Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 23.-st novembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Riigikogu rahanduskomisjon lisas alkoholi-tubaka-kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku. Olete varem kavandatust veelgi suurema aktsiisitõusu, kõige rohkem mõjutab see erimärgistatud diislikütusetarbijaid. Põllumeeste keskliit koguneb kujunenud olukorda ja võimalikke aktsioone arutama neljapäeval. Välisinvestorite nõukogu tervitas Eesti EUR püüdlusi. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles, et Eesti on euro kasutuselevõtuks vajalike kriteeriumide täitmisel hästi edasi liikunud. Läti valitsus otsustas aka tõsta üksikisiku tulumaksumäära seniselt 23-lt protsendilt igal aastal 26 protsendini. Ettevõtete tulumaksumäär tõuseb, alustas oma ajaloo suurimaid õppusi manöövrit. Eesmärk on tuumaobjektide kaitse tugevdamine. Legendi põhjal on peamine vaenlane Iisraeli öösel roolisüsteemi rikke tõttu avamerele jäänud Tallinki reisilaev Silja Euroopa jõudis täna õhtul Turu sadamasse laeval viibinud rohkem kui 1600-le inimesele ohtu olnud, kinnitas laevafirma. Eesti koolijuhtide Ühendus ei ole rahul sellega, et muudatusi koolivõrgu korrastamisel ja õppekavas tehakse seaduse tasemel kiirustades ning läbimõtlemata. Riigikogu kultuurikomisjon saadab seaduseelnõu küll ülehomme suurde saali, kuid teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Otsa nimeline muusikakool ning nuku- ja noorsooteater sõlmisid koostöölepingu, et anda muusikakoolinoortele oma kogemuste rikastada nukuteatri valikuid. Esimese ühistööna esietendub juba sel nädalal lavastus otsa kooli ajaloost. Lavakunstikooli tudengid toovad aga hobuveskis täna vaata ette, et enda tehtud lavastused koondnimetusega pikk pink. Noorte sõnul on etendus küll nende nägu, aga läbivat ühisnimetajat ei ole. Näha saab viit lühilavastus. Tšehhovi Karupoeg Puhhi. Ilmast ilma on lähiajal pilves ja vihmane. Homme on sooja viis kuni seitse kraadi. Riigikogu rahanduskomisjon lisas täna alkoholi-tubaka-kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku, millega loodab parandada eelarvepositsiooni ligikaudu 500 miljoni krooni võrra. Lisaks valitsusliidu poliitikutele toetas seda ettepanekut ka roheliste fraktsiooni esindaja. Muudatusettepaneku järgi tõuseb alates esimesest jaanuarist elektriaktsiis kaks senti kilovatt-tunni kohta pliivaba bensiini aktsiisimäär koos käibemaksuga kuni 45 senti liitri kohta ning eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli hind koos käibemaksuga 82 senti liitri kohta. Sotsiaaldemokraadid teatasid, et on sellise aktsiisitõusuga vastu. Protesti on juba avaldanud ka põllumeeste keskliit. Liidu asepresident Jaan Sõrra arvab, et sellega karistati põllumehi 18. novembri meeleavalduse eest. Tavaliselt on ikkagi sellised probleemid, mis puudutavad põllumehi, ka põllumeeste organisatsioonidega läbi räägitud, aga see tuli meile küll nagu välk selgest taevast. Tegelikult Me oleme selle aktsiisi teemadel juba mitmeid aastaid rääkinud nii põllumajandusministeeriumi, rahandusministeeriumi kui ka riigikogu komisjonidega. Me oleme teinud ettepaneku hoopis kõik need värvimised ära kaotada ja hakata mehele siis seda aktsiisivahet kompenseerima. Nii nagu teeb üle poole Euroopa Liidu riigid. Nüüd koguneb teda