Tervitame kõiki kuulajaid stuudios on David Vseviov ja Terje Soots. Püanssoni jõudnud oma keisrite ka 10.-sse sajandisse ja saatuse kiuste on lõpuks troonile astumas ka Constantinus VII kes tänu patriarhi ja oma ema intriigidele väga kavadroonist teema seisis. Jah, ega vist pole Bütsantsi ajaloos ühtegi teist keisrit, kes nii kaua pidi oma seaduslikku võimu ootama nagu Constantinus VII. Tuletame meelde, kui kaua ta oli. No tema sündimishetk on 905 ja siis oli tema isa veel võimul, nii et seega oli tal seaduslik alus ja väga tugev argument dünastiline argument selleks jätkata kunagi seda isa dünastiat ja isa kaasvalitsejaks saab ta 908. aastal, nii et me võime mingis mõttes kuidas nimetada ka tema võimu ametlikuks alguspunktiks aastat 1000 vabandust, 908 päev ikka 1000 ette tulla. Kui ta ei taha, et enam kaks tulema. Aga see on veel harjumatu, kui lihtsalt 908. Ja faktiliselt on võim tema käes alates 27.-st jaanuarist 945. Nii et vägagi küpses eas mehena Küllaltki küpses eas mehena ja siis me võime, kuna praegu aastaarvud hakkasid tulema järgi mõelda öelda ära ka selle viimase see on 959. Nii et iseseisvalt on Constantinus seitsmes valitsenud umbes 14 aastat, mis ei ole ka lühike ajajärk arvestades Bütsantsi keisrite valitsemisaega, mõnikord on ta olnud tunduvalt lühem. Üldse, kui võtta need aluseks 908, siis me võiksime öelda. Constantinus VII on valitsenud rohkem kui pool sajandit. Pisukest arvudega vist ei saa üldse peaaegu mitte keegi hoobelda, mõni üksik jäi seal on kes on ka noorelt kaasvalitsejana ja hiljem siis kuni surmani ulatub see valitsemisaeg kuskile poole sajandi piirides, aga Constantinus, seitsmes on ka selle näitaja poolest üks väljapaistev keiser. Nii et mälumängurid võiksid praegu selle nime meelde jätta. Selles mõttes küll jah, ja mis on veel huvitav, et tema seaduslik positsioon või ütleme, dünastiline positsioon on ikkagi niivõrd kuidagi aktsepteeritav sest ei vend Aleksander ega romanus, keda vahel kutsutakse ka romanus, esimene, sest meil tuleb üsna pea romanus teine. Kuigi nad mõlemad suruvad Constantinus seitsmenda võimult kõrvale, siis täiesti tast lahti saada, nii nagu on mõnikord seda tehtud, meil on olnud ju päris palju näiteid. Nad nagu ei julg nad täiesti teda kõrvale tõuka. Nii, siin oli ju mitmeid variante, alates sandistamisest ja lõpetades tapmisega ja sellel on muidugi veel üks põhjus, aga peamine on kuidagi niisugune formaalne õigus on nii vaieldamatu, mis ei ole ju alati päästnud keisri elu, aga antud juhul vot kuidagi ja selle mehe esituses juuda oskab siis nii käituda, juuda oskab nii olla, et ta vähemalt jääb ellu. Aga me võime ette kujutada, kuidas 30 aastat või isegi rohkem kujundavad tema iseloom. Ja vot siin ja sellest aspektist on Constantinus VII minu meelest täiesti erandlik mees. Sellepärast, et alustades ükstaskõik, kust me võime võtta ikka selle oma läte Rooma ja meelde tuletada ka neid keisrid Jaka Bütsants, kes on olnud paarkümmend aastat kuskil väga lähedal, väga lähedal tipule, kellel on olnud formaalne õigus seal tipul olla, kuid kes on olnud kõrvale tõugatud ja seega elanud kõik need paarkümmend aastat hirmul, et tapetaks ja kui need hiljem on pääsenud võimule, siis need on olnud nii ära vintsutatud inimesed. No võib-olla parim näide on keiser, Tiberius, teine Rooma keiser, maniakaalne hirm on nende kallal nende kümnete aastate jooksul teinud ikka sellist tööd, et kui nad on võimul, siis, siis nad on väga kättemaksuhimulised keisrid, nad on kurjad keisrid, nad on julmad, keisrit ja Constantinus VII on sind täielik erand, me peaksimegi otsima vot