Tere, kena hommiku jätku kõikidele vikerraadiokuulajatele. Me jätkame jutusaatega kuni kella 11-ni välja ja mul on suur rõõm tervitada täna hommikul siin vikerraadio stuudios Gert Kullamäed, tere. Tere hommikut. Sul praegu tiitel, ametinimetus on Tartu Ülikool Rocki teine või kolmas treener, mis noh, on ta siis teine või kolmas, igal juhul ei kõla just väga atraktiivselt. Ometigi mulle tundub, et sa oled oma eluga praegu rahul. Noh, ütleme nii, et siis ma nimetaks ennast abitreeneriks, et siin kas teine või kolmas, et see ei olegi võib-olla nii tähtis ja selle tiitli ma sain ka alles nädalajagu tagasi tegelikult et ma alustasin tööd ilma elu, kuidas ma ütlen siis ilma ametinimetused ta sellepärast, et mul paberit ette näidata pool ja ja, ja ametliku tunnistuse sai need. Ma olen esimese kategooria treener, sai nädal aega tagasi, aga mina olen eluga küll tõesti. Ma nagu mu nagu see elu, mis peale korvpalli nagu korvpalli mängimist, nii nagu ma ette kujutasin või nagu ma tahtsin, nii on täpselt nagu läinud praegu ja, ja ma tunnen sellest nagu siirast siirast rõõmu praegu küll kõik nädalad või hommikud, mis ma olen tööle läinud, on nagu seda sära silmas ja, ja, ja noh tõesti enda enda enda rahulolu küll praegu väga-väga suur sele tööga seoses. Enamik pallimängijaid ütlevad, et olla pingi peal on hoopis raskem, kui olla väljakul väljakul sa saad midagi teha ja noh, oma pinget ka maha joosta ja maha visata. Nüüd sa oled pingi peal olukorras, kus sul isegi varianti minna väljakule kui raske sul praegu seal pingi peal mingil hetkel isegi on nagu niisugune raske hetk, eriti nüüd esimene kuu oli, aga need aina rohkem rohkem lähete sellesse töösse, see nagu ununeb ja mõtled hoopis nagu teistmoodi, et kui sa enne nagu ikkagi mõtlesid nagu mängija pilgu alt isegi esimesed kuud, kui ma olin esimene q olin seal mängudel siis nagu mingil hetkel nagu kuidagi keesid seal ülev ja nagu tahtsid, nagu mõtlesid nagu mängija, mingi situatsioon nüüd aina rohkem rohkemale nagu maha rahunen ja vaatan veel nagu rohkem analüüsima pilguga, et mida nagu öelda või vaheajal rääkida seal peatreeneriga või mida iganes, et niuke niuke nagu rahunemismoment on tekkinud nagu noh, ma annan endale selgelt aru ju ma olen nagu rohkem sinna sisse läinud, et sellest ei ole enam kasu, mida ma nagu mängijana mõtlesin, et ma pean mõtlema nagu treener, et, et eks kõik nõuab nagu aega ja, aga aina aina rohkem ma enda arust küll tunnen nagu paremini iga päevaga ennast. Kas sa mängu ürgselt mängib treenerina seda rohkem läbi ja läbi, kui sa tegid mängijale? Vot see on, kas sa magad nüüd öösiti rahulikumalt? Vaata seda. Nüüd küsitud, mingid ja nii kummaline kui sa ei ole, et tihtilugu ma olen kuulnud vanematest mänge vanematelt mängijatelt keet too mängijana on nagu viga Lähed koju, viskad koti nurka ja mõtle, ta homme on ju jälle trenni ja niimoodi, et minul mängijana ei ole tegelikult seda kunagi olnud, et ma olen hirmsalt sihukest kommunikamängija oleme kaadanud ja oleme kaodanud mänge ja, või ise oled halvasti mänginud midagi siis ma hirmsalt, mul ei ole kunagi mängijana tulnud kohe uni ja ma olen ilusalt põen läbi ja mõtlen ala, noh et miks ma, see, see hetk niisuguse otsuse vastu võtsin, miks ma eksisin, miks ma seal, et ma olen nagu sihukest juba mängijana, ma olin niisugune nagu nagu ma ei olnud seda tüüpi mängija, kes läheb koju, ükskõik et ma kogu aeg analüüsis, mõtlesin, miks kurat niimoodi läks, miks ma nii tegin, miks, miks võistkond nii tegi. Ja nüüd selles mõttes mul nagu treenerina lihtsalt täpselt samad mõtted peas, ainult ma tunnen nagu rohkem vastutust, ehk teisisõnu siis nagu, kuigi ma ei ole peatreener, aga ikkagi noh, ma arvan, et meie treeningtreenerite ütleme, kolmik või nelik, kes seal andmeotseselt vastutame tulemuse eest, et eks see vastutuse koorem