Müstiline Venemaa. Tere jälle ajaloosõbrad. Bütsantsi olukord pärast Makedoonia dünastiat on tasapisi hakanud alla käima ja meie viimase saate kangelane, keiser, romanus, kolmas pani ka jutumärkides sellesse oma panuse ebaõnnestuda siis ükskõik milles, mida ta ette võttis filosoofias, lahinguväljadel, ehituskunstis. Ja kuna romaanus kolmandal ei olnud järglasi, siis keiser suri, jättes Bütsantsi trooni tühjaks. Aga me otsustasime täna David Vsevioviga, et las Bütsantsi troon jääbki natukeseks ajaks tühjaks. Me vaatame, mis toimub, selle trooni ümber bütsansis 11. sajandil. Aga enne seda veel põhjendame ära, miks meie saate pealkiri on ikka endiselt müstiline Venemaa. Ja seda sellepärast, et vahepeal oleme siia juurde saanud päris palju kuulajaid. Neid, kes ei ole meiega algusaegadest peale kaasa matkanud ajaloos. David Vseviov, olge hea, seletage veel kord ära, siis miks me ikka jätkame pealkirja all müstiline Venemaa, kuigi jutt ammu juba pizzansist. Jah, seda võib-olla tõesti oleks vaja teha, sellepärast kunagi me alustasime ja sellest on neid juba rohkem kui neli aastat ja siis oli tõesti meie teema otseselt seotud Venemaaga. Aga ühe vestluse jooksul, kui me saime rääkida kuulajatega otse, oli paljude inimeste, ka minu jaoks üllatuslik soov alustada bütsantsist, et jõuda nende lätete juurde, mis on ju väga paljus mõjutanud kogu vene mentaliteeti, vene ajaloo kulgu. Ja siis tekkiski see idee, et me võtaksime nüüd käsitlusobjektiks Bütsantsi, oleksime isiksustekesksed ja võtsime siis aluseks endale Bütsantsi keisrit ja nii me alustasime kuskil viiendal sajandil ja oleme nüüd jõudnud 11 10.-sse sajandisse. Ja esmapilgul võib-olla tänu sellele sajanditepikkusele lõigule on see otsene seos Venemaa ja Bütsantsi vahel kadunud, aga ta on olemas ja me oleme isegi püüdnud ka mõnikord juhtida tähelepanu just nimelt nendele Buzzanslike elu komapärastele joontele, mida Venemaa võtab hiljem üle. Väga paljus need sündmused ja just nimelt see, mis toimub inimeste hinges vene inimeste hinges on tingitud distantsist. Ja sellepärast ma lihtsalt kokkuleppeliselt otsustasime, et ma ei hakka seda bütsantslikud sarja viima eraldi mingi nimetuse alla ja sellepärast ka kõlab eetris see müstiline Venemaa ja võib-olla muusika, mis siia konteksti hästi ei sobi, aga ta oleks meil niisugune, võib-olla üldine Pealkiri kõige üldisem sarja pealkiri, mille alapealkiri on siis loomulikult Bütsants ja selle oma karda täpsustab pealkiri, oleks Bütsantsi keisrit. Jah, ja kuigi meile ei meeldi eriti veksleid välja anda siiski ilmselt kunagi jätkame me pärast Bütsantsi ka Venemaa teemaga. Nii et see oleks äärmiselt mõttetu vahepeal pealkirja muuta. Sest nagu uurimused näitavad, inimesed leiavad saatesarja üles üsna pika perioodi jooksul, enne kui see nende jaoks kinnistub, et just sellel ajal sellel korral kõneldakse teatud teemadel. Jah, võib ju loomulikult nii ja naa aga selles pole ju midagi eriti halba, et see üldine pealkiri meil olemas on ja vaevalt nüüd see pealkiri otsustab, kas meiega Petsansis koos ollakse või mitte, nii et las ta olla, ta on juba niimoodi kujunenud ja ja veel kord siis natukene vabandame ka, et see muusika otseselt ja pealkiri ei haaku sellega, millest meil on jutt. Kuigi, kui rääkida praegu vene regaaliatest, siis vene papi kaks kotkast onni otseselt pärit Petsansis Ja selle sisse juhatas me tegime kunagi ära, kui me bütsanssiga alustasime, nii et seda põhjendust oleme me ka juba oma ajal teinud ja päris põhjalikult teinud. Minu meelest pühendasime vähemalt kaks sissejuhatavat saadet just nimelt nendele seostele, mis on Bütsantsi ja Venemaa vahel, aga sellest on neid oma paar aastat juba möödas, niiet selline väike meeldetuletus. Aga üks täpsustus ka, mille võiks teha, millest me pole ka eriti rääkinud, me oleme tõesti märkinud siin mitme keisri puhul, et tegemist on Makedoonia dünastia ja nüüd oleme käsitlenud juba mitmed keisrid täpsustamast ja oleksime pidanud seda tegema. On kellegist alates mingi uus dünastia, ei ole kokkuleppe, lihtsalt jätkub, seesama Makedoonia dünastia. Need keisrid on kuidagi