seda väljapääsu väga õpetliku väljapääsu. Mida teeb see mees situatsioonis, kus ta on kõrvale tõrjutud ja kus mingis mõttes tema elu ripub võib-olla juuksekarvakesed otsas ja samas on tal tohutult vaba aega, me võime ju ka nii õelda. Kas ta nüüd selle oma vaba aja pühendab intriigidele, mis oleks lõppenud ju väga? Kora kurvalt teatadki kindlasti, kuidas või siis oleks ta kuidagi sulgenud oma kinnisesse maailm ja mis oleks ka lõppenud teisiti tema jaoks kurvalt. Ei Constantinus seitsmest leiab väljapääsu, uudishimu, teaduskirjandus tähendab, ta leiab selle maailmavaba maailma, vot seal ei takista teda mitte keegi seal, mitte keegi ei ihka mitte mingisugust positsiooni, ta ei ole seal ja selles maailmas mitte kellegile mingisugune rivaal. Ja kui me tuletame meelde ka seda, mida me rääkisime romanus esimesest, siis see valdkond on nüüd, mis on jäetud romanose esimesel poolt absoluutselt vabaks, Koromanos oleks suur teadlane, siis võib-olla oleks ta näinud konstantiinuses mingisugust rivaali aga romanostayuvitusse absoluutselt. Ja nende inimeste jaoks võib-olla see, kes leiab oma energia rakenduseks just selle valdkonda on niisugune veidrik, ohutud. Üldiselt võimu jaoks niisugune maailm on ohutu maa omas maailmas omas maailmas, niisugune veidrik, no las ta seal olla näha on, võim teda ei huvita ja seega ei ole vaja võtta endale ka seda koormat, seda küllaltki ohtlikku koormat seaduslikku võimupretendendi kõrvaldamist, kusjuures Romano romanos esimene on teinud ju köik, et pärandada võim siis oma sellele dünastilisele liinile, sellest me rääkisime, kuidas ta kõik need oma pojad nimetab, keda kaasvalitsejaks, keda patriarhiks kindlustanud sellesse mees siis olla seal oma teadusmaailmas, las seal tegutseb. Ja võib-olla see on Constantinus seitsmenda päästnud. Väheseid on teaduspäästnud otseses tähenduses tuleriid üsa emalt jääga Constantinus seitsmendat on ta kindlasti päästnud. Ja meie saame öelda, et pidades silmas tulevikku, saab Bütsants endale vast kõige harituma keisri. Võimegi kohe panna ette kõige. No me võime, kuigi see on jälle see valdkond, kus midagi niisugust klassikaliste mõõtühikutega nagu meetrid ja sentimeetrid pole midagi peale hakata. Ei saa mõõta, kes keisritest on teadust ja kirjandust kõige rohkem armastanud. Aga kui eelmine kord oli natukene möödaminnes juttu, et kuidas selle käbiga saab olema kännu suhtes, siis vot siin see käbi nüüd sellest kännust isast kaugele küll pole, kukud lausa juure peale ilmselt. No pigem ja kohe otsa kännu peale, seepärast et poeg, võib-olla nad teatud valdkondades on isegi isa ületanud. Kuigi ka isa on ju väljapaistev mees ja tuletame meelde isa hüüdnimena villasse, filosoof jah, nii et poeg ei ole mitte väiksem filosoof, kuigi ta seda hüüdnime ei kanna, kui, kui iso. Ja kui võim on täielikult Constantinus seitsmenda käes siis ta põhjendabki oma tähelepanu väga suure osa sellest tähelepanust just nimelt nendele valdkondadele, mis talle pakuvad huvi. Esiteks on ülikool, nimetame seda tinglikult nii. Ta olevat isiklikult tundnud huvi selle vastu, kuidas õppetöö seal toimub. Õukonnas moodustas ta jällegi võtame siis aplit tänapäeva mõistet niisukese teadusliku seltsi kuhu olid kokku kogutud kõige helgemad tolle aja pead Petsansis Konstantinoopolis. Ja keiser veetis nendega väga palju aega arutledes ja arutades siis kõik võimalik filosoofilisi ja argiprobleeme, nii et see võimalus veeta aega niisuguste inimestega pakub talle väga palju. See on üks tema meelisajaviitmise vorme. Ja mis nüüd on kõige olulisem, vot see sõprade mõttekaaslaste seltskond hakkab välja andma