Kirjanduse. Tere jälle kuulama meie kirjandussaadet, kus ühe ja sama laua taga istuvad Peeter Olesk ja siinkõneleja Mart Ummelas. Me oleme novembri jooksul rääkinud komöödiatest. Aga ehk võib-olla mitte nii lõbusas tonaalsuses, kui ma alguses ette kujutasin. Komöödiad on nagu pannud mõtlema mõningate põhiliste väärtuste üle. Kui sa viimati ütlesid, et me räägime nüüd arr kuubis, mulle ometi tundus, et nüüd me hakkame nalja tegema, on seni. Toob vaatleja nurgast. Komöödia ei ole oma olemuselt ajaviide. Komöödia all eks ole. No kui me antiikkomöödiast räägime, siis kahtlemata ta ei olnud lihtsalt rajal Ta ei ole ka kaasajal ajahoidja ei olnud Shakespeare, omal ajal ei olnud mul jäär, omal ajal ei ole ka praegused komöödia kirjanikud ajaviide, see, mida teevad Margus Lepa nõmmel raadios või Mart Juur kuskil mingisuguses saates. Ega see ei ole komöödia, kas kuulad või ei kuula midagi ei juhtu, aga komöödia tagajärjel sinuga, kui vaatajaga peab midagi juhtuma. Kas tuled tüki juurest, vala targemana või selgub, et sul on komöödiakoha peal täielik autism kurt nagu kasekänd ja kõik. No nii nagu me ühel korral rääkisime, komöödia muudab nagu vaataja üheks osaks sellest, mis toimub laval. Et see mõjub nagu teisiti inimesesse kui võib-olla see tragöödia, mida vaadatakse nagu pigem kõrvalt Meie saate kangelased sest me ei ole kunagi seni käsitlenud massi Malemaati käsitlenud indiviide ja meie tänase saate kangelased on mees ja naine, kes olid omavahel abielus. Ühe nimeks on poris kabur ja teise nimeks assid Preinla. Kumbagi ei ole kahjuks enam elus. Pois. Kabur elas aastatel 1917 kuni 2002. Astrid Weil suri ootamatult ja suhteliselt noorena sündinud 1000 948995. Asseti lisaks oli küllalt huvitav ajakirjanik ja kirjandus ja kultuuriloolane Oskar kuningas. Kuningatele oli ka veel teine tütar. Maletaja. Imelik tava. Poeg on ka ajakirjanik, kes seisab üldiselt kommüüdjatest väga eemal, sest plaan väljaäril, lehetegelane ja samas see näitab ikkagi, et inimesed hargnevad ja selles ei ole midagi ebaloomulikku. Oluline on see, kuidas need hargnevaid inimesi siiski ühendada. Boriss kaburitsi aset leidvate ei ühendanud ainult abieluga. Vanusevahe oli üle 30 aasta. Boriss kaevurile endale meeldis väga rõhutada seda. Ta oli suur luiskaja ja sealt oli väga raske mingit tõtt välja raalida. Meie siin ei olekski, nägime mõlemat lähedalt aastatel 1000 1981 kuni 87 Peedul, kus me olime korruse naabrid üle köögi. Kumbagi kätt jäid meie elamised, meie elasime seal kogu aeg, kapolid elasid seal hooti. Ja me olime köögi tõttu WC tõttu tõesti ühe majanaabrid. Ent Peedul oli terve koloonia, sest õues elas Kalju Kangur väga sage käia. Peedule oli siis Madis Kõiv, Kaalepite Pere Peedul. Suviti töötas Ilmar sikke ma sealt enam midagi kirjutanud. Flag turistide laul oli juba ammu valmis. Ja raudtee elas suur kirjandushuviline Ilmar Malin. Nende lähedal elas ka veel füüsik ja teaduse populariseerija. Laur Palgi oma perega. Oma vanematekodus. Peedu ei olnud sugugi mitte teivasjaam, vaid üks, üks vaimne keskus ja, ja see vaimne keskus pikenes tegelikult ka hommikustes töölisrongides. Niisiis, kui sõidad Tatu poole kui ka siis, kui, kui pärast viit tuldi teise rongiga Peedule Elvasse tagasi, Teeduga pisike panteon natukese aga selle juures väga ilmalik, sest kaburite raamatukogu oli ikkagi Tallinnas. Ja meie raamatukogu ei olnud siis veel nii suur, nagu ta praegu on. Ja lõppude lõpuks nendel jalutuskäikudel Elvasse jõudsime Kaalepit vanasse korterisse, mis oli tõesti