Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja üks õõvastavat uudistada hakkab vihmaselt läbi saama kurikamehe, Vereda ja Tallinna kesklinnas, linnulennult 100 meetri kaugusel valitsuse ja riigikantselei hoonest. Koolitulistamis ähvardus, järjekordse pedofiilia juhtumi avalikuks tulek, kribeedeemia, esimene gripi ohver. Hea, et siin laua ümber on veel kõik terved. Tänased rahva teenrid on Sulev Vedler ja Peeter Kaldre ning Lauri Hussar, Sulev Vedler siis Eesti Ekspressis, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Saatekülalised. Head kolleegid, kui kindlalt tunneb ta ennast praegu seoses seagripiga, kas näete ohtu, et, et see gripp võiks ka teid tabada? Tere, mina olen sulane, kindlasti ma näen seda ohtu, et mul on kogupere olnud viimase paari nädala jooksul ütleme siis köhas mahus ja haige. Noorem poeg oli täitsa tõsiselt kohe palavikus ja kuna see toimus seagripilaine ajal, siis ka mõtlesin minaat. Mine sa tea, mis poisil viga on? Täitsa selgelt ma tunnetan, et oht on olemas. Ja kui ma vaatan riiklikku statistikat, siis kõige rohkem on haigestunud selliseid 15 üheksateistaastased, lapsed, aga ka null kuni 14 on see, see vahemikus on tavapärasest rohkem haigestusid need lapse vanaemana, ma tunnen päris tühist ohtu. No mina tulen konkreetset seagrippi, võib-olla ohtu, aga ma vaadates lõppevale nädalale, siis ma tunnetan ka muid ohte. Et loomulikult võib seagrippi haigestuda väga kergesti, et epideemia on levimas, aga samal ajal võid haigestuda ka ükskõik millisesse gripitüvesse. Samal ajal võid sa õhtul linnas jalutades ootamatult saada kurikaga pähe ja võid sa hingekarja minna, samal ajal võib kuskil sinu läheduses toimuda mingisugune tulistamine ja sa võid juhusliku kuuli saada, nii et nii et ma nagu ei tõstaks esile seda seagrippi võib-olla rohkem kui kui muid muid suhte, mis, mis inimesi võivad tabada, noh, rääkimata sellest, et alles eile ma kuulsin ühe kolleegi suust kollegi tuttav, 31 aastane inimene läks ootamatult vähiga hingekarjane, et need need ohud, mis meid siin varitsevad neid on väga mitmekesised. Samas, kui ma vaatasin statistikat, siis näiteks need 40 647. nädal, et need, kes on haigestunud siis, kui me vaatame, et kui palju nendest hingamisteede haigustesse haigestunud inimestest põdesid nii-öelda seagripi siis 46. nädalal oli neid umbes 30 protsenti, 47. nädalal oli neid juba peaaegu 47 protsenti. See haigestunute arv on kasvanud. Mis näitab, et see uus gripp on jõulisem kui, kui teised hingamisteedega ja paljud juhtumid tegelikult. Need jäävad ju välja üldse statistikas, sellepärast et paljud inimesed põevad selle seagripi niimoodi läbi, et nad ei teagi, et nad seda on põdenud. Jaa, seda küll, enamus nendest põevad haiguse läbi niimoodi, et nad ei saa mingeid ravimeid ja nad nad ei lähe arsti juurde, see on ülemaailmne statistikaga. Aga samas maailmas on kasvanud praegu seagrippi haigestumine. Eriti jõudsalt on näiteks surmad, kas nendest Euroopas, kus surmade arv viimase nädala jooksul tõusis lausa 80, viie protsendi võrra 350-lt 650-l, et seal? Päris vastik ja valus, et teeb ettevaatlikuks? Ma ikka täitsa tõsiselt mõtlen, kas ma tahan minna kõikidele rahvakogunemistele sellistesse kohtadesse, kus trükitakse ja kui näiteks seal kaubamaja ukse peal mulle tuleb keegi inimene vastu köhib näkku, siis? Kuidagi väga-väga ebamugav on olla samas tervisekaitseinspektsiooni päevadega. Tiiu Aro ütleb tänases SL õhtulehes, et gripipaanika on ilmselt ülepaisutatud ja tõenäoliselt me veel siin lähimate päevade jooksul ei näe seda, et et kuulutatakse välja gripiepideemia, mis sisuliselt tähendaks siis ka soovitust jätta ära massiüritused ja veel päris mitmeid mitmeid teisi soovitusi kaasneks ka siis sellise epideemialaine väljakuulutamisega. Nojah, aga mõned koolid ikkagi elavad täiesti tühjalt klassides mõnes klassis, seal ei ole ju viiendik inimestest näiteks kohal või mõnesaja üldse tunnid ära, et alati ei ole tegemist seagripiga ka muidu on inimesed haiged olla. Et ega see ei ole praegu kõige kergem kergem hooaeg. Sellel nädalal palusin ka sellist üldist statistikat, et kui palju meil inimesi on üldse klipis olnud viimastel aastatel. Enne praegust õnnetut koolipoissi selt Raasiku koolist. Viimased kaks surma grippe olid aastal 2007 kaks naist. Ja selline suurem gripisuremuse laine oli aastatel 96 95, siis olid vastavalt 16 11 inimest. Aga kui palju tegelikult grippi surema ei tea, sellepärast et sageli kaasnevad selle haigusega igasse muud tüsistused näiteks kopsupõletik. Nii et tegelikult arvatakse, et arvestuslikult sureb aastas, gripp on kuskil kuni 120 inimest. Kurvad arvud. No seoses selle gripilainega on esitatud päris palju küsimusi ka selle kohta, et mida siis meie riik on teinud eeskätt kaitseministeerium on teinud selleks, et pisutki seda olukorda kontrolli alla saada ja nii mitmeski lehest on lugeda väga tõsiselt teravat kriitikat sotsiaalministeeriumi aadressil, on leitud, et vaktsiini hankimisega on jäädud hiljaks ja ja samas on leitud ka seda, et ei ole päris hästi nagu nii-öelda korraldatud ja läbimõeldud, et kõik see, kuidas siis see gripi ennetus ikkagi toimub, et kuidas teie hindate, kas kas siin on olnud märkimisväärseid mööda lastud? Vot ma ei oska öelda, et jah, tõesti on ette heidetud seda, et miks ei ole Eesti öeldakse sajaprotsendiliselt kaetud selle gripivaktsiiniga et oleks, see oleks see niimoodi olnud, et küll siis oleks kõik vaktsineerinud ja küll oleks seda keppi suudetud ära hoida. Aga ma millegipärast ei usu, et kui see vaktsiin näiteks ka siin olemas oleks, et inimesed, ma ei tea, üheksakümneprotsendilised tormaksid ennast vaktsineerima, sest ma tean hulganisti inimesi, kes põhimõtteliselt ei vaktsineeri ennast aastal mitte ühegi gripiviiruse vastu. Ja ka Soomes ju tegelikult kus, kus on gripivaktsiin olemas, siis seal on ju vaktsineerimine vabatahtlik, ega seal keegi ju kaikaga ei aja inimesi vaktsineerima ja, ja ma arvan, et väga suur osa. No ma kujutan ette, ma ei oska protsente öelda, aga et üks pooled inimesed küll kindlasti ei vaktsineeri ennast isegi siis, kui see vaktsiin oleks olemas. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis eks sotsiaalministeeriumi ametnik ütles mulle, et meil sellise tavalise gripi vastu on vaktsineeritud ainult kaks protsenti elanikkonnast, kuna see on vabatahtlik ja tõesti väga paljud inimesed ei leia, et neil oleks vajadus ennast vaktsiiniga kaitsta. Vaatan iseenda pealt, mõnel aastal ma olen lasknud endale sutsu teha, sellel aastal näiteks mitte. Ja kui nüüd tulla lauri jällegi sinu küsimuse juurde, siis arvan, et osaliselt nagu riike, uinutas see, mis juhtus linnugripiga. Tegelikult kartsin hirmsasti linnugrippi, kuna seda lainet ei tulnud, siis suunates meid mingit pidi. Samamoodi tulid teated, et seagripp ähvardab meid, nagu ta eelmist lainet ei tulnud. Aga kas see ikka päris oli niimoodi, sest kui me, kui me jälgisime seda, kuidas see gripp meile lähemale Tuli siis, see oli ju tegelikult silmaga näha, Soome uudistest oli näha, kuidas, kuidas gripp kogu aeg Soomest põhja poolt liikus lõuna poole, nii et sisuliselt oli, oli, oli see hoiatus selle kohta, et see gripilaine tuleb ju tegelikult mitmeid-mitmeid nädalaid varem teada, aga millegipärast sellel hetkel ei, ei liigutatud piisavalt. See ei olnud mitte mitmeid nädalaid, tegelikult oli WHO andnud meile hoiatuse juba mitmeid, kuid varem see hoiatas tuli ikkagi seal kuskil juunikuus. Selles mõttes me nädalatest rääkima neid lepinguid käin siin pakkumas ka ikka vaktsiini ostmiseks tunduvalt varem. Ja praegu me saame vaktsiin vastu tänu sellele, et mõned mõnedel riikidel on nii-öelda seda vaktsiini üle jäämas. Võtame selle arvelt ma neid samme ei olnud riik valmis, mulle tundub, et mingil määral siin see asi seotud ka üleriikliku kokkuhoiupoliitikaga. Et kõik ka seal ja siis kehvade reeglitega. Kui sotsiaalministeeriumi ametnikud pelgavad vaktsiini osta sellepärast, et seal tuleb teha mingi ettemaks siis noh, tundub, et nagu hoiad rohkem reeglites kinni, kui nad ei mõtle sellele eesmärgile nii väga vaid et kõik oleks ilusasti seaduse järgi. Natukene Paad seal kuskil peaks nagu rohkem mõtlema, sellise hea ja kurja tundmise puu peale. No kui siin Peeter eelnevalt mainis ka seda, et seagripiga seoses kardetakse tõsiselt seda, et isegi kui nii-öelda kogu elanikkonnale vaktsiin tellida, siis on kindlasti väga palju neid inimesi, kes seda vaktsiin ei taha ja sellisel juhul tuleb mõelda kõigepealt selle vaktsiini hoiustamisel, aga kuna seda väga pikalt ei saa hoiustada, siis ühel hetkel tuleb mõelda ka vaktsiini hävitamisele niimoodi, et et sisuliselt see koos võib sellisel juhul mida, mida kodanik ei kasuta, võib riigile veelgi kallimaks minna, kui, kui, siis, kui ta seda kasutab, nii et tõenäoliselt riik püüab nagu võimalikult täpselt sellisel juhul neid neid vaktsiinidoose doose soetada, selleks et see kulu oleks optimaalne, näed, siin on ühelt poolt nagu see, see nii-öelda riigi soov optimaalselt kulutusi teha, arusaadav, aga teiselt poolt arvestades, et tegu on ikkagi nagu inimeste ja inimeludega, siis seda enam tegelikult oleks eeldanud võimalikult kiirelt. Tegutsemist nojah, aga võib-olla sellest 25-st protsendist disti piisav, ma tõesti ei tea, et järjekordselt tegemist Vabatahtlik üritusega, riik ei saa sunniviisiliselt kedagi vaktsineerida. Praegused seadused ütlevad, me ei saa ka mingit karantiini näiteks kehtestada. Tegelikult ei olegi pandeemiline gripp neil üldse selline ohtlik nakkushaigus. Et me ei tea, kui suureks gripiepideemia võib paisuda. Kui vaadata rahvusvahelise ennustusi, siis kuskil 0,1 protsenti elanikkonnast natse teeb seal umbes 1400 inimest. Võiks, võiks nagu. Meil. Haigestuda või siis haiglaravi vajada ja peaministri sõnu uskudes. Meie haiglad suudavad ennast forsseerida ja selle haiguse laine ära majandada. No jääme siis seda lootma, aga läheks võib-olla ühe selle selle nädala kõige uskumatu maa ja kõige õõvastava muuda ise juurde ja neljapäeval avas avaldas siis Eesti Ekspress loo selle kohta, kuidas lastevanemate liidu endine peasekretär Kaur Hanson neid süüdistatakse mitme lapse vägistamises ja pilastamisesse. Märtsikuus vahistatud mehe kohta toimus siis eelmisel nädalal Harju maakohtus kinnine istung ning tõenäoliselt võib teda oodata siis 10 kuni 15 aasta pikkune vanglakaristus, olenevalt sellest, kuidas siis kokkuleppemenetluses selles karistuses kokku lepitakse. Ja Ma, kui ma uurisin inimeste reaktsioone selle uudise kohta, siis ma pean ütlema, et enamus inimesi, kes seda uudist kuulsid oma arvamust avaldasid, ütlesid, et nad on sellest uudisest šokis. Ühelt poolt, et tegu on avalikkusele tuntud inimesega, teiselt poolt pikaajalise laste õiguste eest seisja ka ja ka lastevanemate liidu endise peasekretäriga, seega seega noh, nii-öelda otse otse keset lapsi tegutsenud inimese puhul on nüüd nüüd siis langenud eesriie niivõrd õõvastava kuriteos. Eks ta ole selline hunt lambanahas näide ja minule ta millegipärast tekitas paralleele Herman Simmiga, kes täpselt samamoodi osutus riigireeturiks kaitstes riigisaladuse kuidagi. Sa kaitsed laste õigusi ja siis süüdistatakse pedofiili asetama. Vastik, vastik, vastik. Minule tõi ta jälle meelde need juhtumid, mis on meil juba aastaid teada maailmas, kuidas väga paljudes riikides katoliku preestrid tegelevad samasuguse asjaga või on tegelenud ja, ja laiavõrgustiku kaudu tegelenud siis ka Lasnamäe peab olema see, kes, kes kaitseb inimest ja, ja last, eks ole, kõige kurja eest ja noh, nagu sa, Sulev ütles, et hundid, lambanahas, siis see võrdlus on päris hea. Aga kui me siin eelnevalt rääkisime gripist ja vabatahtlikust vaktsineerimisest, siis siis seoses selle pedofiilia viimase pédophilie juhtumiga on jälle tõusetunud see küsimused, et ka Eestis võiks hakata neid inimesi sundkastreerima keemiliselt. Mis küll küll maksab palju, aga, aga see on nagu, nagu üks variant. Praegu on isegi mingi eelnõu ettevalmistamisel, tõsi küll, seal ei räägita sund kastreerimist siiski vabatahtlikust kastreerimisest sest. No vaata, pedofiilist vabatahtlikud ennast seda tegema ei lähe. Tunne. No jumal seda teab, et võib-olla mõni inimene ikkagi nagu on selleks täiesti valmis, sest no vaatasin, näiteks selsamal novembrikuul on sinna ringkonnakohtust läbi