Heliga ja tere hea kuulaja. 15. aprilli helikaja alustab tänased teemad on sellised. Kuidas leida ja osta uusi. Heliplaate on teema, mis läbib ka tänast heligaja. Viimasena vestleb Karingoprasel teemal džässiplaatide vahendaja Hanno kirikaliga. Intervjueeris Arvo Volmer, et kes avas Melbourne'is sealse sümfooniaorkestri kaua hooaja orelikorruse Andres Uibo tähistab juubelit kontserdiga. Temaga kõneles Tiina kuningas. Tui hirv käis aga Läti helilooja Petteri Saskia juubelikontserdil. Laval toimub vabariikliku muusikakoolide konkursi lõppkontsert. Konkursi muljeid jagab kest hinnale Urvi Haasma. Annika Kuuda räägib trompetis Indrek Vau ka pühapäevasest akadeemilise kammermuusika kontserdist. Claudia Olevi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist kõneleb Kersti hinnale Toomas Cutter. Taavi Kull kuulas Eesti rahvusmeeskoori esituses kävin prajasse muusikat ja Remmel tutvustab ajakirja muusika aprillinumbrit ja Priit Kuusk vahendab uudiseid muusikamaailmast. Ka selles helikajas jätkame ülevaadet, millelt loodame leida vastuseid küsimusele, mis on saadaval eesti CD plaaditurul ja kuidas on kõige lihtsam leida soovitud muusikat. Kahes eelmises helikajas kõnelesid aktsiaseltside helitroopia lasering esindajad. Täna annab oma vaatenurga CD-plaatide vahendaja Hanno kirikal. Päris suur osa klassikaraadio fantaasiategijate muusikast, mida nad saates mängivad, pärineb ühest kindlast allikast. Meil on stuudios Hanno kirikal, kes on hobi korras tegelenud põnevate Tseedeede leidmisel ja ostmisel ja klassikaraadiole vahendamisel. Tahakski siis kõigepealt küsida, et kuidas ta seda erilist muusikat leiate. Kaheksa aastat tagasi Eesti plaadipoed olid tühjad kaasa arvatud ka mu sõbra juhitav hulgimuusikafirma. Nad ei julgenud džässi tuua sisse, sest et see ei müünud. Aga huvi oli nii sügav ja tahtmine nii suur, et lihtsalt võtsin paari plaadifirmaga ühendust otse ja küsisin, et kas nad oleksid huvitatud Eestis plaatide müümisest ja loomulikult ma sain jaatavad vastused, sest et kõik tundus uus huvitav olevat, mis siin endises Nõukogude liidus ja just äsja-äsja iseseisvaks saanud Balti riikides toimus, et loomulikult nad olid kõik nõus oma muusikat siia pakkuma. Džäss on tänapäeval muutunud nii laiaks mõisteks, et eks puudutab ta mingil määral ka klassikalist muusikat, maailmamuusikat, ka poprocki džässmuusika ja enam ei ole see klassikaline saksofon või Mals Daviese trump. Mis on need allikad, kust te siis ikkagi nagu need leiate üles internet? Ilmselt internet kindlasti, aga noh, otsekontaktid on põhiline, tähendab koostöö Anne Ermiga. Marega algas samamoodi paar aastat hiljem ja nüüd ongi niimoodi, et proovin nagu garanteerida või võimaldada Jazzkaare kõik esinejad, kes siia tulevad, et nende plaadid oleksid ka sealsamas müügil. Aga noh, kuivõrd Anne valik on sedavõrd lai ja paljudel esinejatel ei ole suurte plaadifirmadega lepinguid, siis on lihtne leida nende väikeste plaadifirmade andmed. Jah, loomulikult läbi interneti ja võtan nendega otsekontakti ja näiteks väga head sidemed on mul siiamaani nüüd pärast Toomarsoosa käimist tema plaadifirmaga siin Euroopas, Pluska muidugi Compassi plaadifirma tropikal Records, samuti Saksamaalt, noh, põhifirmad tegelikult ongi Saksamaalt, kus ma seda muusikat toon, hügieeni müüb neid siin Eestis on EGT Records Münchenist sellepärast et alles hiljuti andis superkontserdi Rigmargus Dawson. Victoria Tolstoi tuli natuke aega hiljem tema järgi. Vokaalmuusika on ju see, mis Eestis müüb, olgu ta siis aga Bella nagu Riil grupp või siis naissolistid, aga ikkagi eestlane on kummalisel kombel vokaalmuusika järgi nagu hullu. Läti Leedus on, vastupidi, hoopis instrumentaalmuusika on see seal nagu laineid lööv. Esialgne idee oli üldse vahva, et oleks nagu hulgimüük, getod, plaadid sisse, müüd poodidele ja edasi juba leiavad nad inimesed ise üles, aga paraku tuli hakata ise sellega tegelema, sest selgus, et ikkagi kuivõrd see nõu hau ja ise ma olen need plaadid kõik läbi kuulanud, oskasin kõige paremini seletada, et parim müügimees ikkagi olin ise tänu oma partnerile lase ringile. Kellel on neli poodi, Tallinnas on seesama muusika saanud juba kättesaadavaks väga paljudele. Müüginumbrid näitavad ainult ülespoole minemist ehk teiste sõnadega, eestlane on leidnud selle muusika järgi tee jälle muusikapoodi, sellepärast et muusikatööstus kiratseb praegu kahjuks, sest et internet on vahend, kust legaalse ja illegaalse teel on võimalik sedasama muusikat saada. Paraku džässmuusika on selline natukene nišiteema, et seda kõike ei ole võimalik isegi mitte internetist leida. Mille järgi te otsite, kas te otsite artisti järgi või selle järgi, mis on nüüd need kuulsad kaubamärgid välja andnud Äkt ja muud. Kuidas te kursis ennast hoiate? No põhimõtteliselt ma enam ei laienda, ma saan peaaegu iga nädal kümmekond pakkumist erinevatelt plaadifirmadelt, aga hobi korras lihtsalt ei ole võimalik rohkem selle asjaga tegeleda. Ta on Äktonenia Records, on Dreyfus Music Prantsusmaalt Dreyfus üldse vahva, sealt tuli, kas andmist seal Sharee kogu vana kataloogi esindamise õigus Eestis ja Ameerikast üldiselt. Võtame ainult ühe firmaga ja see on rekord, sest et tema super audioplaadid on niivõrd kuulsad audiofailide, sealsed lihtsalt ei saanud nende pakkumisest ära öelda. Ja muidugi on veel üks eksklusiivne leibel ka Münchenist on Winter rändWinter. Ma usun, et paljudele klassikaraadio kuulajatel peaks leibel tuttav olema, sest tema lipulaev on Urykeinja. Tiia Teder on mul on