omavahel seotud. Kas vähemalt ütleme siis niimoodi see alati ei ole mitte veresugulus, aga saan vähemalt kellegi tahe. Koosolek on kokkulepe, plus igatahes me võime seda nimetada ikka veel vähemalt ajalookirjanduses, seda nimetatakse Makedoonia dünastia, eks see on need alla käiv Makedoonia dünastia. Läheb veel ikka natukene aega, enne kui me saame hakata rääkima jällegi kokkuleppeliselt täiesti uuest dünastiast. Sest Makedoonia dünastia siis olid ka ju need niinimetatud kuldsed keisrid. Ja neid oli meil kolm aga nüüdse kogu dünastia koos dünastia loomulikult, Bütsants käib alla. Ja me jätsime tõesti viimase meie keisriga romanus kolmandaga hüvasti. Ööl vastu kaheteistkümnendat aprilli 1034. Ja meeldetuletuseks, võib-olla veel tromaanus, kolmas hääbus väga kummalistel asjaoludel, niiet kahtlustatakse mürgitanud. Ja need kõik märgid, mis on ja mis on säilinud ajalookirjanduses, viitavat kindlalt sellele, et keiser oli mürgitatud ja väga suure tõenäosusega mürgita ei olnud mitte keegi muu kui tema enda abikaasa ja tema armuke kellest saabki varsti järgmine keiser. Aga teema, mida ma tahtsin natukene käsitleda ja seda ka ainult seoses keisrit ka sellepärast et keiser on ju niivõrd keskne figuur, ta korraldab kogu bütsantsi elu, ta määrab teatud mõttes niisukesel ainuvalitsemisel on ka omad eelis. Nad on väga harva ajaloos välja tulnud, aga otsuseid on võimalik võtta vastu koheselt. Vahetevahel me oma argielus isegi siin väikeses Eestis kurdame, et oleks väga vaja mingisugust seadust, aga sellega läheb veel kolm aastat aega. Mis on minu jaoks muidugi täiesti arusaamatu, aga olgu, see ei ole meie teema sellele Bütsantsi teem. Petsansis võib otsuseid võtta tänu sellele, et otsustaja üks keiser hetke ka ja seda otsust hakatakse kohe ellu viima. Kuigi impeerium oli ju tohutu suur Impeerium väga suur, periooditi on ta väiksem, siis ta on suurendada nisukest kõikuvate piiridega jällegi Bütsantsi omapära. Veel üks paralleel Venemaaga ei ole kindlaid piire ja riigid, kellel puuduvad kindlad piirid, on kuidagi mentaalselt üsna sarnased. Ja keiser ainuvalitsejana tõesti jõudis impeeriumi igasse nurka oma korralduste otsust. Aga loomulikult sellepärast, et need korraldused on seadused ja see, kes riskib nende täitmata jätmisega, riskid ka oma peaga, sest kogu see aparaat töötab ju selle nimel, et käisin neid seadusi, korraldusi ja case'i soove ja case'i maitsed mitte alati ju ei määra, seadused määravad ka inimesed on ju väga seadus kuulelikult ja nad mitte ainult teda täita seadusi teatud situatsioonis, vaid nad tahavad olla ka sarnased. Velts nisukene soov sarnaneda kellegile on ajaloos mänginud ju väga suurt pisukest määravat osa ja nii ka milline on keiser, sellised tahavad olla alamat, kuidas elab õukond, sõjalist elustiili tahavad harrastada ka teised. Ja tänu sellele näiteks ka, mis puudutab puhkamist ja pidutsemist ka siin keiser määras väga palju. Kui keiser joob veini, segan veini, joomine aktsepteeritud igal pool ja mitte keegi ei karda veini juua avalikult või salakui, keiser on karsklane ja keiser ei salli veini joomist, siis ollakse veini joomisega üsna ettevaatlikud, siis üsna pea kogu õukond millegipärast karsklased ja kõik vihkavad veini joomist ja kõik näitavad üles erilist usinust, võitlemaks siis veinijoodikutega ja nii edasi. No keiser on keskne kuju ja sellepärast kõikide pidustuste keskel on täpselt samuti keiser. Ta on ka ütleme no sümboolne kese tan Bütsantsi elul naba, igas mõttes jäävad ka need natukene rääkida ka sellest, kuidas Bütsants puhkab, kuidas ta veedab vaba aega. Siis võib-olla võiks jagada pidustused üldisteks, mis hõlmavad tervet riiki arusaadavalt need on riiklikud, mingit pidupäevad ja kohalikud, sest igal piirkonnal olid ka veel oma nisukesed, kohalikud omapärad või neist tulenevad mingisugused üritused, pidustused siis teine jaotus, mis meil võiks olla, on usupühad ja poliitilised pühad. Väga suur osa šanssi elus on pidustustel, mis on seatud näiteks ametitega. Ja ka perekondlike sündmustega on väga palju säilinud kirjandust, kuidas inimesed näiteks tähistavad mingisuguseid