Tere, kuulajad, tere, rändaja stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna nome. Turnime jätkuvalt Andidel, et jõuda kuulsasse Laniini rahvusparki. Sealsed puud ja sealne maastik võib teadlikule ja fantaasia küllasele inimesele tunduda vabalt. Reaalsus Ena, mis valitses maakeral nii 200 miljonit aastat tagasi. Umbes nii olete te Hendrik pärast seda ränduga ise öelnud ja son, Raukooria mets, mis jätab sellise imelise mulje. Ja Laniini rahvuspark. Kasu pandide peaahelik olla ja seal on peale selle Raukarja metsa muudki kordumatut. See ilus flöödilugu kannab nime imilla. Ketsi keeles tähendab milla ilus tüdruk ja see on niisugune tüüpiline indiaani flöödiviis andides. Ja mõneti ongi Andid jäänud tänaseni indiaani hulka Touri kindluseks Lõuna-Ameerikas selle pealetungiva valge tsivilisatsiooni vastu ja ka Argentiina poolel jõgi Jostandide mägedes säilinud seda kõige ehedamalt indiaani kultuuri, seal elavad Maputsijad nende juurde me jõuame juba järgmises reisisaates, aga kõige kõrgem ja uhkem osa andidest eksis andide peaahelik. Sinna mäe nüüd läksimegi, kui me lendasime Argentiina siselennuga Laniini rahvusparki ja Argentiina rändates, sa ikka satuvad nendele Argentiina siselendudele, see on omaette kunst ja elamus, kuidas seal toime tulla, sest ta kui sa oled keelne, ehk siis oskavad ainult inglise keelt, siis oled sa üsna hädas, sellepärast et seal mingisuguseid kraane ei ole nende lennujaamades vaid seal hõigatakse lihtsas, puhtas paania keeles. Et nüüd see üks lend lükkub edasi tund aega ja teine lend vahetatakse välja kuulutatud värava asemel viis värava 10 vastu ja inimesed tormavad edasi-tagasi suurte hulkade, nad trügivad seal ja sina vaatad niimoodi äpu näoga ringi ja siis sai. Siis sa püüad, et elu hinnaga leida inimese, kes inglise keelt oskab ja ja lõpuks ikka leiad ja siis tema sind aitab. Ja lõppude lõpuks ikkagi me sattusime õigel ajal õigesse väravasse ja üldiselt peab ütlema, et Argentiina siselennud on, on tegelikult väga usaldusväärne, neid siselend on palju ja sellel tohutu suurel maal sa lihtsalt mõnikord pead lendama, et näha mõnes teises Argentiina otsas mõnda looduse imet. Ja Me olime siis lennanud nüüd siis juba nimi rahvuspargi lähistele, see asub juba andide mäestiku keskosas. Siis siin oli meil vastus, kohalik looduse teejuht tutvustas ennast. Minu nimi on Martiin. Ta oli selline sirge seljaga, sihukene, sihvakas, ilus keskealine mees. Kohe silmapilkselt hakkas ta eesti naiste poole niimoodi pilke heitma, tuliseid pilke. Aga ta oli väga viisakas, teadis väga hästi antide loodust ja tal oli veidikene niisugune, kuidas öelda edev kikkhabe. Aga Martin juhatas, et need me läheme siis andide bussiandide buss oli ka oma, et nähtus see oli ehitatud ümber vanast veoautost. Aga ta nägi täitsa bussi moodi välja. Kõik nad olid ja uks oli ja sees olid ka istmed. Neil siis nagu paremad polnud, võtate vanast veoautost ümber ehitama? Jah, pigem oli see see, et veoauto tuleb andide mägiteedel toime seal, kus ükski buss hakkama ei saa. Igal asjal on põhjus ja, ja seal sees oli siis niimoodi, et, et bussijuht oli eraldatud sihukesest seinaga, selle sees olid pisikesed noh, peaaegu nagu laskeavad, nende kaudu sai siis bussijuhiga suhelda. Ja kui see bussis juba teele läks pudes, siis ta mürises ja kolises ja ja mäest üles minnes, kui bussijuht ikka käiku vahetusse, kes niuke kohutav raginat oli kindel, et need seal laguneb täitsa laiali. Kasti ei ole enam jah. Aga alla minnes rakisesse käigukast veel võimsamalt, aga kuni reisi lõpuni, mitte hetkekski ei vedanud see buss meid alt. Tõeline ekspeditsiooni buss. Ja väga tore oli see, et Martin tervitas meid, rääkis väga hästi Inglise keelt heites meile