rääkinud, kui ta suriceini muusikat kuulas, keegi läbi internetiklassik Raadios New Yorgis ja siis võttis ühenduste avastuse turi geenenud paar blokki temast ainult eemal, aga ta sai selle info läbi. Klassikaraadio. Ühesõnaga, lihtsam on siiski inimesel minna plaadipoodi, kui, et hakata ise üritama midagi kuskilt osta või leida. On olemas ja internetikaubamajad loomulikult ja Amazon on nähtavasti see kotkas jah, paljuski need inimesed, keda ei rahulda see praegune meie plaadipoodide valik siis ostavad, aga noh, eks siin ole oma piirangud, sellepärast et uus, olles Ameerikast tulles pakkidel on omad piirangud hinnapiirangud, kus tulevad tollide käibemaksud peale, nii et ikkagi arvan, et mõistlik on kõigepealt läbi käia meie plaadipoed. Aga Eesti suurim probleem on see, mida ma olen täheldanud oma tegevuses läbi aastate, et seal võib tulla kätte, tahaksid müüa plaati, mis mujal maailmas on nagu tegija. Lühendatult kutsub Eeesztee ehk peaaegu nagu eesti nokia, tema on meeletult kuulus klaveritrio Jaapan pool Euroopat, kõik põlvili tema ees, aga eestist temast ei teata mitte midagi. Jusse marketingi pool on meil natukene nõrksast, puuduvad sisuliselt erialased muusikaajakirjad või noh, see muusika vist on, aga tema on väga klassikale orienteeritud ja need plaadiarvustused ei pruugi üldse ju kohale jõuda, rääkimata siis muidugi Postimees proovib oma plaadiarvustuste rubriigis Päevaleht, õhtuleht aga jääb väheks. Nii et arenguruumi inimestele, teadvustamise ajastul Et nii palju, kui mina tean, telereklaam müüb aga džässiplaatidele sellise väikse kuulajaskonnaga plaatidele teha telereklaami, noh, see oleks nagu enesetapp. Samas jätskaarel publikut jätkub. Siin peab muidugi kummardama sügavalt Anne Ermi ees, kes on jazzkaarest teinud selliseid kaubamärgi, mis on tõesti kullaprooviga. Ta väga otsib ja leiab artiste, mida samuti Eestis teatakse vähe, aga kuivõrd ta tuleb jazzkaare all see tähendab juba kindlat teadmist, et see ei saa olla kehv artist. Inimesed on lell laisemaks, viis-kuus aastat tagasi tunti väga palju huviga artisti samalaadse muusika vastu, mida kontserdil esitati ja otsite ja kõik, aga nüüd tänapäeval elu on kiirem, nõutakse ainult artisti, kes parasjagu esinemas on. Vanasti mul oli kontserditel väga palju muid plaate kaasas, nüüd edaspidi ma kardan, et valik on kitsam, aga hea, orienteeritud põhiliselt esinejana. Aga on nagu teil selliseid nimesid, keda võitegi pidada, teie olete selle maaletooja? Noorik hein ongi üks selline, ta oli väga kuuluv džässpianist, aga nüüd intervjueentalis tema need Schumanni, Schuberti, Bachi töötlused tõstsid, et ikka väga suure huvi tema vastu ja tema summani töötluste plaati. Isegi kui ma nüüd ei eksi, siis Tiia Teder üldiselt nimetas aasta plaadiks lausa loomulikult rihma Gustassoni plaadilt Victoria Tolstoi Nils Lindgreni Fancy Unitton. Üks põnev asi, tema käis siin kunagi jazzkaarel raames, esines Amiigos, aga pärast seda on ta muidugi saavutanud veel suuremat kuulsust, et üldiselt peetakse teda nagu parimaks funk ansambli, kes Euroopas ja tema viimase maid plaate oli ABBA Cover'id funkstiilis, kusjuures neil slandgren on ise ju olnud kunagi ka ABBA taust, muusik. Ütleme nüüd, kui mõni inimene kuuleb yks artisti, kes talle nagu väga meeldib mis on tema esimene samm, et ta saaks selle artisti plaadi Oli väljaandjat, kui väljaandja on nendest viiest maalast keegi Warner soni Peemgi Emai Universal siis ta peaks ikkagi Eestis pöörduma kas või hulgimüügifirma poole või siis kaupluste poolest, et reeglina ikka peaks asi kättesaadavam olema. Aga väiksete leibelit artistide puhul on üldiselt see probleem, et neid nagu Eestis ei leia. No näiteks mis, mis me räägime väikestest, ütleksin vähetuntud artistidest, aga isegi Frank Zappa plaate pole Eestis ametlikult saada, mille kallal ma muidugi tegelen ja ma ütlen teile, et Frank Zappa tuleb täisvalikus Eestisse müügile varsti kui mõni plaan, vaat kas või Rootsis müüb 3000, see tähendab seda, et Eesti number sel juhul oleks kusagil kolm kuni seitse. Kolme heligaja läbinud CD plaadituru ülevaade sisaldas intervjuusid kahe suurema helikandjate kaupmehega netipoe, aktsiaselts, helitroobi jaemüügiga tegeleva aktsiaseltsi laseringi esindajatega. Tänases saates kõneles džässiplaatide vahendaja Hanno kirikal. Otsi kokku tõmmates võiks öelda, et olukord plaaditurul pole sugugi halb ja paraneb veelgi. Poeletilt võib kohe kätte saada niinimetatud klassika hitid ja tore on sealjuures võimalus valida mitmeesituse vahel. Ka eestikeelse internetilehe vahendusel on võimalik muusikat osta, kuid sealjuures võib takistuseks saada otsingumootor, mis on kujundatud popmuusikakategooriatest lähtuvalt. Vähem tuntud džäss või klassika. Artisti plaadi muretsemisel peab aga arvestama, et tellimine poest võib aega võtta paarist nädalast mitme kuuni. Kolmest allikast kogutud informatsiooni põhjal soovitan muusikahuvilistel siiski esmajärjekorras pöörduda poodi, jätta plaadi otsimine kaupmeeste mureks. Lihtsam on kindlasti neil, kel on kindel soov mõne helilooja artisti näol kuid ka need saavad poes abi, kes lähevad muretsema lihtsalt midagi head. Sealjuures tasub arvestada, et eesti laiem klassikavalik on Viru keskuse laseringi kaupluses. Eesti plaaditurul on kataloogides esindatud üle miljoni plaadi. Peaaegu kõik, mida plaadifirmad on viimasel ajal välja andnud. Kuid arenguruumi veel on. Näiteks reklaami ja turunduse vallas. Reaalses poes on võimalik plaati enne ostmist kuulata. Aga kui nüüd veel unistada, siis