panteon on ja kus liikus rahvast kaugelt rohkem kui Peedul. Ent et täpne olla. Peedul Me assil treilaga näidendist või seriaalist Õnne 13 ei rääkinud, sest ettepanek tuli märksa hiljem olime juba siis ära. Kahjuks jõudis aastaselt kirjutada sellest ainult päris algus, kuid see on ikkagi väga suur märk ja tähis, sest keegi varem ei olnud julgenud seda asja üldse ette võtta, sest tuleb arvestada, et niisugune kaal nõuab väga pikka ette vaatamist. Samal ajal iga konkreetse õhtu lavastus peab olema ka omakorda terve ja, ja need kaks, mis asja, see suu, pikk klint. Ja see väike episood tervik ei tohi üksteisele vastu rääkida, sa pead üllatama, et see asi läheks sul vedelaks kätte. Ja samas sa pead olema järjepidev. Kõik selle mõtles tõesti Assaid eelnevalt koos raadiomaja inimestega läbi, tal oli siin raadiomajas kal neid tuttavaid, telemajas tuttavaid. See on suurel määral kollektiivne töö, sugugi mitte ainult tekst. Aga see oli ka suur väljakutse ja mingil määral assid nautis seda, aga kirjutatud on see ikkagi peamiselt ka Tallinnas. See osa, mis valmis sai, seda Peedul teha ei saanud, samas oli aastaid suurepärane inimeste nägi ja ka siis, kui ta väliselt jättis mulje, et ta töötab kogu aeg laua taga ja ruumist välja ei lähe. Tal on aastast 1982 novellikogu inimestega, kus on üks lühilugu kirjandusmuuseumis. Võiks arvata, et ta sai selle meie käest aatomite vägede vastu. Me õppisime kaburit tundma aastast sügisest aastal 1981. Tükk pidi siis juba olema küllalt väike novell valmis, kuidas inimene kujutab ette, et tema kui autor saab tõelise maagilise elamuslikul, mingisugune kirjandusmuuseumi inimene hakkab teda uurima. Ja siin astrid endale naljalt sisse sõita ei lasknud. Teda oli kaunis raske panna. Oleme avameelne, aus oli hoopis teine, ta võis öelda küllalt järsult. Aga olla avameelne, tuua oma köögi saladused lagedale. See oli, ma arvan, isegi Boriss kabury eest küllalt varjatud. Nüüd ma ütlesin ennist, et neid ei sidunud ainult abiellu. Ma esitan selle tõlgenduse, järgmisena Boriss kabur kes oli ikkagi Eesti vabariigi kodanik. Enne sõda. Kahe asja kaudu, kolmas tuleb juurde. Esimene asi on mootorsaag, Družba. Teine asi. Näidend rops 1964 ja selle järg. Rops aitab kõiki 1965. Aga on ka kolmas asi mis on pisut hajutatud. Tänupolis kabury tõlkija, õieti vahendaja tegevusele on Eestil lugejal ülevaade mitmetest Iipostest. Kuigi ta Deeposte allkeeli ei tundnud ilmselt vene keele kaudu aabitsat ei ole tehtud, aga meil on ülevaade olemas, mida need Deepaselt endast sisaldavad. Ja siit tuleb ka välja see Ärguubis. Me ei ole seda veel selgitanud. Lik särg kuubis. Boris kaburyson Errses, Astrid Reiljan on perekonnanimi niisuguse algusega, et ka seal on r. Ja lõppude lõpuks on ka raps niisugune, ta algab r-tähega kolm erry menüüd võtta alternatiiviga tee siis see tee tuleb troostast. Nii, aga me peamegi nüüd lahti rääkima, kuidas siis Družba sündis ja see sündis siis, kui Boriss Gabor oli vangis tegelikult Siberis. Ta ei olnud niisugune vang nagu kinni istuv vang, tavaliselt telliga pagendatud Ale elamiskeeldudega ja töötas niinimetatud eesti keeles. Õiget sõna ei olegi vene keeles. Shalawska. Ta pandi teistega koos midagi konstrueerima. Ja see, mille ta tegi, oli väga oluline murrang iseenesest. Sest kuigi Mootorsaed tekkisid juba 1910.