veel 26. novembril, et arutada seda kujunenud olukorda ja siis edasisi meetmeid kavandada. Mis te arvate, et mis võimalik tulemus võiks olla, millest te kokku lepite? Noh, ma ütlen, et mõõt on ikkagi ikkagi täielikult täis, et nüüd umbes 100 miljonit läheb põllumeeste taskust veel ära, et noh, et ma ei tea, et kui see info põllumeestena jõuab, mis siis olema hakkab, võib-olla siin jälle tavainimene mõtleb seda, et tõstetakse ju ka bensiini ja teise aktsiise, kuid räägime jälle ühisest turust, siis oleme võõrutanud ka seda niinimetatud põllumeeste aktsiisi ka teiste riikidega ja see on juba tunduvalt kõrgem Eestis kui teistes Euroopa Liidu riikides. Te ütlesite, et 100 miljonit kogu riigi kohta oleks lisakulu põllumeestele, aga kui palju sa ühele keskmisele põllumehele lisakulu tooks, oskate öelda? Noh, näiteks minul endal on teraviljamaad 500 hektarit ja aastas läheb meil umbes 30 tonni diiselkütust. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et 100 miljonit kogu riigi kohta ei ole kindlasti õige number ja tegelik number on palju väiksem ehk siis mõju põllumeestele. Aga Rõivase sõnul kaaluti üldise aktsiisitõusu võimaluse kõrval ka teisi variante ning jutuks on olnud diislikütuse hinnavahe kompenseerimine põllumeestele. Otsetoetusena. Eks tal olid väga tõsised arutelud selle ümber, et mismoodi neid maksuerisusi vähendada ja see tõesti oli kõne all ka see võimalus, et osadele sektoritele see maksuerisus üldse ära jätta. Oli küsimus ka sellest, kas oleks võimalik põllumeestele see maksuerisus asendada näiteks piga samas ulatuses, kui see üldse otsustada, aga see ei leidnud tänaseks vähemalt veel riigikogu enamuse toetust. Ettepanek on väga suure tähtsusega eeskätt sellest seisukohast. Ta parandab riigi eelarve tasakaalu 0,2 protsendi võrra sisemajanduse kogutoodangust. Põllumehed on pahased ka selle üle, et seda aktsiisitõusu ei ole nendega läbi arutatud. Põllumeeste jaoks tõused kütuse hind 82 sendi võrra, jäädes siiski umbes viis krooni odavamaks kui tavaliselt. Hinnatõus kindlasti ei ole nii ulatuslik, et see nüüd põllumajandussektorit väga oluliselt lööks. Teadupärast meil on põllumajandustoetusi, maaelu toetusi riigieelarves kokku umbes 4,3 miljardit krooni, et, et see on väga väike osa sellest, on see maksusoodustus. Mis puudutab rasket aastat põllumajandusest, siis selles osas ma olen nõus ja selles osas on ka valitsusliit võimalustele vastavalt ka toetanud, et tegelikult põllumajandus on ju üks väga vähestest valdkondadest 2010. aasta eelarves kus kõik numbrid, ükskõik, mida vaadata, kõik numbrid kasvavad vähemalt 10 protsenti. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles Austria ajakirjale profile antud intervjuus, et Eesti võib järgmise aasta juunist saada heakskiidu eurole üleminekuks 2011. aastal ka. Et Eesti on hästi edasi liikunud ja kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võib Euroopa komisjon anda rohelise tule eurotsooni seitsmeteistkümnendale liikmena, ütles Almunia Temasena. Aga kas sellisel juhul Eesti euro kasutusele võtta 2011. aastal? Euro kasutuselevõtu eelduseks olevate nõuete täitmise hindamine toimub järgmise aasta märtsis. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Euroopa Komisjoni rahandusvolinik andnud sisulise hinnangu Eesti tegevusele kõike rahvusvaheliste organisatsioonide viimase aja toetusavaldused on teretulnud ning Euroopa Komisjoni oma on neist kõige tähtsam. Sealt tuleb lõpphinnang meie euro kõlblikkusele, ütles Ligi. Ka peaministri nõunik Järvan nimetas Almunia sõnu Eesti jaoks positiivseks. Viimastel kuudel on järjest enam levinud arusaam, et Eestil on reaalne võimalus eurovalmiduse saavutamiseks, märkis Järvana. Eestis tegutsevate välisinvestorite nõukogu saatis aga peaministrile kirja, milles väljendas poolehoidu valitsuse eelarvepoliitikale ja europüüdlustele. Nõukogu märkis, et kuigi ta ei pruugi nõustuda kõikide praeguse valitsuse poliitika detailidega soita väljendada Tartust valitsuse praeguste rasketele julgust nõudvate sammudele. Eesti eristub eelarve osas raskustes lähinaabritest, aga ka mõnedest rikkamatest Lääne-Euroopa rahvastest, märkis nõukogu. Sid, jätkame välissõnumitega ja Tõnu Karjatse. Läti valitsus otsustas. Tõsta üksikisiku tulumaksumäära seniselt 23-lt protsendilt järgmisel aastal 26-ni. Ettevõtete tulumaksumääraga jääb senisele 15 protsendi tasemele. Valitsuse pressiesindaja teatel peaks tulumaksumäära tõus tooma järgmisel aastal eelarvesse lisatulu rohkem kui 95 miljonit Läti, vahendab ERR-i uudisteportaal. Maksumuudatused esitatakse parlamendile kinnitamiseks. Veel otsustas Läti valitsus täna kehtestada 15 protsendilise tulumaksuga üksikisikute spekulatiivse iseloomuga kinnisvara tehingutele ehk mitteeluaseme soetamisele ja kümneprotsendilise tulumaksu dividendidele. Alustas oma ajaloo suurimaid sõjalisi õppuseid. Manöövrit eesmärk on Iraani tuumaobjektide kaitselegendi kohaselt on peamine vaenlane Iisrael. Iraani armeejuhatuse teatel pole tegemist erakorraliste õppustega. Nende toimunu oli kavandatud juba aasta eest. Õppused toimuvad või nende haare ulatub 600000-ni kilomeetrini. Õppustel osalevate sõdurite ja väekoondiste hulka pole Iraan avalikustanud õppuste lõppu kavandatud Iraani rakettide vastu rünnake. Selle käigus võidakse katsetad rakette, mille löögiulatus on kuni 2000 kilomeetrit. Vähemalt kaheksa inimest sai surma ja kaks vigastada viljanovski lähedal olevas mereväerelvalaos toimunud plahvatuses. 10 päeva tagasi toimus samas mitu plahvatust. Vene kaitseministeeriumi teatel juhtus õnnetus laskemoona laadimisel. Samasuguseid õnnetusi on vene armees juhtunud sageli. Lääne vaatlejate hinnangul on põhjuseks turvaeeskirjade eiramine. Armeenia teatas, et võib tunnistada Mägi-Karabahhi iseseisva riigina, kui Aserbaidžaan viib täide oma ähvarduse lahendada regiooni kuuluvuse küsimus. Tavaliselt eile toimus ka armeenia-aserbaidžaani liidri kohtumine Mägi-Karabahhi teemal. Sele tulemust kohta teateid pole. Aserbaidžaani riigipea sama liia hoiatas eelnevalt, et võtab Mägi-Karabahhi tagasi sõjaväerünnakuga, kui kõnelused norivad. Armeenia riigipea sertzarkisseani esindaja teatas ja et Mägi-Karabahhi tunnistamisest iseseisva riigina on Armeenia seni hoidunud, et see rahuläbirääkimisi takistaks. Etniliste armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi konflikt puhkes 1991. aastal Nõukogude Liidu kokkuvarisemise. Eile Ahvenamaa saarestikus roolisüsteemi rikke tõttu avamerele jäänud Tallinki reisiparvlaev Silja Euroopa jõudis täna õhtul Soome puksiirlaeva saatelt turgu sadamasse. Laeva pardal oli ligi 1660 inimest. Laevafirma