kas poleks tore, kui netilehel oleks plaatide kõrval paariminutilised helifailid, mis annaksid võimaluse muusikaga enne ostmist tutvuda. Ülevaate koostas Karin kopra. Soovin teile head CD-plaatide ostmist ja kuulamist. Liigaja. Arvo Volmer naases hiljuti Austraaliast, sellest kuulame age RAO vahendusel. Mul on praegu pooleli nelja aastane koostööleping sümfooniaorkestriga ja avasime seal järjekordse hooaja. Andsime kaks kontserti ka äreledi festivali raames, mis muide on üks suuremaid festivale Austraalia haljas. Ja keskendub eelkõige kaasaegse kunsti edendamisele ja väga külastatava festival üle kogu regiooni lendavad sinna väga paljud inimesed kokku ja üle Euroopa ja üle maailma igalt poolt ka. Siis oli mul veel paar kontserti kohalikud ja teiste taustal orkestrite ka tegin esimese põhiseeria kontserdi parem juba esinenud orkestriga esimese nii-öelda põhiseeria kontserdi Melbourne'i sümfooniaorkestriga, mida peetakse selles ja üldse lõuna poolkeral üheks tugevamaks orkestris siis ka regulaarselt mööda maailmale turniiridel käib ja ühe kontserdi juhatasin ka Queenslandi orkestrile, kas on siis Brisbane'is festivali raamides kaks kontserti kolme päeva jooksul ühes neist siis terve õhtu täis uusi asju ostma Itaalia publiku jaoks, sealhulgas ka üks austraalia, tõsi küll, vene juurtega Austraalia helilooja Jelena katse Tšerniini maailma esiettekanne ja siis kolm austraalia esmaettekannet solistidena astusid üles Saksamaal resideeruvate. Austraalia pretiini kontserti saksofonikvartetile, orkestrile ja ka esmakordselt Ostaarlas kõlas elavas esituses Philip Glassi kontsert, saksofonist. Lisaks esitasime seal veel ühe vene helilooja disjätnikovi teose, mis, kas siis esimest korda Austraalias kõlas. Kaks päeva hiljem mängisime festivali teatrisse Šostakovitši seitsmenda sümfoonia, kusjuures kaasa tegi üks juhtivamaid Austraalia videoartiste Tim krutsi, kes siis oli välja töötanud niisuguse multimeedia rammimine kolmel suurel videoekraanil samaaegselt sümfoonia muusikaga näidati ja see oli päris huvitav koostöö selle artistiga. Mõlemad oleme seda meelt, et muusikat te olete piltidesse panna ei saa kuigi jah, selles muusikas on niivõrd suured ajaloolised traditsioonid, et päris ilma fotoguutistetaja ilma seltsimees Stalinit tavaliselt läbi ka ei saanud, aga niukene rohkem abstraktne värvi lahe, kus ma saan küllaltki nõudlik ülesanne mängida kolme päeva jooksul kaks niivõrd erinevate suurt kavanenud. Seda harjutasime siis orkestriga eelnevalt kogu nädala oli vaheldumisi ükspäev ühte programmi ja teine päev teist programmi, siis panime järjest peaproovid ja kontserdid otsa. Ja järgmisel nädalal siis olin Melbourne'is, kus nimelbani sümfooniaorkestrisolistina linn Changiks noor, sinna päritoluga Austraalia metsasarvemängija üles muusikul kahtlemata saab olema äärmiselt suur tulevik. Siis mängisime sammas kontserdis ka väikese Mozarti sümfoonia. Mozarti aasta Austraalias tehakse sellest väga suurt numbrit. Mozarti pool kohustuslik, kuna ja siis teises pooles Arvo Pärdi fraatress ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Brisbane'i programm oli tervenisti pühendatud Wolfgang Amadeus Mozarti võluflöödiavamängule. Lisaks kõlasid seal viimane klaverikontsert, solistiks kohalike 19 aastane äärmiselt särava andega noormees. Ja teises pooles oli siis Mozarti reekviem kohaliku Prisminguraali kaasanemisel. Öelge, palun, kuivõrd altilt on austraallased kuulamas vene klassikalist muusikat ja vene kaasaegsed? Muusikat kaasaegse muusika koha pealt on teatud tulunduslikud raskused igal pool maailmas märgatavad festival on erinev teema ja seal seda müüakse, seda tehakse ja see on väga hästi valitud, need kavad ja väga ilusasti vormistatud kogu festival, festivali kontserdid läksid täissaalidele ja vene muusika on üldiselt maailmas ikkagi väga populaarne, sest et nii nagu ka Šostakovitši on öelnud, et vene muusikatraditsioonide juurde kuulub väikene filosoofiline südame ja vere sunnil kirjutamine, siis kahtlemata selline emotsionaalne kõrgele. See on üks asi, mis, mis kontserti kuulajale alati mõju avaldab. Ja viimaseks tegemiseks reisil oli siis tagasi uuesti hädaladis. Uue 2006. hooaja avamine, nimelt see tuletab sügavalt meelde jälle seda, et maakera on ümmargune ja seal on ülemine ja alumine pool ka meie hakkame vaikselt mõtlema sellele, et tahaks juba suvepuhkust varsti ja kevadet, siis siis seal hakkab sügis tulema ja hooajad üldiselt on avanenud meie Ärelvis, avasime festivali töötada mõnevõrra hiljem ja hooaja avakontserdil mängisime nende püsisümfoonilise poeemi Miaga sisustust, helilooja Rose Edwardsi poekontserti ja reostaaži sümfoonilise poeemi. Nii kõneldes salatustra. Vägev kavas, vur, mängija hooaeg läks uhkelt lahti. Homme, 16. aprillil on juubelisünnipäev organisti lõppe jõul rahvusvahelise orelifestivali algatajale kunstilisel juhil Andres Uibo, kes praegu telefonis ka kuuldel on. Tere, Andres Uibo ja palju õnne. Sa oled suure osa oma elust orelimänguga tegelenud, miks sa oma muusikaliseks eneseteostuseks just oreli valisid? Ega vist ise neid asju ei päris valitagi selles mõttes, et suunamine peab kusagilt tulema ja minusugune oli kodutäpsemini veel minu isa, kes mind oreli juurde viis, kellele tänu siis muga oreli juurde jäänud olen. Sel aastal on sul päris mitu ümmargust tähtpäeva, täitub 30 aktiivset esinemisaastat ja suvel toimub ka 20. orelifestival, mille sina algatanud oled. Sellist pikka ja viljakat tegevust ei saaks olla ilma õpilaste ja kaaslasteta, kellega