Heligaja tere, hea klassikaraadiokuulaja, tänast heligaja Saadet toimetab Kersti hinnab saate teemad. Muljeid muusikapäevadelt jagab Andrus Kallastu, kuidas leida ja osta uusi heliplaate. Jätkub eelmises helikajas alanud ülevaade Eesti CD-plaadituru seisust. Kuulete Karin kopra intervjuud, kauplus, laseringi, direktori hiienurme ja klassikaosakonna juhataja Ene Mihkelsooga. Dirigent Vello Pähn-il on täna õhtul debüüt Viini riigiooperis. Jon Granco balletiga oneegin dirigendile helistas Priit Kuusk. Eesti rahvusmeeskoor Kaspars Sputnik katusel esitab Briti helilooja Kevin Prayersi muusikat. Eestis kontsertidel viibivat heliloojat intervjueeris immo Mihkelson. Tallinna Moonja sari diplomaatilised noodid on seekord pühendatud Taanile. Kuulata saab Taani tuulet ja skandinaavia kitarriduo esinemist, tutvustab produtsent Heili paustam. Homme toimub 12. Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev, mida tutvustab korraldaja Liidia Konsa. Küsitleb Hedvig Lätt ja üle vaadega vaiksena nädalakontsertidest. Esmaspäeval kell 18 on pühavaimu kirikus Rudolf Tobiase tütre Helen Tobias kiusbergeri reklaamiettekanne, räägib dirigent Andres heinapuu. Kolmapäeval esinevad Nigulistes Kadri Hunt ja Vox Clamantis, kavaga lähedane ja kauge, kauge ja lähedane rahvas pärastest. Maaliviisidest. Corelli Music alustab vaiksel nädalal uue kontserdisarjaga kirikupühad maarjamaal tutvustab korraldaja Mailsildas muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Liiga ja Eesti muusika päevadest soostus oma muljeid jagama Andrus Kallastu, kes juba aastaid elab, töötab Soomes. Kõigepealt peab ütlema, et tõesti suur aitäh korraldajatele, see on äärmiselt võimas üritus ja seda ürituse tervikut vaadates me võime öelda, et me oleme tegelikult sellisele postsotsialistlikud minevikule mingis mõttes nagu tõeliselt öelnud, aidaa see on tõesti läinud, et, et see on selline heas mõttes läänelik ettevõtmine. Ma olen tohutult õnnelik selle Helena Tulve tervikliku pildi eest, mida ma sain Helena Tulve loomingust ja võib-olla noh, tõesti ikkagi võimsam elamus oli Helena Tulve autorikontsert. Ma just mõtlesin selle peale, et üksikteos teiste teoste vahel kavas, see on nagu mingi niukene ärritav impulss. Aga selline üks tervikkaar siis see on noh, see annab mingi hoopis teistsuguse perspektiivi hoopis teistsuguse tunnetuse. See, mis selle kontserdi puhul hämmastas, oli see, et olgugi, et on küllaltki pikk periood, see on vist umbes 13 aastat on siiski Helena loomingust tunnetatav mingisugune väga selge. Üks stiil võib väga selge, üks mõtlemine või ning üks tunnetus, ta nagu kirjutab lahti mingit teatud mõttes püsivat sellist poeetilist maailmapilti. Seda oli fantastiline kuulda, et see 13 aastat eksisteerib mingi üks kaar ja kõige uuem lugu, mis tal oli, see oli suurepärane see, kus ta ise osales klaasimängijana ettekandes, et jäin väga rahule ja ma leian, et, et see täiesti uutmoodi mõtlevate interpreetide peale tuledki eesti muusikas on teinud tegelikult sellise Helena fenomen üldse võimalikuks. Sest olgem ausad, 80.-te lõpus, kui mina olin nii-öelda aktiivselt Tallinnas veel ikkagi väga raske oli saada nagu interpreet samas võtmes mõtlema, üldse leida selliseid interpreet, kes oleksid nõus pilgutama, kulutama aega, tõlkijad nii sisuliste kui tehniliste probleemide lahendamiseks, mida selline Helena tüüpi muusika ikkagi pakub juba kasvõi partituuri, pilt on ikkagi selline, et see võtab ikka tavalise interpreedi, ütleme, klassikalist romantilisi, koolinenud interpreedi, et esimesel hetkel pahviks ütleme nii, on tahetud näha vaeva ja tõesti investeerida aega ja energiat teostada asju veenvalt ja kunstiväärtuslikult, siis see on fantastiline. Kiidan epiliselt neid interpreedi. Mis sellest nädalast veel meeldivalt kõrva jäi? No üritus oli palju ja tegelikult nädal oli pingeline ja selles mõttes nagu tore, et minu teada vist uus aspekt üldse Eesti muusika päevadel, et oli ka selline sümpoosioni osa. Ma arvan siiski, et nüüdismuusika on piisavalt komplitseeritud valdkond, et loota ainult sellele kuuldekogemusele, vähemalt praeguses meie staadiumis, kus me ka õpime, kõik oleks võib-olla natukene liiga nagu pealiskaudne või isegi liiga lihtsustav suhtumine suurepärased, olid need loengud, ma ei teagi täpselt, kes nende taga seisis, kas oli Eesti Muusikaakadeemia Infokeskus heliloojate liit, et minul isiklikult oli võimalus kahest Helena loengus kuulda tema enda suust tema enda teoste kohta analüüse, hinnanguid, kommentaare nagu pigi ja enda nägemust asjale ja niisamuti näiteks Erkki-Sven Tüüri loeng, siis ma ütlen päris ausalt, ma ei teadnud Erkki-Sven Tüüri muusikat austades sellisel kujul nagu tema näppidest rääkis, nagu ta neid valgustas. Ja samuti siis norra helilooja Rolf liin, kes samuti rääkis enda loomingust ja, ja mis oli ka suurepärane kogemus. See on ka korraldajate soovitused, et kindlasti jätkata, aga selliste hommikuste loengute hommikuste sümpoosioni traditsiooni, et ikkagi ei piisa selle muusika kõige sügavamaks mõistmiseks, ma arvan, praeguses staadiumis ei piisa ainult kontserdielamusest. Kas mammutkontserdil ka käisid? Jah, ma osalesin Eesti muusika päevadel alates esmaspäevast, ühesõnaga alates Rolf liini loengust, kuni lõppkontserdil ma käisin ka mammutkontserdil ja mammutkontsert on ka fantastiline ettevõtmine selles mõttes, et ta just nimelt rõhutab seda niisugust paljude nägemuste olemasolu eesti muusikas. Seal oli tõesti väga palju väga eredaid ja väga huvitavaid aspekte rakursse. Mulle jäi tegelikult kõrva ja silma jusse juhuslikest objektidest moodustatud instrumentide ansambli ülesastumine, mis oli küll kuskilt maalt nagu naljakas võime öelda, aga nüüd võiks sellele pöörata hoopis teise käendaja. Ütleme, sellist