tervitus eesti naturalistide-le. Ja no see esimene sõit esimesel päeval oli, ütleme, keskkandide mõistesse. Lühike, see oli umbes 200 kilomeetrit, no mõelda Tallinnast Tartusse ja see võttis aega kuus tundi. Täiesti tavaline asi, mägedes. Sõitke aeglaselt, teed on käänulised ja viletsad, aga vaated on hunnitud. Et no eriti, kui sa tuled sealt Lõuna-Patagoonia kuivadelt aladelt, siis siin keskandides on niiskust ja vett küllaga ja selle tõttu on need mäed kaetud roheliste metsadega. Ja igal pool on näha orgudes suuri järvi võimsaid vahutavaid, jõgesid ja samas metsade vahel ülespoole kõrged kaljusambad on väga vaheldusrikas, väga-väga mõjuv ja meeldejääv maastik. Ja paljudel nendel kaljudel on siin ka oma nimega, näiteks ühes orus oli niimoodi, et ühel pool orgu oli üks niisugune inimpeataoline kalju, see oli kohalike inimeste poolt saanud nime taanlane ja teisel pool orgu vaatas talle siis vastu teine inimpeataoline hiigelkalju ja selle nimi oli indiaanlane. Hispaanlane, indiaanlane vaatasid 11 teraselt ja omamoodi on see ka ju sümboolne kogu andide kohta. Et siin on peetud raskeid ja, ja vihaseid sõdasid hispaanlaste indiaanlaste vahel. Ja see linn, kuhu me jõudsime seal Laniini rahvuspargi piiril, selle nimi on Huninud elus, andes see Ongi tekkinud kunagi selle tõttu, et hispaanlased ehitasid siia kindluse, et hakata seda viimast vaba indiaanlaste ala Endale Anastama. Ja kui näiteks juba seal Patagoonia Rohtlate saalid valge inimene, saanud juba indiaanlastele võimu mitusada aastat tagasi, siis siin mägedes see esimene kindlus ehitati alles 19. sajandi lõpus ja siis alles hakati mõtlema sellele, et, et kuidas siin seda sitkete indiaani rahvast kuidagiviisi alistada. Ja noh, praegusel ajal see Unindele samme, see on niisugune. Tüüpiline Kõrgandide väike linn, pisikesed puumajad, üks pisikene väljak, paar ajaloolist ausammast ja mõned kivimajad. Ja siia linna argentiinlased tulevad põhiliselt selleks, et käia mägedes kas all või jahil ja välismaalasi siin suht ei kohta. Meie ööbimiskohal oli väga poeetiline nimi, millab kiuke. Putši keeles tähendab see kuldne leease. Ja nimi peab ju kutsuv olema ei ahvatle ja, ja noh, selles mõttes. Ta oli ka ju tõsi, et, et selle koha peal olid indiaanlased suhteliselt hiljaaegu olnud tõelised mägede peremehed. Ja selle millap, jõuke lihtsa öömaja peremees olijale, tüüpiline argentiinlane olnud teda esimest korda nägin, ta rääkis suurepärast inglise keelt peale selle veel ka prantsuse ja saksa keelt välimuse järgi ma arvasin, et ta peab olema India päritolu, ta oli niisugune tõmmu mees, niukene aasiapärane. Ja kui me temaga pikemalt rääkisime, siis ta teatas uhkelt, et minu juured on hoopis pärit samalt. Ja see on nii tüüpiline Argentiinale, et siin on koos kogu maailma rahvad, kes on omavahel täielikult segunenud, segunenud ja see ongi Argentiina rahvas, tänasel päeval. Laniini rahvusparki läksime järgmisel hommikul ja koguse rahvus park on andide mõistes suhteliselt väike. Aga kui Eestiga võrrelda, siis jälle ikka röögatult suur 412000 hektarit. Näiteks võrrelda meie suurima rahvuspargi Lahemaaga, see on siis kaheksa lahemaad, on see suurus ja nimi, see Laniini, see ei ole mitte Lenini. Et see, see on hoopiski jällegi ma putše, keelest ja Laniin tähendab surnud kaljumägi. Ja sellega viidatakse Laniini vulkaaniline Laniini vulkaan paistab enam-vähem igal pool selles vaniini rahvuspargi särada ulatub üle kõige kõrgemate kaljude üle kõige kõrgemate metsa puude ja see on niisugune väga korrapärane koonus, kaetud valge lumemütsiga. Ja selle Laniini vulkaani puutsekeelne nimi võib öelda, et, et see on õigustatud, et on surnud. Viimast korda see vulkaan purskas 10000 aastat tagasi. Pärast seda on