koos järgmisel nädalal reedel Niguliste muuseum-kontserdisaalis esineb. Noh, ma esiteks ei nimetaks tagasihoidlikud seda võib-olla isegi mingiks juubelikontserdiks, vaid vaid muusikutel on iga ülesastumine ja iga kontsert on omamoodi suur asi, aga noh, mingil teatud puhul tulevad sõbrad kokku ja tehakse ühte asja koos ja ma olen palunud osalema oma lähemad mõttekaaslased oma õpilased. Õpilasteks nimetaksime Aare-Paul, Lattiku ttja, Ulagrigulit, oma sõbrad Aare Tammesalu, Andres Mustonen. Oma tütar mängib, kes on küll viiuldaja, rääkimata Jüri Leiten, kellega me oleme ka juba 17 aastat koos aktiivselt mänginud. Ja loomulikult siis minu suuremad mõttekaaslased Andres Mustonen Ortus muusikusega ja Valeri Petrov, kes ta siis Orthodox, Singers'i juhtajatel, ühesõnaga ma olen palunud need inimesed, kellega meil on niukene, tihedam side ja mõttekaasus. Mis need olulisemad teosed seal on, mis ettekandmisele tulevad? Kõigepealt on muidugi lääne klassika oma lemmikautorita, Johann Sebastian Bach, ei möödu mul ükski ettevõtmine siis on Turu flee orelikuulsus heliloojana fantastiline prantsuse romantismi esindaja. Siis on vaat selline vana austria helilooja ja siis on Erkki-Sven tüüri teos, mis on spetsiaalselt 94. aastal kirjutatud just Jüri leitalile. Minule ja seal teoses on ka veel löökpillipartii, nii et, et mida siis mängib Vambola Krigul on veel minu oma loomingut seekord päris rohkesti kavas. Hortus musicus mängib minu apokalüpsis sümfooniat ja Orthodox Singers'i laulab siis minu antiphoone salmidele 100 245. Ja veel kõlab siis Bach peeglis viiuli ja tšelloversioonis mõlemis. Kontsert 30 aastat orelis on reedel, 21. aprillil kell 18 Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Klassikaraadio salvestab kontserdi annab eetrisse kolmandal mail ja saade Andres Uibost on klassikaraadio kavas 23. aprillil kell üheksa, null viis. Liigaja. Pühapäeval, üheksandal aprillil leidis Mustpeade majas aset Lätti ühe tuntuma helilooja Peetris vask juubelikontsert esines Tallinna kammerorkester, dirigent Juha kangase käe all ning solistina astus üles Soome kuulsamaid viiuldajaid Jon stuur. Koords. Kontserdikeskne teos oli vask 109 aastat tagasi valminud viiulikontsert alapealkirjaga kauge valgus mida raamisid Mozarti taadiojeffuugatseeemmoll ning Tšaikovski serenaad keelpillidele. C-duur. Kõnealune kontsert süvendas veelgi veendumust, et Mustpeade majas asub Tallinna kõige parema akustikaga saal. Mitte kusagil mujal ei kõla keelpillid nii mahlakalt ja legaato oli Tallinna kammerorkestrile üha kangelase käe all kuidagi eriti tihe. Mozarti fuga kõlavad nii barokselt, nagu oleks kavalehele trükitud vale out. Tore. Kui aga kavalehte siiski usaldada ja lähemalt uurida, saab teada, et teose kirjutamise ajal oli Mozart sügavalt huvitatud kontrapunktilise stiili õppimisest, Bachi ja Händeli teoste abil. Lühikesele ajale järgnenud fuga kõlas soliidselt jänese kindlalt. Kangas juhatas kindla käega, kuid see kukkustel ülimalt musikaalselt välja. Oskusi viiulikontserdis on midagi universaalselt rahvuslik. Vahelduvad taktimõõdud regivärsi, Rütma minaarsed, harmooniat, liikumine väikeste intervallide kaupa. Orelipunkti nuuksuvad mänguvõtted võiksid sama hästi kuuluda nii norra kui eesti rahvamuusikasse kuigi tegelikult ilmselt hoopis Läti päritolu. Eesti ja Läti rahvalaulus peab olema ühisjooni. Miks muidu on täiesti rahvusvahelises loos eestlase jaoks nii palju tuttavat materjali harrastusrahvalaulu intonatsioonide vastu, selgitab Peetris raskusi, kes on muide väga hea koorihelilooja sooje suhteid vilja tormisega. Viiulikontserdis vormivad kogu seda rahvuslikust vokaalse olemusega lõigud, tihedad helikangad ja viiuli passaažid, millele ei laiene ükski traditsiooniline stiilimääratlus. Paskse viiulikontsert on kõige puhtamal kujul postmodernistlik teos. Mõnikümmend sekundit kestnud false lõik pärast täielikku kaost viitasid vaid Tšaikovskit kontserdi teises pooles. Kas oskab muusikat järk-järgult tihendada nii et seeläbi väikeste jälgitavate muutuste kogu aeg areneb? Tema helikeel on väga kaasaegne ja antud juhul ei ole see sünonüüm kehvale kuulatavusele. Kõik häälestub imehästi ja kõla on kuidagi armas ja sümpaatne. Samas mingi traagika variandiga. Soome dirigent ja soome, rootsi viiuldaja koos eestiorkestriga oli hea valik. Seda teost peaksidki esitama ainult põhjamaalased. Muidu juhtub nii nagu Sibeliuse muusikaga, mille itaallased on edukalt võimelised Johannes traussiks mängima. Siinsele koosseisule aga on omane haruldane, sisse mängitud süvenemine, mis on lihtne ja vaba ülekruvitud paatosest. Stuur kortsi viiuli käekiri on mitmekesine, rahulik, samas täiesti ettearvamatu. Iseenesest ei ole, vastaksin muusika eksperiment sissekäimata radadel uudsus uudsuse pärast. Pigem saab seda võrrelda Henriku retski kurbade laulude sümfooniaga, mille koloriit haakub kuidagi eriti hästi praegu 100 inimese hingeseisundiga. Tšaikovski serenaadi esimest osa palasenatiini vormis mängiti intensiivselt ja suurte kontrastidega. Fallsis andis aga, milles oli kirjutatud serenaadi, teine osa ei leidu kogu muusikaelust sekkovskile vastast. Kõnelusegi loo annaks edukalt balletinumbriks lavastada. Kolmandas osas pealkirjaga eleegia, selgus, et vene muusika ja Soome dirigent annavad kokku Sibeliuse. Kiire finaal oli aga briljantsed meetramis jama väärikusega Serenaadile kaalukaks. Lõpetuseks. PseudoSibelisega asi siiski piirdunud. Lisapalaks oli dirigent kodumaalt kaasa võtnud päris Sibyl. Seymptompto. Valik oli