tuntud Monica Mattiiseni, kes teeb kumu auditooriumis proove oma multimeediaetenduseks Long taid, mis 23. märtsil tuleb ettekandele. Ühtlasi on seega Monika doktoritöö kaitsmise etendus. Autoritena saavad kavalehel olema heliloojana Jüri Reinvere ja Monika Mattiisen oma küberstuudioga. Minu eriala doktorantuuris on üldse multimeediakompositsioone oma flöödiõpingud, ma olen ammu lõpetanud. Ja miks ma sattusin üldse muusikaakadeemias uuesti nii öelda õppima ja on võib-olla just nimelt see, et iseenesest soov ennast väljendada oli mitte ainult instrumentalistina Fletistina, vaid seoses küberstuudio sünniga, hakates kasutama elektroonilist muusikat, loomingulises tegevuses oma kontsertidele, tekkisid uued vahendid, ma pidin esiteks õppima olema aga lähedaselt tuttava toonilise muusika vahenditega. Kõigepealt eks ole analüüs, kuidas elektroakustilised teosed, mida ma esitan, kuidas nad on konkreetselt sündinud, need võimalus, ma pidin täpselt teadma neid võimalusi ja kuidas neid on üldse võimalik etet anda. Ja selleks ma olen mitmel pool ennast täiendamas käinud. Et ühelt poolt siin Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni osakonnas teiselt poolt õppima ka Sibeliuse Akadeemia muusikatehnoloogia osakonnas täiendõppes oleneb konkreetselt selle etenduse juurde tulles, nagu tundus küberstuudio arengus nagu loomulik jätk, et siiani ma olen multimeediaetendused kokku kas miksinud või siis sünteesinud erinevate visuaalsete vahenditega väga erinevate heliloojate teostest. Mõned kompositsioonid on minu enese loodud, siis olnud siis nüüd inspireerudes Karl Hainstocauseni loomingust ja käies temaga konkurss festivalidel suveti Kirtenist, siis teatavasti on Stokkavuseni teosed flöödielektroonikaga kogu õhtut täitvat etenduseni. Noh, ma olen sunnitud olema nii tantsija, näitleja aga võib öelda Rahu lohvletisti rollis. Ja siit edasi nagu tekkiski mõte, et leida eesti helilooja, kes inspireeruks samast allikast, et kes nagu suudaks ja on eelnevalt ka oma loomingus aga mitmel tasandil mõelnud ja loomulikult Jüri Reinvere oma geniaalsed raadiumiksingutega ja oma tantsulavastuste muusikalise nõnda et enam ja siis tema raadio opera vastast kallasem mis välisja ka juba nii tavaooperi kui üldse tavamuusikaetenduse piiresta. Ja kõik see mind on väga inspireerinud Jüril loomingus ja, ja see koostöö nüüd, mis meil on olnud long taide vallas, on erakordselt inspireeriv olnud, kõik need sümbolid visuaalselt ja muusikaliselt nüüd selles etenduses kujutame ja välja töötanud oleme, need on tundidepikkustest koos viibimistest ja vestlustest küll läbi telefoni ja ja otse sündinud, nii et see on tõesti väga inspireeriv periood olnud. Et see nagu pingpongipall, mis on meie vahele stena liikunud kuni selleni, et me väga loodame, et need 23. kunstimuuseumis ka selles tõesti midagi inspireerivad ka publikule kuulda näha, saada. Niisiis kohtume 23. märtsil kell 18 kumu auditooriumis. Helikaja 20. märtsil toimub Tartu botaanikaaias kevade tervitamise kontsert, kus esinevad Tartu esimese laste muusikakooli õpilased ja Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased. Ja selle kontserdi üks peakorraldaja ja ka üks esinejatest on Annely kuusk. Kevadise on ju niisugune inspiratsiooniallikas, eelkõige looduses ja samuti muusikutele ja me oleme tahtnud nagu need kaks asja kokku viia ja selleks puhuks siis korraldame kevade alguse kontserdi, mille üheks initsiaatoriks on Mailis alanud ja tema nüüd oma loodusmaja lastega on kutsunud külla botaanikaaeda Tartu nordmuusik. Seekord mängivad sellel kontserdil minu plokkflöödi ja flöödiõpilased ja Peep Petersoni kitarriõpilased. See kontsert kestab umbes tund aega ja pärast seda toimub suur kevade alguse pidu botaanikaaiasaarel. Me oleme juba mitu kontserti seal botaanikaaias andnud ja Ma olen rõõmsalt üllatunud, et et kõige parem kuulajaskond on minu meelest taimed ja kuidagi muusikataimed sobivad nii hästi kokku, et mul on niisugune tunne isegi, et me anname taimede kasvuks inspiratsiooni ja nad on hakanud paremini kasvama, mida noored mängivad. Flöödi ja plokkflöödiõpilased näiteks mängivad siis oma ilusaid selgeks õpitud palu ja nüüd just