eksperimenteerimist võiks tegelikult olla veel rohkem ja see võiks olla tõsine ja julge ja see võiks olla ka nagu muusikaelu poolt aktsepteeritud, sest mis seal salata, sealt uued tämbrid ikkagi tulevad teatud uute kombinatsioonide teatud mõttes uute maadeavastuste kaudu. Et sedalaadi eksperimenteerimine mul endal olnud õppimise ajal Eesti riiklikus konservatooriumis on mul olnud võimalus osaleda sellise ansambel nagu protest Rauno Remme Erik seemnete poolt veetava ansamblit tegevuses ja ütlen päris ausalt, see sedalaadi eksperimentaalne musitseerimine on andnud väga palju impulsse edaspidiseks ka nii-öelda sellise ametliku kunstiloomingu jaoks teatud julgust, teatud visioone, kõlas teatud arusaamu, mida võib-olla selline traditsiooniline musitseerimine ei annaks. Et sedalaadi eksperimentaalset vaimu võiks olla veel rohkem veel teadvustatumalt. Räägiks ka lõppkontserdist, mis nii-öelda viimasel hetkel kolis planeeritud katlamajast hoopiski traditsioonilisse paika. Estonia kontserdisaali. Ma arvan, et see kolimine oli kokkuvõttes sellele kontserdile kasuks mõistan korraldajate soovi pakkuda välja ka teatud üldiseid, ruumi alternatiiv ja ka võib-olla ikkagi tõstise orkestri viimine sellisesse pool valmis kohta ei oleks olnud muusikaelamuse seisukohalt kõige õigem tegu. Et praegu kokkuvõttes võitsid nagu kõik lõppkontsert oli äärmiselt huvitav. Ma isegi kõige suurema huviga tegelikult ootasin just nimelt Ülo Kriguli teosti Jentsaid sellel kontserdil ja olin väga meeldivalt üllatunud neid asju, mida ma olen kuulnud, ma pean teda väga andekaks heliloojaks, on väga huvitav, selline oleks enda jaoks Elena teos, Sula olen põhimõtteliselt nüüd juba varem kuulnud ka plaadi pealt ja nii edasi, et noh, Helena enda kommentaar esitusele ei olnud kõige parem, ta ütles, et ilmselt liiga vähe oli tehtud proovi, nii et ta oli natuke selles mõttes selle teostusele õnnetu, aga noh, muidugi see on ka helilooja enda ja juba nädal aega ennast väsitanud helilooja enda niisugune reaktsioon, et kuulaja jaoks ütleme niimoodi, et seal oli ikkagi kokkuvõttes väga suur elamus. Samuti oli huvitav kuulda Tambergi teist trompetikontserti, kus oli tunnetatav nii meile tuntud klassikaline Tamberg ja ka uued suunad tema mõtlemises. Et ka tohutult kirgastavad mõelda, et juba üle seitsmekümneaastane inimene on ikkagi värske, kirjutab sellist elujõulist muusikat ja oli huvitav kogemus. Tõnis Kaumanni tabad Maater. Ma ei taha olla kriitiline, aga võib-olla mõned asjad mulle ka ei meeldinud selle teose puhul, aga kokkuvõttes oli see võimas ettekanne ja võimas esitusmati turilt. Arvan, et Mati Turi on esimesi tenoreid ikka Eestis nii muusikalise teostuse kui ka hääle kvaliteedilt. Et minu meelest oli see ikkagi väga võimas kontsert ja väga võimas punkt sellele üritusele. Nüüd ma tõesti olen väga rahul Eesti muusika päevadega. Sellel aastal. Soovin edu kõigis tegemistes ja aitäh Andrus Kallastu. Täna jätkame möödunud heligajas alustatud ülevaadet Eesti CD-plaadituru hetkeseisust. Järgnev helilõik on salvestatud Viru keskuse laseringi kaupluses ja minu vestluspartneriteks on Eesti suurima CD-plaatide jaekaubandusega tegeleva kaupluste võrgu laseringdirektor Hiie Nurme ning klassikaosakonna juhataja Ene Mihkelson. Kaua nüüd lasering on tegutsenud ja kuidas see areng on toimunud. Manie tabasime oma esimese plaadipoe 12 aastat tagasi, esimene pood oli meil siis Pärnu maantee 38 ka praegu on seal pood olemas ja see pood oli hästi pisikene, see oli 20 ruutu ja poest plaat oli umbes, ma arvan, et kuskil 300 ringis. Seda mäletan täpselt, et testiplaat oli üks, see oli Ivo Linnaplaat. Nüüd läheb juba ruumipuudus kätte, aga tol hetkel oli see olukord selline. Miks väikene selline risk oli sellist poodi avada, et meil ei olnud ettekujutust, palju siis tegelikult neid muusikahuvilisi on, kellel nii palju rahaga on, et osta plaati, sest teadagi ei ole see plaat just kõige odavam asi. Aga meie rõõmuks siiski neid huvilisi fänne oli. Ja nüüd siis oleme 12 aastat siin plaaditurul olnud ja praeguseks hetkeks on raske vastata, kui me siin enne natuke mõtlesime, et palju meil praegu siis reaalselt poodides Ta on siis selle päringu peale jooksis esimesel hetkel arvuti kinni, nii et me ei saa nagu täpset vastust, aga ma arvan, et see võib-olla kuskil reaalselt lettidel kuskil paarisaja 1000 ringis. Aga muidugi, see ei ole kõike, mida on võimalik osta. Plaatidele tellimine on hästi populaarne meil just meie poodides kõikides poodides on võimalik kataloogide järgi tellida ja kataloogide maht on kindlasti üle miljoni nimetuse. Kas ma saan õieti aru, et see tegelikult polegi nagu tähtis, mis siin lettidel on? Vaid kui inimene tuleb poodi, siis ta saab teha absoluutselt ükskõik mida kataloogid kaudu tellida, teilt peab saama kõike tõesti, meil on väga tublid inimesed ja töötajad, kes tõesti võtavad nagu südameasjaks seda kliendi soovi täita ja ja püüame enda poolt teha kõik selleks, et see plaat üles leida, sest tänu sellele, et me oleme Euroopa liidus, on meie võimalused ka suurenenud sellega kohe väga palju. Et praktiliselt igast ilma otsast me selle plaadiga kätte saame, kui ta olemas on, kui ta ei ole kataloogist kustutatud, mis muidugi inimestele natuke ei ole arusaadav, et ta võib võtta palju aega. Teinekord need suured laod, kus me siis plaate tellime, otsivad seda plaati, siis ütleme üle üle maailma, nii et teinekord võtab aega. Selle plaadi saabumine võib olla rohkem kui kuu aega, tavaliselt paar nädalat, kuni kuu, aga on olnud ka selliseid juhtumeid, tuleb poole aasta pärast see plaat, teil on omad koostööpartnereid ilmselt suurte plaadifirmade näol maailmas põhiliselt Euroopas, aga ka Ameerikas, Austraalias, sest need suured plaadifirmad iseenesest otse nagu plaadipoodidele