iseenesest ilus, lugu kõlas hästi, aga midagi lühemat erksamad poleks ka paha teinud. Siiski võis esimeses reas istunud eetris värskuses vähimagi kahtluseta oma sünnipäeva kontserdiga rahule jääda. Eesti muusikakoolide õpilased olid taas võistlustules Muusikakoolide Liidu esimees Urvi Haasma. Millised pillid võistlesid selle kevadega kursil? Jah, tõsi, ühel konkreetsel pillil on konkus kaheaastasest kõikidele pillidele. Me igal kevadel ei füüsilise jõu ega rahajõu tõttu ei suudaks konkurssi korraldada ja sellel kevadel olid võistlustules siis kõik keelpillid, viiul, tšello, kitarr, kannel, samuti akordion ja löökpillid need tuleval aastal on siis jälle ees ootamas klaver ja puhkpillide kord. Ja konkurss toimus nagu ikka mitmes voorus ja poole on väga palju üle 80 õpilasi ja kusagil 11000 üle Eesti ja selleks, et see lõppvoor oleks suhteliselt sugune võrdse tasemega, meil on see konkursi üles ehitatud mitmesse vooru ja esimene voor toimub regioonides, meil on Eestimaa jagatud seitsmesse regiooni ja regioonid korraldavad sellise regionaalse eelkonkursi, mida me ise peame ka tegelikult väga tähtsaks, sest et see on konkurss, kus on võimalus tunnustada ja toetada suuremat hulka õpilasi, õpetajaid kui need, kes siia lõppvooru jõuavad. Ja sellel regionaalsel konkursil salvestatakse kõikide õpilaste esinemised ja siis žürii otsustab, kelle salvestused saadetakse tagasi niinimetatud salvestusvooru ja salvestusvooru kuulamisel, siis osalevad meil kõik siin muusikakeskkooli, muusikaakadeemia juba selle eriala professionaalsed õpet. Ja see salvestusvoor toimub selles mõttes pimesi, et žürii ei tea ei õpilase nimega koolimaid, ainult esinemisjärjekorranumbrit ja oma valiku, keda kutsuda lõppvooru. Ja nüüd lõppvoor toimuski meil eelmisel nädalavahetusel Nõmme muusikakoolis, kus on siin Tallinna linnas üks ainukesi ja suuremaid saale, mida me saame kasutada ja sellega konkursi lõpp-punkt on nüüd pühapäeval, 16. aprillil, kus toimub Mustpeade majas lõppkontsert, kus esinevad kõik esimese koha saanud õpilased ja pärast kontsertosa antakse üle auhinnakarikad kõikidele esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud õpilastele. Millised tähelepanekud on sellelt konkursilt? Meeldivalt jäi kõrva, see lõppvooru tase on suhteliselt ühtlane ja ta on tõusnud, seda rõhutasid kõik žürii liikmed. Osad nendest on ka osalenud kas eelmisel või üle-eelmisel konkursil et neil on teatud niisugune ajaline tähelepanelik võimalik teha. Ja mis muidugi veel meeldis hästi, et konkursile salvestusvooru saadeti edasi 47 kooli õpilaste salvestused, nii et see on julgesti üle poole meie koolidest. Ja ka lõpp, et võistlusel au hinnalistele kohtadele, siis tulid 30 erikooli õpilased ja sealhulgas on ka üsna väikeseid koole, ma ei taha kellelegi liiga teha, aga nüüd esimesena, mis praegu meelde tuleb, on näiteks ütleme pina Türi saue, Koeru, Elva, rääkimata muidugi niisugustest suurema arvuga pilastega koolidest, kus oli auhinnalisi kohti, kes esinevad need lõppkontserdil pühapäeval. Lõppkontserdil esinevad kõik esimese koha saavutanud õpilased. Nii et seal, kuhu meil kusagil 20 nüüd neli numbrit kontsert tuleb küllalt pikk. Aga siiski me tahaksime, et kõik esimese koha saavutanud õpilased saaksid seal üles astuda. Ja loodame, et siis kõik toetajad, kes kontserti kuulama tulevad, jaksavad lõpuni kuulata. Millistest koolidest on need kõige tublimad? Hästi palju karikaid läks muidugi Nõmme muusikakoolile ja Tallinna kool siin on, need on hästi suured koolid ja ka muud niuksed, objektiivsed põhjused toetavad neid. Aga esikohti läks ka näiteks veel võrule, Põlvale, Türile, Sauele viimsile. See esikohtade jaotamine oli ka päris meeldivalt lai, seda on tore kuulda ja neid kõige tublimaid õpilasi saab siis kuulata. Pühapäeval Mustpeade taas kontsert algab kell 12 aitäh Urvi Haasma. Pühapäeval, 16. aprillil algusega kell 18 toimub Kadrioru lossis kontsert Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarjast. Akadeemiline kammermuusika kontserdil astuvad üles Indrek Vau trompet-il ning Marko Martin klaveril. Tänan siia stuudiosse tulnud lähemale rääkima. Indrek, kao. Te olete varem teinud ka koostööd Marko Martiniga, kuidas on sujunud ja kui pikaajaline koostöö on? See koostöö ulatub nüüd tagasi aastasse 2003, millal Marko naases õpingutelt Inglismaalt Londonist kohe esimene kontsert oli Kadrioru lossis selles samas sarjas aastal kakstuhatkolm, suvel. Räägime natukene kontserdikavast, et olete valinud muusikat kahelt Ameerika heliloojalt, Asleid stiinanzilt ja Eerik Evazenilt ning kahelt eesti heliloojalt Igor Karsnek kilt timaasteinerilt. Millise trompeti muusikaga on tegemist? Ta jääb nüüd siia ikka tänapäevase ja natukene selle eelneva muusika vahepeale, tegelikult need mõlemad Ameerika sonaadi tähendavad ikkagi lüürilisemalt trompetimuusikat ja seda poolt vürtsiks sinna sisse on Timo Steineri täiesti uus lugu, teine tseremoonia, mis annab ka tänapäevaseid kõla vormel ja ilminguid. Üldiselt. Minu enda plaan on esile tuua erinevate maade heliloojate trompeti, muusikat, trompetimuusika saab alguse 20.