-te aastate algul, olid need ikkagi olemuselt kahe mehe saad hoolimata mootoritest, igavesed kobakad. Aastal 1941 ilmus ühe metsateadlase, see vastab tõele. Hiljem ta tegi palju kurje noorte tudengite kallal, aga metsateadlane ta oli. Valdek Ritslaiu raietööliste käsiraamat pealkirjaga metsa ülestöötamise tööriistad ja nende korrashoid seal. Fantastiliselt põhjalik. See käsitleb isegi niisugust asja nagu õige lambi valgussaehammaste teritamise muusis. Ja ma vaatasin, sirvisin kirvevarre. Sest see oli väga tähtis probleem, sellega päästeti Moskvas palju ja Venemaal pandi isegi üks instituut uurima, milline peab olema õige kahe mehe sae käepide. Ja see on kirjutatud 41. Ja Boris kabur jõudis oma töötava moodus Ani 1952. Sõda oli vahel. Nii, et kabur oli sisuliselt oma ajast tublist ees, sest Rootsi firma füüsqvarna hakkas tegema mootorsaage alles 1959. Ega siis Boris kabur ei leiutanud mootorit. Saed töötavad teatavasti kahetaktilise mootoriga ühetaktiline aurumasina mootor. Mootorratastel vanemat märki oli tavaliselt ka kaks, uuematel on, on neid käike rohkem, autod on praegu isegi kuuekäigulised. Mootorid on kõvasti edasi arenenud, aga oli vaja korralikku ülekannet, kolb mootorilt saagi saal linti vedavale kettale ja selle konstrueeris tõesti just nimelt polis kabur, nagu te ise tagasihoidlikult ütles, ta oskas lahendada, diferentsiaalvõrrandid olidki kogu tema panus, aga see panus tähendas murrakut murrangut, sest seesama Rits le jo raamatima arvukast elutööst ainukene, mis kuskile kõlbab, kuigi tekitab ka naeru. See käsitleb ikkagi käsisaage. Saage mulje sulle niimoodi näiteks langetati kõik ette jäänud puud, niipalju kui jõuti Narva hüdroelektrijaama veehoidla rajamisel meil mingit mootorsaagi, ent vajadus oli siis see andis tohutult kasutegurit, niisugune mootorsaag, kuigi Družba oli raske, aga tööviljakus tõusis kõvasti. Teiseks. Družbaga sai langetada suunatult, muidu suruti tohutu suured tüved ikkagi puu arkidega vajalikku suunda, aga langetada puu võib ka veel selle ripakese tõttu, mis ta kännu küljes hoiab, võib ka veel tuule tõttu veenduda. Janno mehi küllalt surma saanud ja vigaseks jäänud. Nii et ma täitsa usun, et metsamehed tänasid Boriss kaburit selle eest et ta tema riistapuu päästis neid. Väidetavalt ta küll algul nimetas selle Tigaaks, aga hiljem pandi sellele niisugune kõrgema lennulisem nimi nagu Družba. Ausalt öeldes. Mina siin suurt pattu näe, selle päästet Žužbaga töötatakse ja ja on töötatud ka Eesti metsades, kus ei ole mingit Tigat. Ja, ja ta oligi kaua aega ainukene kättesaadav Mootorsaag, kuigi Ta on nagu öeldud, raske riistapuu. Aga keerad keti maha ja, ja tangid mootori alles siis, kui sa hakkad tööle, mitte ei vea seljakotis juba tangitud mootorit kaasas. Ning sellel on oma jätk otseselt Caroppisin. Mingis mõttes me võime mootorsaemootoris näha. Robotielemente kuuega. Aastatel oli populaarne kujutada ette, et robot on tingimata inimesekujuline, kandiline küll ja kuubikutest koosnev, aga tingimata inimesekujuline selle vastu tegelikult seesama Boriss kabury rops vaidlebki inimene tekib südamed uss kaudu, tema loogika kohaselt seal seesama, mida Liives käsitleb oma Viini postmargis aususe kaudu, aga ausus ja südametunnistus on väga kohati, see tähendab üksteise kohal asuvad mõisted või isegi läbikasvanud mõisted. Ja, ja siin rõhutab kosmoseajastu, oli tookord Boris Kabuli järjekindlalt seda, et ilma südametunnistuseta riistapuu olgu ta ükskõik kui inimkujuline on ohtlik, sest ta toimib nagu mehhanism selle vastu. Omal ajal on luuletuses välja astunud Betti Alver korduvalt ja suli arbujate moti. Meil on vaja mitte tööriista, vaid indiviidina. Aga see on tegelikult huvitav, et kuidas Boris