ta vakka olnud. Ja kui ma esimest korda seda Laniini vulkaani nägin kohe tuli seos Jaapani mälestustega, kui ma olin käinud futsi mäe juures sest täpselt samasugune ülimalt korrapärane koonuse kuju on ka futsi mäel. Samasugune lumemüts on sellel jaapani kõige kuulsamal mäel ja ta on muide ka merepinnast täpselt sama kõrgel kui onlaniini vulkaan kaksikud mäed ja üks asub ühes maailma otsas teineteisest täiesti erinevates maailma otsades. Aga nad on, lased selle tõttu, et loodusjõud on samasugused olnud. Vulkaan. Ja noh, üleüldse eks ole, kogu see andide hiigelmäestik on ju selles mõttes vulkaaniline nii nagu jaapaniski, et siin on laamade kokkupuutepunkt, hiigelLaamat põrkuvad kuskil andide kohapeal kokku ja selle põrkumise tulemusena on kerkinud need need hiigelmäed ja vulkaanid. Ja ühel päeval me matkasime täiesti sele Laniini vulkaani jalami juurde. No kogu see Andide peaaheliku siin on, on päris suured kõrgused. Ja viimased kilomeetrid, Me kulgesime praktiliselt The elututel tuhaväljadel. Ja seal hallil tuhaväljal on siis niuksed, üksikud niuksed nagu imevärvilised, lilled, padjandid ja mõned üksikud põõsa padjandid, mis vastu peavad, aga üldiselt on niukene tolmav ja ja eluta. Ja nüüd, kui me olime päris Laniini vulkaani jalamil, siis see lumi ulatus peaaegu selle jalami alumise otsani välja. Praegu oli parajasti kevad ja selle tõttu see lumemüts ulatus üleni üle selle vulkaani praktiliselt kindlasti sügisel oli see lumemüts sulanud ainult selle tipupoolseks niukseks väikseks laiguks. No vulkaani otsa roninud selleks oleks vaja olnud kolm päeva ja korralik mägironimise varustus. Aga binokliga vaadates oli küll näha seal kõrgel pisikesed mustad pelgad nivoode rivis kulgevad. Need olid need vaprad matkajad, kes läksid sinna Laniini vulkaani tippu ja ma arvan, et kui sa sinna üles jõuad ja sul veab ja on ilus ilm siis see, mida sa näed seal täiesti Üleloomulik pilt, sellepärast et, et see on ju üks andide peaaheliku tippudest. Ja sealt siis paistavad need järgmised tipud ja see on kõige kõrgem osa andidest ja neid, noh, me teame, et paljud peaaheliku kõrgemad tipud on ju Tsiili Haagen, Tiina Piirimaamärkideks ja samamoodi on kala nimi vulkaaniga, et pool sellest kuulub siis Tsiilile ja pool kuulub Argentiinale. Ja siis niimoodi olles seal Laniini paani kõrval siis nagu mõtled, et kuidas need siis on, et et kuidas need kõrgemad folko plaanid ja vägevamad mäed jagunevad Tšiili ja Argentiina vahel, et kummal siis on uhkemad ja kõrgemad vulkaanid ja, ja mäetipud, vulkaane on andides kokku sadu ja osa nendest ulatuvad Joosid palju põhja poole kuskile Ecuadori, Kolumbiasse ja nii edasi, aga Tšiili ja Argentiina all ma olen kokku lugenud niimoodi, et Argentiinale on kuskil veidi üle 30 vulkaani, siis puhtalt juba Argentiina poolel. Aga Tšiili poolel on vulkaane kokku üle 70 Niiet vulkaanide arvult Antsiili Argentiinast ees. Ja kõige kõrgem vulkaan muide Andides üldse see asub just nimelt Tšiili poolel. Ja selle nimi on Nevado Ohos, Tessa Laadov. Ja nii nimi nagu muusika ja muusikaline hispaania keel ja selle vulkaani kõrgus on 6880 meetrit ja ja see nimi on tõlkes väga poeetiline. Kes tähendab see lumevalged soola silmad? Sest soolaseid vast sellepärast, et selle vulkaani jalamil on hästi palju soolajärvi ja nad on siis soola tõttu nagu lumivalged. Aga see Nevado ohoste salado on mitte ainult andide kõrgeim vulkaan, vaid kogu maailma kõige kõrgem vulkaan üldse. Nii et sealne rahvas võib uhke olla. Jah, Tšiili võib uhke olla, meil on maailma kõige kõrgem vulkaan. Aga kui mõelda, et kus on siis andide kõige kõrgem mäetipp, siis siin on jälle Argentiina nagu see võitja. Sest üldse kõige kõrgem tippkogu andides on Aconcaagua mägi. Ja