perekondlikke sündmusi. On olemas regulaarsed pidustused, mis toimuvad seoses kalendriga igal aastal ja all mingisugused erakordsed sündmused. Ja veel võib-olla mida võiks öelda, on pidustused, mida võimud aktsepteerivad ja selliseid, mida võimud eriti ei soosi ametlikult ja ütleme keelatut. Ja paljude nende juures on ka Petsansis ikkagi tunda veel ristiusueelsete aegade mõju. Paganlikud tavad ei ole kuskile kadunud. Nad on rüütanud ennast võib-olla niisukese kristliku reega, aga nad on olemas. Sügaval, nad on olemas. Kuidas seal lihtsalt kristlus on, nad üle võtnudki teadlikkust. Ja nad on kuidagi sulandunud üht ütleme nii, no seda me teame ka siin oma traditsioonis ja oma piirkonnas. Aga olulisemad pidustused on või olid kalendid Brumaalid ja Russaalijat. Ja vot need kalendid, mida tol ajal tähistati väga laialdaselt, olid seotud kuu esimese päevaga. Kuid peona hakati näid tähistama jaanuari alguses ja omal ajal need pidustused kestsid esimesest kuni viienda jaanuarini. Kui aga ristiusus saab ametlik riigiusk, siis selle pidustuse algus nihkub, natukene toimubki see kokkusulamine ja ta nihkub 25. detsembri peale ja siis jälle samas, et katta seda lõpupidustused venivat ja muutuvad 12 päevaliseks. Ja vot see paganlik alge viib ka selleni, et nüüd ma täpselt ei mäleta, aga mis oli seitsmes sajand ja kuues või seitsmes kirikukogu kes pani näiteks ka need pidustused vande alla. Nii et mingil ajal kirik nagu haistab seda paganliku alge ja on tehtud katseid neid ka keelata, kuid juba tol ajal annad nii põimunud selle kristliku maailmaga, et keelamine on lootusetu ja sellest ei tule mitte midagi välja, sest lihtsalt ignoreeritakse. Ja üsna pea hakatakse neid sammuga lende tähistama jälle ka keisri õukonnas. Kuigi õukonnas püütakse nagu säilitada niisugust ametlikku vahet, siis vana paganliku tava ja uue kristliku vaatest, et mingisugune niisugune piir seal on. No ma toon ühe näite, mis on meeles, vot õukonnas pidustused kulmineeruvad mitteööl vastu 20 kuuendat detsembrit ja mitteööl vastu esimest jaanuari, ses oli Bütsants siis püha basiiluse päev vaid vastu teist jaanuari. Nii et nad köitis kulminatsioon tõsta kuskile, mitte kristlikule päeval, ütleme niimoodi, mitte kristlusega seotud päeval rahva seas, aga vanade raama tavade kohaselt veel alates juulist see sari ajas, tähistati seda ööl vastu esimest jaanuarit ja rahvas pidutses ja möllas siis veel ka tol ajal Caromanoscolmandajal, kusjuures romanas kolmanda ajal aasta algus ei ole mitte esimene jaanuar, vaid on esimene september aga kalender tähistati siis vastu esimest jaanuari ja kuidas pidu välja nägi, muidu me oleme nii pikalt ühest peost rääkinud, aga ma ei ole üldse sinna pittu veel sukeldunud. See on nisukene maski pidu, lõbus pidu, kostüümid, karneval ja kõige levinum vähemalt nii on seda ajaloo allikad säilitanud. Maskeerimisviis oli, et mehed panevad naisteriided selga ja naised panevad meeste riided selga. Nii et see on siis niisugune soorollide vahetus. Tänu kosteemile lauldi, tantsiti ja vot nii, käidi majast majja ja. Peremees pidi siis neid tantsijaid, lauljaid kuidagi premeerima autasustama mingisuguste kingitustega. Aga nisuke tuttav stsenaarium? Nagu meie mardid kadrid koos Täitsa nagu mardid kadrid ja palees, siis on kulminatsioon ööl vastu teist jaanuari ei sobi varem. Ja seal toimusid niinimetatud koodimängud. Tänu sellele rahvale on see nimetus ja sinna olid kutsutud siis väljapaistvad riigitegelased, väepealikud, täpselt samuti maskides laulud, kuid laulude teema on paleele sobilik, ülistatakse keisrit, millest ikka võib palees laulda, kui mitte keisrivägitegudest teisi laulu teemasi ei tohiks palees olla vaid troonipärijat. Ja kus siis nimi, et gooti pidustused see on sellest, et lähtudes vanast tavast osa neist ümberriietatud tegelastest etendasid gooti sõjamehi ja esitasid siis mingi vana gooti rituaalse tantsu vot siit sai ta siis oma oma nimetuse. Ja need teised suured pidustused, Brumaaliat, need toimusid vahetult enne kalender. Ja pruuma ongi kõige lühem päeva aastas. Nii et see langeb ju just sinnasamasse. Ja