ja kirjutama, koostama ja keiser on jällegi isiklikult sellest osa võtnud meie mõistes entsüklopeediaid. Asi, millele ei ole mitte midagi võrdväärset pakkuda, vastu ei bütsantsis, ei tolleaegses Lääne-Euroopas. Ja need entsüklopeediad hõlmavad elu, erinevaid valdkondi. Agronoomi, entsüklopeedia, meditsiinientsüklopeedia, ajalooentsüklopeedia ja nii edasi. Nii et tema aeglases Heabi entsüklopeedia sünde Mingis mõttes väga raske on, on neid asju paika panna ja klassikaliselt olema entsüklopeediaid ja nende sündi seostanud hoopis teise ajaga prantsuse väljapaistvate mõtlejatega. Aga mingis mõttes võiks öelda, et tõesti esimesed nisukesed entsüklopeedia, taolised asjad ja miks me peame siia panema, võib olla kas hüüumärgid või küsimärgid. Põhjus on selles, kui kurb see ka ei ole. On teada, et neid entsüklopeediaid oli umbes 50. Ma praegu isegi ei mäleta, kas väidetakse, et täpselt 50 või umbes viis, see ei ole oluline. Nii et 50 erinevat eluvaldkonda tolle aja teadmiste tase oli siis kirja pandud. Ja minu teada pole neist mitte ükski säilinud. Vaat kui huvitavalt selektiivne on selles mõttes ajalugu, ta võib säilitada mõne keisrikõne või ta võib säilitada kirjavahetus. Me oleme toonud näiteid kellelegi. Väljapaistva patriarhi 150 kiri on säilinud kirjad, mida, nagu poleks üldse alust hoita. Ja samas 50 köidet entsüklopeediat on jäljetult kadunud. Ja alles on ka filosoof, keisri novellikoguja. Jah, novellikogu ja ka selle keisri mitmed tööd on säilinud, aga vot neid minu teada pole mitte ühtegi ja sellepärast on meil väga raske öelda, kas on alust nimetada võib-olla maailma esimesteks entsüklopeediat, eks mis tasemel, mis vormis olid nad kokku pandud ja jääbki see lause esimeseks entsüklopeediat kuidagi ei küsimärgiga, vähemalt ta jääb õhku rippuma. See vastus, kas, kas nad on või nad ei ole. Aga me võime piirduda selle teadmisega ja meie jaoks nad loomulikult on selle pärast, et me oleme praegu Bütsantsi maailmas. No kolm suurt teost, neid on isegi rohkem, aga mis praegu tulevad mäelt mille autoriks on kindlasti Constantinus VII. See ei ole vaidlusalune küsimus, need on talle omistatud entsüklopeediat puhul, võib-olla oli ta niisugune peatoimetaja ja võib-olla osade artiklite autor, aga need on tema enda tööd. No näiteks üks on teos mis on kirjutatud pojale tulevasele keisrile, romanos teisele, nüüd me võime ka järgmise keisri nime juba reeta, et ära öelda. See on üldse üks vist niisugune antiikmaailma küllalt levinud žanr, kus isa peab vajalikuks võtta kokku oma kogemus, et elukogemused ja panna nad siis kirja oma poja jaoks. Väga kena traditsioon, seda võiks teha ka tänapäeval. Vist ongi täna päev otsapidi välja tulnud need õpetussõnad poegadele. Jah, seda küll, aga palju meist isadest ma ka ei mäleta, et oleks istunud ja hakkaks koostama niisugust suurt tehast oma pojale ja teisest küljest mõeldes muidugi ka Constantinus seitsmenda kogemusele ja hilisemale tema poja käitumisele. Ega nendest erilist kasu ei olnud, võib-olla poeg ei Avagini vahel ei tasu ju ka aega raisata. Aga, aga igatahes selle teose ta kirjutab, muidugi tema nõuanded pojale on globaalsemat, kui meie omad vist õpetaksime poega, kuidas käituda konkreetses situatsioonis, vaevalt tuleb meil oma poegadele õpetada, kuidas riiki juhtida. No võib-olla seda peab tegema üksi sa. Eestis või paaris, aga keskeltläbi. Meil on teised mured. Constantinus VII aga kirjutab pojale oma õpetussõnad just nimelt, pidades silmas seda, milline on Bütsantsi sise- ja välispoliitiline olukord, ta näiteks kirjeldab talle välisriikide poliitilist situatsiooni ka