selleks kontserdiks, kuid ka muudeks ürituseks. Me oleme proovinud moodustada väikseid ansamblikesi näiteks siis kitarri ja flööti tega, mis imehästi sobivad omavahel, kus täpsemalt see kontsert toimub botaanikaaia palmihoones ja seal on imeakustika ja, ja lastel on hästi mõnus mängida, et kuidagi need taimed on nagu turvaliselt meie ümber ja, ja kuidagi toetavad meie mängu hästi, aitäh Anneli Kuusk, selle intervjuu eest ja kevade tervitamise kontsert Tartu Ülikooli botaanikaaias 20. märtsil algusega kell 19 olete kõik oodatud. Juba teist jaga viimast nädalat on maestro Veljo Tormis tegevusest Ameerika Ühendriikides sealsete eesti muusikahuviliste kooride kutsel nendega koostöös keskuseks ja peatuspaigaks Sportland. Ülepäeviti tegid proove portlandi ülikooli kammerkooriga, kes Downi juhatusel salvestamas kohe plaadi Veljo Tormise loomingust, sedakorda inglise tekstidega. Vahepeal Kestormis Oregoni Ülikoolis juudisiinis, kus andis konsultatsioone ning pidas ettekande oma loomingust. Siit sai ta jõuga Helmut grillingi Bachi ühingu preemia, aastaid tagasi viibis seejärel koori Oregon repertuaaris. Swingers proovis Gescilia räägu laulsite mäe hääli Tammsaare lapsepõlvest ja laule Ernst Enno sõnadele. Ja muidugi läkamaskovnioneeti kolledžit kammerkooriga proovis Oregon citys, kes ka meil laulupeol käinud, aga nüüd tehti sportlandi eestlaste kammerkooriga unistus. Suur Eesti Kontsert esmaspäeval, 13. märtsil Milboki luteri kirikus, kus kaheosalises kavas kõlas vaid eestikeelne laul. Kümneaastase koostöö märgiks ning maestro tormise austuseks. Lonnik Line juhatas mõlema koori teost Veljo Tormis, sealt alustuseks laulus sild ja sama nimetuste bridži of Song, teine kandis kogu kontserni. Nad olid ka Eesti vabariigi aastapäevaks korraldanud eri kontserdi ja sellest tehti valik ja nii kõlasid veel Mihkel Lüdigi, Tuudur Vettik, Aleksander kulinejju, Ülo Vinteri ja Rene eespere laulud. Ärkamise aeg lõppenud temas. Lõpuks kutsuti lavale laulma ka eestlased saalist. See oli tõeline laulupidu, kirjutab tormis Oregonist siinkõnelejale. Üheksa aastat tagasi sündis samas kirikus laulusild esimene ja siis oli dirigendiks Hirvo Surva. Aga ehk olulisem kogu reisist Ameerikasse toimub portlandis mina kui siia koguneb Ameerika koorijuhtide assotsiatsiooni ACTA kirderegiooni kongress. Täna annab kongressi aukülaline Veljo Tormis neile Hiltoni hotellis kolmveerandtunnise eriprogrammi. Õhtu toimub kooride kontsert, kus portlandi ülikooli kammerkoor laulab eraldi Tormise jaanilaulud kaks laule Ernst Enno sõnadele. Sügismaastikud, eesti mängulaulud ja Helletused mahub ka ja mitmekülgse kava. Ja seletame need lahti ka pianisti ja klaverivabrik kandi Indrek Laulu viimatise tegemised Ameerikas. Kaalukas esinemine on tal selja taga bostoni New Filler Ronja orkester, aga kus ta kahel korral mängis Beethoveni viiendat klaverikontserti orkestri peadirigendi Ronald Kõnootseni käe all teisse kontserdi puhul Staptist söötšis mainis orkester, et neil polevat kunagi varem nii palju kuulajaid olnud. Kohale loodud uus Estonia kontsertklaver ja otse USA suurimalt muusikamessilt Californiast Los Angelesest. Nädala pärast mängib Indrek Laul Beethovenit sama kontserdis atlik Lässikale Anssi saalis. Aprillis esineb Indrek kahe kontserdi Jeff Houstonis, Texases maikuul Detroidis. Mitmed kontserdid on seotud ka Estonia klaveri esitlustega. Juunis tehakse Beethoveni viies kontsert koos ERSO ja Arvo Volmeriga plaati Tallinnas. Ameerikast meil rääkida veel Paavo Järvi juhatatud kontsertidest Cincinnatis üleeile ja täna nõsik hoolis kava avamas Erkki-Sven Tüüri insule disHerta Sis väärtubki teine klaverikontsert, solistiks Stewart Goodyear Ningsustakovitsiku uues. Kohe on tulemas tal ka külaliskontserdid Los Angelese filharmooniaorkestri ees neli õhtut Rahmaninovi kavaga Walt Disney hallis kus Rahmaanevi neljanda klaverikontserdi solistiks tulev Helen krimo. Neeme Järvi on alates eelolevast neljapäevast ees kuus kontserti New Years Sümfooniaorkestriga. Esimese kava avab Chazz coulmani orkestripala. Reede õukudoon maailma esiettekanne. Mendissoni viiulikontserdi solistiks tulebki Girls. Ja alles nüüd jõuame