teatel inimeste elu ja tervise ohtu ei sattunud. Euroopa kõik väljumised on aga kuni esimese detsembrini tühistatud ning nendele reisidele ostetud piletid vahetatakse ümber või ostetakse tagasi. Kõnealustele reisidele pileti ostnud reisijatega võtab ettevõte otseühendus, teatas Tallink. Eesti koolijuhtide Ühendus saatis riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergi kirja, milles märgivad, et koolijuhid ei ole rahul olukorraga, kus vajalikke muudatusi koolivõrgu korrastamisel ja õppekavas tehakse kiirustades ja läbi mõtlemata kirjeid, et ta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse saatmist riigikokku ülehomme teisele lugemisele. Mall Mälberg rääkis asjaosalistega. Koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Toomas Kruusimägi peab põhiliseks puuduseks seda, et asjad on läbi arutamata. Seetõttu on seal sees selliseid apsakusi, mida kindlasti saaks sisse laste vedelast, midagi tundub väga detailini ära reglementeeritud ja samas mõned olulised asjad jätavad väga palju lahtisi otsi või antakse delegatsiooninorm hoopis kuskile mujale, mis eeldab, et noh, sellega ei ole kas jõutud tegeleda või soovita tegeleda. Mis kõige kurvem on see, et ei suudeta, on ta endiselt ülevaadet selle kohta, mida kõik see muudatus rahana tähendab. Koolijuhid tahavad asja uuesti läbi arutada, rakenduskava juurde panna ning kui kõne all on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, siis pöörata enam tähelepanu õppekavale ja õpetajate koolitusele. Nendel teemadel, leiavad õpetajad, pole sisulist arutelu väga palju olnud. Peeter Kreitzberg on nõus, et arutelu peaks jätkuma. Teisele lugemisele aga läheb eelnõu ülehomme küll. Me menetlesime teda peaaegu aasta otsa ja hääletasime läbi üle 200 muudatusettepaneku ja selleks, et tekiks ka selline laiem arutelu, oleks vaja ikkagi korraks minna suurde saali. Aga me oleme otsustanud katkestada teise lugemise, mis tähendab seda, et pärast uute muudatusettepanekute esitamist teine lugemine jätkub, nii et me ei ole veel valmis seda seadust vastu võtma, kindlasti mitte. Eelnõu läks juba esimesele lugemisele suuresti muudetud tekstiga, nüüd teiseks lugemiseks on 80-st paragrahvist muudetud 65. See näitab Kreitzbergi sõnul seda, et eelnõu ettevalmistav etapp oleks pidanud veidi pikem ja põhjalikum olema. Kes sellele viitab ka koolijuhtide ühenduse kiri ja nende seisukohad, millega tuleb üldiselt nõustuda ja siin on kaks asja, mida ma väga tähtsaks pean, enne kui me hakkame põhikooli, laseme lahutama, et meil oleks selgus, millised on need uued õppekavad, mille järgi hakkab põhikool ja gümnaasium õpetama, sest üks põhjendus, miks need vaja lahutada, on see, et need on kaks täiesti erinevat kooli täiesti erinevate ülesannetega eesmärkidega. Õpetajad peaksid olema ka täiesti erineva ettevalmistusega aga vaat seda sisulist asja meil praegu nagu silma ees ei ole ja seetõttu on ka väga raske lõplikku otsust langetada. Ja teine asi muidugi on see, et siin on jäetud erakoolidele võimalus jääda ka kokku põhikooli ja gümnaasiumi. Samas me teame, et Keila on praegu oma munitsipaalkoolid sisuliselt kinni pannud ja loonud sihtasutuse ehk erakooli. Ja nüüd kui teised omavalitsused sama teed pidi otsustavad minna, siis kindlasti ei realiseeruse põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on