geograafiat. Siis ta viib poega kurssi Bütsantsi diplomaatia nüanssidega annab talle otseseid soovitusi, kuidas näiteks suhelda ühe või teise riigiga. Kusjuures seda, oma ülevaadet alustab ta põhjarahvastest, nii et ta nagu kaugemalt tuleb lähemale. Ja et pikalt sellel teosel mitte peatuda võiks lihtsalt panna taga ajas paiku ka. Vähemalt on välja pakutud, et need õpetussõnad pojale olid kirjutatud aastatel 948 kuni 952 mitte nüüd nii pikalt pole täpselt teada, milline see aasta oli, aga vot selles vahemikus on, nad on nad olemas. Aga miks meie aspektist on see teos teel väga tähtis. Kas need on säilinud õpetaja? Linnad, need on säilinud ja vot nende õpetussõnade taga on üks väga huvitav nüanss, esmapilgul tühine. Agan see teos on tegelikult pälvinud vene ajaloolaste või ütleme niimoodi Venemaaga tegelevate ajaloolaste erakordse tähelepanu ja nimelt seal, kus Constantinus VII räägib nepri alamjooksust ja piirkondadest, mis jäävad siis jõe kallastele ja nimetab kõik need kohad siis ta toob ära kaks varianti, see on slaavipärased nimed, näiteks seal ja seal on niisugune koht ja ta annab slaavipärase nime, kuidas seda kohta kutsutaks. Ja teine variant, mille Constantinus ära toob, on skandinaaviapärased nimed. Ja vot nende skandinaaviapäraste nimede olemasolu siin 10. sajandi keskel ilmunud teoses on üks peamine argument selle teooria kasuks, kes väidavad, et esimesed Vene vürstid olid Skandinaavia päritolu otsest sama kuulus variaagide teooria, kust nad tulid, kus on need juurat see teooria, mis nõukogude ajalooteaduses oli absoluutselt välistatud kus tehti kõikvõimalikke ponnistusi alates arheoloogilistel kaevamistel ja nii edasi, tõestamaks selle variandi mittevastavust tööle. Ja nüüd vastupidine argumentatsioon on väga paljus, jättes kõrvale kõik leiud, skandinaaviapärased ja, ja kogu see arheoloogiline materjal, mis seda teooriat tõestab praegu ja ei ole üldse kompetentne andma hinnangut, kumb variant on õige, aga lihtsalt vot nende jaoks, kes usuvad või kes lähtuvad sellest variaagide, skandinaavlased teooriast, vot nende jaoks üheks väga oluliseks argumendiks selle kinnituseks, kust näpri alamjooksu skandinaaviapärased kohanimed kui mitte, siis nad pole kuskilt kaugelt põhjast tulnud. Nii et sellest aspektist vaadatuna. Ons Constantinus õpetussõna oma pojale? No väga huvitav ja väga põnev. Ja veel üks legendaarne sündmus, mida me ka põhjalikult teame ja tunnen tänu konstantiinusele tamp, pannud selle loo põhjalikult kirja. Tema ajal saavutatakse rida hiilgavaid võitlusi araablaste üle islamimaailma üle. Väga paljud islamivalitsejat riik on killustunud ja nüüd nad on sunnitud Konstantinoopol Lile tegema mingisuguseid meeldivaid samme või, või vastutule. Ja üks nendest lugudest, mida me teame tänu konstantiinusele põhjalikult, on seotud Tessa linnaga. Ristisõdalaste ajal on seal üks esimene ristisõdalaste riik edes krahvkond, sinna on veel natukene aega. Ja seal pessas oli kuulus päästja imettegev ikoon. See ikoon tuleb nüüd Konstantinoopolis pessa, valitseja on sunnitud selle ikooni ära andma. Miks? See ikoon on nii oluline vähemalt legendi järgi või rahvajuttude järgi olevat selle ikooni kunagi Tessa valitsejale kinkinud andnud ei keegi muu kui Kristus isiklikult. Nii et see on üks, üks legendaarse ikoon ja nüüd ta jõuab Konstantinoopolisse. Ja siis tuleb ta sinna keisri nõudmisel vä? See on jah, see on üks Bütsantsi kristliku Bütsantsi peamine nõudmine. Ja üldse, millest me pole rääkinud, aga millest ma ilmselt hiljem niikuinii paratamatult natukene rohkem räägime. Bütsants hakkab ju pikapeale muutuma