kas see pidu oli kunagi kiriku poolt pandud vandal. Kuid ka sellest ei tule mitte midagi välja. Ja peaaegu rahvas tähistab teda samuti nagu neid kalender. Aga palees jälle eriline rituaal. Ja see on ka arusaadav. Bütsantsi võim on väga rituaalne, tseremoonia on väga oluline, mitte mingisugust nisukest, iseseisvat, oma peaga mõtlemist üleval palees ei saa lihtsalt olla. Sellepärast, et võim määrab kõik inimesed, hakata ise mõtlema, kuidas nad pidutsevad ja mis järjekorras nad tantsivad siis peale seda nad võivad hakata üldse mõtlema, ei tea, mida nad seal ise hakkavad tegema, kõik on kindlalt paika pandud. Ja seal olevat siis esitatud peamiselt ringtantse, küünlad käes. Lauldes laulutekstid on meil juba teata ikka ülistades keisrit ülistades võim ülistades mõnikord ka troonipärijat ja erines pidu võib-olla esimesest sellest. Kuid järjekord on vastupidine sajand, detsembri lõpupoole ja kalendrid olid siis vastu teist jaanuari, aga siis jagati külalistele kulda. Keiser, nagu sümboolselt jagas kuld rumaaliatel Brumalejatel ja lihtrahvaesindajat mingid nisukesed tsunftide esindajad, meie mõistes on ka kohal neile siis keiser jagab hõbedat. Et see on niisugune andmisega seotud pidustus. Ja hiljem keiser koos perega korraldab suure pidu sõlma ära, kusjuures keiser istub omaettelauas ja täidab jälle kõikvõimalike tseremoniaalses ülesandeid. Nii et keiser olla ei ole nii väga lihtne. Sel ajal kui teised söövad keiser peab võib-olla käima kuskil ringi ja läbi viima vastavaid niisugusi, tseremoniaalses kummardusi ja, ja, ja muid muid tema ametipostiga seotud ülesandeid. Siit saab jälle paralleeli tõmmata vene õukonna, aga seal oli täpselt samuti keiser keisrinna eraldatud õukonna pidustusi. Ja nendel suurtel pallidel, mis toimusid ka Nikolai teise ajal õukonnas keiser või praktiliselt süüa ei saanud. Aga nendest me oleme viska kunagi rääkinud. Ja kolmas, kuna me hakkasime, näid järgimööda võtma, need Ruzaliat olid kevadpidu võilillede pidu peamiselt ja eriti populaarne oli ta maal ja noorte seas. Ja ikkagi mängud, tantsud ja vaatajad pidid siis mängijatele ja tantsijatele andma mingisuguseid kingitusi. No see on niisugune, kolmas ja rohkem võib-olla maa kui linnapidu, kuigi ta oli ka tulnud linna loomulikult. Kuid ikkagi, köige pidulikumalt tähistati tol ajal kiriklike pühi. Ja nende seas olid ju üleriigilised. No näiteks ka teatud pühakute päevad. Need on hästi palju, kõik ei tule loomulikult meelde, aga ka jällegi Venemaa ajalugu silmas pidades, Püha Georgi päev oli 23. aprillil. Sel päeval keiser külastas kloostrit, et kummarduda pühakule. Ja üldse kirikupühade ajal või nende kulminatsiooniks oli nisukene rongkäik, keisri väljumine, pidulik väljumine jälle kõik, see on kindlalt reglementeeritud kindlas järjekorras. Kuid keiser väljub suurest paleest ja läheb siis jumalateenistusele, mille viib läbi patriarh Sofia katedraali. Ja see on nüüd rahvale suur vaatemäng, näevad lähedalt keisrit kogu keiserliku perekonda täies hiilguses. Nisugune paraad. Jaga tähistatakse suure uhkusega riiklikke pühi. Näiteks jälle üks, mis tuleb meelde, see oli 11. mai Konstantinoopoli linna asutamise päev. Et seda tähistati väga uhkelt ja see on oluline sündmus Bütsantsi ajaloos ja neid oli teisigi. Või ka riiklik püha, on keisri sünnipäev. No need korduvad, ütleme ühe keisri valitsemisaja jooksul igal aastal, aga on ka keisriga seotud erakordseid pidustusi, näiteks tema kroonimispäev või mingid pulmad või väga suur pidu on troonipärija sünt, eriti kui seal oodatud troonipärija. Ja nende pidustuste sisu on ikka üks sama ülistatakse keisrit. Pidupäevadel, kui on keisri sünnipäev või on troonipärija sünnipäev, tehakse keisritroonipärijale kingitusi. Need, keiser on siis väga heas tujus, saab palju kingitusi. Ja keiser tavaliselt omalt poolt siis kostitab rahvast. On teada, et Konstantinoopoli linnas pannakse üles nisukesed pikad lauad, kus siis tasuta jagatakse tuhandetele inimestele toitu ja sajab natuke kulda ja vihma sajab natuke kuld. Kuld on muidugi loomulikult vase näol reeglina aga nisukesed jagamised rahvale toimuma, mõnikord