seaduseelnõu arutatud haridusfoorumitele, samuti on kõik riigikogu fraktsioonid tunnistanud, et mõistavad gümnaasiumi ja põhikooli lahutamise ettepanekut. Minister tunnistas, et arutelud tuleb veel jätkata. Nii suur ja terviklik saladus, et seal on kindlasti palju selliseid punkte, mis jäävadki arutluse all, aga siis, kui mingil hetkel joon alla tõmmatakse, nii et ma olen Peeter Kreitzbergi nõus, et asja tuleb veel arutada ja õige on nüüd kolmapäeval lugemine, teine lugemine saalis katkestada. Selleks, et vaadata, kas vahepealsete muudatusettepanekute hääletamisega ei läinud asi nihkesse või, või süsteemituks. Riigikogu menetluse käigus tulebki aeg-ajalt teha vahekokkuvõtteid, siis selline vahekokkuvõte on kolmapäeval, ma loodan nüüd edasi, lähevad asjad kiiremini. Kui praegu on põhimõtteliselt arutatud asju ligi aasta aega kultuurikomisjonis, siis põhimõtted on läbi räägitud, nüüd peaks juba seaduse viimistlemise peale minema. Seda ootavad nii koolid kui õpetajad. Kui omavalitsused ja põhikooli gümnaasiumi lahutamine on ainult üks osa sealt. Muusikaakadeemia lavakunstikooli 24. lennu noored näitlejad proovisid kätt lavastajana ja täna jõuab linnateatri hobuveskis vaatajate ette viis lühilavastust ühise pealkirja kapik. Pink tudengitega ajas juttu Kai Vare. Pikk pink on sündinud noorte enda vabast tahtest väljendada oma kujutlusi lavastustena ilma igasuguse autoriteetide sekkumiseta. Mait juurits, Kertu Moppel ja Hendrik Toompere ütlesid, et ühisteemat on raske välja tuua. Viis erinevat asja, räägime erinevatest asjadest, aga eile oli läbi mänksist. Kuidagi tundub, et ta lõpuks ikkagi moodustab mingisuguse ringi küll. Mis ühendab meid kõiki kursis jäänud, andis meile vabadust, näed, et tehke, mida te tahate. Aga, aga jah, minu arust isegi nagu kõlab kokku, arvestades, et nad on ikka täitsa seinast seina tegelikult seal on Tšehhovitia ja oma kirjutatud asju, mida teie avastasite Puhhi, see ei ole miljoni puhul, vaid see on ainult selle ainetel kirjutatud, aga mis selles minu jaoks väga ilusat oli, oli see, et see on niivõrd lihtne esmapilgul, aga väga täpne, tabab kole hästi mingisuguste naelapeade pihta. Mina võtsin ühe arvavaltteni novelli või õigemini selle novelli põhimotiivi ja siis panin sinna juurde Jaan Pehki ehk siis orelipoisi laulud. Ja kirjutasin selle täiesti kokku täiesti ümber. Et Valtonist ei ole seal eriti nagu jälgegi. Mina lavastasin jaapani noodiaatri ühte näidendit ja tõlkisin siis seda enda keeldav jaapani noodete statistikat, noh ei saa nagu teha ilma selle vastava väljaõppeta. Kuna Lääne näitlejad ei ole sihukest asja, siis ta oli vaheliselt tõlkida ümber. Lavastamine noortele näitlejatele meeldis, aga töö on keeruline. Üks asi on näitleja juhendamine, pärast tuleb need asjad kokku lükata mingisuguseks tervikuks. Ma arvan, et oma kursuse inimestega lavastada on 10 korda lihtsam kui mingite päris näitlejatega, sest et mina tunnen neid, nemad tunnevad mind ja siis me juba saame aru, enam-vähem, mida me mõtleme. Selles mõttes oli see küll nagu väga kihvt kogemus, et sa saad ikka aru kui mitu korda kergem olla näitleja. See mastaap, et see, et kuidas, kuidas, järsku, viimasel kahel nädalal sa ei mõtle enam mitte millegi muu peale, kui ainult see lavastus. Öösel ka minul