ei müügi, Nad ikkagi kasutavad hulgifirmasid läbi kelledest müüakse Euroopas neid plaate ja põhimõtteliselt on teil esindatud ka kõikvõimalikud muusikavaldkonnad, ütleme, kui inimesel on soov, nägi mõnda filmi vana filmi, näiteks tahab selle filmi soundtrack'i, põhimõtteliselt on see võimalik saada. Kui ta on olemas kataloogist, siis igal juhul palju on kataloogis umbes üle miljoni, kindlasti plaadivalik on nüüd erinevates laseringi poodides erinev, nagu ma aru saan, eks ta veidi on, kõige suurem valik on siin Viru keskuse poes hetkel, sest siin on ka kõige rohkem kliente, aga yks igav kohe valikut natuke mõjutav, vaat ka need inimesed, kes on poodides tööl ja need müügijuhid igal müügijuhil on oma soosikud ja oma maitse ja oma lemmikstiil, et see mõjutab kindlasti natukene poodide valik, kutt, aga sellised üldteatud-tuntud artistid on loomulikult kõikide poodide lettidel olemas. Aga see inimene, kes elab näiteks Räpinas, peab selleks sõitma Tallinnasse, et mõnda plaati omale tellida teie kaudu? Kindlasti mitte meil netipood www laseringpunkt. Ja mis on ka juba viis aastat kindlasti juba tegutsenud ja väga aktiivselt kasutavad just neljapäeval Tallinna inimesed seda netipoodi ja hetkel on meil seal klassikavalik on natukene veel tagasihoidlik, aga praegu me olemegi sihiks võtnud just seda poolt arendada selles e-poes, et meil on kah väga tubli klassika inimene tööl. Kas seal on otsingumootor, mille järgi inimene saab leida vastav artisti või albumi ja sisestades sinna siis kas ühe osa artistinimest, kui ta ei pea tervet nime või te olete albumi nime, et siis ta saab sealt. Kas klassikaplaate saab ka helilooja nime järgi otsida, näiteks? See nüüd sõltub natuke sellest, kuidas on seal konkreetne plaat sinna sisestatud, aga helilooja on küll kõige tähtsam selles nimes, et kindlasti e-poes on meil hästi populaarne Drive In teenus. See tähendab seda, et inimene Ta istub mõnusasti kodus tellib plaadi e-poest ja sõidab ise poest läbi ja saab selle plaadi kätte. Ja see on just Tallinnas mugav ja siin oli jutuks meil toovad tagasi inimesega Saksamaalt, kes just imestas, et kuidas meelseteisest teenust kasutatakse palju ja me jõudsime järeldusele, et see ongi selle väikse riigi väikse linna sündroom, et inimesel on postkontorisse kaugem minna. Või siis ta peab leidma aja, et on just see aeg kodus, kui talle see plaat tuuakse. Kõige kiirem tee on just, et tellin netist saan natukene soodsama hinnaga, sõidan ise läbi, on mul see plaat kohe käe, millistest poodidesse siis täpselt plaadis saab kätte Pärnu maantee 38 vannute poest võib-olla siis nüüd teeksimegi selle katse, et ma olen, kas poekülastaja? Minul on selline soov, et ma tahaks osta trafeeriuszechi plaati? Jah? Hetkel lugu selline, et ei ole seda plaati, aga on võimalik tellida. Kas ma saan ta mingi valiku, et mis temast on üldse saadaval ja kuidas ma saan teada, et kaua see tellimine aega võtab? Noh, seda saab võtta ka alutas tavaliselt tellimine üks kuu, kaks võtab aega kindlasti. Aga et valik on jah, võimalik kindlasti. Ühesõnaga, saadaval on viis plaati, neid on võimalik tellida ja ostutehing käib nii, et ettemaks 100 krooni ja siis kuu aja pärast, kas mul tuleb see plaat nüüd siia poodi või koju või kuidas? Poodi ja me eelistame kindlasti ei taha, me anname teada, selge, tegelikult on viimasel isegi veel rohkem plaate tellida, c kataloogi näitame kõiki plaate, mida on võimalik tellida ikkagi mingi kindel plaadi soov, et siis tulla siia poodi, siis me saame uurida. Kindlasti kui inimesel on näiteks kindel soov just selle artisti konkreetset plaati saada, siis kui me hetkel kohe ei suuda seda vastust anda, siis me võtame inimese kontaktid, uurime asja ja teatame. Aga teeme ühe klassiku otsinguga näiteks, et kas praegu on sees sans orelisümfoonia hetkel arvuti ei näita. On kolm tegelikult täitsa siin Luunja number kolm on olemas. Aga põhimõtteliselt saab ka nüüd nagu tellida selle just selle konkreetse, et ja erinevaid esitajaid, et siis koos jälle kataloogist, uurime järgi, mis esitus sobib. Kui klient ei oska ise arvata, mis seal siis usaldab säkkiming. Kui suur see klassikavalik teil praegu üldse on siin? Laseringi poest võib rahule jääda, aga siis võib kokku jah, üks 3000 4000 piires olla siin konkreetses poes mille järgi te neid tellite, kuidas te oma valiku teete? Noh, kindlasti on kliendid need, kes panevad nii-öelda asja paika, et, et mis siis kõige paremini läheb, seda me näeme müügi järgi, teine asi, sisetunne või selle järgi ka näen, et mis nagu, et põhiasjad, mis ikka need üldiselt peaks poes olemas olema. Beethoveni üheksas, kolmas ja põhimõtteliselt need ongi need, mis kõige enam müüvad, on küll. Võtame mitmes esituses isegi, võtame siis, kas tänapäeval on ka trend muretseda omale kogumik, mida sageli telereklaamides reklaamitakse? Paraku see nii on, kui kingitus tullakse otsima, siis tavainimene ikkagi tuleb, otsib, et kas meil on seda 100 klassika lehitsi ikka. Kas teil on ka mingid statistika, et mida nüüd viimastel aegadel on kõige enam tahetud? Loomulikult Mozart. Ikka Mozart ja Ma olen nagu eesti heliloojatest või nii, siis ikka Pärt, Mozart praegu läheb natuke paremini, tellitakse isegi neid varajasi, oopereid, mida pole mitmeid aastaid, nii palju kui mina tean, nii palju mina olen olnud, ma ei teagi, et neid oleks nii väga, võib-olla koolid, Muusikaakadeemia tellineid, aga nüüd on ka tavainimene tulnud ja fun tutvundist moodsardiga. Kui nüüd vaadata aastate lõikes, et kas ka klassikaosakaal on nagu suurenenud hunnik ja eriti muidugi nüüdse Viru keskuse pood on ta, on hea võib siis öelda, et Viru keskus on kõige parem klassika osa esindaja Eestis klase ringi poes. Mina isegi julgeksin öelda, kui siin tähele panna sellist tendentsid, kui