selleks kristliku maailma südameks, kuhu ju kogunevad kõige olulisemad reliikviad. Bütsants on, on rikas reliikviad tõepoolest, nii et kogu see kristliku maailm kogu on liialdus, aga suur osa kristliku maailma reliiklejatest pühadest asjadest, Need, kõik kogunevad Konstantinoopolisse. Nii et ka sellest aspektist on Konstantinoopol vaieldamatult tolle aja maailma peali. Nii et selles pole mitte mingisugust kahtlust. No kui nüüd olla Constantinus Seitsmenda juurde tagasi, siis no tänapäeva mõned autorid teda kritiseerivad, et ta olevat ikka nii tõsine teadlane nagu peaks, ja peamine siis mida talle ette heidetakse, on see, et ta liiga tõsiselt suhtus teiste autorite teostesse, ta võtab kõik üle, ilma kriitikata kanname võime. Me võime selle kõrvale jätta. Nii et ta on vaieldamatult üks huvitavamaid ja põnevamaid keisrid, vot just tänu sellele Ma küsin arenud vahele daalid, et et kas on teada ka, milline tolle ikooni edaspidine saatus oli? Ma ei oska öelda, kas ta oli ristisõdade ajal Konstantinoopolis, aga kui me jõuame sinna, sinna läheb veel paar sajandit aega. Kõik need sündmused kulmineeruvad aastal 1204. Kui selle asemel, et jõuda Jeruusalemma, jõuavad ristisõdalased Konstantinoopolisse, vallutavad selle linna ja vot siis võiks vaadata, seal ei ole mitte ainult sõit Ko, seal on väga palju erinevaid asju, seal on ka see oda mida ju kõik peaksid teadma, kui lihtsalt manada silme, et see pilt, kui Kristus on ristil kaks kurjategijat on siis tema kõrval ja neid kontrollimaks, kas ta on surnud. See rooma sõdur võtab oda ja annab selle löögi kuskile Kristuse ülakehas, kõik on seda näinud, veritsev haav, sealt sedasama haav kui pärast kristus ju ilmub Toomale ja tooma seda ei usu. Ja, ja siis tahab oma käega katsuda, kas, kas ikka on see ka see oda Veliitviana oli Konstantinoopolis ja nagu ikka paljude nende reliikviad puhul on olemas üks, teine oda, mis tuleb välja. Ühes teises kohas, nii et need on erakordselt põnevad ja huvitavad sündmused, aga me jõuame kindlasti nende juurde, jõuame neist kindlasti rääkida. Kui põhjalikult on omaette küsimus natukene kindlast. Aga tuleks siis selle Konstantiniga seitsmenda jõustub tagasi täna kuidagi aasta alguses, mõtted huvitavad siin ja seal. Mees ise annab selleks põhjust. Mees annab selleks tõesti põhjust. No et lõpetada, kuigi võiks ju rääkida veel pikalt. Mõnikord Constantinus valitsemisaega nimetatakse isegi Makedoonia renessansi-iks. Miks Makedoonia, tuletame lihtsalt meelde, seda dünastiat kutsuti Makedoonia dünastia, eks. Nii et ajajärk, mis on tinglikult endale saanud nime renessanss, see peaks olema ju ajajärk, kus kultuur, kõik, see, mis on selle vaimuga seotud, on nii oluline, sellele pööratakse erakordselt suurt tähelepanu ja see ongi Constantinus seitsmendad kõige suurem teene. Ja ei ole oluline, kas ta oma töödes tegi vigu kasta, tsiteeris autoreid valesti või, või mida ta seal tegi, tähtis on, et ta lõi selle õhkkonna. Ta lõi selle kultuurile erakordselt soodsa õhku. Ja veel üks tähelepanu väärne fakt, et tõepoolest jälle näide, kui vaim on võimust lahutatud, sihte Faim suuri asju. Jah, aga antud juhul on just vaim ka võimuga otseselt ühendatud ja sellepärast saab see vaim rakendada kogu võimu selle nimel just nimelt suruda köiki tegelema sellega, mis talle paistab olevat huvitav ja põnev. Vaim kasvatab võimu, kasutab võimu siin õigesti, aga muidugi ma ei tohi ära unustada, et saanud Bütsantsi vaim näiteks Constantinus teostest ilmneb ka tema poliitiline kreedo kada kasvõi selle samas või selles samas pojale kirjutatud raamatus. No näiteks ta leiab, et