käinud ühe Aini juhtum, kes neli aastat ja kaheksa kuud. Ja tema puhul näiteks tunnistati ravimatu kõrvalekaldega mees. Pedofiil Sofiil ja seksuaalne sadist vanglast välja, hakkab jälle pihta, et meil on siin korduvalt näha olnud, kas inimesed, kes on vanglast välja saanud, nad ei, ei Nad on samamoodi jätkanud. Vaatasin ka näiteks seda kohtuotsast meelega toomas h, liiv seal küll tema endine nimi vabanes ka tema puhul öeldi, et ega ta vanglas ei saanud mingit selle sellist ravi, mis oleks seda kuidagi aidanud. Ja nüüd ta peab ravi saama, kuidas see välja näeb, ma tõesti ei oska öelda. Aga paljude inimeste puhul Songi ravimata No enamikus see ongi tõesti ravimatu ja see läheb ju riigile, tegelikult see ravimine läheb kohutavalt kulukaks. On niimoodi vist, kui ma ei eksi, siis kui sa vanglast vabaned pärast seda, et sa saad järelravi, et sa saad sinuga tegelevad hooldajad järelevalvajad, see läheb maksma ühe pedofiili kohta, minu meelest oli see üle 300000 krooni aastas. Jah, siin on räägitud võimalikest ravimeetoditest, üks on siis spetsialistide sõnul hormonaalne moodsate ravimite kombineerimine psühhoteraapiaga. Teine võimalus on siis keemiline kastreerimine on ka tegelikult veel kolmas võimalus, aga tõenäoliselt see ei tule kõne alla, see oleks nagu puhtalt füüsiline kastreerimine, see on tõenäoliselt tänases tänases päevas suhteliselt mõeldamatu. Aga Eestis mitte. Näiteks Ma ütleks Hiinas. Aga, aga mis mind nagu kogu selle loo juures on mõtlema pannud, et kui nüüd natukene nagu vaadata seda milline, milline pilt avaneb Kaur Hansoni ümber, siis siis midagi ei ole teha. Ma kuidagi hakkab, hakkab välja joonistuma pilt, et need, kes on pedofiilia ka Eestis tegelenud, need inimesed tunnevad 11 ja nad tunnevad 11 päris hästi. Sellepärast et konkreetselt siis Toomas Liivi puhul. 2006. aasta juunikuus, kui lahvatas tema pedofiiliaskandaal oli just Kaur Hanson, üks nendest, kelle käes siis näiteks SL õhtuleht küsis, küsis hinnangut ja Kaur Hanson kommenteeris Toomas Hožliivi kohta käivat, kuna ta oli hea tuttav ja nad olid mitmeid projekte koos teinud ja nii edasi ja siis on Kaur Hanson kommenteerinud seda selliselt, et kuulujutte räägiti, kuid nende põhjal ei oska kedagi süüdi mõista. Mul oli ka ühiskond vähem paranoiline ja mingeid tagamõtteid kohe ei kahtlustatud. Ehk siis tegelikult Kaur Hanson teadis väga hästi, mis sellise teguviisi eest ees ootab, samas ta jätkas sisuliselt praktiseerimist selles vallas ja, ja see on pannud mind tegelikult mõtlema teemal, millest on kirjutanud ka Delfi arvamusrubriigis rubriigis endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt, kes ütleb, et tegu on tegelikult maffiaga. Seda väidab, et seal on tihedad sidemed ja et et see on, see on nagu sünteetiline narkootikum, mida saab siis kohapeal toota ja see on põimunud lähivõrgustiku kaudu edukalt edasi. No mine sa tea, sain ma eile sellist infot kahjuks kontrollimata sellelt oma nimedest ei räägi, et meil Tallinnas oli siiski üks asutus, kus sai väikeseid poisse tellida. Selle pealik on jooksnud hetkel. Ja millegipärast meie võimud eriti ei tegele tema tagaotsimisega. Sellise vihma sain. Et kas see vastab tõele? Tõesti ei oska öelda, aga mulle ka tundub, et et siin võis olla mingi selline võrgustik üleüldse kuidagi pedofiilia on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Vaatasin mingit statistikat jälle, et seksuaalkuritegudes on viimase paari aastaga süüdi mõistetud 100 inimest isegi 101 nendest umbes kolmveerand on pedofiilid, et see on ikkagi päris suur arv. Võib-olla me varem ei rääkinud sellest. Võib-olla on siin jällegi toimuvadki mingit sellist tõesti kasvama? No ma arvan, et tegelikult väga paljudel äärmuslikel liikumistele ja Teil on oma oma võrgustikud mitte ainult pedofiili teile sellepärast et mul tuli kohe meelde see, kui toimus Soomes jogela koolitulistamine siis ju ta ka tulid välja väga palju vihjeid tuli välja selle kohta, et kooli tulistajatele internetis samamoodi oma võrgustiku olemas, kus nad vahetavad oma muljeid, kus nad vahetavad oma Laane ja nõnda edasi. Nii et ma arvan, et see ei ole ainult pedofiilide selline asi, noh, ma ei hakka rohkem näiteid tooma, millised meeleäärmused, äärmuslased, kellele võrgustik olla, aga ma arvan, et neid on palju, kõik, mis keelatud, kõik, mis on allasurutud ja, ja mis on seotud mingisuguste hälvete ka neil on väga lihtne tänapäeva infoühiskonnas oma oma mingisugust süsteemi luua, kus nad oma kogemusi ja mõtteid vahetavad. On häda on selles, et kui kui sinna võrgustikku kuuluvad mõned kõrged ametnikud, kellel on võimalus kogu seda võrgustikku varjata või siis sellist paljastamist alla suruda. Et kui ma vaatan seal EuroNewsi uudiseid, siis ma näen, mis toimub Iirimaal, kus on. Kus on just preestrite teema praegu kõvasti üleval ja sealsed telefoniliinid on täiesti punased, sellepärast et inimesed teatavad kogu aeg uutest uutest juhtumitest sellest, mis on aastate jooksul toimunud ja aga miks see välja ei tulnud, oli see, et nii kirik kui ka poliitikuid politsei lihtsalt varjasid seda. Ja oleks täiesti jube, kui midagi sarnast oleks ka selles ringkonnas Eestis. Aga ma tuletaks meelde, et ligi 10 aastat tagasi puhkes pedofiiliaskandaal Läti valitsuse ümber ja see segatud oli sellesse ka toonane peaminister. Keele ja skandaal puhkes siis septembrikuus 99 kui, siis kas 14 aastast poissi tunnistasid telesaates, et mitu avaliku elu tegelast sealhulgas kaks ministrit kurvi, ta kuritarvitasid neid seksuaalselt. Toona Lätis hakkas seda uurima ka parlamendi erikomisjon, aga, aga lõpuks vaibus see kõik ära, midagi ei suudetud tõendada, kuigi jah, nendele poliitikutele jäi plekk külge. Et üks näide sellest, et kuidas uurimine, uurimine, toona sumbus ja võib-olla siis nendel põhjustel, mida sina ütled, Sulevate sellesse olid segatud liiga kõrged isikud. Jah, aga teine võimalus on jällegi, et väga lihtne on inimest mustata sellise pedofiiliasüüdistusega. Ikka see on väga jube, kui sa leiad oma postkastist näiteks mingi kirja, et kuulge, teie majas elab pedofiil selles ja selles korteris, mis asi sa hakkad tegema. Kas ta on pedofiil või ei