-st sajandist, sest ennem seda kirjutati väga vähe. Ja üldse trompeti muusikat kirjutataksegi väga vähe ka ikkagi siit sealt nopib, näid teoseid. Tutvustaks ehk enne Ameerika heliloojat Eerik kevadeni, kui levinud on devaseni trompetimuusika siin Eestis ja kas te ise olete ka varem seda esitanud? Ma olen seda esitanud korra varem, jah, ta on üllatavalt hea lüürilise helikõla looja, just sellest sõnadest tuleb see välja. Tema trompetisonaat on kirjutatud konkursile, mis toimus 97. aastal Texases. Mina olen, ütleme esimene, kes on tema teost mänginud. Tema see teos meenutab hästi filmimuusikat. Helilooja Halsey Stevensi kohta on öeldud, et ta suudab tuua väga ilusasti välja trompeti särava tooni ja kerguse ning et ta on vältinud klaveri sellist paksu faktuuri. Jah, see vastab täiesti tõele, kogu selle teose läbi teema ongi see, et on nagu kogu aeg on dialoogis ja see dialoog on viidud veel äärmuseni, sest ei ole ühtegi takti, kus oleks sama taktimõõt, et kogu aeg pidevalt muutub, see ei ole tegemist konkreetselt trompetilauluga klaveri saatel, vaid faktuur on ära jaotatud võrdselt trompeti klaveri vahel. Kontserdi naelaks on kindlasti Timo Steineri uudisteos. Tegemist on minu meelest täiesti fenomenaalse looga, üllatuseks on tulnud trompetimuusikasse nüüd eesti muusikasse uuema aja muusikast eriti särav ja väljapaistev teos. Ja ennem seda muidugi veel tasuks mainida, et Marco, mängi klaveril Igor Karsnek quadra, mille esiettekanne toimus eesti muusikaga päevadel, täpsemalt 25. märtsil, kui nad Kalev Kuljusega tegid oma kontserti. Aga tegu adra nägu kandub Steveansist stiililiselt väga hästi üle teinerisse. Kõik trompetimuusikahuvilised on oodatud pühapäeval, 16. aprillil kell 18 Kadrioru lossi. USA muusikauudiseid Pärnust on juba mitmeid aastaid seostunud meil Klaudia Taevi nimega nimelt on seal regulaarselt võib juba nii-öelda toimunut Klaudia Taevi nimelised laulukonkursid. 13. aprillil möödus aga 100 aastat Pärnust pärit legendaarse lauluõpetajast sünnist. Stuudios on nüüd Toomas Cutter, kes tutvustab, kuidas Pärnus tähistatakse seda sündmust. Tere päevast tõepoolest 13. aprillil 100 aastat hääleseadja lauluõpetaja Klaudia Taevi sünnist möödus ja omamoodi on see daatum ka teise koha pealt oluline ja tähtis, sest nimelt 10 aastat tagasi just nimelt, et nendel aprillikuupäevadel toimus ka Pärnus esimene Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss ja see oli siis aastal 1996. Ja üldse konkurss saigi toimuma tänu sellele, et lauluõpetajal Klaudia Taevi sünnist möödus tollal 90 aastat ja ukse ees aastal 2007 on juba kurss, mis kannab järjekorra numbrit viies seega on tegu tõesti järjepidevuse ja traditsiooniga kusjuures ütleme, Klaudia Taevi panus Pärnu ja Eesti kultuurilukku kui kasvab tegelikult pidevalt, sest kui võrrelda konkurss 96. aastal, mis oli rohkem siiski lokaalse tähtsusega, siis konkurss 2007 on juba Toomas väga palju huvitavaid lauljaid ja ka žürii esinaiseks on Chicagost pärit lauljanna Barbaras, Hendrix. Aga nüüd siis Klaudia Taevi mälestusõhtutest? Neid tegelikult saab toimuma kolm. Esimene juba 15. aprillil algusega kell neli Pärnu raekojas kus esinevad Klaudia Taevi õpilased ja pilowest õpilased omakorda ning järgnevalt 18. mail Estonia kontserdisaalis ja 20. mail Pärnu kontserdimajas Klaudia Taevi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud pärit skaala millel esinevad Klaudia Taevi konkursside laureaadid ja žüriiliikmed, keda saadab Erki Pehki terrigeeritav 21. sajandi orkester. Aga Pärnu raekoja näitusel, nagu juba eelnevalt öeldud, astuvad üles Klaudia Taevi õpilased ja neid on terve rida, kõik kahjuks tulla ei saa, sest ülestõusmispühade aeg on siiski ja aga osalevad Kai parmas ja Kristina Vähi, kes näiteks võitis ära esimese Klaudia Taevi nimelise konkursi, sai esimese preemia aastal 1996 ja osaleb ka sellel kontserdil. Samuti Pärnust pärit laulja Malle Raid, Hans Miilberg kupletistartist ja näitleja Peeter Kaljumäe, Ester Johannes Noormägi, välistafrošenko varvarieriilova Ain Orav. Ja seda nimekirja võiks jätkata, et lisaks sellele toimub kontsert. Eks me siis natukene räägime, mõtiskleme, meenutame ja mälestame seda inimest, kes siis nendele on andnud selle esimese sammu või avanud esimese ukse suure muusika juurde. Klaudia Taevi üks nimetame neid õpilasi, on Urve Tauts, kes seekord tähistas oma õpetaja sünnipäeva eraldi kontserdiga. 13. aprillil just sellel õigel päeval tegi ta Pärnu kunstide majas õpilaskontserdi, mis oli pühendatud Klaudia Taevi mälestusele. 12. Aprill toimus Estonia talveaias tema õpilaskontsert. Nii et tema andis niimoodi oma panuse. Täna aga toimub Pärnu raekojas Claudia Taavi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert, mis algab kell neli. Kuuendal aprillil astus Eesti rahvusmeeskoor Kaspars Budnintsi dirigeerimisel üles tunniajase kavaga kävinbera Jerzy muusikast. Inglismaal sündinud helilooja ja rahvusmeeskoori koostöös jõudis lavale tervelt kolm esiettekannet. Kaks neist, mis kandsid pealkirju lauda 31 ja 30, kas oli helilooja pühendanud ühised Kaspars pudintsile eramile ning helitöö pealkirjaga Silvia Kaledoonia valmis spetsiaalselt Eesti rahvusmeeskoorile mõeldes. Lisaks esitas koor veel 1988. aastal valminud teose peal kirjagaklorias hell ning kontserdi lõpetas Kärner Reekviem, mis oli pühendatud ühele heliloojad traagiliselt hukkunud sõbrale. Enda muljeid nüüd tagantjärele analüüsides tundub, et kava ülesehitus ja lugude paigutus selles ei olnud võib-olla piisavalt läbi mõeldud, et oleksime näidanud esitatavaid teoseid nende parimast küljest. Kontserdi lõpetas kava kõige ulatuslikum teos ladinakeelne missa orelile solistidele ja meeskoorile. Võib-olla oleks olnud targem lõppu jätta mahult just väiksem helitöö, sest loomulik on, et publik väsib ning tema meelte teravusi ja vastuvõtuvõime on kontserdi strateegilistes punktides erinev. Kontserdil viibis ka helilooja, pean tunnistama