siin aastaid tagasi ostsid klassikat tõesti sellised inimesed, kes tegelesid klassikalise muusikaga, tundsid seda muusikat, siis praegu ostab ka täiesti tavaline inimene, kes kunagi ei ole klassikalist muusikat kuulanud. Klassika on paha nii-öelda, aga tegelikult ta nagu popiks läinud ja moodi läinud rahva hulgas, kas ka tullakse lihtsalt, et soovitage midagi on, mida ta tavaliselt? Eks ma siis laskun vestlusse ja uurin, et mis siis tema jaoks rahulik on. Klassikas on ju palju pill, võib-olla on tema jaoks rahulik, Jaagule ta klaverit võib-olla viiul, keelpill siis teeme selle järgi, pakun, ja siis muidugi, kui vähegi inimesel on aega, siis ta kuulab ka, et ikka jääb otsusega rahule, mis mina olen teinud? Kui mõni kollektiiv, klassika, kollektiiv käib Eestis siin, et pärast seda tullakse küsima seda jah, et igasugune reklaam tegelikult mõjub ka teile väga hästi, kõik need on väga hoolega lugema ajakirjandust ja vaatama televiisorit just selle mõttega, et kus mingi artistinimi läbi lipsab või mõni film õhtul on, millel on olemas soundtrack, siis me teame, et järgmine hommik seda kindlasti tullakse küsima, et, et see ei ole just massiline. On üks-kaks inimest kindlasti. Kas lõikan protsentuaalselt välja tuua, et kui suur on klassikaplaatide läbimüügi osakaal nagu kogu muu osas? Kardan eksida, aga kas võib-olla kuskil viis protsenti võib-olla natukene siis paneme juurde, et koolid on need, kes tellivad päris hästi, kuna meilt tellivad ka riigiasutused, koolid, raamatukogud, tore, et isegi Aiad juba näiteks ja siis see võib viis kuni 10 protsenti, võib see klassika müügi osa küll olla. Te kuulsite helilõiku, mis on salvestatud möödunud nädalal Viru keskuse laseringi kaupluses kõnelesid laseringi direktor Hiienurme ja klassikaosakonna juhataja Ene Mihkelson. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti CD-plaadituru hetkeseis on päris hea. Kahest soovitud plaadist võib kohe kätte saada kindlasti ühe, teise peab tellima ja arvestama umbes kuuajase ajakuluga. Rõõmustav on see, et põhimõtteliselt on võimalik osta kõike, mida on välja andnud maailma plaadifirmad. Järgmises helikajas räägib oma kogemustest CD-plaatide vahendaja Hanno kirikal. Vello Pähn-il on täna õhtul debüüt Viini riigiooperis John Granco balletti kauneegin. Dirigendile helistas Priit Kuusk. Oled olnud nõutud balletidirigent Euroopas, eelmisel nädalal lõpetasid aga Berliini riigiooperis hoopiski ooperiõhtute reama tämbade flayst. Kas sind seob seal mõni pidevam leping? Ei, seda mitte, ma ei seo ennast tavaliselt pikemate lepingutega, aga pikem koostöö seob küll juba neli aastat ja loodetavasti läheb ka edasi. Samamoodi mis mulje, et sul on ameeriklanna Michel Griderist nimiosas? Väga head muljed ja ta on üks hetkel tuntumaid verbi ja ka Putšiini repertuaari lauljad üle maa annetad botaarnesla skaalat ja Viinis ja iga igal pool, kus vaid võimalik. Sa juhatad Berliini Skatsioon, Granco balleti oneegin just neil päevil, millal oli esietendus. Berliinis oli see esietendus vist kaks või kolm aastat tagasi, kui ma nüüd õieti mäletan. Nüüd kanti see uuesti üle. Jevgeni. Nüüd sõidad aina Berliini ja Viini vahet. Reedel oneegin ballett Berliinis. Laupäeval, kui meie saade on eetris koguni oneegini, esietendus Viini riigiooperis. Sinu debüüt sellest kuulsast teatris. Kas töömeetodid ja õhkkond on Berliinis ja Viinis erinevad? No üldiselt meetodiga on ikka ühed ja samad, igal pool sõltumata on Viinis, Tartus või Berliinis, aga jah, eks muidugi, mõnel pool on mõned sõbralikumad, mõned vähem sõbralikumad, mõned kiiremad, mõned aeglasemad reageerima, aga üldiselt on suurtes Kanadas igal pool ühesugune ja meeldib sulle. Ja viin on väga ilus linn ja ooperimaja on tuntud-teatud ja akustika on ka ja, ja kes on väga hea? Palju edu esietenduseks õhtuks. Oneegililevini. Helikaja meie stuudios on inglase helila Karin pray arst, kes on külaskäigul Eestis mitte küll esimest korda ja sedapuhku on tegemist Eesti rahvusmeeskoori kontserdiga, kus esitatakse Preiersi teostest koosnev kava. Kõigepealt küsin Gavin barjäärse käest, mis, kuidas ja mismoodi algas tema koostööd Läti dirigendi Kaspar putin siga, kes on siis RAMi peadirigent, praegusel ajal? Nad kohtusid Glasgow's, vahetasid plaate ja kui Karin Blair see oli kolm aastat tagasi Eestis, nüüd festivalil pärast seda tema kontsert toimus Riias, kohtusid nad Kasparoviga uuesti ja sealt sündis siis projekt, kus Läti raadio koor salvestas cademprayersi muusikaga plaadi ja samuti seob neid Kaspar siga. Ühine huvi jalgpalli vastu, eriti ka selle plaadiümbrisel on jalgpalliteemaline pilt. Kui projers kuulised Kaspars on seotud nüüd Eesti rahvusmeeskooriga, tekkis kohe huvi kirjutada muusikat sellele koosseisule ja esitada muusikat. Järgmine küsimus Kevin Briertsele oli rahvusmeeskooriga tehtava kava kohta. Kõik on uus, mida kontserdil kuulete, ütleb, käin priors. Kuigi kaks pala on varem tehtud ja salvestatud, on siiski need versioonid uued klorias Hill, mille ta kirjutas 80.