Kell sai kaheksa, uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtte esmaspäevast, 23.-st novembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. 13 aastane Harjumaalt pärit poiss, kellel oli tuvastatud niinimetatud seagripiviirus, suri haiglas. Juhtunuga seotud asjaolud on täpsustamisel. Põllumeeste keskliit rahul erimärgistatud diislikütuse aktsiisimaksu kavandatava tõusuga kujunenud olukorda ja võimalikke aktsioone kogunevad põllumeeste esindajad arutama neljapäeval. Valitsusliit loodab aga täiendavate aktsiisitõusudega parandada eelarvepositsiooni ligi 500 miljoni krooni võrra. Läti valitsusse Bottas rahvusvaheliste laenuandjatega tuleva aasta eelarve suhtes tehnilise kokkulepe erakorralisel istungil otsustas Läti valitsus tõsta üksikisiku tulumaksu kolme protsendipunkti võrra. Iraagi parlament kiitis heaks valimisseaduse muudetud versiooni nii, minnes mööda asepresidendi vetostada. Unesco maailmapärandi komitee liikmeks saamine on Eestile üsna keeruline väljakutse sest meie ressurss on suurte riikidega võrreldes väga väike, leiab kunstiakadeemia professor Mart Kalm. Öösel roolisüsteemi rikke tõttu avamerele jäänud Tallinki reisilaev Silja Euroopa jõudis täna õhtul Turu sadamasse. Lavakunstikooli tudengid tõid hobuveskis vaatajate, et enda tehtud lavastused koondnimetusega pikk pink deilmast ilman lähima ööpäeva jooksul pilves ja vihmane. Homme on sooja viis kuni seitse kraadi. Täna suri haiglas 13 aastane poiss, kellel tuvastati haa üks n üks ehk niinimetatud seagripiviirus. Harjumaalt pärit poisile tõusis eelmisel reedel kõrge olavik. Laupäeval tehti kiirabi poolt palavikku alandavat ravi. Järgmise päeva hommikul toimetas kiirabi lapse raskes seisundis haiglasse. Laps suri haiglas läinud tööle. Juhtunuga seotud asjaolud on täpsustamisel, nii ütles sotsiaalministeeriumi esindaja. Tema sõnul annab ministeerium lähemat infot tõenäoliselt juba homme. Sotsiaalministeerium avaldas ka kaastunnet poisi perele ja lähedastele. Riigikogu rahanduskomisjon lisas alkoholi-tubaka-kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku, millega loodab parandada eelarvepositsiooni ligikaudu 500 miljoni krooni võrra. Lisaks valitsusliidu poliitikutele toetas ettepanekut ka roheliste fraktsiooni esindaja. Muudatusettepaneku järgi tõuseb alates esimesest jaanuarist elektriaktsiis kaks senti kilovatt-tunni kohta vaba bensiini aktsiisimäär koos käibemaksuga kuni 45 senti liitri kohta ning eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli hind koos käibemaksuga 82 senti liitri kohta. Sotsiaalsemaks kuradid teatasid, et on sellise aktsiisitõusu vastu. Protesti on juba avaldanud ka põllumeeste keskliit, liidu asepresident Jaan Sõrra. Tavaliselt on ikkagi sellised probleemid, mis puudutavad põllumehi, ka põllumeeste organisatsioonidega läbi räägitud, aga see tuli meile küll nagu välk selgest taevast. Tegelikult oleme selle aktsiisi teemadel juba mitmeid aastaid rääkinud rahandusministeeriumi, rahandusministeeriumi kui ka riigikogu komisjonidega. Me oleme teinud ettepaneku hoopis kõik need värvimised ära kaotada ja hakata mehele siis seda aktsiisivahet kompenseerima. Nii nagu teeb üle poole Euroopa Liidu riigid. Mõõt on ikkagi täielikult täis, et nüüd umbes 100 miljonit läheb põllumeeste taskusse ka, et noh, et ma ei tea, et kui see info põllumeestena jõuab, mis siis olema hakkab. Te ütlesite, et 100 miljonit kogu riigi kohta oleks lisakulu põllumeestele, aga kui palju sa ühele keskmisele põllumehele lisakulu tooks, oskate öelda? Noh, näiteks minul endal on teraviljamaad 500 hektarit ja aastas läheb meil umbes 30 tonni diiselkütust. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on nimetatud värvitud diislikütuse aktsiisitõusu väidetav 100 miljoni krooni suurune üldmõju Eesti põllumeestele tugevasti liialdatud, kuid üldise aktsiisitõusu võimaluse kõrval rahanduskomisjon ka teisi variante ning diislikütuse hinnavahe kompenseerimine põllumeestele otsetoetusena on jutuks olnud. Eks tal olid väga tõsised arutelud selle ümber, et mismoodi neid maksuerisusi vähendada ja tõesti oli kõne all ka see võimalus, et osadele sektoritele see maksuerisus üldse ära jätta. Oli küsimus ka sellest, kas oleks võimalik põllumeestele see maksuerisus asendada näiteks papiga samas ulatuses, kui see üldse vaata ta, ka see on leidnud tänaseks vähemalt veel riigikogu enamuse toetust. Põllumehed on pahased ka selle üle, et seda aktsiisitõusu ei ole nendega läbi arutatud. Põllumeeste jaoks tõuseb kütuse hind 88 sendi võrra, jäädes siiski umbes viis krooni odavamaks kui tavaliselt. Hinnatõus noh, kindlasti ei ole nii ulatuslik, et see nüüd põllumajandussektorit väga oluliselt lööks. Teadupärast meil on põllumajandustoetuste ja maaelu toetusi riigieelarvest kokku umbes 4,3 miljardit krooni, et, et see on väga väike osa sellest, et on see maksusoodustus, mis puudutab rasket aastat põllumajandusest, siis selles osas ma olen nõus ja selles osas vonka valitsusliit võimalustele vastavalt ka toetanud, et tegelikult põllumajandus on ju üks väga vähestest valdkondadest 2010. aasta eelarves, kus kõik numbrid ükskõik, mida vaadata, kõik numbrid kasvavad vähemalt 10 protsenti. Eile Ahvenamaa saarestikus roolisüsteemi rikke tõttu avamerele jäänud Tallinki reisiparvlaev Silja Euroopa jõudis täna õhtul Soome puksiirlaeva saatel Turu sadamasse. Laeva pardal oli ligi 1660 inimest. Laevafirma teatel inimeste elu ja tervise ohtu ei sattunud. Euroopa kõik väljumised on aga kuni esimese detsembrini tühistatud ning nendele reisidele ostetud pileteid vahetatakse ümber või ostetakse tagasi. Kõnealustele reisidele pileti ostnud reisijatega võtab ettevõte otse ühendust, teatas Tallink. Edasi välisuudiseid Tõnu Karjatse. Läti valitsus saavutas rahvusvaheliste laenuandjatega tuleva aasta riigieelarve suhtes tehnilise kokkulepe, nii ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis. Dombrovskise sõnul on eelarve kokkuhoid 500 miljonit latti. Mõjutab paratamatult majandust ning ühiskonda, kuid Lätil polnud muud valikut. Peaminister avaldas lootust, et eelarve võetakse esimeseks detsembriks vastu, vahendab BNS. Läti valitsus otsustas erakorralisel istungil tõsta üksikisiku tulumaksu 23-lt protsendilt 26-le. Samuti soovitab valitsus 15 protsendilist kapitalitulumaksu ja kümneprotsendilist maksu dividendihoiuse intressitulule. Iraagi parlament kiitis heaks valimisseaduse muudetud versiooni, minnes mööda sunnistase presidendita rekka Laathemi vetost, vahendab BNS. Läheb seadus tagasi presidendi nõukokku, kus Ashemi võib seaduse uuesti vetostada. See Vettastamine võib aga