kabur jõudis ropsini, sest mulle tundub, et võib-olla siin oli mingisugune innustaja tal Aizacenziimov, kes ka kusagil neil aastatel üsna palju kirjutas robotitest robot kui selline tehisintellekt ja see võimalus, et robot nagu väljub kontrolli alt, see on ju ka ropsis, teatud mõttes leiab kajastamist. Tehisintellektiga seoses ma nägin kord ka naeratavat Juri Lotmani kes rääkis mingist oma kolleegist Moskvas, kes tegeles tehisintellektiga. Ja Lotman kommenteeris seda umbes nii. Ta ütles muidugi vene keeles, seda tehisintellekt. Kas ta võttis oma intellekti, polegi, kui ta sellega jama. Esimene robot on tegelikult funktsiooni poolest mereröövlipuujalg. Selle pääseta garanteerib meremehele mingilgi määral võimaluse liikuda iseseisvalt, käed on ikkagi lahti, mitte karkudel kinni. Puukäsi oli sekundaarne ja must kleeps üle silma oli ka sekundaarne. Aga, aga jalutu on, on mere pääl kõlbmatu. Ja ilma, et kaburil seda paralleeli oleks, on tal ikkagi see Robot on sisuliselt vajalik ja lateks kosmoseeksperimentides. Vabas kosmoses on see möödapääsmatu. Aga südametunnistusega iseenesest õhutühjas ruumis mitte tuhkagi peale hakata, vaid see konstruktor, kes niisuguse teeb, peab juba olema südamesoojusega konstrueerimis koos. Sealt algab see, mis väljendub inimese kujulises peas või keres või jalas või hammastes või ükskõik. No meie põlvkonna inimestele on see laboris kaguri näidend kindlasti meelde jäänud, eelkõige Salme Reegi kehastatud rapsina laval. See oli suurepärane tuua Salme Reek rops Jüri Velda otsus kasvult umbes ühepikkuselt Krimmi kandis, tean, et väga sarnaseks ja ongi üks probleeme näidendis, eks ole. Ja paradoks on muide see, et ainukene koht, kus Euroopas on ilmunud oli kooli näitelava nimeline saari, ehk palun lapsed, mängige seda. Kuigi esietendus toimus muidugi Draamateatris. Ja nagu öeldud, oli just parajasti võtta nii Velda otsus kui ka Salme Reek. Mõlemad sobisid nooreks inimeseks, kui olid vanad tädid juba suurepäraselt. Teisest küljest, aga kui poris kabur oli roputiseerija siis mina ütleksin, et Õnne 13 tegelased ka hiljem Teet Kallasel. Vahepeal oli Kati Murutar, korraks oli astet kabur, tee robotiseeria. Sest kõik tema tegelased on nii naljakad või õnnetud, kui nad ka on. Püüavad olla roboti rollist võimalikult väljas. Miks see nii oluline on? Kui roboti kellamehhanism läheb sassi, siis on robotikoht prügimäel kõige täiega. See, mida tee robotiseeria astri treinla näitas on kuidas inimene kõigest hoolimata, niipalju kui vastutuult ongi. Prügimäel ikkagi ei jõua. Ja mida siis? Boris kapul tahab propsija teise näidendiga öelda? Ei tohi ka kulla inimesed, kulla noorsugu, jõuda selleni, et ühel päeval olete vana laud, mida öeldakse praegu arvutite riistvara kohta rauakolu. Seal mahakandmist väärt asi. Niipea kui sa ütled inimese kohta, et ta on vana muld. See lõhnab tapmise järgi. Aga vaatasin nii Boris kabury kui Astrid Reinla loomingut nüüd käsitleda selle kandi pealt, millest me vist eelmine kord rääkisime, et see kirjanduse ja lavastuse või noh, ütleme kirjutatud teose ja lavastatud teose vahekorrast, et väga teravalt mainisid seda, et Drops alguses ilmuse kooli näitleja avas üldsegi mitte nagu tõsiseltvõetava kirjandusena. Ja ütleme, Astrid Reinlaiuga kirjutas Õnne 13 ju telelavastuse stsenaariumi, nii et seda ei ole ju ka kusagil ilmselt trükitud ära, et kuivõrd nüüd siin on üldse tegemist kirjandusega selle sõna otseses mõttes või, või mis asi on siis see piir kirjanduse ja, ja lavastuse vahel, kui, kui