on nagu suuremat. Et samamoodi kaotad mängu, ei tule, uni kohe viskleb voodis mõtled, mõtted käivad, mismoodi oleks saanud keda vahetada, mismoodi võib-olla oli vale vale vahetus seal on. Et, et selles mõttes on nagu enam-vähem sama, et et kui kaotad mängu, siis ei tule seda undjaga ei taha tulla ja kui võidad, siis nagu tuleb natukene rahulikumalt. Aga ikkagi mõtled üle rahet, mõtled, mõtled mängule? Mängijana oleks olnud Eesti korvpalli viimase, noh ma arvan, 15 20 aasta selline tõsine pailaps ehk siis sulle pole eriti halvasti vist kuskil öelnud ja ükskõik kui vähese punkte viskasid sind armastati mängida, mis seal salata. Nüüd sa oled treener ja kui sa saad peatreeneriks mingi aja pärast, siis siis ma kardan, et sind enam nii palju ei armastata. Oled sa selleks valmis ka, et see on nagu hoopis-hoopis midagi muud? Olen küll. Ei, ma selles mõttes, et ega ma olen, mul ei tulnud see ootamatu, et ma olen kogu oma mängijakarjääri teadnud, et kui ma lõpetan mängimise, siis ma nagu mind huvitab, see elu kutsema, ma olen paljude treenerite käe alt läbi käinud, mul on oma mingisugune visioon, et ma tahan seda nagu edasi anda, et tean täpselt seda, et see treeneri elukutse juurde terves maailmas igal pool, et iga, isegi kui sa, kui sa treenerina nii-öelda kuskilt saad kinga, siis ega see ei tähenda, et sa halb treener oled, see tähendab seda, et sa, sa ei sobi selle meeskonnaga või sinu visiooni ei võeta vastu ega, või mida iganes, et seal tuleb musttuhat, ega, ega mina ei võta seda üldse, nii et näed nüüd sealt keegi läks ära, nüüd sa oled järelikult all treenereid ja läheb mõne teise võistkonna juurde ja seal võib-olla asjad väga hästi jooksevad, kui meeskond mängib hästi, nii et. Ma võtan täiesti täiesti rahulikult, isegi kui ma saan kriitikat, siis siis käib selle elukutse juurde ja kui sa selle elukutse valid, sa pead sellega arvestama, nii et ma võtan selles mõttes, et ta on küll asja nagu väga, nagu ma tea, rahulikult ja professionaalselt. Kuidas see, kuidas ma ütlen, kodune logistika, paikapanemine käib, ehk sul ju on abikaasa ja lapsed on endiselt Tallinnas ja ilmselt nad ju lootsid, et noh, nüüd on mängud läbi, et nüüd siis nagu issi hakkab lasteaeda viima lapsi ja, ja nii ja naa või kooli viima ja sissi läks jällegi Tartusse ära, et mismoodi see, kuidas ma ütlen hooaja lõppu ja hooaja alguse vaheline otsustamine, mõtlemine käib. Siis ma pean küll väga suureks kummardas oma abikaasa oma pere eest tegema, et kes mulle võimaldanud siuksed niukse niukse elu nagu, nagu nagu korvpalli juures olla. Ja eks nad on aru saanud, et see on ka minu pere kõrval ikkagi teine suur armastus ja ja, aga meie peres on nii mängijakarjääri kui ka nüüd noore treenerina kõik otsuseid, mis ma olen nagu teinud klubivahetuselt välismaale minekut Eesti-siseselt kõik on väga-väga lahti räägitud, pereringis, ühtegi otsust mäele kunagi elus käinud uisapäisa ja perega arutamata, et oh näed, et ma lähen sinna ja nüüd te peate kaasa tulema või vastupidi, teiegi siia, et ei, et meie peres on küll kõik sammud väga väga läbi kaalutud ja ja selline peremudel meile väga-väga ideaalselt sobib, et et ühtegi probleemi pole tulnud, ma näen küll, kuidas on nagu nagu teatud hetkel abikaasal nagu, väga raske, aga, aga teisest küljest jälle oleme mõlemad terve mõistuse juures, ütleme et see on meie reaalne elu ja, ja, ja nii me elame ja püüame harjuda üksteisega, niiet Suur kummardus pere teda jah, võimaldanud mul sihukese elu, millal te viimati terve hooaja ühes linnas elasite? Vaat see on hea küsimus, ma arvan isegi viimane välismaasta elasime juba, kuna elasime, nii et mina elasin Hollandis ja abikaasa oli perega siin, kuna, kuna suurem laps kas juba kooli minema ja kuna ta oli kõik oma lasteaiaaastad elanud, olla belgia sa Saksamaal ja Hollandis üks aastat, siis