on need lõppenud ka katastroofidega sest tasuta asju tahetakse väga saada trügimised ja nii mõnedki on, aga neid ma teame ju ka hilisemast Venemaa ajaloost need suured kuulsad pidustused nendel hotenko väljakutel, kui oli Nikolai teise kroonimine ju, kui tallati surnuks ju ligi kolm 4000 inimest ja mis ja viis tsaari populaarsuse kohe alates sellest hetkest, kui ta troonile asus, tegelikult väga alla, sest tsaar jätab ju ja tsarinna jätab sellele reageerimata. Ja samal päeval õhtul, kui kõik ootavat leina toimub suur pall prantsuse saatkonnas Mida rahvas ei andesta, kuni. Ja mingis mõttes öeldakse, et seda ei suudetud andestada, aga noh, see on kõik teine teine aeg ja teine koht ja teine maailm, aga mingisugused paralleelid jälle on olemas. Võib vist ütelda, et Petsansis kui vaadata aastat lõikes rohkem pidutseti Pidutseti üldiselt palju ja siin on jällegi mitmed traditsioonid, kõigepealt vanad Rooma traditsioonid, sest ka Rooma ajalugu teab, et kui on suured võidud, trioofid, käised, Trayanos, siis korraldati pidustusi, mis kestsid üle 100 päeva, minu meelest rekordid peaksid olema just nimelt käiselt Rayanose aegades, aga üldiselt pidutsetakse palju. Ja see on tüüpiline võib-olla just nimelt roomale roomale, mis ju parasiteerub mingis mõttes ja teiste arvel milleks siis näid, maid vallutati, milleks toodi orje, sellepärast et ise mitte midagi teha, pidutseda ja teised ju töötavad seal sellele süsteemile omane ja Bütsants võtab selle üle selle mentaliteedi, lisades siia siis selle kristliku aru saama, nii et toimub mingisugune niisugune põimumine kahest maailmast, kahest arusaamas. Aga on ka veel lisaks nisukesi ootamatut pidustusi, millega tahetakse midagi demonstreerida, näiteks meil on olnud ju mitmed keisrid, kes on võimu võtnud ja vot siis selle keisri saabumine Konstantinoopolisse, sest kuigi ta on võib-olla oma riigipöörde sooritanud sõjaväes kaugel pealinnast kuulutanud ennast keisriks, see on meil olnud enne, kui ta ei ole ikkagi marssinud linna ainsasse suurde, tegelikult linna ei ole tema pretensioonil mitte mingisugust sisu reaalset siis. Ja vot nüüd nisugune sissemarss, mis on ju väga uhke, peab kõigile näitama sisse linna linnaväravatest tuleb õige case, teine oli vale. Kuidas rahvas sellest aru saab, tänab eriti uhke välja. Tema ümbritsev saatjaskond on eriti hiilgav. Need väed on silmnähtavalt kaunit ja nii edasi ja nii edasi. Nii et need on olnud pidustusi. Meil on olnud selliseid keisrid ka, kes on olnud arukad ja kokkuhoidlikud ja, ja pigem kasinad. Kas pidustused ikka toimusid nende keisrite ajal ka? Seda paratamatust on mõistnud ju kõik keisrit. Ja mis rääkida Bütsantsi keisrite, sest võib isegi meelde tuletada nii mõistliku keisri kui me hakkasime otsima sümbolit märki nagu Marcus Aurelius, Marcus Aurelius polevat saanud ka loobuda Hei, gladiaatorite võitlusest, mitte millestki. No mõnikord väidetavalt alavad oma palees, kui ta neid korraldas, ta ei olevat isegi sealsanud neist loobuda, aga asendanud siis päris mõõgad puumõõkadega näiteks või kriitilisel hetkel saatnud mingi gladiaatorite väeosa noh, meie mõistes rindele võitlema olukord oli tol ajal nii kriitil loobuda ei saa. On keisrit, kes pidid viibima näiteks mängudel, aga tegelesid seal salaja laua all riigiasjadega. Aga rahvas ei andesta nisukest suhtumist. Põhjused ja seletused on köigile vist arusaadavad ja sellepärast ka Bütsantsi keisrit, kes võib-olla hea meelega ei teeks seda, nad lihtsalt seda ei saa mitte. Kuid on teada, et on piiratud näiteks rahasummad, mida jagada pidustuste ajal. Mul praegu ei tule sa keiser meelde, kes võtab vastu vistoli romanust. Teine seadus, millega on näiteks Brumaalijate ajal piiratud raha kullahulk, mida jagada. Nisukesi samm on üritatud astuda. Aga see on ju teada, kui sa ei meeldi rahvale sa vähemalt lood, kuigi rahvas ju ei otsusta, kas sa oled troonil või ei ole, seda pole kunagi teinud, aga ta loob soodsa pinnase kellelegi teisele pretendendi, kellel ei ole vajagi mitte midagi muud öelda, et tõestada oma paremust, kui seda, et mina annan raha teil või mina, korraldan