nii nagu keiser, tema positsioon ja nüüd me saame kätte, kes on tema arvates Bütsantsi keiser, ta otse kirjutab, keiser on nagu kristus apostlite seas, vot see on tema positsioon. Nii et see maine variant, tema õukond, nad on heal juhul apostlit ja tema ei ole rohkem ega vähem, kui kristus nende seas saan tema roll. Siis ta on täiesti veendunud, et keisririik, see on maailmaalus, see on vundament kogu maailma fundame. Ja ta üldse ei kahtle ja ka otse kirjutab, et näiteks Konstantinoopol on maailmalinn ja kogu maailma peali. Ning kõik see, see maailm, mis ümbritseb Bütsantsi ja üldse kogu kogu maailm seal Constantinus seitsmenda jaoks jagatudki kahte siin ei ole rohkem variante. Ühelt poolt on roomlaste riik Bütsants ja teiselt poolt on kõik barbarid. Nii et see arusaam maailmast on ikka seesama polaarne meie ja nemad, meie oleme köik ja nemad ei ole mitte midagi. Ja nüüd ta kirjutabki, et kogu see välispoliitiline eesmärk ongi valitseda seda ülejäänud maailm ja kuna see maailm on barbarite maal, siis seda saab valitseda ükstaskõik, milliste vahenditega? Siin ei ole mitte mingisugust vahet, mida rakendada, sellepärast et a priori iseenesest on rooma riik Bütsantsi variandis niivõrd sellest üle. Kogu tema ülesanne ongi seda kõike valitseb. Nii et see on see vana-rooma idee, pole mitte mingisugust vahet, ainult aeg on edasi lähimat ja väga paljud ei dikteeri enam mitte Bütsants ülejäänud maailmale, kuidas käituda, vaid ülejäänud maailm meie variandis praegu tükk aega Bulgaaria Bulgaaria, siis stiilis kuidas maailma valitseda, aga seda ei tunnista. Ja vot siit me saame kätte tuleviku jaoks juba mingisugused seemned, nad on kogu aeg olema see lõhe, lõhe ettekujutuse vahel, et me valitsema maailma vot sedasama impeerium, imelik arusaam ümbritsevast maailmast, me võime ju selle köik tuua tänapäeva välja. Ja näha seda ka mõne teise niisuguse suurriigi puhul ikka seesama ettekujutus, ikka seesama meie valitseme, maailm, meie otsustanud, meie määrab ja kogu see välispoliitiline arusaam, lähtubki sellest ja reaalne tegelik situatsioon hoopis midagi muud. Nii et saan Bütsantsi variant ja see tark mees, Constantinus seitsmes lähtub kogu oma sise- ja välispoliitikast just nimelt sellest, siin ei ole tal mingit kahtlust. Erinevalt teistest on ta selle lihtsalt kirja panna, teised lähtuvad ka täpselt samadest põhimõtetest, nad polnud võimelised neid formuleerima. Tema, tema on. Nii et siin on ta iidne roomlane kõige-kõige paremas või halvemas variandis, nagu see saab olla. Nii et selline ta on, aga tuleks ta juurde võib-olla kui inimese juurde veel paari lausega. No siin on üks kindel reegel ja see peaks olema meile juba tuttav reegel. Head käisid, on ilus. Temast on säilinud ja tõesti on näha, et ta on niisugune pikk, tugev mehelik keiser ja on ka tema kohta kirjutatud. Et tal oli väga hea kehaehitus siis Stahli heleda nahaga, no mis iseenesest pole ju näitaja, pole mitte ilu kriteerium, aga lihtsalt ja helesiniste silmadega. Nii et kui keegi tahab endale joonistada praegu mõttes Constantinus, seitsmenda portreed või üldse siis selline ta nägi välja ja veel, mis teeb selle inimese ilusaks, on, et ta oli väga lahke. Suheldes teiste inimestega, kirjutavad Bütsantsi autorid, on ta meeldib? Tähendab, tal ei ole mitte tige nisukene kõrk, valitseja ilme näol juba säde Ta ilusaks ja võrreldes võib-olla teiste keisrite ka eriti ilus. Siis ta oli heldekäeline ja muuseas ka seda on allakriipsutatud, et ta ei unustanud ära vist kunagi tänu kellele ta võimule pääses ja me võime võtta sellega kokku. Ühesõnaga see oli rahvas, kuigi