-te lõpus hiljard ansamblile on täiesti uues meeskooriseades siin ja Kärmans reekviem, mille Karin rajast kirjutas oma sõbra mälestuseks, kes hukkus Lagedi lennuõnnetuses on siin samuti täiesti uues versioonis orelile ja meeskoorile. Kaks laudad 13. sajandi itaalia vana Vello vokaalmuusikapala. Laudade kirjutamist alustas kärin Briers tegelikult Anna-Maria Freemjanile, kes oli ka kolm aastat tagasi Eestis esinemas. Kaks uut laudata on siis esiettekandel kirjutatud spetsiaalselt eesti meeskoorile. Ka teema on vastav meesteteemaline ja Neljas pala kontserdil on inspireeritud ühe šoti poeedi tekstidest luuletustest, milles ta veebruaris innustus väga. Ja see on nüüd täiesti uus, selline meeskory pala. Ta on väga õnnelik Eestis olles sellepärast et on viimasel ajal palju teinud eestlastega koostööd, mainib Olari Eltsi nime mõned aastad tagasi. Alarieltsi juhatas ühte kava, kus oli Gavin Briersi uudisteosed ja selle kava raames tegi Gagarin Playersema. Dirigendidebüüdi juhatas Royal Albert holis oma muusikaga kava. Seda kava, mida oli alustanud Olari Elts. Eestiga seoseid on tihedad ja need tegelikult jätkuvad. Tallinna ja Põltsamaa publik on Eesti rahvusmeeskoori kava Kevin Briersi loomingust juba kuulnud. Täna on see võimalus Tartu publikul kontsert Jaani kirikus algab kell seitse. Tallinna filharmoonia korraldusel on homme kaks kontserti sarjas Pravissima on Läti helilooja Peters vasksi sünnipäeva kontsert esineb Tallinna kammerorkester Juha kangase juhatusel. Riias diplomaatilised noodid esineb Skandinaavia kitarri tuua. Diplomaatilised noodid on seekord pühendatud Taanile. Seda kontserti tutvustab produtsent Heili Vaustam. Seekord on meie sarjas, mis on ju muidu väga ekstreemseid kontserte publiku ette toonud, eks selline võiks öelda, et rahulik isegi mingil määral elitaarne luule ja kitarrimuusikal põhinev kontsert, kuigi on väga palju erinevat muusikat, nii et kuulaja ette tuuakse nii Steve Reichi Ameerika praegu elus olevatest heliloojatest vast kõige mainekama muusika siis Taani helilooja Perno Kaardi filosoofilised otsingud, noore rokitaustaga Taani helilooja Anders Koppeli muusika ja siis muidugi ka hispaania muusikat, mis ju nii elementaarselt tasandil kitarriga. Esmapilgul kub Isaac Albeinise ja Fernando sori teosed. Nii et peaks olema täiesti võimalik vaadata, et milleks kitarr nagu on üldse võimeline, kui nüüd mitte minna väga vangardistlikusse muusikasse. Nii et selline Väike-eks kurss läbi erinevate maade, mitte väga kaugele minevikku, aga ütleme, siin kahest sajandist saab see muusika otsitud ja sinna juurde ka Taani luulete. Kuna meie sarja üks põhimõtteid on mitte ainult muusika Ta, vaid ka teiste kunstivaldkondade kaudu näidata neid heliteoseid, seda maad kindlasti. Nii et seeneb, selline neiu taanist, loeb taani keeles luulet ja sama Kristian seni luulet loeb ka siis eesti keeles Andres Ots. Niiet Me saame ettekujutuse sellest mõttemaailmast, mis ka hetkel Taani poeesia son ja kuulata ka taani keelt. Niisiis. Võta taani luulega ja kuulata muusikat laiast maailmast. Nüüd aga lähemalt ansamblist Skandinaavia kitarri tuua. Pertelson Jesper Sisvee värk ja on nad äärmiselt hinnatud tuuana. Põhjamaades on nad andnud 500 kontserdiringis, nad on meeletult palju võitnud konkursse ja mis on nende kohta vastu isegi kõige kõnekam, et nad on plaadifirma Jemai solistid. Neid firma lausa reklaamib oma suurtel postritel, kui ilmselt siis ühte vast publikule enam müüdavat ja meeldejäävamad ansamblit. Nii et selline lai renomee nende kuulsusrikkast veest peaks vast olema garantiiks, et saab tõesti väga kvaliteetne. Elamus olema kontsert, diplomaatilised noodid Skandinaavia kitarriduo esinemisega Kanuti Gildi saalis pühapäeval, üheksandal aprillil pool kaheksa. Sellel pühapäeval, üheksandal aprillil kogunevad Tartu Ülikooli aulasse Tartu ja Tartumaa naiskoorid ja toimub XII naiskooride laulupäev. Selle ürituse üks korraldaja on Liidia Konsa. See on traditsiooniline üritus ja nii ka homme, üheksandal aprillil, siis tulevad Ülikooli aulasse kokku 11 nais- ja neidudekoori ja abistab siis meid veel Tartu puhkpill. Nii et mitmed laulupäevakavas olevad lood lähevad siis Tartu puhkpilliga ühisele ettekandmisele. Laulupäevakava pani kokku Vaike Uibopuu, kes on siis neid päevi korraldanud 12 aastat ja tulevad siis lavale ülikooli naiskoor, naiskoor, Emajõe laulikud, naiskoor, toomina kantaare Elva naiskoor, Puhja naiskoor on tulemas mitmeid laulupäev läbi ja siis naiskooride laulupäevakavas saabki kuulda ka mitmeid laule, mis on siis kavas nii Peipsiäärsete, maakondade laulupäeval kui ka Kurgjas. Vabariiklikul naiskooride laulupäeval naiskooride ettekandes on kindlasti las jääda ükski mets, mida esitatakse, kus puhkpilliorkestriga ja valiti ka Soome tuntud lugu kesa Ilta, mis tuleb samuti ettekandmisele. Puhkpilliorkestriga on kindlasti repertuaaris ka Veljo Tormise lood ja meie Tartu autoritest Richard Ritsingu lood. Ta saab kuulda mitmete tuntud eesti heliloojate loomingut. See kaastane laulupäev kindlasti, ma usun, annab ka seda, et Meie naiskoorid on nii tublid. Eelmisel aastal me võime öelda, et setu naiskoorid tegid vaba riiklikutel võistulaulmisel puhta platsi, nii ülikooli naiskoor, Tartu Õpetajate seminari naiskoor, naiskoor, Emajõe laulikud, niiet kõik see kokku annab mingisuguse innustuse ja kui sa tunned, et sul on ka seal tulemus olemas, siis see kõik on väga hästi ja ma ei tahaks jätta mainimata, et praegu on Itaalias Tartu ülikooli õpetajate seminari naiskoor, kes võtab osa Sis rahvusvahelisest festivalist Riiadel kardas. Ja me loodame, et neil läheb väga hästi ja muidugi kindlasti ka see, et sellel aastal toimub Tartus Gaudeamuse pidu, et ka sealt võtavad Tartu naiskoorid osa, nii et see kõik aktiivne elutegevus ja, ja see positiivne laeng, mis sealt saadakse, ma arvan, et see ongi see, mis innustab naisi. Aitäh, Liidia Konsa selle intervjuu eest ja Tartu ja Tartumaa naiskooride 12. laulupäev toimub homme algusega kell 15 Tartu Ülikooli aulas. Esmaspäeval kell kuus esitab Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor pühavaimu kirikus Rudolf Tobiase tütre Helen Tobias Uusbergi reekviemi juhatab Andres heinapuu. Seal on üheksaosaline teos naiskoorile, orelile ja solistile mida on varem esitatud segakori variandis Eestis jaga orkestriga ja naiskoori variant on tellitud New Yorgi Eesti naiskoori juubelikontserdiks kantud, et esmakordselt aastal 2000. Ja meie siis üritame seda siin Eestis esmakordselt esitada. Teos on nagu öeldud, olevat