ole, ikka sai lihtne inimene ei saa seda teada. Ja selle kaudu on väga-väga lihtne inimest mustata. No praegu see, mida me kuulame, on, on pigem see, et kui on ikkagi kahtlus pedofiilia, siis siis pigem inimestele sisendatakse seda, et tuleks lasta seda kontrollida. No ongi selles uues seaduseelnõus, millest siin alguses jutul oli, juttu on ju see võimalus, et et kui, kui sa oled näiteks palkad endale eralapsehoidja või saadad oma lapse huvialaringi, kus mingisugune inimene toimetab seda ringi, et siis sul on võimalik esitada teabenõue kirjaliku teabenõude ja sulle vastatakse, kas, kas on mingisugune kahtlus selle inimese pealt, kellega sa oled ühendust võtnud või, või mitte, aga seal on nagu probleem selles, et et see, kes sellele teabenõudele vastav, see ju ei pruugi selle inimese kohta tõesti midagi teada. Vot see seal põrandalt ehk kapist välja tulnud, eks ole. Aga selle viimase loo näitel on tegelikult Kõige õõvastav on ka see, et, et sedasama pedofiili lähikondsed võivad olla ringkaitses ja, ja nende soov on tegelikult seda lugu mitte avaldada, ehk siis konkreetselt jutt siis Kaur Hansoni naisest, kes otsustas pikki aastaid tegelikult Kaur Hansoni tegevust varjata ja kuigi ta oli sellest teadlik, ei kiirustanud ta kuidagi sellele sellest võimudele teatama, et, et tegelikult siin on ju küsimus ka sellest, et ta lihtsalt varjas seda kuritegu. Teistpidi jällegi, kuidas lähikondsetest sõnaga tunnistada, et selles mõttes ei saa teda nagu süüdistada, ütleme, kohtu alla viia, et ju ema ei pea tunnistama oma lapselast naine oma mehe vastu ja nii edasi. Aga muidugi ühiskonna seisukohalt oleks olnud tunduvalt parem, kui ta oleks isemarssi Napolis siis selle loo ära rääkinud. Mis mind teeb, nagu murelikuks on see, et me räägime palju pedofiilide püüdmisest, aga aga hulga vähem mõtleme nende ohvrite peale. Ta on vigastatud, lapsi on nii palju, kuidas nemad tulevikus hakkama saavad, see on minu meelest päris jube. Kes neile nagu seda hingeabi annab ja püüab neid ravida, kus neid ravida, et see on selline selline asi, millele me väga palju vist veel ei ole mõeldav, et me oleme praegu rohkem meeskonnas mõõduka pedofiile küttida. Nojah, need traumasid on tõesti kiirgab vasakule, paremale, kui ennast rääkida sellest et abikaasad, kuidas ikka lähedase vastu tunnistad, siis siin on ju ka maailmanäiteid ja väga õõvastavad näiteid ju ka juurde tuua, et see ei ole ainult Eesti probleem samast Austriast või mujalt Euroopast, kus kus on teada need monstrumid, kes väikese tüdruku röövisid teda keldris hoidsid teda aastakümneid või vastajaid vägistasid ja abikaasa teadis väga hästi, mis toimub, aga teps mitte ei läinud politseisse teatama. No siiski, ma olen küll seda meelt, et kui need võrgustikud on olemas ja kui lugeda tänast SL õhtulehte, siis siis siin kirjutatakse sellest, et Taur Hansonil olid lähedased sidemed, aga siiski sidemed kahe klassivennaga, kes oli ka kahtlustatud pedofiilist, tõsi tunnistaja ütlustest loobumise tõttu see kohtuasi lõpetati, nii et seda me siinkohal nagu tõsisemalt käsitle, aga kuna sellest nii-öelda ringist Kaur Hansoni ümber on juba juba siin pisut räägitud seoses ka Toomas ažliiviga, siis siis tõepoolest tegelikult politsei peaks võib-olla hoopis tõsisemalt tegelema nende võrgustikega ja tõenäoliselt ka Kaur Hansoni ka seoses, kui kui on mingisugune tõenäosus, et ta võib veel neid võrgustikke avada, siis siis miks ka mitte. Ja teine asi on see, et ega see ei piirdu ainult Eestiga konkreetselt ka Kaur Hansoni juhtumis puhul on tegu siis ikkagi inimestega, kes on elanud välismaal ja kes samamoodi on siis nii-öelda nendes kuritegudes kaastegevad olnud, et antud juhul on tegu tõenäoliselt rahvusvahelise võrgustikuga. Nojah, üks teema veel, mis inimesi ärritab, on see, et miks küll nendele inimestele antakse kolmandiku võrra nii-öelda ajavõitu nad 15-ks aastaks. Tahetakse teda küll vangi panna, aga kuna ta siis teeb kokkuleppe lühimenetluse, siis ta saab ainult 10 aastat, et riik on sellised reeglid kokku leppinud. Aga siiski rahvas tahaks näha, et pedofiil istuks täie rauaga kogu selle aja. Et miks läheb prokuratuur kokkuleppe peale? See on ka juba selline küsimus, mida minu tuttavad on hakanud küsima. Nojah, vanasti oli veel see, et et kui enne, kui oli vangutes kambrisüsteem kui kõik vangid olid koos, siis, siis oli selge, et seal olid ka pedofiili üheks aastaks või kaheks aastaks kinni mõistvat, vanglast välja niikuinii ei tule. Sellepärast et kaasvangid olid just selliste kurjategijate peale ise väga väga tigedad ja sageli lõpetasid omakohtu teel nende eluga. Noh, ma lugesin käele ühte kohtuasja materjale, kas endised vangid üritasid Eestis ühte pedofiili mees, keda nad arvasid siis pedofiil põlema panna, et ka päris vastik juhtuma? Seda omakohut juhtub meil ka. Ja just praegusel ajal, et see ei olnud mingi väga vana asi. Jätame need õõvastavad teemad sinna paika, läheme pisut positiivsemate uudiste juurde ja eile tuli uudis selle kohta, et Siim Kallasest saab Euroopa Komisjoni transpordi lemmikjuhul. Muidugi, kui Euroopa parlament ta kandidatuuri heaks kiidab, sest arutelu europarlamendi ees seisab veel ees, aga Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on siis Kallasele sellekohase ettepaneku teinud ja säilib ka Kallase staatuse Euroopa Komisjoni asepresidendina ja Kallas ise on öelnud, et transpordivolinik ametikohaga ja asepresidendikohaga võib igati rahul olla ja, ja see olevat olnud ka üks tema eelistustest eelistustest, et kas me võime siin nii-öelda pidada seda Siim Kallase ja Eesti väikeseks võiduks. Mina arvan küll, hoolimata nendest, alati, kui kui Eesti välispoliitikas midagi juhtub, siis järgneb momentaanselt selline selline hädakisa, et oi, et sul läks kehvasti oleks võinud ikka tunduvalt paremini minna. Et Siim Kallas oleks võinud ise Barroso olla ja nii edasi. No ma arvan, transpordivolinikukoht on selles mõttes nagu on päris hea tulemus, et seni ei ole ju nendel Euroopa väikeriikidel Euroopa Liidu väikeriikidel sellist kohta olnud, et transpordivolinikukoht oli seni oli suurriikide käes ja tähendaks seda, et, et transpordivoliniku koht nüüd