pole abstraktsemaid terminit kui rahvas ja, ja ma olen alati mõelnud, mida see tähendab, aga, aga olgu igatahes tõesti need rahvamassid või hulgad, kes lihtsalt Tõi võimaldanud demarivaalidel riigipööret korraldada ja kellele tänu ta siis on oma trooni eest ta ei unusta, ta ei unusta seda nihukeses keiserliku variandis, aga ta on näiteks lasknud ehitada väga palju haiglaid vaeste varjupaiku. Ja vot siin me peaksime jälle võib-olla mingis mõttes panema hüüumärgid võt see on 1000 aastat tagasi. Ja kui me mõtleme, mõnikord, on niisugune ettekujutus, et see on, see on see on mingi aeg, kus, kus kehtivad mingisugust hoopis teised põhimõtted, kus elatakse mingisugust teist elu. Tuleb välja Bütsantsi, samal ajal tegeldakse nende samade probleemide, mis see siis on seal sotsiaalhoolt kanda kõige paremas tähenduses ja see on keisri jaoks väga oluline küsimus, kas see tuleb tema isiklikust headusest tuletama kavalusest, saades aru, et rahvale tuleb teha mingisuguseid asju, mis, mis, mis on vajalikud ja nii edasi, aga vot nisukesi asju tehakse. Nii et me sageli unustame ära, et, et ajaloos on toimitud väga tänapäevaselt ka niisuguses valdkonnas, mis paistab olevat täiesti uus valdkond. Sotsiaalhoolekanne ei ole paastu varjupaigad täpselt samuti bütsantsis 1000 aastat tagasi. Nii et need kõik olid. No mis veel on tema kohta kirjutatud, et ta olevat vallanud suurepäraselt kõiki käsitööoskusi. Ma ei oska öelda, kuidas ampluaa võimalik, ka Bütsantsi autorid kirjutavad, et ta oli võrratu kiviraidur Puusepp kõige parim maalija ja neid elukutseid tuleb kohe veel kümneid ületama. No igal juhul saatuse soosik igas asjas Selles mõttes kindlasti, no ja kui üldse lugeda mõnda temaaegsete autorid, siis tema võimetel pole üldse piir. No näiteks mis tuleb meelde tema kohta on öeldud, et kirju luges ta kiiremini, kui lind lendas või midagi, midagi sellist, kusjuures samal ajal ta suhtles saadikutega parandas ametnike vigu, mida on ka välja toodud, need tegi kõiki asju korraga. Selline väljapaistev case. Loomulikult ratsutas nagu noor jumal ja. Ja kõike kõike, nii et selles mõttes on ta täiesti ületamatu. Ja see välispoliitiline olukord on ka üsna soo. Araablased saate oma valitsemisajal ühe hoobi teise järgi, mis muidugi ei tähenda seda, et keisriga oleksid kõik rahul. Mitu vandenõud? No näiteks ühe taga on patriarh teofiil laatos siis tema vastu intrigeerib väga tõsiselt ta enda poeg. Kui nüüd tuletada meelde sedasama patriarhi, siis patriarh ei ole mitte keegi muu kui ikka see juba mainitud romanos romanuse esimese poeg, kelle tal õnnestus upitada patriarhi ametipostile ja keda ei huvita mitte vaimuelu ka kiriklikus variandis, vaid pigem hobused ja ratsutamine, nii et tema on ikka kirglikum ratsutaja ja kirglike hobuste armastaja, kuid keiser. Kuigi see vandena paljastatakse ja On öeldud, et patriarh saab karistada, jääb ta oma ametipostile edasi. Nii et keiser ei võta teda maha. Ja patriarh on üks oluline Constantinus, Seitsmenda vastane intriigitsemine kuni aastani 956, kui tema kirg lõpeb talle väga saatuslikult. Ta olevat lihtsalt kukkunud ratsutamise ajal hobuse seljast ja nii õnnetult, et saab surma. Ja siis on uus patriarh ja selle patriarhaadiga ei ole Constantinus seitsmenda ka head klappi, sellepärast et uus patriarh on veendunud, et selle teooria pooldaja, et riik ei tohiks Kuda kiriku asjadesse, ilmalik võim ei tohiks sekkuda sellesse valdkonda ja seega peaks tähendama seda, et siin selles maailmas selles lõigukese son, patriarh, siis absoluutne valitseja ja loomulik jällegi keisrile ei ole see seisukoht meeltma. Nii