oli, mina kaks nädalat ei maganud, nägin, ma ärkasin üles selle peale, et mul alateadvus viskas mingisuguse stseeni lahenduse. Põhimõtteliselt ma võin öelda, et ei ole olnud ennem nii pikaajalist intensiivset mõtlemist ühes suunas nii põhjalikult, ühte asja ma pole, ma arvan, et vist ennem proovinud läbi mõelda, tahaksin öelda veel sellist asja, et kui inimene tahab minna, vaatame linnateatri etenduse, siis pikk pink tegelikult ei haaku minu arust kuidagi eriti sellega, kuidas linna nendest teatrit tehakse, see on ikkagi noorte asi, nagu inimene loodab näha korralikuks loogilist, ilusat tükki äärsel absoluutselt, siis ta näeb seda seal ka, aga ta näeb ka muid asju. Nii et selles mõttes, et kui tuleb ikka pinki, vaatame, siis peaks vist kõigeks valmis olema. Eesti nuku- ja noorsooteater ning Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool sõlmisid aga täna koostöölepingu veel kord. Kai Vare. Nuku- ja noorsooteatri ning muusikakooli koostööleppe eesmärk on tuua ühiste jõududega publiku ette muusikalisi lavaprojekte. Nukuteatri direktor Meelis Pai sõnul on koostööd tehtud tegelikult varemgi. Koostööotsa kooliga on tegelikult juba aastaid kestnud ja abi on tulnud need noored õppijad, muusikud meil, Tallinn Treff festivalil, tõeliselt hea meel, et me täna oleme nii kaugele jõudnud, et vot sellise koostöölepingu me siin alla kirjutama ja mille tulemusena ma loodan, et nuputad tuleb tõsiselt palju muusikalisi nukulavastusi, muusikalisi noortelavastusi. Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor Aarne Saluveer peab koostööd teatriga väga oluliseks. Kas ma võin tuua siin kümneid muusikaetendusi lavastusi või mingeid muid asju, kus meie varasemad õpilased nendesse projektidesse pääsevad, mis järgmisena juhtub, on see, et nad langevad sellesse lavastusprotsessi või millesse iganes nad musta auku siis tihtipeale juhtub, nii et kool jääb pooleli ja mida mina tahaks, oleks see, et nad peaksid viiekümnesena minema tagasi sinna muusikaakadeemiasse hakkama oma nii-öelda seda akadeemilist karjääri jätkama väidet, et see toimuks käsikäes, kui me läheme siit edasi nüüd, et teie järgmiste projektidega, siis siis loodetavasti me suudame teha sellised graafikud, meil osa nendest tegevustest on õppede osa. Esimest koostöös valminud lavastust saab näha juba sel neljapäeval, sest otsa kooli 90. sünnipäeva puhul on kooli ajalugu lavale pandud. Otsast alates, kirjutas Villu Kangur ja lavastas Reeda Toots. Tükk räägib otsa kooli ajaloost alates aastast 19 kuni siis 2009, kus Lüdigi tockman kahekesi sõidavad Peterburi haridust saama, tõsi küll, juba pisut varemgi, aga nad saavad seal kokku ja ja teevad nii, et mis oleks, kui teeks ka Eestisse täisväärtusliku muusikakooli, mis aastal 1919 100 tegelikult ütleme, kultuuri soetamiseks rajamiseks ma arvan kordades kümnetes kordades raskem aeg, raskem olukord, kui tänane päev. Harjutama. Ja meil on jäänud rääkida veel ilmast. Öösel on Eestis taevas pilves ja ilm enamasti vihmane. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni seitse kraadi. Homme päeval on valdavalt pilves ja mitmel pool sajab hoovihma, puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja homme on sooja viis kuni seitse kraadi. Niisugune oli Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17739 kuulmiseni.