selline teisejärguline muidugi Siim Kallas oleks võinud olla energiaenergeetikavolinik, oleks nagu kõige kõvem sõna olnud, aga me peame ikka nagu aru saama sellest, millistes millise numbriga pükstes asume, eks ole. Nii et ma arvan, et Siim Kallas, kuigi Euroopa Komisjoni volinik ei saa, noh, see on nagu reeglites kirja pannud, et ei saa nagu oma riigi eest võidelda, aga aga ma arvan, et Siim Kallasel on kuue südames olnud see, et Brüsselist, Tallinnasse ja Tallinnast, Brüsselisse ja mujale maailma on väga raske liigelda sellega, seda transport lihtsalt on väga ligadi-logadi, siis võib-olla tal annab selles suunas midagi ära teha. On eriti tige jäänud Tallinna lennujaama võimaluste peale. Samas, kui meenutan siin kohtumist Siim Kallasega paar nädalat tagasi, siis ta oli, oli väga kahtlev oma positsioonis ja ta ütles, et et komisjoni president Jose Manuel Barroso on talle mõista andnud, et ta ei tahaks kuidagi Siim Kallast haldusküsimuste pealt ära lasta, sellepärast et tal ei ole kedagi sinna sellele kohale panna, kuna Kallas oli Barroso hinnangul teinud need viimased viis aastat head tööd ja, ja tal oleks soov olnud sellise mehega jätkata, et kes suudab seal nii-öelda kõikvõimalike Euroopa Liidu ametiühinguid ohjata, sellepärast et, et kui me nüüd siin viimase päevauudistest loeme seda, et Euroopaga Komisjoni ametnikud tahavad 3,7 protsendilist hinna palgatõusu ja, ja Kallas oleks, oli nendega läbirääkimistel väga edukas ja suutis sageli isegi Isegi neile selgeks teha, et ametiühingu juht et kui riikide riikide majanduslangus on sageli 15 Ja rohkem protsenti, et siis ei ole riikidel kusagilt Euroopa Liidu ametnikele seda raha võtta, et siis olid need diskussioonid vaibunud. Aga nüüd kohe pärast uudis selle kohta, et et Siim Kallas saab endale transpordivoliniku portfelli, on uuesti need diskussioonid Euroopa liidus käivitanud, et võiks jälle komisjoni ametnike palka tõsta. Mina jällegi vaatasin Kallase uudist kuuldes sellise asja peale nagu Trans-European network, eks intenn, projektid, sellega tegeleb tavaliselt, sest transpordivolinik ja seal on üks hästi selline huvitav projekt selles sarjas nimega Nord Stream. Et kas tõesti me saame endale Nord Streami volinik oli mu kõigepealt esimene küsimus. No tõenäoliselt mitte arvestada energeetikavolinikuks sakslane. Et tõepoolest, et Kallasele nii-öelda alluvad küll raudteed ja õhuliikluse maanteed, sadamad, aga torutransport on siis läinud ikkagi teise mehe sakslase alla, et. Eesti ongi siin olla Nord Streami vastu, siis nüüd kui sakslane selle energeetika voliniku koha peal, siis ma arvan, et shansid sansid sind veelgi mingitki pidi. Tegu on siis sakslased, Ottingeriga Ottinger vist hääldatakse, kes siis on Baden-Württembergi peaminister siiani olnud ja tõenäoliselt Euroopas üsna tundmatu mees, aga, aga hakkab otsustama nüüd niivõrd olulisi küsimusi ja see muidugi sakslastega. Ta on niivõrd oluline portfell läinud, näitab küll seda, et sakslased on head lobi teinud. Nad on võtnud sellest komisjoni komisjoni volinike kohtade jaotamisest, viimast aga, aga see, et ikkagi Saksamaale, Venemaal on niivõrd palju ühiseid energiaprojekte paneb jätkuvalt kahtlema selles valikus, et kas see sakslane, kes Euroopas on üsna tundmatu mees, ei lähe sinna puhtalt Saksamaa asja ajama. No me ei saagi tegelikult hinnata seda Siim Kallase portfelli, nüüd nagu öeldakse asja iseeneses, et noh, et see ta transpordivolinikuks sai, et noh, et kas see on hea või halb, et me peaksime vaatama seda volinikke koosseisu laiemalt ja siin on nii plusse kui miinuseid. Et noh, ütleme siis niimoodi plusside poole võiks panna siis Siim Kallas enda portfelli plusside poole võiks panna majandusvolinik Olli Rehn Soomest. Kui me peame silmas seda, et Eestile on otsustavad hetked seoses euro käes, siis on soomlane ilmselt nagu, nagu päris hea valik rajal miinuspoolele tõepoolest võiks kanda sakslase saamise energeetikavolinikuks, sest seal on väga selged riiklikud huvid mängus seoses gaasitransiidiga. Ja minu meelest ei ole ka ja kuigi kuigi hea uudis see, et rumeenlane, see põllumajandusvolinikuks, sellepärast et ka põllumajandus on Eesti jaoks väga selline kitsaskoht ja, ja rumeenia põllumajandusteatavasti on hästi suur ja hästi suurtes hädades. Et kas veename põllumajandusvolinikuna suudab kõikide liikmesriikide huve katta ja muidugi, mis on võib-olla kõige keskpärasem asi, on see ikkagi, et. Ashton on meil välispoliitikavolinik Ashtoni kohta igasuguseid huvitavaid asju välja tulnud, et ta oli viimne rahuvõitleja rahuvõitlus teatavasti Nõukogude Liidu olles veel täies elujõus, oli Moskvast finantseeritud, nii et siin on nagu selliseid plusse ja miinuseid, selliseid, mida me peame arvestama, kui kogu pilti kokku panema. No kui vaadata veel Ashtoni positsiooni, siis tegelikult tema positsioon on võrreldav täiesti Jose Manuel Barroso endaga, sellepärast et peale selle, et ta on komisjoni liige, on ka, on ta ka veel nii-öelda nimetatud ametisse Euroopa Nõukogu Euroopa Liidu nõukogu poolt välispoliitika kõrge esindajana ja seetõttu on tal nagunii-öelda nagu Lääne võim käes. Seega on tema positsioon isegi pisut laienda, saab nii-öelda palju laiemalt läbi rääkida veel, kui Barroso võib olla. Aga keegi muidugi ei ole rahul, sellepärast et britid võiksid rahul olla, et niivõrd mõjuka koha sai nende esindaja, nende rahuvõitleja. Võitle, aga nüüd nüüd vaadates briti ajakirjanduse reageeringuid, nüüd kui on tulnud teiste komisjoni liikmete kohad, siis on hakatud nurisema, et miks britid ei saanud midagi majandusest. Et majandus oleks brittidele olnud tunduvalt olulisem kui, kui välispoliitika, nii et. Ma olin ikkagi optiline üks ühe riigi kohta, et kui ühe saatsin nina lihtsalt aga mulle jääb silmad ikkagi vanad riigid, on kõik olulisemad kohad endale võtmatud, see oleks selline märk, et tee, mis sa tahad, aga on selline teisejärguline Ida-Euroopa olemas, et see väljendub siin valikus väga hästi. Aga samas, kui me räägime siin transpordist, aga transport ei pruugigi meil nii-öelda see kõige halvem valik olla, sellepärast et tunnistame, meie üks kõige suuremaid probleeme ühenduses