et seal on väga tõsine hõõrumine. Jaa, Constantinus seitsmenda elutee, kuigi tõst on kahju lahkuda, aga midagi pole parata, see lõpeb sügisel 959. Ja kui mitmendat korda me võime öelda, et võib-olla ühe variandi järgi isa eluküünla kustutaja ei ole mitte keegi muu kui seesama tema poeg, poeg, kellele isa kirjutas oma teoseid ja kelles ta näeb oma ideede no mitte ellu viia, seda on võib-olla vale öeldavaid jätkajat sedasama poeg mingi variandi järgi ühe versiooni järgi ongi isatapja. Vähemalt pakutaks välja varianti, et poeg otsustab isa mürgitada, ta olevat andnud Constantinus selle ühe anuma ravimiga, ju seal siis oli sees mingisugune ravijook, kuid selle asemel hoopis oli selles anumas mürk. Ja need juhtub niisugune takistus või ootamatus, et sel hetkel, kui Constantinus VII hakkab seda jooma olevat komistanud ja suur osa selles anumas sisaldavast vedelikust, siis lihtsalt voolas maha. Nii et kui seal oli mürk, siis Constantinus jõi ära suhteliselt väikese osa sellest mürgist. Nii et ei tea, aga, aga mõne aja pärast jääb ta haigeks. Ja vot nüüd ei teagi, kas selle haiguse põhjus oli, oli see osa mürki või midagi muud. Kõik see juhtub väljaspool pealinna Taali teel, ühe muuga juurde. See on tema sõber, intelligentne sõber, kellega ta tahtis pidada nõu ja nõu, teema ei olnud mitte midagi muud, kui kuidas toimida või kuidas saaks asendada patriarhi sedasama patriarh kellega Constantinus, seitsmenda suhted olid väga pingelised. Nüüd ta arutab, kuidas tast võiks lahti saada ja vot selle teekonna ajal kõik need sündmused juhtuvad, poeg on kaasas. Ja vot need andke mitu varianti, kas siis päike toos või oli ta lihtsalt haige või kolmanda variandina poeg veel kord mürgitab isa, tähendab, annab talle veel kord midagi juua, midagi, jällegi ravimi asemel, mis ravim ei ole ega tahes. Täpne kuupäev pole teada, tunneb ennast keisri väga halvasti. Vihjaga sureb. Kusjuures tema surma on kirjeldatud kui erakordselt väärikat. Nii et Bütsantsi autorit kirjeldades tema neid viimaseid hetki on sõna-sõnalt peaaegu öelnud, et nii peabki lahkuma siit ilmast keiser ja kilos. Et see on siis Constantinus, seitsmenda. Ja mis puudutab tema järeltulijad, siis sellega on kõik korras. Tal oli poeg sellesama Elenaga, kes oli romanasse titav romanose esimesed tütar kellega ta pandi paari, kui ta oli juba 14 aastane. Nietzsche dünastiline liin on olemas. Poeg sündis aastal 939, kui isa oli sisuliselt võimult kõrvaldatud. Nii et ta oma poja kasvatamisega peaaegu ei saa tegeleda, tal ei lasta seda teha. Kuid poeg ei ole tänu isale mitte kõrvale tõrjutud, sellepärast et sisuline võim onju poja, tema poja vanaisal, nii et ta on nagu seotud nii Constantinus, seitsmenda ka kes on tema isa kui ka romanuse esimesega, kes on tema vanaisa tänu sellele tütrele ja vot selline olukord kestabki kuni 945. aastani, kui Constantinus seitsmendast saab juba iseseisev valitseja ja vot siis ta kuulutab ka mõne aja pärast ja see oli kuues aprill 945 oma poja kaasvalitsejaks, nii et järgmise keisri meie järgmise pühapäeva keisri romanos teise formaalne valitsemisaeg algab kuuendal aprillil 945 ja me saame nädala pärast kontrollida, kas teine käbi kukub siis nüüd juba kahest kännust kaugele või ka nende lähedal, sellepärast et järgi mõelda, oli meil ju kaks väga tarka ja fantastilist head keisrit. Üks filosoof hüüdnimega teine filosoof, ilma hüüdnimeta, ja nüüd me saame kontrollida, kas rida jätkub või võidab, katkeb. Aga nädalake lendab kiiresti, nii et täpselt nädala pärast olge jälle raadiote juures aitäh kuulamast. Stuudios olid David Vseviov ja Terje Soots.