jaanuarisse kavandatud valimised edasi lükata ja seada ohtu USA plaani väed järgmisel aastal Iraagist ära viia. Menetlusseaduse uued klauslid võrdsustavad Iraagis väljaspool Iraaki elavate kodanike staatuse valijatena. Seadus ei suurenda vähemustele pagulastele eraldatud parlamendikohti, nagu nõudis asepresident. Armeenia teatas, et võib tunnistada Mägi-Karabahhi iseseisva riigina või Aserbaidžaan täide oma ähvarduse lahendada regiooni kuuluvuse küsimus sõjaliselt. Eile toimus ka armeenia-aserbaidžaani liidri kohtumine vabahhi teemal. Kohtumise tulemuste kohta teateid pole. Aserbaidžaani riigipea Alijev hoiatas eelnevalt, et võtab Mägi-Karabahhi tagasi sõjaväes rünnakuga, kui kõnelused nurjuvad. Armeenia riigipea esindaja teatas täna, et Mägi-Karabahhis tunnistamisest iseseisva riigina on Armeenia seni hoidunud, et see rahuläbirääkimisi ei takistaks. Üleilmse soojenemise väidetav põhjustaja, tööstuslike kasvuhoonegaaside kontsentratsioon on praegu ajaloo kõrgeim ja tõuseb veelgi. Nii teatas ÜRO meteoroloogiaorganisatsioon. Organisatsiooni juhi Michel Zorro sõnul rõhutab veelgi vajadust kiirete meetmete järelekasvuhoonegaaside väljalaske piiramisel. Šarro väitel osutab kasvuhoonegaaside väär sellele, et täide võivad minna ka kõige pessimistlikumad hinnangud planeedi temperatuuri tõusu kohta. Kultuuriministeeriumis oli täna kõne all Eesti eelseisev tegevus Unesco maailmapärandi komitees. Eesti valiti selle komitee liikmeks kuu aega tagasi neljaks aastaks. Eesti osaleb komitee töös ekspertide grupiga, mis on alles moodustamisel. Mall Mälberg rääkis kunstiakadeemia professori Mart Kalmu ka, kes hakkab gruppi juhtima. Septembri seisuga on maailmapärandi nimekirjas 890 objekti 141 streigist ning komitee põhiülesanne on aidata neid säilitada. Komiteesse kuulumine on Mart Kalmu sõnul Eesti jaoks väljakutse, sest ehkki väike on Eesti nüüd otsustajate seas. Muidu ka Eestist vaadates on olnud tunne, et, et maailmapärandi komitee on mingisugune suur abstraktne must jõud, mis tõukab meedia, ei lase Tallinna laveneda ja jumal teab ja eks ole, aga tegelikult kõik niisugused jõud töötavad kõikide maade üheskoos ja vastastikuses koostöös ja nüüd on see hetk, kus siis Eesti täpselt samamoodi mõjutab omalt poolt maailma asju. Kas Eestil on selles komitees ka mingid kindlad val? Kannad ehivad komitees, ei ole see lihtsalt võimalik, et see ongi kindlasti need Eesti riigile väga suur probleem ja oskuskomitees tuleb kõik uued nominatsioonid järelvalvenimekirja kuuluvate objektide üle. Kõik tuleb karta ja selles mõttes meie ressurss on ju palju väiksem võrreldes komiteesse valitud Prantsusmaa või Venemaaga. Komitee on Mart Kalmu sõnul suhteliselt formaalne järelevalveorgan uusi objekte, nemad ei otsi. Uus elektri jäävad riigid ja need, kes tahavad sinna kuuluda, ise üles, teevad Rud propagandat ja Haydivad ennast. On olemas rahvusvaheline ekspertorganisatsioon ikomast, kus on palgalised inimesed, kes kõiki neid asju läbi vaatavad, aga komitee kontrollib, kuidas asjad on toim. Küpsikumaksi töö minu meelest huvitava sisulisem. Eestist on maailmapärandi nimekirjas Tallinna vanalinn ja Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. Sellega seoses osutas Mart Kalm ka vaidlustele, mis käivad paljude maailmapärandi ja kultuuriturismiobjektide