see asub kindlasti Argentiina poolel. Ma putse keeles tähendab see kivist valvurit jälle väga ilus nimi. Ja selle andide kõrgeima tipu kõrgus on siis Kuusto 1960 meetrit. Noh, ta on mitte ainult Lõuna-Ameerika kõrgendik, vaid ta on kogu Ameerika kõrgeim tipp. Ja kui jätta välja see maakeralt see arvestusest välja see maakera katus ehk Himaalajas siis Himaalajas järgmine kõrgem tipp üldse on seesama Kaago mägi, mis kuulub Argentiinale. Nemad võivad siis selle üle uhked olla. Nii et niimoodi mõtled, et, et päris õiglaselt on jagunenud need tippude tipud Tšiili ja Argentiina vahel. Ühel kõige kõrgem vulkaan maailmas ja ja teisel kõige kõrgem mäetippväljaspool Himaalajad maailmas. Ma mõtlen praegu, milline koju kätte tulnud, kandiku peal jalutanud inspiratsioon kõikidele suveniiritegijatele. Ei ole vaja üldse pead vaevata ainult vorbyneid. Nojah, ja minu meelest ka need nimed on, on niisugused väga niisugused ja nimi on juba ise suveniir ja nagu väike luuletus. Ja kahtlemata andide mäestiku kõige uhkemad pärlid on need tipud ka, pole kahtlust. Aga siin Laniini vulkaani kõrval käisime me ka siis selles metsas seal Raukaarja mets ja sellist metsa ei ole mitte üheski teises Argentiina rahvuspargis. Arovokaarja mets, no eemalt kõnnid talle lähemale, vaatad, ta on kahtlemata okaspuumets ja päeval, kui me sinna läksime, siis oli parajasti päikseline päev tuultega tulnud ja ja õhus oli tunda vaigulõhna. Nii et esimene otsus oli see, et kahtlemata on see okaspuu. Aga kui veel lähemale läksid, siis tekkisid juba kahtlused, et noh, niisugust okaspuud pole näinud, kas see ikka on okaspuu. Ma ei uskunud oma silmi ja ma läksin käega katsuma seda lähemat puud. Ja noh, see oli niisugune, mida ma käega puutuma läksin, seal oli niisugune paarimeetrine tüvi, mis oli üleni kaetud sõna otseses mõttes roheliste kolmnurksete plekitükkidega ja näpuga katsudes, nad on kõvad nagu plekk. Ja kogu tüvi siis kaks meetrit on tihedalt täis niisugusi, plekitükid olid siis, need olid Arovokaarja okkad okkad? Jah. Ja kusjuures sa vaatad, et kuidas okas selline olla, tema suurus ja ta on nii suur ja lai, et nagu lehed, lehve, okas ja okasleht ja et, et, et see peab leht olema, kui ta nii suur on. Aga tegelikult on see ikkagi väga eriline okas sellel Arovokaarja puul. Ja siis sellel noorel puul. Need oksad läksid nagu laiali nagu kodavarikena ja Igase kodariku kodar, nagu lookles nagu mingisugune roheline madu. Sellelgi oli peal tihedalt need Kolnud nii-öelda plekitükid, ehk siis okkad. Ja see, et ta ikkagi okaspuu oli, seda oli näha suuremate puude pealt. Suuremad puud nägid välja nagu tohutu pika varrega vihmavarjud. Ja see oli mitmekümnemeetrine vihmavarjuvars ja selle ülal otsas oli, oli niisugune pisikene vihmavari sihuke väga korrapärane ja seal võras oli näha, käbisid, need olid rusikasuurused ja Arovokaarian okaspuu. Need on maakeral teisigi Eestis ainult jugapuu, kellel on siis emaspuu, on omaette, mu ja isaspuu on omaette puu. Ja emapuu käbid olid, et niisugused sihukesed pehmed rohelised, vähemalt sealt binokliga ülevalt võrast vaadates ja rohelist värvi. Aga isaspuude käbid olid ka ümarad, aga igas suunas ulatusest välja nagu ogasid. Need olid õieti käbisoomused. Ja nad olid niisugust kollakat värvi. Puu all ei olnud, mõnda käbi laskumist pärast ei olnud, aga tegelikult Raukarjal on nii, et tema käbid lagunevad puu otsas ära ja nad ei kuku talle mitte kunagi. Natuke kurb käbi on väga armas hotellis rahulikult edasi uurida. Nojah muidugi, siis sa saad võib-olla tehasel korraliku paraadiga sellest käbistaga, aga tervet käbi sealt puu otsast alla saada. No see peaks juba tsirkusetrikk olema, et sinna ronida, seda kangutama hakata. Las nad olla seal