ta võib-olla ei jõuagi kirjutatud kujul kuskil Ma ühes varasemas saates tsiteerisin ühte aforismi, mille autoriks on soomerootsi kirjanik, ammu surnud mees. Elmer diktownius. Diktooniusel ongi see mõte, milles mõttes tsiteerisin ainult osa. Muidugi on kirjandusel ka oma piirid, aga need on piiritud mees nii-öelda niimoodi, et assid Veinla stsenaarium, mida. Mis on võib-olla kusagil arhiivis ka olemas? Kindlasti on vähemasti autori enda arhiivis mida lavastasid ja etendasid hoopis teised inimesed, et see ei ole kirjandus. Sest nad ei saa lugeda ette oma osade tekstidena, ajaleht, seal peab olema selge mõtestatus mis algab muide jupa kohanimest. Morna on erinevalt mees sinuga mornide inimeste koht, mitte nende inimeste koht, kes teevad sügise ja talve ajal või piiri peal. Nalja piss seal Mornas võib-olla nagu natuke Helvat või. Ma ei ole Elva traagilist poolt kunagi näinud Morna minu jaoks pigemini Keila üks õnnetu linn selle poolest, et ta jääb mitme teise linna vahele, ta läbikäigu hoov seal tohutu palju nõukogude aegsed ja hilisnõukogude aegsed elamuid. Ja, ja ainukene suur asi, mis seal aeg oli, oli Keila haigla, mis on nüüd parandamatute jaoks. Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et kui aste treila alustas, siis tal pidi silme ees olema mingisugune Kui tal oleks olnud Silmes Elva Aleks läbi sisse toonud. Otsekohe seda seal ei ole. Õnne 13 puudub intellektuaalne osa, mida arstid eraelus tundis väga hästi, ta on olnud ju väga huvitav kriitik. Sedasi ju filmifilmis või seriaalis ei ole. Kõik on lihtsurelikud. Intellektuaal vaidleb näiteks tulevikule hoopis teistmoodi kui see, kes on hädas meestega või korteritega võlgadega või pagan teab millega. Ja katsu sa Keila-suguses linnas olla nagu Elvas, kus Elvas on suurte kollektiiv korterelamute osakaal väga väike ja samal ajal, kui, kui Keilasse on märgatav sõidad Keilasse sisse alustabki, mitte ela majadest vaid korterelamutest. No see on sinu versioon, ega me ju ei tea, mis oli. Ma ei usu, et lapsed oleks käinud spetsiaalselt Keilas, ma usun midagi muud. Ta Ta oli näinud mustamäed kaasaegset Pelgulinna ja ta muidugi mõistes ka Lasnamäe probleeme. See on hoopis teine elamise viis. Aga ikkagi, tulles nüüd tagasi selle minu sihukese provokatsiooni juurde, et kuivõrd see on nüüd kirjandus, sest noh, kui me teame, kuidas tehakse teleseriaali, et seal ongi olemas mingisugune idee, mingi stsenaarium noh, praegu muidugi Teet Kallas kindlasti juba viimased aastad on hästi kirjanikuna hästi niisugune põhjalikult just seda stsenaariumi poolt arendada, aga me teame, et seal väga palju tuleb juurde lavastus või salvestussituatsioonis, seal on improvisatsioon ja nii edasi ja nii edasi, et see on tegelikult päris huvitav küsimus, et kas lavastus ja, ja kirjandus on tegelikult üks ja see sama või need on ikka kaks täiesti erinevat kunstiliiki. Vahendid erinevad kirjandus on sõna raamatukujuline publikatsioone ka siis, kui ta näiteks pimedatele mõeldud raamat on ta ikkagi raamatu formaat, nagu praegu kombeks öelda. Tan lugemine, seriaal ekraanil on ennekõike televisiooni võimalused. Jaa, lavastuse äärmine, kontsentreeritud, sest sul on ette antud mitte situatsioonile loogika, vaid minutite või isegi sekundite arv, kus sa ei saa teha kärpeid. Selles mõttes, et nüüd läksime üle. Ja tuhka kah, lükkame Aktuaalse kaamera edasi, ma ei tea, pool tundi või niimoodi sa pead ette nähtud raamidesse ära mahtuma. Raamat, võib-olla üks kõiku pakkis, lõppude lõpuks on tõde ja õigus, mitte üks