näoga klassikalises stiilis ja eeskujuna mainitud maks neegrit. Aga mis, nagu mind selle teose juures kõige rohkem võlub, on, on selline dramatis, mis lubab, võib arvata, et tegemist on ikkagi Rudolf Tobiase tütre heliloominguga. Nagu võlub dramaatiline külg, seal kõige rohkem tan harmooniliselt päris keerukas, päris nõudlik. Tehnikaülikooli vilistlasnaiskoor ei ole viimastel aastatel nagu suuremate teostega rinda pistnud ja olles pikka aega seal juba dirigent olnud, mõtlesin, et peaks midagi suuremat ette võtma ja kuna tobias Thosbergi missat on ka varem seesama koor esitanud mõned osad, sealt on üle kantud ka reekviemi. Et sellepärast saab tehnikaülikooli vilistlasnaiskooris Tobiast, Juusbergiga Nikon ammune kontakte. Ma olen laulnud tema mõtete, siis seda lihtsalt. Sellepärast oli loogiline jätk teha, nüüd siis reekviem. Solist on Evely heinapuu orelil Piret Aidu loo kontsert pühavaimu kirikus esmaspäeval kell kuus on tasuta. Kaja lähedane ja kauge, kauge ja lähedane on kontsert, kus kõrvutatakse gregooriuse laulu ja eesti rahvapäraseid koraaliviise. Jaan-Eik Tulve ütles, et selle kontserdi idee saigi sellest alguse, et Eesti vaimulik, rahvalaulja, gregooriuse laul põhinevad lähedasel algel sobivad omavahel ideaalselt kokku ning tal tekkis soov neid koos kuulata ja pakkuda. Kadri Hunt, mida lisada sellele kõigepealt tahaks korrigeerida, et see asi, mida ma laulan, on siis täpsemalt öeldes rahvapärane koraaliviisid. Muusikateadlastega on sellel teemal palju juttu olnud, et et see on siis nagu koraalide rahvalik varieerimine ja selle tulemusena saadud viisid. Need sõnad on, päristan täpselt koraali raamatust võetud ja meloodiad on siis nii, nagu nad rahvasuust üles kirjutatud. Ja tõesti nagu gregooriuse laul on suures osas improvisatoorne ja hiljem üles kirjutatud niisamamoodi on ka see rahvapärane koraali. Variatsioon on ka algselt just improvisatoorne ja siis hiljem üles kirjutatud, et selles mõttes on nende olge tõesti sarnane ja Jaanegiga mõlemad mõelnud, et selliseid melismaatilisemad viisid teinekord tõesti meenutavad kohe otse mõnda gregooriuse laulu ekse improviseerimise alge ja, ja see, kuidas inimene improviseerid ta kuskilt maalt ongi ju sarnane. Selles mõttes võib küll öelda, et see kuskilt mingisugune ürgtüvi on sellel asjal seesama aga erinevus, erinevus on muidugi Eestis koraali variatsioon on tunduvalt hilisem muusika tegelikult on ju võimalik mõne laulu puhul lausa jälgi ajada, kust ta on pärit. Et ütleme, kui ta on gregooriuse koraali, stan võetud juba luteri koraalijooks viis ja siis on nüüd seda veel rahvasuus illustreeritud midagi juurde pandud ja tegelikult see sugulus on selles mõttes olemas, aga ajastu ja rahvas, kes seda on laulnud, eks need annavad ikka asjale oma näo juurde ja kuidas need sellel kontserdil on ühendatud või jaotatud. Minu arust sellel kontserdil on Jaan-Eik väga toredasti läbi põhiminud gregooriuse laulu ja, ja siis eesti rahvamuusika mitte ainult stiililt, vaid ka väga toredasti sisust lähtudes, et kuna on tegemist kannatusnädala kontserdiga, siis tegelikult algul on tegemist palvelauludega ja seda siis niigregoriaani kui koraali variatsioonid ja muusikas siis juba puudutatakse otseselt ristilöömist ja üldse nagu surmatemaatikat. Ja huvitav on siin see, et neegri koorse laulus kui ka hilisemas luteri koraanis või selle variatsioonis on tegelikult selline ka rõõmustamis element juures, et surm ei tähenda veel ainult midagi halba ja kurba, vaid see on samas ka pääsemine kuskile mingisugusesse paremasse kohta ja jällegi on leitud sellised tekstimates paralleelid. Ja siis muidugi selline keskpunkt võib olla või selline raskuspunkt kavas on just ristilöömise, muusikali ristilemise tekste. Mis seal siis hilisemast muusikast, oh Jeesus, sinu valu ja gregooriuse laulu koha pealt selliseid otseseid etteheited rahvale, et kuidas nad sellesse asjasse suhtuvad ja siis juba edasi kontsert lõpeb tegelikult väga toreda, helge meeleoluga, sellisesse teispoolsusesse ja seda illustreerib ka natuke üks huvitav nagu segu või seal vahepeal on asi, see on üks juudi rahvalaul. Nii et me lõpetame igal juhul sellise helge ja valge muusikaga, kust need eestiviisid? Muuseumistika mina olen neid viise päris mitu aastat laulnud ja enne seda ka uurinud ja selle asja teemal ühe magistritöö kirjutanud, jaga Nikkali poistekooriga salvestanud ja juba ka teiste kollektiividega heinavankriga hüüdja häälega ja kõige alguses linna muusikutega, nii et minu jaoks on see selline noh, vähemalt viieteist- aastane jätkuv protsess, et ma olen nende viiside kallal ikka ja jälle tagasi läinud ja kogu aeg leian sealt midagi huvitavat. Kas selle kava kannate vaiksel nädalal ainult ühe kontserdi? Jah, peaaegu sellesama kavaga või natuke sarnase kavaga me esinesime möödunud aastal Haapsalus siis kui seal olid vanamuusikapäevadelt, nüüd ta on siis natukene kohandatud just sellele vaikse nädala temaatikale, aga üks kontsertajad ja see on kolmapäeva õhtul kell seitse Nigulistest. Kontserdiagentuur Corelli Music alustab tuleval nädalal uue sarjaga kirikupühad maarjamaal sarja korraldaja Mals sildas, mida see sari endast kujutab? Selle sarja? Tee on pärit hästi ammusest ajast tegelikult et esitada kirikupühadeks kirjutatud muusikat ja esitada seda tingimata just nimelt kirikutes. Kuna ma olen ise viiulimängija ja siis mul on juba aastaid aastaid käinud, peamiselt muidugi Põhjamaades, Soomes, Rootsis, Norras mängimas selliseid kirikukontserte, kus kantakse ette kas siis passioone või jõuluoratooriumi vastavalt siis pühadeajale. Ja see on selline väga ilus ja väga pikk keeli traditsioon juba Euroopa kristlikus kultuuriruumis. Ja meil võiks olla tava elustada. Ma loodan selleni jõuda kabassiooni dieete kanneteni edaspidi, aga