Euroopaga ongi transport, kuna lennuühendusi on vähe, raudteeühendus ei toimi, autoühendus võiks olla veelgi parem, teedevõrk ei ole selline, nagu ta võiks olla ja nii edasi, et kui me nagu seda valdkonda vaatame, siis tegelikult üks meie selliseid struktuurseid probleeme on jätkuvalt transport, tunnistame seda. Täiesti selgelt, et kui ma siiski vaatasin neid neid penn ehk siis 30 kõige prioriteetsemad projekti nende seas on ka üks Eestiga seotud asi seal rail Baltica. Mis on olulisem, on siiski lennuühendused. Ikkagi meie ühiskonna tegi tegelased ja, ja ettevõtjad nurisevad, et Tallinnast ei saa arstina. Praegu ei saa hästi enam kuhugi lennata, lennuühendusi on liialt vähe, juba on hakanud liikuma mõtted, et võib-olla peaks hakkama Estonian Airile maksma dotatsiooni samamoodi nagu Vjatšeslav Leedo-le. Et meil oleks olemas ikkagi maailma Euroopa Liidu selliste keskustega normaalne lennuühendus. Sest kuidas sa Tootsi ja neid välisinvestoreid, kui, kui nad ei saa siia lennata, kui nad peavad, kuna olen harjunud, et nad saavad otse kohale, aga nad peaksid tegema kuskil ümberistumise. Et see on riigile väga oluline küsimus. Ja loomulikult me ootaksime, et Siim Kallasel oleks siin mingi tugi. Aga sellisel juhul me peame rääkima ikkagi sellest, et sellele otsusele, kui hakata niimoodi tegema, tuleb saada kõikide liikmesriikide toetus, sellepärast et selleks on vastu võetud vastavad Euroopa Liidu õigusaktid. Ma tahaks näha, kuidas Siim Kallas hakkab sellekohaseid läbirääkimisi pidama. Kui üks liikmesriik paneb veto peale, siis ei ole võimalik teises küsimuses läbi läbi suruda. See oleks riigiabi ja ei oleks üleüldse tema tema valdkond, see, see läheb sinna rohkem nagu konkurentsivolinikuga. See seda enam, seega me võime siin diskuteerida sellel teemal, aga see on suhteliselt mõttetu jutt. Me teame ka seda, et ega Air Baltic Lätis on, on midagi riigi käest saanud ja, ja see, kuidas ta Ta on on riigi poolt finantseeritud, on, on, on palju küsimusi tekitanud ega, ega siiamaani. Estonian Airi juhid räägivad sellest, kuidas Air Baltic tegelikult on oma turuosa võitnud tänu riigi abile lennujaama doteerimisele läbi lennujaama, maksude ja nii edasi on püütud Air Balticut poputada ja seeläbi on ta ka siin Baltikumi regioonis järjest turgu võitnud. Nojah, aga Air Balticu häda on selles, et Läti majandus on ikka nii tugevalt kukkunud. Piletiostjaid on piletiostjate seas lätlasi ainult üheksa protsenti. Kõik ülejäänud piletiostjad on nad siis kokku kraapinud välismaalt sest mida nad on teinud, nad on teinud sellest PRIAst sellise Haabi keskuse kuusis lendavat kokku. Liinis sa istud sealt ümber, lähed edasi. Et niimodi lennatakse näiteks siis läbi Riia ka, ütleme kuskilt Oslost Taškenti või siis mingist Soome linnast näiteks kuhugi Kiievisse. Nad on teinud sellise läbisõiduhoovi Riiast, ainus võimalus üldse ellu jääda, sest ainult ainult Läti turule orienteerumises oleks see firma ammu põhjas. Ei noh, selge, on see, et ega Siim Kallas, transpordivolinikuna ei saa nüüd midagi siin kõigutada või otsustada, aga olgem ausad, tegelikult on Siim Kallas ju praegu eestlastest kõige mõjukama, kohapeal olev poliitik välismaal võib-olla jah, tuntuse poolest, nagu siin mingid küsitlused on näidanud, Mart Laar ja Toomas Hendrik Ilves on tuntumad, läänes aga aga midagi ei ole teha, Siim Kallase post on selline, mis, mis annab talle võimalusi otsustada asju aga lobi teha, suunata mis iganes. Me oleme Loe kurtnud selle üle, et meil ei ole sellist eeskõnelejad olnud, kui meil kolme on selline olukord käes, et meil on vaja hädasti midagi kallutada. Siim Kallas võiks oma oskused siin mängu panna. Ma siiski Suleviga päris nõus ei ole, et Siim Kallasel on vähe öelda, ma siiski arvan, et transpordivolinikul on on projektide suunamisel võimalik siiski teha oma oma täiendusi, mis võivad aidata kaasa sellele samale rail poolt Baltikale, eks ole. Ja mitmetele teistele projektidele ja võib-olla viie aasta pärast, kui Siim Kallase ametiaeg on selles ametis lõppenud on meil siinkandis juba neid ühendusi oluliselt rohkem tänu sellele, et on on toimunud mingisugused arengut tänu sellele, et Siim Kallas on nendele õla alla pannud. Võib-olla ma väljendasin ennast kehvasti, ma ei taha sugugi öelda, et Siim Kallasel on kehv koht? Ei, vastupidi, tal on päris minu meelest hea koht ja neid projekte, millega ta töötab. Transport läheb ju eurooplastele väga hästi korda. Ma arvan, ta paistaks selle koha peal paremini silma oma eelmise koha peal. Tegelikult. Nagu siin oli juttu juba meie põhjanaabrite kandidaadist Dolly Reinist ka kes on saanud siis endale majanduse ja rahanduse, vist lapse saab seal, täpsemalt siis olgem ausad. Uudise üle võib tegelikult rõõmu tunda, sellepärast et kui, kui me arvestame, et, et seisab ees Eesti hindamine ja Eesti eurokõlbulikkuse hindamine järgmise aasta kevadel-suvel, siis kui selle nädala alguses tuli praeguse rahandusvoliniku Joaquin Almunia hinnang Eesti eurovalmiduse kohta ja hokin Almunia ütles küll väga selgelt välja, et, et Eesti on ainukene eurokandidaatriik, ütleme siis niimoodi, kes kvalifitseerub kandidaadina üldse 2011.-ks aastaks euro kasutusele võtmiseks, siis. Meil on kindlasti meie Eesti hea sõbrana ja lähinaabrina seisab samamoodi selle eest ja, ja siin on nüüd nii-öelda küsimus muidugi selles, et kuidas see, kuidas see eurokõlbulikkuse kriteeriumid õnnestub Eestil täita ja viimase viimane nädal on toonud selles osas ka mitmeid uudiseid, kuni selleni välja, et me oleme nüüd silmitsi lähiajal järjekordse aktsiisitõusuga, mis peaks meile selle euro tooma ja räägin siis peaasjalikult siin kütuse ja elektriaktsiisist. Äärmiselt selle teema juurde jõuame, aga vahemärkus on lihtsalt see, et jah, sümpaatiad sümpaatiateks, aga Soomel on ju eluliselt oluline see, et Eesti läheks eurole üle, nii et selles mõttes on, oli Ren tõesti päris päris hea. Kui juba taanlane mõistab, et Eesti peaks eurole üle minema, siis noh, rääkimata soomlasest. Eks ole näha, aga see ei sõltu üksi volinikust. Ei, seda küll jah, aga noh, tema sõna, eks ole, kui läheb, nagu öeldakse, asja hakatakse kaaluma. Võetakse arvesse. Otseses