pidustusi ja neid variante on olnud ju väga palju. Ja kui me vaatame, mis on usurpaatori esimene samm, kui ta astub troonile. Ta jagab, mida ta annab, mida sana erinevates variantides tohib vangid tagasi tuua, ta võib makse vähendada, seda nad teevad kõik absoluutselt kõik. Nii et siin on see stsenaarium kindel. No veel pidustused, kui ma need tulema sinna meie romanos kolmanda aegadesse Natrioosid näiteks võitude auks, Nosama romanassannas ju andis käsu triumfi korraldada isegi enne võitu või vähemalt valmistuda ja pärast piinlikkust tundes pidi sellest printsist, loob. Aga need on väga olulised sündmused, on säilinud, mis meelde tuleb, Joanne esimese aegne triumf, kui keiser sõitis linna sõjavankris, mis oli kaunistatud lilledega ja mille ees oli neli lumivalget hobust ja kus ta olevat siis asetanud pärja oma lahinguratsule Pähe tänutäheks siis ka tema osa eest, nii et nisukesi imeilusaid kirjeldusi, triumfi tõst. On olemas. Aga võisid olla ka pidutsemise põhjuseks näiteks mõne välismaise printsessi saabumine pealinna, eriti kui see printsess natuke jälle jutumärkides printsess, aga ikkagi printsess oli näiteks määratud troonipärija abikaasaks ja seega tulevaseks keisrihinnaks. Ja vaat need on sündmused, mida on teada rahvas, jumaldas printsesside saabumised ja printsesside ümber toimuv on köitnud inimesi ka tol ajal 1000 aastat tagasi, nii et ka selles pole mitte midagi uut. Printsesside isiklike elu, printsesside kleidid, need on pakkunud väga palju niisugust pinget ja rahvas koguneb suursündmus, televiisorit ei ole. Kus sa võid seda printsessi näha ainult tema sissesõidul, siis linn. Ja nagu me mäletame, siis missivõistluste Tänapäevaste missivõistluste eellased olid juba Petsansis iludusvõistlused leida keisrile kaasat. Seda nad tegid ja need kõneprintsessid saabuvad siis on peaaegu niisugune sissesõiduvoor või kuidas teda nimetada, aga olid ka muidugi nisukesed, võib-olla tõsisemad, sissesõidud linna, no näiteks kui toodi Konstantinoopolisse mõne pühaku säilmed. Ja see on pidulik, tan nüüd küll teise värvitooniga pidu, aga ikkagi pidulik sissesõit linna. Nii et neid üritusi oli ja ma ütlesin, et olid ka erinevate inimeste elukutsetega seotud pidustused näiteks arstidel oli oma pidupäev, arstide pidupäev oli 27. juuni ja seotud nende pühakuga ja teistel elukutsetele täpselt samuti. Aga muidugi, mis puudutab rahvast veidi ju tõesti seda printsessi vaadata ja kui, kui sageli neid printsesse ikka näha sai, see oli võib-olla kord 10 aasta jooksul võib-olla veel harvem teatud ajaloo perioodidel, aga näed vaatemängud, mida pakuti ikka pidevalt ja millega keiser ja võim kas vahel lahutas rahva meelt või juhtis tähelepanu kuskile mujale, need olid mängud hipodroomil. Et see ületas ikka kõik. Ja naist oleme me ka ju väga palju rääkinud. No võib-olla hipodroom vajab täpsustamist, see on lihtsalt meie mõistes suur staadion keset linna tan täitsa südalinnas. Nii et kui ma seda praegu ette kujutame, siis suur keisripalee on kõrval ja teisel pool on siis katedraal Sofia katedraali ja seal keskel on, on hypad staadion. Ta on nii lähedal, et näiteks keiser ilmud hipodroomile läbi oma kaetud galerii mis on siis ühendatud paleega. Ja reeglina kõige olulisem üritus, mida seal läbi viiakse, on võiduajamised. Omal ajal me ju rääkisime nendest parteidest, mis kujunesid ju välja tsirkuse või Areeni parteide najal. Need värvid, erinevad värvid. Petsansis ei ole Keskerakonda ja Reformierakonda, seal on eri värvid rohelised ja punarohelised ja punased, sinised ja valged. Tolleks ajaks oli säilinud kaks, kaks värvi. Need olid sinised ja rohelised. Punased ja valged olid peaaegu kadunud. Ja sündmused hipodroomil olid ju ka kindlate reeglite järgi kusjuures sissepääs oli vaba kõigile. Nii et see on neid riigi poolt korraldatud üritus ja tavaliselt esinebki selles vormis keiser annab mängud, keiser kollatab, kellele siis peab olema niisuguses riigis või selle süsteemi puhul kõik tänulikud, kui mitte keisrilt. Ja Key seal annab ka käsu näiteks võidujooksu alguseks, kui ta kohapeal viibib tema püha üles, aga keiser oli alati