praegusel ajal nüüd järgmisel nädalal saab kuulata, kannate, saaks kirjutatud barokimeistrit, tellige kammermuusikat ja need esimesed kolm kontserti siis ongi seotud ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädalaga. Ja toimuvad siis suurel neljapäeval, 13. aprillil Pärnu Eliisabeti kirikus suurel reedel, 14. aprillil Tartu Jaani kirikus ja vaiksel laupäeval, 15. aprillil Tallinna Rootsi-Mihkli kirikutes. Ja mul on veel hea meel öelda, et see sari toimub koostöös Eesti Evangeelse luterliku kirikuga ja oma nõusoleku olla selle sarja patroon on andnud peapiiskop Andres Põder kes ise ka siis avab selle vaikse laupäeva Tallinna kontserdi sissejuhatusega ja kuna see vaikne nädal on selline kannatusteaegne, meenutame Kristuse kannatusi, ristilöömist, samuti ka kõiki neid, kes üldse meie hulgast lahkunud ja kunagi kannatanud ja nüüd viimase kurbade sündmustega pühendavad, et korraldajad ja sarjas esinevad muusikud, et need vaikse nädala kontserdid meie viie poolt väga armastatud president Lennart Meri mälestusele, kes esinevad selle kontserdisarja esimestel kontsertidel. Siin esineb meie varajase muusika stuudio kontoris Kantes kes on selline huvitav kooslus, et nemad nimetavad ennast just nimelt stuudioks ja iialgi ei paku välja ühte kindlat esinejate seltskonda vaid nimetavad ennast rohkem nagu naaseks sõpruskonnaks. Milline koosseis kujuneb siis vastavalt muusika nõudmistele. Ja seekord on pannud kokku väga huvitava kava. Klassikaraadiokuulajatele peaks tõeliselt huvi pakkuma nimelt Ta saab kuulda küll vana head Bachi aga samas ka tema kaasaegsete muusikat, mis praegusel ajal isegi ei ole niivõrd tuntud. Aga omaaegsel Saksamaal oli see väga armastatud ja tihtipeale tunti paljusid. Näiteks Telemanni muusikat tunti tunduvalt enam kui meile tuntud Bachi muusikat. Ja nii siis kantoresogantes ansambel mängib vanade pillide täpsetel koopiatel. Kuulda saab siis barokkflööti, plokkflööti, barokkpoed Viola da gamba klassini. Ja huvitav märkida veel seda, et paljud neist pillidest on ansambli liikme juhi taimed suti enda valmistatud, tema on väga süvenenud sellesse vanade pillide meisterdamise ametisse. Ja see on väga teretulnud, sest et ega Eestimaal selliseid barokiaegseid pille ei siiani. Päriselt ei valmistanudki mitte keegi ja me oleme alati sunnitud olnud mõne pilli puudumise tõttu näiteks muusikat sisse saama kas Soomest või kaugemaltki. Ja solistina osaleb nende kontsert Rüütel, tenor Veikko Kiiver. Paljud kuulajad peaksid teda kindlasti mäletama varasematest aegadest. Viimasel ajal. Ta töötab põhiliselt Rootsis ja samuti siis käib esinemas ka Taanis ja Soomes, kus ta üsnagi nõutud lauluõpetaja ja osaleb festivalidel ja plaadistustel ja nii edasi. Ja saabki kuulda siis nende ühises ettekandes nii kammermuusikat kui ka näiteks kontaate, mis pühendatud täpselt samale sele kannataja temaatikale. Lisaksin kava kohta sellise huvitava märked. Kui nüüd heliloojate eluajal ei ole siin maarjamaa pinnal neid lugusid paljusid ette kantud siis peaks see suure tõenäosusega enamus lugudest tulema Eestis esmakordselt ettekandele. Seda nii telemanni osas, aga samuti ka näiteks Haynichini kammersonaat autorid isegi väga paljud ei tea. Aga see muusika on kõik selline tohutult hinge puudutav, odav ja väga sobilik selleks vaikse nädala ajaks. Kannatusnädalal saab kuulata ka mitut suurvormi Eesti Kontsert koostöös Eesti filharmoonia kammerkooriga pakub kuulata Bachi üht peateost haamol missa. Eesti filharmoonia kammerkooripartner on Põhjamaade juhtiv vanamuusikaorkester, Concerto Kopenhaagen, dirigeerib Paul Hillier, solistid on Kaia Urb, Hele-Mai poobus, Iris Oja, Raul Mikson, Tiit Kogerman, Uku Jolleri, Aarne Talvik. Kontserdid toimuvad meie kõigis neljas suures kontserdimajas, 12. aprillil Vanemuise kontserdimajas, 13. aprillil jõhvis, 14. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 15. aprillil Pärnu kontserdimajas. Vanemuise teater toob neljapäeval, 13. aprillil Tartu Jaani kirikus toimuval vaikse nädala kontserdil ettekandele Johannes Brahmsi saksa reekviemi. Tunnustatud saksa dirigendi Wolf tiiterhoussildi käe all astuvad kuulajate ette Läti suurim kutseline koor Latvija ja Vanemuise sümfooniaorkester. Solistidena esinevad sopran Svetlana Tarifoonova Venemaalt ja tenor Eduard Chuda akos Lätist. Orelil Elke Unt. Eesti Raadio klassikaraadioprogrammis on alates esmaspäevast, 10.-st aprillist kultuuriuudised, mis annavad ülevaate kultuurielu tähtsamatest sündmustest. Kultuuriuudised lähevad eetrisse esmaspäevast reedeni algusega kell 12 30. Uudistesaade vahendab tähtsamaid sündmusi Eesti ja rahvusvahelises muusika, kirjanduse, kunsti-tantsu- ja kinoelus. Kultuuriuudiseid toimetavad Hedvig Lätti Ülle Hallik. Vajadus eraldi uudistesaate järele tekkis kasvanud huvist kultuurielu erinevaid valdkondi puudutava informatsiooni vastu. Kultuuriuudised jälgivad erilise tähelepanuga Eestiga seotud kultuurisündmusi maailmas. Lisaks pakutakse laia valikut Eestis toimuvast. Kultuuriuudised on esimene projekt, mida Eesti raadiouudiste toimetus toodab spetsiaalselt klassikale raadio jaoks. Töö taga on meie saatejärg maailma muusikauudiste päralt. Muide, muusika uudised olid esmakordselt Eesti raadios eetris kuuendal aprillil 1967. Suur rõõm on sellest, et Eesti muusikaelu ja eesti muusikud järjepannu muusikamaailma tipptasemega sammu peavad. Suurepärane Läängrymoom on Paavo Järvi solistiks neljal õhtul järjest neljapäevast homseni üleni Rahmaninovi kavas Los Angelesi õues Walt Disney Hallis filharmooniaorkestri ees kõlamas Novi vokaliis neljas klaverikontserti teine sümfoonia. Olari Elts juhatab praegu juba teist kava Uus-Meremaa sümfooniaorkestri ees alustades 31. märtsi kontserdiga üleni kösseni kavaga vallingtonis. Tema