ikkagi tehakse üksmeelselt langetatud siis rahandus ja majandusministrid ja selleks peab Eesti kõik need kriteeriumid täitma ja lisaks veel seal vaadatakse, et kas tegemist on ikkagi naga, mitte ainult ühekordse täitmisega, vaid jätkame perspektiivis. Seerime, täidame, me ei. Me ei pinguta ainult üks kordeks, tõmbame siin kõhu kõvasti sisse ja tõmbab koomale, vad, ütleme püsivalt oleks, oleks Eesti majandus korras ja mina, kes ma hästi kahtlev olen olnud, et kas Eesti suudab seda kõike täita. Viimasel ajal olen hakanud ka arusaamad. Šansid on üha paremaks ja paremaks läinud. Kuigi siin tuleb nüüd nagu nii-öelda üks asi väga selgeks teha, tõenäoliselt, kui me ületame kasvõi 0,1 protsendiga neid kriteeriume, peaasjalikult siis seda eelarve tasakaalu kriteeriumi, mis ei tohi üle kolme protsendi SKP-st miinusesse minna, siis kui selline olukord juhtub, siis tõenäoliselt suure tõenäosusega eurot ei tule, sellepärast et üha rohkem on, on eksperte seisukohal, et sellisel juhul tuleb kohe nende Maastrichti konvergentsi krid teeriumid ehk siis eurokõlbulikkuse kriteeriumide menetluse rikkumise menetlus algatada ja sellisel juhul menetleda nii-öelda euro lubamist ja samas kohe ka kriteeriumide rikkumise menetlust korraga läbi viia, et seda praktiliselt ei ole võimalik, kuigi praegu oleme tõesti silmitsi olukorraga, aga kus Euroopa liidus praktiliselt ükski nendest eurotsooni riikidest ei täida neid konvergentsikriteeriume, nende riigieelarve on suuremas miinuses kui kolm protsenti. See, et nendel on kõigil see rikkumise menetlus oodatud, aga, aga, aga tõenäoliselt kandidaatriigile sellist luksust ei, ei lubata. On ilmunud Eesti ettevõtjate ja poliitikute sõnapruuki selline sõnapaar nagu Kreekat tegema. Et kreeklased võeti eurotsooni sisse. Kuigi nende eelarve oli oli sisuliselt lõhki, aga seal arvestati bla, äkki kreeklased tulevad toime ja pärast seda on kreeklased kogu aeg neid kriteeriume rikkunud. Ehk nad, see on selline vastik näide olemas ja neid vigu tõesti ei taheta enam korrata. Selles mõttes Eesti peab. Ta peaks igal juhul nad kriteeriumit täitma. See on alati kõige kõige parem ja kõik need aktsiisitõusud, millest sa siin enne, mida sa enne siin mainisin, need ongi tehtud selleks, et oleks meil mingi tugevusvaru, et kui midagi läheb untsu siis oleks mingigi tagavara võtta. No tegelikult on ju ju paljud poliitikud, kes on nagu Euroopa köögipoolega tuttavad, vihjanud sellele, et kuigi jah, tõepoolest räägitakse, et otsus, kas mõni riik läheb eurole üle või mitte, on puhtalt majanduslik. Aga samal ajal on viidatud väga selgelt sellele, et tegelikult on seal taga ka poliitiline mäng siiski ja poliitiline otsus toredaid on väga palju, ei tule ainult niimoodi, et kui sa kriteeriumi täitnud, siis sa kas saad sisse, kui sa ei ole täitnud ei saa, siis tuleb teha tugevasti poliitilist lobitööd. Et sellised nimed nagu Almunia ja reitinguagentuurid ja Maailmapank on selle selle selle sõnumi nagu välja öelnud, et ilmselt täidab, siis mul on selline tunne, et see poliitilisel tasandil võib-olla on mingisuguse 70 80 protsendi ulatuses juba otsustatud tegeleda. Ja ka siin on ikkagi väga palju küsimusi, et põllumehed, kes alles eelmine nädal olid Tom peal, on nüüd silmitsi tegelikult päris märkimisväärse aktsiisitõusuga ja ja erimärgistusega diislikütuseaktsiis tõuseb muuseas rohkem kui kui tavalise kütuseaktsiis ehk siis pisut üle 80 sendi liitri kohta ja see on nüüd küll nendele nagu päris valus hoop, et minu arvates on siin nagu küsimus, et ühelt poolt euro on tore küll ja, ja kõik on väga hea, kui euro tuleb ja tõenäoliselt ka põllumees võidab sellest. Aga teine küsimus on ikkagi sellest, et kuidas nad suudavad sellisel juhul nii-öelda selle hinnatõusu praegu seal väga raskel ajal, kui meil ikkagi kokkuostuhinnad ei taga veel seda, et nad oma tootmishinna tagasi saavad, et kuidas, kuidas nad sellisel hetkel hakkama saavad, et need küsimused tegelikult väärivad arutelu ja valitsus peab siin tõenäoliselt mitte ainult et ainult riigieelarve vastuvõtmisel korra lihtsalt mainima, et me midagi teeme vaid, vaid peab olema ka selge pakett ette nähtud, selleks, et põllumeestel see olukord oluliselt ei halveneks. Nojah, aga siin me peame arvestama, et lisaks maksudele omakorda muutub pidevalt maailmaturul kütuse hind ja ega see siin ja noh, niimoodi jõnksu pidi käinud, et kunagisi aasta tagasi ta oli ikkagi täiesti tipus, siis tuli mürtsti alla ja nüüd on jällegi erineval ennast korra kõrgemale korra allapoole, et et see mõjutab veelgi rohkem. Et tee, mis sa tahad, maksud on kehvad. Maailmaturg mõjutab omakorda No meie kütusenõiad muidugi alati maailmaturule mõõta, kui vaadata seda, kuidas hinna kõigutamine siin viimastel nädalatel on käinud 30 senti üles, 30 senti alla ja 30 senti üles 30 siit alla. Eesti, palun. Kuuris seda kohe mitme meetodiga. Kuidas siis meie kütusemüüjad käituvad võrreldes maailmaturuhindadega, et kas nad, kas nad teevad siit kõvasti vahelt ja tulemus oli see? Ei olnud mingit selget vastust, et nad oleksid nagu mingid sobi teinud. See on üsna hiljuti valmis saanud uurimus, võib-olla kuu-paar tagasi. Nojah, see on nagu see, et on tuvastatud, et Eesti kütuse menetleme, kartellilepet ei ole aga vaadata, et kui start langetab, siis tulevad kõik kaasa, võistatal tõstele tulevad teised ka kaasa, eks ole. Noh, ma ei tea. Võib-olla jah, kokkulepet. Aga võib-olla võib-olla Eesti kütusemüüjatel käib see nii-öelda eesistumisega? Korras, et kes siis on nii-öelda nagu hinnatõusu esimene langetaja, et see tehakse hooajalised, mulle tundub, et viimasel ajal on selleks hinnatõusu eestvedajaks olnud meeste, kes siis tõstab ja langetab mingil ajal on olnud selleks Alexela mingil ajal on olnud selleks et võib-olla neil on see eesistumine nii-öelda kokku lepitud, et kuidas täpselt langetama ja, ja sellisel juhul ega see, ega see pango uurimus ei pruugi veel midagi näidata. Küsimus on ikkagi selles, et siin peaksid nagu hoopis nagu tõsisemad organisatsioonid tegelema selle konkreetse valdkonna uurimisega, et kuidas seal ikkagi konkreetselt need hinnakõikumised toimuvad. Jah, ja tegelikult suure