edasi, kuhu nad kuuluvad ja, ja, ja seal nad küpsevad tegelikult. Ja praegu ju kevad, need käbid olid alles noored. Ja nüüd see Raukoria iseenesest on niisugune puu, et kogu maakeral on Raukaarja liike kokku 13 ja nad asuvad ainult kahes piirkonnas. Üks nendest on Lõuna-Ameerika ja teine on Austraalia ja Austraalia lähedased saared. Ja see puu on siis maakera looduse ajaloos kõige vanem okaspuu. Ja küllap sellega saabki põhjendada tema eriskummalist välimust. Noh, ütleme siis nii, et loodus hakkas okaspuud leiutama ja esimesena ta suutis siis Bulgaaria välja leiutada, see tuli, kukkus natukene imelik välja. Ja karja seda haruldasem muidugi ja, ja tähendab, kui mõelda niimoodi, et 200 miljonit aastat tagasi, ehk sel ajal kui kogu maakera loodus oli absoluutselt teistsugune, siin ei olnud olemas imetajaid ega linde, rääkimata inimesest ja siinsete loomade hulgast, tatsasin siis ka need hiigelsaurused ringi. Et sel ajal oli Arokaarja mäts üks kõige tavalisemaid mätsi kogu maakeral. Ja tänapäeva Euroopas on leitud näiteks rahukaarja tolmu, isaskäbide tolmu, nii et ka tänapäeva Euroopas on kunagi laiunud Arovokaarja metsad. Aga loodus, tus tulid, uued puuliigid, kaasa arvatud meie männid ja kuused ja Raukarjate ala maakeral, vähenes pidevalt ja on vähenenud tänaseks päevani. Ja nüüd see paik siin Laniini rahvuspargis oli Argentiinas ainus, kus Raukaarja mets on säilinud. Ja siin ma siis püüdsin ennast mõelda ajamasinasse. Ja ma tegin nisukesi pilte. Et kus oli siis esiplaanil need Raukaarja vihmavarju moodi puud Nende taga, Laniini vulkaani, valge koonus ja Raukaarja metsa ümber näha ka sihukese elutuid tuhavälju. Sellise pildi, kui ma oleksin mingil imekombel sattunud maakerale 200 miljonit aastat tagasi oleksin saanud täpselt samasuguse pildi. See oli väga imeline tunne, tegelikult. See on jah, see on meeletu aeg, kui mõelda, et inimasustus või esmane inimasustus tekkis kuskil neli, viis miljonit. 10 aastat tagasi ja no inimene on kuskil ise mingi vaevalt poolteist miljonit ja, ja veel see meie praegune homo sapiens on seal miljoni ringis või natuke vähem isegi nii, et see on siin on 200 miljonit, EAS on kirjeldamatult kauge ja muinasjutuline aeg, noh, tänapäeva pilguga mõeldes, et, et tänapäeval näha niisugust loodust. Huvitav on see, et Arav kaarja metsad on alati eelistanud vulkaanide ümbruses kasvamist, see, see on huvitav, tuhk on neil hästi hajunud ja see, see sobib nendele kasvamiseks. Ja teistpidi siis mõtled, et noh, oligi aeg, kus oli väga palju vulkaane ja vulkaanilist tegevust ja ja just nendes paikades nii-öelda maa sünni aegadel Arokaarja metsad, siis hõlmitsesid igal pool maakeral, et et väga-väga eriline puu ja siinkandis nii Tšiilis kui ka Argentiinas on Raukaarja looduskaitse all ja see àra kaarja liik siin kannab nime Tšiili Äravokaarja ja ta on suurem osa tänapäeva Arokaariatest siin kasvavad Tšiili poolel ja kuna ta on eriline puu, siis ta on ka kuulutatud Tšiili rahvuspuuks. Ja selle imeliku puu juures elab teatud seeneliik, teatud putukaliike ja isegi mõned linnuliigid, kes saavad elada ainult seal, kus on rovokaarja metsad, tänapäeval neile istub ka see keskkond ja, ja võib-olla ka need seemned, mida nad sealt saavad. Ja kõige kummalisem on see, et on olemas ka üks põlisrahvas, kes on sajandeid pidanud Arokaarja seemneid oma leivaks, vappuczed, puutsed, aga nende juurde jõuame me juba järgmises saates kuulame siia lõppu ühtegi keetša, andide, laulu, imilla. Seesugune oli siis tänane saade põnevast Laniini rahvuspargist iidsest Raukaarja metsast millest tuleb juttu, järgmises jõuame siis putsude küladesse ja räägime nende vanadest traditsioonidest. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.