teises kavas on Mozart ja Schubert, otseti balletimuusika Idomeneost, viies viiulikontsert, solistiks Vesa-Matti leppen Soomest. Schuberti saksa tantsud ja viies sümfoonia. Sellega tehakse ringreis, Uus-Meremaa südames. Alustati kolmapäeval Vanga nui ooperis. Täna juba neljas kontsert, Hastingsi ooperiteatris, ülehomme viimane laste kontsert kergema kavaga. Vello Pähn tegemistest Viinist kuuldud intervjuule täienduseks. Et Madame pater flai etenduste lõppedes eelmisel reedel neli riigiooperis, juhatas ta laupäeval, teisipäeval ja veel eile õhtul seal sonkranco pallid til Onigin mis läheb küll Tšaikovski Jevgeni Joneegini muusika kohandustega on aga oma kolmes vaatuses kuues pildis süzeelt Puškini draamale lähedusse. Covid kabiinis ja täna õhtuks toovatsioon Granquia Vello Pähn oneegini esmakordselt kabiini publiku ette esmaspäevast edasi. Aprillis on Viini riigiooperis veel kaks. Ja mai algul kaks etendust, mis jätkuvad sügisel. On eriline oli Berliinis laval ka märtsikuu alguspoolel, aga Pariisis rahvusooperis tahan meenutada Rudolf Reieri luikede järve etendust. Opere päästiis oli Vello Pähn detsembris-jaanuaris 23. Juunis tuleb seal aga koostöös Maris pesaariga kolme lühiballetti uuslavastused, sealhulgas partaki Võlumandariin kokku 10 etendusega. Eile täna, homme Neeme Järvi, Šostakovitši esimese viiulikontserdi, solistiks Julien rahvlin, kavas veel Glinka avamäng, Ruslan ja Ljudmilla ning Brahmsi esimene sümfooniakontserdid New Jersey sümfooniaorkestriga. Aga Jüri Alperten dirigeerib homme õhtul Joensuu linnaorkestri koos kooriga Kansson. Etta tehakse seaduses. Vianiga lihavõttekontsert kolm solisti Eestist Pille Lill, Helen Lokuta ja Roland Liiv ning Velts soome bass Jaakko rühenen eesti muusikuid on Soomes veel sellest nädala pärast. Näemegi edasi, Soome naabritel on käsil juba teine nüüdismuusika festival märtsikuise Helsingi Musicanova järel. Nüüd Tamperes biennaal, viiendast aprillist, homseni biennaali Asedas usco meri, lainen Soome uue muusikafestivalile, nüüd on siin ka märgatavalt mujalt muusikat. Iga festivalipäeva avab biennaali Fampaar linna eri paigus keskmes juha, Leinoneni teos, fanfaari trombooni leia trummile. Kohal on löökpilliansambel Amad hinda Ungarist uus Helsingi kvartett kammerorkester Avanti avamas ja edasigi Jeans söderplomi käe all Tampere filharmooniaorkestri ees Rolf Gupta. Märgatavalt biennaal muutumas vähem elitaarseks. Soomes Joensuus on Hannu Koivula märtsi algul dirigeerinud ka Eduard Tubina seitsmendat sümfooniat. Aga raadio sümfooniaorkestri kolmapäevasest kavast Sillandivad alust tahaksin esile tuua Paavo Heinineni neljanda klaverikontserdi maailma esiettekande Tiirae kaljuga solistina. Kuulsa soomlanna Kaiassaari jahu pärast veel korraks tagasi Pariisi Opera päästisse eelmisele neljapäevale plaanitud tema ooperi Adriana Maater maailma esiettekanne jäi teatri abipersonali streigi tõttu ära esmaspäevani etendus menukalt toimus peategijad helilooja Kaija Saar jahu Libretistamin Malluv, lavastaja Peters sellers ja dirigent Essabikas salonen. Esinesid ka prantslased teevee kultuuriuudistes, kus helilooja tõi eriti esile pides sellersi, üllatad Ta vaid nägemusi tema ooperilavaletoomisel sündmustest Pariisis on kirjutanud vähemasti 50 väljaannet. Soodsalt Frankfurter Allgemeine. Omand Essabekas salonen juhatas üleeile eilse teise etenduse eel veel rahvusooperi orkestriga eraldi kontserti kus Mahleri poisi võlusarvelauludes soleerisid härrased, Kristiines Ether ja Mattias körne. Selle aasta juubilari Peters väsksi. Loominguline hoog vajab aga kindlasti eraldi esiletoomist. Just tema viiulikontserdi ettekandja joon, stuur kors dirigeeris novembris pasksi kolmanda sümfooniamaailma esiettekannet Tamperes. Selle kõrval juhatas juhatama kuningas tema missa esiettekannet Helsingi Bachi festivalil. Frankfurdis kõlas kroonbergid tšellofestivali tellimusena kantodifortsa maailma esiettekanne Berliini Filharmoonikute 12-lt tšelloansamblilt lõpuks veel viienda keelpillikvarteti esiettekanne kroonoskvartetilt Tallinnas. Ja veel mitmelt poolt lutserni lihavõttefestivali Šveitsis on viimased eile täna mängimas Baieri raadio sümfooniaorkester peadirigent maris Jansons käe all. Kaks erinevat kava Verdi reekviem eile täna Straussi neli viimast laulul juba Orgonnašovaga ja Beethovenit seitsmes. Ka Hamburgis on sündimas esmakordne lihavõttefestival ostert tööne avakontsert kolmapäeval. Selle algatajaks Hamburgi riigiooperis värske generaal music direktor, naispeadirigent Simone'i ang. Paul hindiumiti alles aasta tagasi avalikkuse ette toodud vasaku käekontsert jätkab võidukäiku ameerika pianisti Leon Flasseri esitustes. Eelmisel nädalavahetusel mängisite seda esmakordselt Torontos. Kontsert on nüüd Kangeri koodsani repertuaaris. Tobias pikeri ooperi Therese käen. Tei uues versioonis esiettekandele Londoni kuningliku peromaal Lindori stuudio laval. Alles esietendus New Yorgi metist tobias pikeri uus ooper Ameerika tragöödia. Berliini Eliisabeti kirikus toodi esmaspäeval kontsertkorras esiettekandele Benjamin Šveits pertahvli tsem Berliini kontserdimaja tellimus. Põnev esiettekanne eile õhtul ka Hamburgist Põhja-Saksa ringhäälingu tellimus tossi ohozzokkava tüüpilise pealkirjaga klaverikontsert Toas lill kuuvalgel solistiks Momoko draama. Raadio orkestrit juhatas joon märkel ja Arvo Pärdist õpetuseks. Tulemas on saksa esiettekanded. Teosest kanti Stegree homme-ülehomme Dresdeni Semperooperis, teisipäeval veel taasavatud Frequency FS Dresdeni riigiga. Tellija koori juhatab Asser Fischer. Kaalukad tulevad alates homsest Passi esitused haagis. Londoni Westminster läbis kriinotsis ja Rootsis BDO-s. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Mis teile sobival ajal sobival ajal sülgaja?