osa muidugi selles kütuses tornid meile siia üks ettevõte mis asub Läti-Leedu piiri ääres, temaga on tegelikult suur osa turust ja aga jällegi selle ettevõtte Masic jäi naftatehase tema tarnetingimused siia, Eesti firmadele väidetavalt kõik ühesugused, seda justkui konkurentsiamet kontrollinud. Nii et vaba konkurents. Lugesin kusagilt ka huvitavat uurimust selle kohta, et Eesti kütusefirmade see hinna langetamine seoses nüüd selle viimase aasta-pooleteise hinnalangusega on olnud Euroopas üks kõige tagasihoidlikumad. Teistes riikides on see hinna langemine olnud oluliselt suuremat, et see võib ka tekitada tegelikult küsimusi. Selle muidugi pareerivad kohe Eesti kütusemüüjad ära turu väiksus, aga, ja tõenäoliselt või mitmete põhjendustega, aga ikkagi see küsimus on õhus. Aktsiis on küll tõusnud, aga tulles tagasi euro norde, siis näiteks ekspeaminister Tiit Vähi ütles, et minu meelest toredad sõnad, et ta on ikka tsitaatide andjat euron täna kahjuks religioon. Me teame, et me peame liituma euroga ja siis me olemegi paradiisis. Et. Küsimus, mis sellel nädalal ühel konverentsil esitati, et mis saab elust pärast eurot minu meelest vägagi asjalik, et oleme sinna eurotsooni peaaegu saamas, aga ega siis euro ei too meile tõesti sellist paradiis, likku tunnetud pärast seda tulevad kaelada, saavad uued eesmärgid. Selles mõttes on täitsa õige. Seda kindlasti mitte, aga mina olen mõelnud alati selle peale, et noh, heakene küll, võib-olla tõesti see euro on religioon ja, ja et nendel on muidu ka pingutama, aga et mis juhtub siis, kui me ei saa eurosse? Vot see on nagu suurem jama, et mis, mis hakkab siis juhtuma, et kui kaugele see euro siis edasi lükkuda meie majandusele? Tähendab, meil on kõik stsenaariumid välja arvestatud ainult selle peale, et tõepoolest, kui me eurosse saame, et mis siis hakkab juhtuma. Aga kui ei saa, kas siis läheb karis katastroofi? Aga see ei tähenda, et selliseid konverentse nagu elu pärast ei tohiks korraldada, sellepärast et see mina ütleks, et see konverents on igati teretulnud, sellepärast et tegu on sellise ideede missivõistlusega, kus siis kus siis ühiskonnas tuntud arvamusliidrid saavad kokku ja igaüks püüab siis oma ideedega teist üle trumbata ja seetõttu oleme seal sageli nagu väga lennukaid avaldusi ja mõtteid, aga nendest on üsna sageli ka. Või võib sageli tegelikult mingisugust tolku, sellepärast et ideeks need mõtted reeglina jäävadki. Jah, me oleme korra seda üle elanud, et me ei saanud eurosse miljonit siin neurominditki har kavandatud peale oli olime löödud aasta 2007. Me kõik mäletame, mis sai seal kõva hinnaralli ja majandusbuum, mis pärast seda sai. Euro peamine eesmärk on see, et ta toob meile hindade stabiilsus. Seda lubab meile euro sellest Meil küll väga palju viimasel ajal räägitud. Aga noh, mis ta peaks meile tooma, ta peaks meile tooma selle, et meil kaob ära hirm, et et kroon devalveeritakse. Loodetavasti ta peaks tooma meile ka selle, et välisinvestorid jälle usaldavad Eesti riiki ja hakkavad siia siia raha tooma. Aga. Oled sa ka seda meelt, et euro aitab meil eristuda Lätist ja Leedust? Ja kui me saame varem Ja siis keegi ei näe, me võib-olla ei arva, et Baltikum pealinn on Riia. Mis puutub nendesse konverentsidele konverentsidest, siis mina mäletan küll ja see on väga teretulnud, et selliseid konverentsi peetakse enne, kui mingisugune eesmärk on saavutatud. Me mäletame kõik kaheksandate aastate lõpus, 90.-te päris algustil toimus ridamisi ajurünnakuid elu pärast seda, kui Eesti on Nõukogude Liidust lahti saanud konverentsi sel teemal, et Eesti pärast NATOsse astumist Eesti pärast Euroopa Liitu astumist, nii et kõik on nagu olnud tegelikult. Sellel konverentsil näiteks urva sarnane rääkis ja tal on asjalikud esinemised, Holland oligi seekord. Ja näiteks ütles, et meil ikkagi kulub viis kuni kuus aastat, et jõuda aastal 2007 tasemele tagasi, et see oli selline hea õitsengu aastal ja hoiatas, et tööpuudus, mille käes me kannatame, see on ikka väga pikaajaline probleem, et sellest me ei saa siin üle ega ümber. Tootlikkus on meil madal. Rahvusvahelist turundust meil Eestil justkui ei olegi. Me ei oska mõelda niimoodi nagu probleemide keskselt, et meil ei tee koostööd erinevate asutuste vahel. Valitsusasutused peaksid aru saama, et oluline on nagu asjade puhul tulemus, mitte protsess ise. Seda meil unustatakse tihti ära. Ja ega siis muidugi euro on tõesti tore asi, aga ta ei too meile näiteks plahvatuslikult seda, et kohe Meie teadmised kuidagi kasvaksid näiteks. Üks kolleeg arvutas välja, ma ei ole jõudnud seda üle kontrollida, et kui tuli jälle eile see uudis, et nädalaga lisandus 2300 töötut. Et kui palju aastaid võtab aega, kui Eestis kõik töökohad on kadunud, kui sellise tempoga jätkata. Ja minu meelest ta ütles kaks aastat, seda peab pärast saadet üle kontrollima pelgu. Saateaeg hakkab kahjuks otsa saama ja me ei jõudnudki rääkida justiitsminister Langi suurepärastest eelnõudest ja ettepanekutest ning arvamusavaldustest Neist võib lugeda tänases Postimehes. Arvamus ja kultuur lisas, kus siis meediarubriigis justiitsminister on pika artikli kirjutanud ja muuhulgas ma lihtsalt juhiks tähelepanu ühele lausele. Justiitsminister ütleb, et Eesti ajakirjanikud ei pea info hankimisel alati ausad olema, vaid lubavad endale juhtudel, kui avalikkuse huvid nõuavad sellise info avaldamist, mida pole võimalik hankida ausal viisil käituda ebaausalt ja sulgudes, toitleme loega seadusevastaselt ja ma tahaks küll justiitsministri käest küsida, et, et kas ta oskab selliseid näiteid tuua, kus Eesti ajakirjanik on kogunud infot ebaausalt või seadusevastaselt, et siis ta võiks nendest ka ajakirjanduses rääkida, aga mitte loopida tühje sõnu ja see, et ajakirjanduseetikakoodeksis on selline punkt, siis ühelt poolt kindlasti arutletakse selle punkti muutmise küsimusele, aga teine asi on ka selles, et et see punkt on kirjutatud juba mitu teistkümmend aastat tagasi ja tõenäoliselt väärib muutmist, aga tänane rahvateenrite saade lõpetab ja rahva teenrid olid Sulev Vedler, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ja meie soovime teile. Head laupäeva jätku.