et kooli eesti koolisüsteemi sisse elada pidi ikkagi üks aasta aga Eesti lasteaias käima saada aimu, mis siin toimub ja, ja ja et jah, neli, neli viis siis mitu aastat, neli aastat tagasi, siis et nüüd on viimane, viimased neli aastat on olnud jah, niuke visiitabielu, et kaua aega, nii kui vaba hetk on mul kuskil tartus, nii, ma olen kohe pere juures ja, ja vahel vastupidi, pere sõidab Tartusse ja on perel ka vaheldust natuke. Mismoodi see kahe hooaja vaheline asi üldse välja näeb või, või natuke varem isegi tavainimene nende töölepingud on siis kas tähtajatud ehk siis noh, reeglina paar aastat ikka kestavad veel, kui keegi ei arva, et neist peaks lahti saama või siis on tähtajalised, aga tavainimese tähtajaline leping on Kaju noh, viis aastat, umbes korvpallur on õnnelik, kui saab kahe aastas, aga noh, üheaastane juga teeksid päris hästi, et mingil hetkel sul hakkab hooaeg lõppema. Võib-olla just nende tähtsate mängude aegu kas hakkab siis nagu kuskil mingi Tunnal tööle, et mis saab järgmine aasta? Jah, see on niisugune iga iga-aastane iga-aastane värk, et kevade poole võtted, noh siin veel parandan veel sellele, et kui te noh, et meil ei ole korvpallis vähemalt, ega üldjuhul ei tehtagi 12 kuu lepingud näiteks 10 kuu lepingud nende nagu hooaja lepingut noh, ma ei tea, need on erinevad ka kindlasti mängijatele, treeneritele, aga minul on tavaliselt nii olnud, et siis kevadel hakkad jälle mõtlema, et mis nüüd saab, et minul nagu see kevad oli veel eriti nagu hull hull, selles mõttes ma pidin mõtlema, et ka sellele, mis üldse saab, et kas ma lõpetan karjääri või mängin veel kuskile edasi ja kui mängin, siis kuus ma mängin ja millistel tingimustel ja kõik, kõik sihuke, et üldiselt jah, et kui sul ei ole kahe või kolme aasta lepingut, siis iga kevad on üks seesama i mängijana kui ka treenerina, et noh, et nüüd tuleb vaheaeg, puhkad või midagi. Aga juhul, kui sa nagu juba teed mingisuguse lepingu järgmiseks nii-öelda hooajaks, siis tegelikult paratamatult Sulle hakkavad mõtted käima selle järgmise hooaja suhtes eriti näitekstreerina, et kes need mängijad on, kes sinna tulevad klubisse ja nagu see suvi oli juba treeneri, treeneri pilgu, Raivo pidid vaatama komplekteeritud ja nii edasi, nii et et aga noh, kui sa oled seda ala teinud, mänginud 20 aastat nagu aastast aastasse, siis kuidagi nii tuttav tunne ja siin kuidagi niisugune rutiin, et iga kevadanni. Ja, ja siis, siis mõnes mõttes on sihuke ootus, taaka iga kevadet, noh eriti kui sa nooremana olid, et et sul saab hooaeg läbi, kuskil saab leping läbi, et noh, siis ikka mõtled, et kas tuleb pakkumisi kuskilt mujalt või millised on su võimalused edasi liikuda või vastupidi tagasi või jääda samasse kohta, et selles mõttes nagu nihuke väike ootusärevus on igal kevadel see sealt, mis kuusse umbes algab. Noh, see on noh, ma arvan, et enam-vähem on see niuke aprillis enne play-off ehk siis on see on see aeg, eriti välisklubides, kui ma olen olnud, siis tavaliselt hakatakse alates järgmistest hooaegadest rääkima juba märtsis-aprillis, et juhul, kui sinust ollakse huvitatud enne play-off'i näiteks Saksamaal oli mul nii, et kui ma läksin esimest aastat, siis mängisin oma oma uue ära või noh, ütleme juba mingisugune märtsikuus juba juba Pawerman tuli juurde ja rääkis, et kuule, et ma tahan saansuga tulevikust rääkida, et tahan, et sa lähed puhanud peaga play-off-idele, et sa ei pea mõtlema, et näed, et missugust saab, et me pakume sulle kahe aasta lepinguti, et kas sa oled huvitatud ja noh, professionaalsed treenerid, professionaalsed klubid juba tegelikult aegsasti hakkavad seda asja ajama mitte nii nagu näiteks näiteks kolm punkti. Et nii on elu, aga üldiselt sa ootad pakkumisi või sa ise ka helistad oma agendile või helistas klubidesse või näiteks klubi, kus sa mängid. Kas sa, kas