Euroopasse. Anu Tali dirigeeris läinud pühapäeval ja esmaspäeval Saksamaal pupertalis sümfooniaorkestrid. Need olid kevadkontserdid vupertali vana raekoja suures saalis. Kava esipooles Heino Johani Oudova Kantes arktikus kriid Sibeliuse ja siis nendelt soni neljas sümfoonia peatselt sisevanullossanni kammerorkestri Šveitsis ribuuris. Temagi avab seal oma kava Erkki-Sven Tüüri insule dessert. Pärast juhatab ta Müncheni Bach Kolleegiumi orkestrit. Nädala pärast dirigeerib Olari Elts Antherpenis suures Singeli kontserdisaalis orkestrit effellermani ja avab oma õhtu Erkki-Sven Tüüri eksadusega. Arvo Pärdi ettekannetest on eile esiplaanil tema passi Ühendriikides Beverly Hillsis. Eile teil Hedelmanni juhatusel, täna ka Suurbritannias kaks ettekannet jookis sepak ansamblilt, kus peaosaliste hulgas meilegi tuntud Potter. Ja täna pelgan noor võitsi katedraalis ansambli toonus peregrinus solistidega Howard Williamsi dirigeerimisel. Üleeile algas Berliinis aktuaalse muusika festival märts mosaiik 11-ks päevaks 29 põnevat üritust. Keskseteks teemadeks interkulturiteet ning Jaapan ja läänemaailm. Üleeile avamaskonksu Hiina muusikateater maailm hõbevalguses uuslavastusi festivalil kokku neli ja eile õhtul külgse väsimata ungarlane Peter Vessi muusika ter, nagu oleksin puudutanud unistustes silda jaapani projektist, see on jaapani õuedaami 1088.-st aastast pärit täieliku tekstidel kolme vokaalsolisti Alt, trombooni, kontrabasstrombooni ja tšello. Jaapani projekti alustas eile festivali resideeri pianisti jaapanlanna Aki Takahashi Otto preemia laureaat 1986. Kontserdi poolelt on alustuseks köitev ein global manuaalne interplay noorte heliloojate teostest viielt mandrilt ja see on koostööprojekt juulikuus Stuttgardis toimuva maailma muusika festivaliga. Sellele järgneb lane poodiumi diskussioon teemal komponeerimine intergulturaalsest dialoogis. Täna festivalil kokku neli üritust, sealhulgas esineb ka Berliini sümfooniaorkester, helilooja Johannes scalitske käel üleni jaapani kava vahel vaid tsenderi viis haikut ja lõpunumbriks kaunilt tossijo assacave tuul ookeanilt. Homsest tahaksin kindlasti aga esile tuua John case'i 18 Microdonaalse Raaga esituse Portugalis tegutsevat aneelija kuunilt. Tsüklit, mis pärit case'i suurteosest Rõngu puuks 1970 pole tervikuna veel varem ette kantud. Homme aga kontsert veel Ari Berd räimani juubeliks ning kohe tulemas ictus ansambel Brüsselist. Prantsusmaal Lyonis kraane lavamuusika festivalil on algamas viimane nädal. Kestavad paska. Bändi esik, Cooperi Faustus, viimane ööetendused, rahvusel päris neljapäevast tänaseni illus sindajadžailsi lavastused Reini balletilt, Philip Glassi, John Adamsi muusikale, Claudia hambrosiini, Rebecca Saundersi autorigavad. Kuni kolmapäeval tuleb seors apergis Peri hämariku ajal maailma esiettekanne veel siit-sealt, Paul hinderniti klaverikontsert vasakule käele. Maailm esmakordselt kuulis alles detsembris 2004 jätkab võidukäiku esiettekandja Leon Fletcher'i repertuaaris. Ameerika pianist on mänginud seda pärast Berliinis, San Franciscos, Viinis, Lissabonis, Prahas selle kuu algul veel Frankfurdis, Amsterdamis. Eile täna-homme aga Sant Louisis USA-s ees Toronto. Olmekaudu tuleb põnev uudis. Hamburgist pärit dirigent ja helilooja Matias Hoffmann on kirjutanud ooperis Sibeelisest pealkirjaga rändlinnud tsuh, kel Sibeliuse nõndanimetatud kaheksandat sümfooniat eemal. Teater. Forbommerni orkester tutvustab esialgu kontsertkorras tuleval kuul straalsundis ja Kress väldis. Helilooja enda dirigent keerimisel. Uusteose kõrval kõlab Sibeliuse viimane seitsmes sümfoonia. Väga mainekas laeva meierei kompositsiooni preemia 2006 on saanud Ungari helilooja yours, kurtak, äsjane juubilar. Ja kas värskeim uudis, dirigent Eri Klas on vastu võtnud alalise töö Moskvas. Ta on nimetatud peadirigendiks Moskva trupi Novaja ooper kellega tal loominguline koostöö olnud jube siiani väga hästi sujunud leping Moskvas juba sõlmitud nädala esipoole. Ka ja 18. märtsi heri saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Karin kopra, Virve Normet, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik. Soovime teile kena nädalavahetust.