kohal. Kõikidel mängudel ta muidugi ei saanud kohal olla, aga suurtel kindlasti, kui ta korralt vahel on ta sõjakäigul, sa ei tähenda ju, et mängu ei toimuks muidu elu jääb seisma. Ta on ikkagi ütleme, suurte mängude puhul on keiser kohal. Ja kui nüüd võrrelda kõike seda, mis areenil toimub sellega, mis seal toimus Rooma aegadel, siis muidugi need üritused on ju väga. Täna ei ole vist aega ja me ei jõuagi ju rooma nendel meele lahutustele, see viiks meid ju ajas peaga jälle 1000 aastat allapoole peatud kõikidel nendel julmadel gladiaatorite võitlustel, teatraliseeritud gladiaatorite võitlustel, võitlusel inimesel omavahel, mis kestavad veel gladiaatorite võitlused ja mida mõned ajaloolased näiteks nende kadumist peavad ka mingis mõttes ristiusu lõplikuks võiduks seal vist oli kuskil kuues, seitsmes sajand, see on kõik väga tinglik ja väga kokkuleppeline. Aga sellega, nagu see eelmine maailm, ristieelne maailm, mingis mõttes julm maailm kaob jäädavalt, et võib isegi selle piiri sinna tohib tõmmata. Aga Petsansis annet peamiselt võidujooks, millele siis hiljem järgnevad akrobaadid, areenil maad, näitlejad väga populaarsed. Mis veel mustkunstnikud, dresseeritud loomad. Nii et neid oli päris palju. Ja romanos kolmanda ajal ja tema järelkäijate ajal tulevad veel põtsanssiga Lääne-Euroopast turniirid, rüütlite turniirid, neid neid Bütsants varem ei ole korraldanud, Bütsants ei ole mitte nende autor, kuigi muidugi tunti nii võidulaskmist kui ka odaheitmist ja geisid on osalenud niisugustes üritustel või niisugustel üritustel, kuid otseselt turniiri taolisi võitlusi Bütsants ei tunne. Et need tulid läänest. Ja veel üks huvitav asi, millele tahaks ka tähelepanu pöörata. Bütsants, kui imelik see ka ei ole, põtsansson ühe antiigitraditsiooni hüljanud. Vähemalt kuskil ei ole erilisi märke, et Bütsants siis oleks olnud teatrit? Muidugi see ei tähenda, et ei oleks näiteks rand, näitlejaid, niime neid oli. Kuid niisugust teatrit kui institutsiooni pole olemas. Ja ka kirik on võib-olla kõige vihasem just nimelt nende miinide suhtes. Kuidagi kõige rohkem on niisugust kriitikat nende aadressil. Ja võib olla seos, on selles, vähemalt nii, see tuleb kirjandusest välja, et aga võib-olla see Camiinide omapoolne reaktsioon, et nende etendused olid tavaliselt üsna ropu sisuga Kuid jällegi nii tuntud asi, magus on ju keelatud vili ja sellepärast isegi mõned keisrid on pidanud miimidest lugu. Ja miimid on toimetanud ja elanud kapaleedes. Nii et ühest küljest keelatud, teisest küljest nagu on olemas, aga teatrit institutsioonina tõesti Bütsantsi, see ei ole jälle üks huvitav traditsioon. Huvitav seos. Mis veel rahvale meeldis, mida käisid ka rahvana, näitasid, see oli erilised, imelised loomad. No näiteks on teada, et linnas on demonstreeritud kaelkirjakut keisrile kingitud elevanti kõik siis tulevad kohale vaatama seda imelist looma. Ma ei mäleta, kas oli meistriks järgmistes keiselt, kes meil veel veel pole valitsema asunud, vist oli see Constantinus üheksanda arad ja k. Sellel sajandil on veel teada romanust kolmanda valitsemise ajal. Et 11-st sõna 11-sse, ET keisserlikud palees oli ka oma loomaaed. Niisugune spetsialiseerunud loomaaed, lõvid, võimu sümbol, kus sa näed siis Lõvi palees elab ka lõvi ja inimene Lõvi köit, võimas kuningas ja seal on tal siis ka niisugune väikene loomaaed, kus siis elab looduse või metsloomade kuningas, niisugused väga huvitavad paralleelid ühes hoones, kaks kuningat, need, vähemalt sellel sajandil olevat veel Se lõvide lõvide loomaaed ka palees olemas. Ja veel, mida põtsantslased harrastasid, mis on nii väga tänapäevane, see on väljasõidud loodusesse. Kuid need olid mõnikord ka väga ohtlikud, eriti tol ajal, kui toimusid bulgaarlased, häkk rünnakut müüride linnamüüride all, nii võib juhtuda, et läksid piknikule, korvid kaasas, aga võit võisid sattuda täielikult isekorvis taga just nimelt peaaegu peaaegu kurvalt tagasi. Tähendab ei tulnud kuskile, vaid sattusid siis bulgaarlased rünnaku all. Aga need olid, niisugused situatsioonid ei iseloomustanud mitte kogu seda aega. Ja valitud seltskonna