ümber. Ühtepidi on 1000 nimekiri olnud kogu maailmas inimestele kvaliteetse kultuuriturismi mida tasub vaatama minna, aga siis muidugi kohe ka ei ole väga huvitav, vaadata ta niisama, teistpidi on olemas ka see kriitiline seisukoht, mis ütleb, et ega siis maailmapärandi nimekiri ei ole mingisugune turismijuhe. Samal ajal peavad olema seal sees ka mingid muud asjad, mis näitavad inimkonna intellektuaalset arengut ja selles mõttes, et kui nüüd see suvemeridiaan, need punktid, mille alusel omal ajal üldse määratleti, need on nagu selles mõttes toredad asjad, aga küsiksime juhutatega, kas õuna, mille otsast Õunjuutonile pähe kukkus, kas see on kaitse all juba? Muusikaakadeemia lavakunstikooli 24. lennu noored näitlejad proovisid kätt lavastajana ja täna jõudis linnateatri hobuveskis vaatajate ette viis lühilavastust ühise pealkirjaga pikk pink. Tudengitega ajas juttu Kai Vare. Pikk pink on sündinud noorte enda vabast tahtest väljendada oma kujutlusi lavastustena ilma igasuguse autoriteetide sekkumiseta. Mait Jooritz, Kertu Moppel ja Hendrik Toompere ütlesid, et ühisteemat on raske välja tuua. Viis erinevat asja, räägime erinevatest asjadest, aga eile oli läbi mänksist. Kuidagi tundub, et ta lõpuks ikkagi moodustab mingisuguse ringi küll, mis ühendab meid kõiki? Jah, minu arust sa isegi nagu kõlab kokku, arvestades, et nad on ikka täitsa seinast seina tegelikult säärane Tšehhovi ja oma kirjutatud asju ja teie laustasite Puhhi, see ei ole Milni puh, vaid see on ainult selle ainetel kirjutatud, aga mis selles minu jaoks väga ilusat oli, oli see, et see on niivõrd lihtne esmapilgul, aga väga täpne, tabab kole hästi mingisuguste naelapeade pihta. Mina võtsin ühe arvavaltteni novelli või õigemini selle novelli põhimotiivi ja siis panin sinna juurde nelki ehk siis orelipoisi laulud. Ja kirjutasin selle täiesti kokku täiesti ümber. Et Valttanist ei ole seal eriti nagu jälgegi. Mina lavastasin jaapani noodiaatri ühte näidendit ja tõlkisin siis seda enda keeldav jaapani noodete statistikat, noh ei saa nagu teha ilma selle vastava väljaõppeta ja kuna Lääne näitlejad ei ole sihukest asja, siis ta oli vaheliselt tõlkida ümber. Lavastamine noortele näitlejatele meeldis, aga töö on keeruline. Selles mõttes oli see küll nagu väga kihvt kogemus, et sa saad ikka aru kui mitu korda kergemale näitlejale Põhimõtteliselt ma võin öelda, et ei ole olnud ennem nii pikaajalist intensiivset mõtlemist ühes suunas nii põhjalikult, ühte asja ma pole, ma arvan, et vist ennem proovinud läbi mõelda, tahaksin öelda veel sellist asja, et kui inimene tahab minna, vaatame linnateatri etenduse, siis pikk pink tegelikult ei haaku minu arust kuidagi eriti sellega, kuidas linna nendest teatrit tehakse, see on ikkagi noorteasine. Inimene loodab näha korralikku psühholoog loogilist, ilusat tükki. Äärsel absoluutselt siis ta näeb seda seal ka, aga ta näeb ka muid asju. Nii et selles mõttes, et kui tuleb ikka pinki, vaatame, siis peaks vist kõigeks valmis olema. Öösel on taevas Eesti kohal pilves ja ilm enamasti vihmane, puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni seitse kraadi. Homme päeval on valdavalt pilves ja mitmel pool sajab hoovihma, puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, päeval on sooja viis kuni seitse kraadi.