köide nagu tavaliselt tihtipeale mõeldakse vaid viis köidet Pentaloogia, jätad ühe köite vahelt ära ja kaotad midagi. Aga Romney puhul sa võid ka selle vaheepisoodi kaotada, aga sa ei tohi kaotada järjepidevus. Ja, ja see suund peab olema vaatajal osalt aimatav. Ja osalt ta ei tohi aimad tänasest siis ta jätab vahele. Ah see mind ei huvita ja kõik. No me mingil määral kogu novembrikuu jooksul oleme nüüd jälginud samasugust nähtust, et alates vigastades pruutidest kosjasõidu ja Ardi Liives Viini postmargi kaudu Kuneni veenla Õnne 13, nii et meil on nagu aluseks kirjandusteos, aga see visualiseerib meerituna või ka raadio kuuldemänguna muutub nagu omaette teoseks, kusjuures ta ilmtingimata ei pea vaesestama seda algset teost, võib ta võib anda sellele midagi juurde. Kõikidel nendel juhtudel, mida me oleme siin käsitlenud, on ta vaieldamatult juurde andnud. Üks põhjusi seisneb selles et tihtipeale kunstilises tekstis endas inimest välisest küljest väga täpselt ei näidata. Aga näitleja puhul sa näed umbes vähemasti temal dimensioone. Ma tulen tagasi ropsi näite juurde, kust mehed oskame öelda väga rangelt, millal saab noorest poisist juba siis teismeline. Paradoks on muidugi see, et kahte noort poissi vihastasid vanad naisnäitlejannat ja keegi ei öelnud Jon jama, lõpetage ära. Tooge poisid laval, kus sa võtad Draamateatris niisugust poissi ja veel kahte. Kusjuures hiljem ei olegi see õnnestunud enam ei ole, me näeme, et see, see on haruldus, see on haruldane ja ainulaadne võimalus üldse seda lavastust. Nii tükki Me võime lugeda vabalt, midagi ei juhtu, aga laval uuesti saavutada, seda olukorda ei ole võimalik. Ja, ja selles seisnebki lavateoste ja Ekrealiseeringute ja audio stsenaariumide ja lahenduste tohutu voorus. Nendes on midagi, mida saab suvaliselt korrata, kui sa tahad väljatud muidugi teatrietendused noh, iseasi nende helisalvestised või ütleme, digitaliseeritud arvestades, et aga see ei ole päris enam see sa saad korrata teksti puhul. Ma olen kindel, et kui Beekman teadmata üldiselt temas saab kirjanik luges maati niiden täiesti teisiti kui, siis, kui kui ta üldse on seda hiljem lugenudki. Kui ta oli juba isejuhtiv kirjanik. Ajalugu ja me mitte ilmaasjata rõhutanud oma saates mis tahes teksti puhul seda, et teksti saagiskuda ajaloost välja, kuigi teksti ajalugu on pikendatav lõpmatuseni. Nojah, seesama Hamlet, millest me oleme, olen rääkinud, on ju väga hea näide selle kohta, et viis sajandit ja endiselt ajakohane ainult me peame andma selle mõtte talle oma tänase päevaprobleemide kaudu. Ühesõnaga, tema pakub meile selle süsteemi võimalus skeemi ja Me seostame seda oma tänaste probleemidega ja see muutub meie jaoks aktuaalseks. Niiet kirjandus kui selline iseseisvalt ja visuaalsel kujul filmina või telelavastusena või raadiokuuldemänguna oli siis selle novembrikuu läbivaks teemaks. Ma arvan, et detsembrikuus on meil mingi muu teema. On küll, aga sa tahad teada tähte, mingit vihjebki? C5 ajab sind segadusse. Me alustame oma järgmist saadet tähest, mida ma nimetaksin irw ruudus herr nagu Rudolf, aga ruudus mitte enam kuubis. Tänaseks on ära olnud. Jääme põnevusega siis ootama, mida Peeter Olesk meile järgmisel pühapäeval pakub. Ilusat esimest adventi. Kirjanduse tähestik ja lõpuks ka meie kuu küsimus kuulajatele ühesse Eduard Vilde lühijutus räägitakse seatõvest. Mis haigusega on tegemist ja kuidas on selle nimi inglise keeles. Tänases saates rääkisid Peeter Olesk ja Mart Tummelas Kuulmiseni nädala pärast. Kirjanduse.