jaoks. Meelisajaviide on jahipidamine, seda pütšanslased harrastasid tavaliselt jahti peeti hommikul enne päikesetõusu ja enne hommikusööki, nii et peale siis jahipidamist tuldi tagasi ja siis serveeriti hommikusööki. Kas Bütsantsi keisrid olid ka suveresidentsiks? Olid küll ja nendega oli sama häda ja mitte ainult Teisritel, vaid ka välja paistvatel. Konstantinoopoli linna elanikel olid oma suveresidentsist ja vot kui olidki bulgaarlased või ka mõned teised kallaletungid siis väga sageli rööviti just nimelt paljaks neid suveresidents ja mõned korrad on olnud, kui selleks rünnaku hetkeks on just nimelt valitud suvine aeg, kui kogu see seltskond ongi oma vesidentsides oma suvilatesse. Mida see tähendab, sinna ju ei tulda mitte tühjade kätega, vaid sinna võetakse kaasa oma kullast nõud, näiteks muud rikkused ja seega on see küllaltki hea objekt röövimiseks ja teisest küljest ka kaitsetu. Sest see ala on ju väga sageli ajalas varjanud ennast paksude Konstantinoopoli müüride taga. Kui sageli on meil ei olnud keegi nende müüride all. Aga nendel residentsidel sellist kaitset pole. Jahipidamine, aga sel ajal Romano seal on väga hinnas, muidugi need on pikemad jahiretked, siin ei saa piirduda päikesetõusust kuni hommikusöögini, need on Bulgaaria alad. Bulgaaria metsad olid tol ajal väga head jahimetsad, need seal käidi ja põtsantslased peavad lugu ka. Mina ei oska seda öelda, kuidas see nüüd täpselt oleks, kas on kullijaht kui seda lindu lastakse kas käe pealt lendu või siis ta ülevalt ründab saaki. No linnujaht muidu pistriku ja jah, kuidas kuidas kusagil nimetanud pole oluline, igatahes on selge, mis on, vot see on need Bütsantsi tava, mis on Bütsantsi tulnud idamaadelt ja mis hiljem Buzzanssist just nimelt bütsantsist levib ka Lääne-Euroopas. Nii et see on Bütsants. Ja veel on teada väga palju huvitavaid meelelahutusi või ajaveetmisviis Petsansis näitlejateks bütsantslased mängisid ka hea meelega mingisugust pallimängu, kus mängijad olid ratsa ja seda palli tuli siis kuidagi lüüa. Kuigi selle mängureeglid on teadmata, kuidas see täpselt toimus, kas seda palli tuli kuskile korvi lüüa või, või kuskile väravasse otse ei ole, tead, midagi analoogset toimub praegu toimub niisugune mäng on olemas, kuidas aga ta täpselt oli, oli Bütsants, siis on arusaamatu ja mängiti malet ja mängiti väga palju täringuid. Ja täringumängu ajal satuti nii hasarti, et unustati köik, mis ümberringi toimub. Ja võib-olla täna võibki lõpetada niisuguse näitega, siis tuli järsku meelde, sellest me omal ajal ei rääkinud, aga meil oli kunagi keiser, Nikifoorus, teine kes tapeti oma magamistoas, kui ta magas, küll mitte voodis, vaid kamina ees, tekitades seega suurt segadust tapjate seas. Ja tapjad said paleesse tänu kavalusele nad tõmmati korvis köiega lihtsalt üles. Neil oli seal keegi, kes, kes neid aitas. Ja tol samal hetkel olevat keisri vend Lea, mänginud täringut, mänginud raha peal ja sattunud nii hoogu, et ei pööranud mitte mingisugust tähelepanu sellele kirjale, mida talle mängu ajal ulatati. Ja nimelt keegi reetis vandenõu ja ulatas siis keisri vennale sama keiserliku venda väga jumaldas ja kes oli kõrgel positsioonil tänu sellele, et vend oli tal keiser hoiatava kirja, aga hasardis olevalt vennal kesi vennal oli olulisem tol hetkel toimuv seal täringute maailmas kui see, mis reaalses maailmas tornis ja täitis selle kirja avamat. Nii et vot nii palju saatus võib mõnikord mängida täringut ja otsustada mingisuguseid situatsioone, kas nii või naa. Oleks ta kirja avanud, oleks vandenõul olnud lõpp ja võib-olla Nikifoorus teine oleks valitsenud praeguse hetkeni. Bütsants. Aga keegi viskas veel täringuid, saatus nii asjad läksid teisiti. Teie saatusel olid suuremad täringud Leal või panused olid hoopis teised. Aga sellega me võiksime täna lõpetada. Ja siis me saaksime järgmine kord tulla selle keisri juurde, kes hakkab valitsema peale romanos kolmandat. Me võime ainult Öelda, et see keiser saab täpselt nagu romanoscolmas troonile. Tänu soojale. David Vseviov, Terje Soots tänavad teid kuulamast ja kohtume täpselt nädala pärast.