väikest sisemist piinlikkust helilooja ees, kuna kuulajad oli vaid sadakond. Maailmas küllaltki tuntud heliloojale ei olnud seekordne kokkupuude Eestiga esimene. Nüüd festivali raames andis tema ansambel täispika kontserdi prajercise, mängis kontrabassi. Briersi muusikat võiks kirjeldada sõnadega tonaalne staatiline, oma ideedes väga aeglaselt muutuv. Tema teosed ja helikeel on ilusad selle sõna kõige lihtsamas tähenduses. Lepo Sumera küsis kord saates Ööülikool, et miks tänapäeva heliloojad ei kirjuta enam ilusat muusikat. Parajersi muusika, kuulaja ilmselt selle küsimuse peale ei tuleks. Prayersi teostes on keeruline leida mõnd pidepunkti ideed, millest kinni haarata ja mille pidevat arengut jälgida. Tihti ei leidu ka elemente, mis teoseid omapärasemaks ning üksteisest erinevaks muudaksid. Helilooja kasutab vahendeid, mis kanduvad tihti ühest teosest teise. Loomulikult oli kontserdil huvitavamaid ja vähem huvitavamaid teoseid. Kuigi tähelepanuvõime oli kontserdi edenedes juba pisut ummistunud, tõi uute instrumentide lavale ilmumine kuulmisteravuse jälle tagasi. Mis sa silmutasid end mõningad kõlakujundid, mis on tuttavad pigem idamaadest kui Euroopast. 2005. aasta sügisest Eesti rahvusmeeskoori peadirigendi kohale asunud Kaspars Budnynš oli Eestis ennast tutvustamas käinud juba varem. Sama aasta kevadel esitatud nüüdismuusika kava. Eesti filharmoonia kammerkooriga näitas, et tegemist on targa musikaalse ja professionaalse dirigendiga, kes teab täpselt, mida ta tahab ja kuidas seda saavutama peaks. Nii muusikaliselt kui tehniliselt ka kuuenda aprilli kontserdil võis seda dirigenditegevusest selgelt näha. Meloodia fraasid olid loomulikud ja siirad. Burnsi intellekt püsis pidevalt lauljate ja muusika juures. Peab tunnistama, et kaks aastat tagasi 62 aasta vanuseks saanud rahvusmeeskoor praegu täies loomejõus. Vanade ja väga kogenud lauljate hulgas hakkas silma mitu uut ja noort nägu. Võib loota, et kuulus legend maailma suurimast professionaalsest meeskoorist jätkub veel kaua. Huvitav oli jälgida, kuidas lauljad kontserdi edenedes üha enam õiget hoogu ja intensiivsust kogusid. Selgelt kajastus segakooritoonis ja tämbris, mis muutus järjest lahtisemaks ja säravamaks. Kui alguses oli ehk probleeme liigse looritatuse ja summutatusega, siis kontserdi lõpus võis selle küsimuse juba unustada. Võrdleksin Prayersi teoseid pärlitega, mille keeks vormimisel võivad nad üksteise ühtlases säras, oma individuaalsuse kaotada. Arvan, et kui Prayersi muusikat nautida teatava aja tagant, siis võib kuulamiskogemus väga meeldiv olla. Enamik Estonia külastajatest oli kontserdist vaimustuses heliloojale aplodeerida seistes. Ajakirja muusika aprillinumbri avaloos esitlevad organist Andres Uibo ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Tegusad mehed, kes ka muidu on omavahel sõbralikus suhtlemises. Uibo on Eesti tuntumaid orelimängijaid. Peale selle on ta paljude muusikaürituste hing ja eestvedaja. Oma muusikahuvi realiseerimiseks muusikuks saamiseks pole Uibo raskusi peljanud. Ehkki sel teel on ka olnud takistusi ja raskusi, on ta tagantjärele näinud, et need on talle kasu toonud, juhatanud ta mõne sellise teeotsa peale, millise Poleks muidu juhtunudki oma õppimist meenutades praegu oma tütarde muusika õppimist jälgides, arvata aga, et sellises eas laste puhul ei tohiks olla primaarne võistlusmoment ja Arbet, neil tuleks lasta rahulikumalt areneda. Kuigi Uibo on täielikult positiivses suunas liikuja, valutab ta südant õhtuma muusikakultuuri käekäigu pärast ja ta ütleb niimoodi oma intervjuus muusika pärast. Ma ei muretse, sest kui ta ühe rahva kätte ei kõlba, siis ta kõlbab teistega aitäh. Ja seda elu juba näit. Praegu on kõik konkursi võitjad eranditult pärit Lõuna-Koreast, Jaapanist ja Hiinast. Kui me oma kultuuri hoida ei oska, siis võetakse see meie käest ära ja antakse teiste kätte, kes seda oskavad hoida. Kontserdimuljetest kajastub aprillikuu muusikas Tõnu kõrvitsa autoriõhtu ja tema poeetilist muusikat võrdleb arvustaja Tiia Teder luuletustega. Siis tuleb juttu Mozarti ooperi Tiituse halastuskontsertettekandest. Arvo Pärdi teose lasin toone esiettekandest Torinos olümpiaaegu kus käis kohal Kristel Kossar ning noore lauljatari Iris Oja soolokontserdist Meie heliloojast toimetaja Mirjam Tally käsislandis nüüdismuusikafestivalil, kus ka tema teosette kanti ning ta kirjutab sealt maa muusikaelust. Põnev lugemine on helilooja ja Tallinna muusikakeskkooli direktori Timo Steineri lugu hiljutisest muusikaõpetuse olümpiaadi-ist vaatleb seda üritust nii-öelda kahelt poolt. Oma muljetele on ta lisanud ühe olümpiaadil Prineeritu Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase Kert Kütt, aru, muljed ja arvamused. Ja muusikas on meil hulgaliselt muudki põnevat eesti indist, räägib Lauri Sommer. Arvavad seppa meenutavad Kuno areng, Ene Üleoja. Siis on siin veel väga huvitav arutlus Eesti entsüklopeediakirjastuse välja antud Pärdi raamatust Pärt peeglis. Ning juttu tuleb kahest väga erilisest mehest, eesti muusikaloos. Heimar Ilvesest. Eesti muusikud Soomes on tänaseks lubatud teema jätk. Kõigepealt Tampere filharmoonias lahkuv peadirigent Eri Klas juhatas siin taas väga sisuga kava, koguni kahe instrumentaalkontserdiga. Veel pahud oli säkiberi flöödikontserdi solistiks ja Philip Glassi viiulikontserdis soleerimas joon stuur kords, kes meile nii unustamatuks tegi peeterisse väsksi juubeliõhtu Tallinnas. Kavas Mozarti andante lõpuks Sibeliuse neljas Oulus muusikafestivalil esines kammeransambli solistina ka meie Andrus Järvi vioolal. Kelletsialistist noorem vend Teet Järvi ju lahti linnaorkestri liige Andres Mustonen käis taas juhatamas küni sümfonietta. Kotka kontserdimajas oli tal viiulisolistiks kooliab laher, kavas Beethoven, Naifeli palve ja mändelds on tore, on lisada, et just lahtis mängis Oki esimest viiulikontserti Barnabas käelemen jagu Jonsturgorz jõudis peadirigendina Pi kammerorkestri ja Oulu sümfoonia. Ühiskontserdile tuli Brahmsi viiulikontserti mängima eelkõige Oyster festivalilt tuntud suurepärane lätlanna Maibas kriide. Sel ajal, kui Juha kangas Tallinna kammerorkestri ees võttis tema keski Pohjan ma kammerorkestri raadio orkestri peadirigent saagari Oramo tuli kaunis Mozarti betoonikava, kus Oramo isega viiuldajana üles astus. Lihavõttekontserdist Joensus, Mozarti reekviemi ka eelmisel pühapäeval oli juttu, kui Jüri Alperteni käe all laulsid meie solistid Pille Lill, Helen Lokuta ja Roland Liiv. Selle kõrval kirikukontserdid Mozarti c-moll, missa, Haydni loomise Rainbergeristabad, Materi nõunioskarssija reekviemi, Hendersoni kantaadi, Bachi Johannes Matteuse passioon. Mõnelgi pool kapeka kostjais lihavõtteoratooriumi igat riidu umbaskaale. Ent kolmapäeval kõlas Mozarti c-moll, mis aga lappen rannas Lõuna-Karjala klassiga koori oli ette valmistanud Toomas kapten ning Jeans föderplomi käe all laulis solistina ka meie sopran Heli Veskus. Veel eile õhtul juhatas Eri Klas taas Tamperes suure reede kontserdi kavas Wagneri Parssitali avamäng vaagnerilt veel harva kuuldud suure reede ime ning Beethoveni oratoorium Kristus Õlimäel. Ja kohe siit ühes suurejoonelise kirikukontserdi juurde Ameerikas dirigent Neeme Järvi pärast. Teisipäeval toodin New Yorgi Rivers Said Šveitsis ettekandele Järvi juhatusel, Gustav Mahleri teine ülestõusmist, Sümfoonia Gazas Westminster guayer. Aga orkestrantide neljast orkestrist New Yorgi filharmoonia, Philadelphia Detroiti Janjuudies omadest seda suurt projekti pandi paika kaua. Neeme järvil pole aga see esimene kord dirigeerida samal õhtul nii koos kui eraldi New Yorgi filharmoonia ja Philadelphia orkestrid. Seejärel tuleb järvi ligi kuuks ajaks juhatama Euroopasse. Paavo järvil just praegu kontserdit kuulse Chicago sümfooniaorkestri ees. Täna Symphony hoolis, viimane neljas kontsert, sama kavaga Sibeliuse Finlandia transsi, variatsioonid Haydni teemal ja täna Moldova kolmest testi dirigendist veel. Olari Elts on lahkunud Uus-Meremaalt ja asub uuest nädalast proovidele Tasmaania Sümfooniaorkestriga Hovertis. Kava tuleb üsna mitmekülgne liigeti romanian kontserti Tom väärtugi kolmas klaverikontsert, kus solistiks Sydney pianistide konkursi võitnud Jon tsen Mozarti Keemal sümfoonia ning Valentin Silvestrovi pala sõnumiviija kontsert Hobertis Föderatsiooni kontserdisaalis, mis läheb ka raadioülekandele. Dirigent Vello Pähn, kes tegi nädal tagasi debüüdi Viini riigiooperis riigiooperi, balletitrupi ja orkestri ees juhatab seal homme kolmandat Jon Granco balleti oneegin etendust veel üks kolmapäeval ja kaks etendust mai algul, siis seda siis sügisel. Hannoveri riigiooperidirigent Mihkel Kütson. Teie otse enne Mozarti sünnipäeva ooperit Cosi fan tutte esietenduse juhatab ka siit kas sellel kuul neljandal sel hoopoolel dirigeerida Humberdingi hantsukesi jäägretekkesse ning Mozart armastuse aedniku etendusi. Ja eelmisel kuul juhatas ta kahel õhtul teatri orkestris sümfoonilised kava, kus avanumbrina kõlas Lepo Sumera kuues sümfoonia seejärel Bertha loss, indermannik kanta disterantseja. Sibeliuse esimene sümfoonia. Hannoveris on teoksil aga ka 20. rahvusvaheline koreograafide konkus ning selle avamiseks toimus eile õhtul ooperimajas Malletigala hansalinn. Hamburg korraldab esmakordse lihavõttefestivali algatajaks kunstiliseks juhiks Hamburgi värske General muslik direktor Simone Jang. Tema sõnul peab festival ka Johannes Brahmsi kodulinnana paremini, tutvustame täna festivalil koguni neli sündmust ja hilisõhtusel pühadekontserdil, Põhja-Saksa Raadio koori kavas Brahmsi kõrval ka Peterit, väsksi toona Nobispaatsem ja kaastegev Läti organist Ta Apkanna homme klaveri tuua jäärad Andreas kruut öisen mängimas Brahmsi esimest klaverikontserti disele seadet neljale käele, Simone Jong aga ise Matthias körne klaveripartneriks. Hamburgis infoonikud esmaspäeval lõpetamas festivali lõputeoseks Arvo Pärdi kantus denim mälestuseks Pariisi rahvusooperis on täna Kaiassaaria House operi Adriana. Tere eelviimane esietendus. Neljapäeval toimub New Yorgi Metropolitan Opera kauaaegse peadirektori Josep Wolf Me austame skaala tema ametist lahkumisel. Muusikalise kummarduse teeb Annet trepp Arco sõnalise René Fleming dirigeerimise ins libain. Alberta Hiinastera 90. sünniaastapäeva puhul toimub mitmes Londoni saalis tema mälestusfestival Arvo Pärdi Johannese passiooni ettekannetele lisaks neil päevil haagis Londoni Westminster hädis. Riin otsis Rootsis teos ja mujalgi. Tahaksin lõpetada Erkki-Sven Tüüri muusika ettekannet nimetamisega just tema marimba kontserti. Aardor on esitatud neil päevil ühendriikides kahel õhtul Sacramento ess ning ülehomme ka veel Berliini kontserdimajas ja tšellokontsert tas David keeringasega solistina. Kolmapäeval Saksamaal häiribronis. Arvo Pärdi kantust dirigeerib aga peatselt Rootsis Suns vallis. Paul Mägi. Selline oli helikaja 15. aprillil. Saate panid kokku operaatoritele baasia Katrin maadik ning toimetaja Maria Mölder. Kuulmiseni. Kaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal sobival ajal?