üldiselt on kombeks, et sa ootad ise sealtpoolt tulevat ettepanekut või koputad ka vahel ja küsis, et mis nagu saab, minu puhul on, oli, oli mängijana nei nii teelt, et minul ei olegi kunagi agenti olnud ja eks see oli mingisugune hetk, kus, kus mul oleks teda vaja olnud ja mu karjäär oleks võib-olla teistmoodi läinud, et pigem mul oli, võib-olla ütleme läbi läbi mingi kokkusattumus ta läbi abiliste ma sain nagu Belgiasse ja siis sealt edasi juba ma jäin silma teatud mängudes seal teatud treeneritele ja siis minul läks nagunii kogu see karjäär, et mul ei olegi olnud mingisugust nihukest nihukest tõsiselt agenti, kes nüüd käib ja pakub midagi minusugust, mängijat kuhugi pigem on pigem mina minu minuni minekud olid kõik sihukesed juuksed, et ma jään kuskile kellelegi silma ja, ja niipidi, et aga tegelikult normaalselt peaks olema ikkagi nii jah, et agendid neid ajavad ja ja, ja mängija või treener ei peaks tegelikult üldse sellega nagu, nagu seotud olema, et pigem ikkagi Sanogendid. Aga seda võib siis öelda, et kui klubist, kus sa mängid ja kus sa hooaega lõpetad, ei ole ühtegi piuksu tulnud näiteks maikuus siis nad ilmselt sinust ei huvitu. Ei, nii ei saa päris öelda, et tihti tihtilugu võtab klubi, võtab, võtab võtab mingisuguse mõtlemisaja suvel ja vaatab, mis turul toimub ja milliseid mängijaid ja vahel on nii, et kui tuleb treenerivahetused, treeneril on teistsugune nägemus teatud mängijate seisukohalt. Et see on sihuke pikk protsess, et see võib tulla maikuu sealsamas võib tulla sul septembrikuus, et näed jah, et me tahame, et sa näed, et meie, meie, meie mängu joonisesse või selle treeneri mängujoonis sa sobid, et see on nii ja naa, et siin nagu ühest vastust ei ole. Kui suur osa sellest võimalikust lepingust on see, mida sa arvutad, mis ei kuulu nii-öelda palganumbri sisse, mis on kindlasti noh, ma arvan, vähemalt punkt number üks ja kõige olulisem, aga see muu, mille ümber siis nagu on mänguruumi või sa vaatad puhtalt, kellele palganumber on suurem, sinna lähed, mina mängijana kui liikusin, noh, ma ei räägi Eestisse, et Eestis me siin enam-vähem kõik teame, mis, kel kes on need treenerid ja kellelgi ajal, mis on need tingimused siin, et see siin ei ole nagu suuri üllatusi, aga välismaale minekul ma küll jah olen nagu ma ei läinud, ma ei läinud ühtegi korda niimoodi ei olnud. Et ma lähen, et vohh nüüd mulle lubatakse nii palju palka, nüüd ma lähen sinna, et ma uurisin väga täpselt tausta, et kes on see treener ja millist mängustiili nad harrastavad ja kes on need välismaalased, milline klubi taust, kas nad on, kas neil on mingid võlad, asjad, helistasin, mäletan isegi Saksamaale, kui läksin. Läksin Bauer mannil, sain pakkumise, Vaarman ise helistas, sai Pakov ja siis ma tõmbasin kohe kõne tuttavatele, kes olid mänginud dobermanni käe all. Noh, seal ja küsisin, mis, mis, milline treener ta on ja milline inimene ta on ja mismoodi ja kui mul seal teatud inimestel tuli nagu signaal, et siin pole mitte midagi mõelda tuld, et see on, see on nii hea variant, et noh, et et siis nagu noh, ma tean, mängida on erinevad, aga minul on see tähtis, et, et ma ei, ma ei lähe kuhugi, ainult lihtsalt sellepärast, et mul on seal mingi hea palganumber, aga mul on hästi tähtis see, et mis, mis on minu ümber, kes on need meeskonnakaaslased, kes on, milline on elu-olu, milline, et mulle meeldib elus sihuke stabiilsusele, et ma ei ole, ma ei ole siuke, ma ei taha olla, et õmbleja, et ma üks aastal on ühes kohas, teine, teises, et mulle meeldib niisugune, kui minu ümber on ka niisugused inimesed, kes näevad seda niisiis siis ma tunnen ennast selles seltskonnas väga hästi. Mängijad omavad sellist klanni tunnet, võib öelda, kui aetakse nagu töökoha asja. Ehk siis noh, nagu ei Pluhvitajate või ei keerata käru kellelegi, et sa sulle tuleb kelleltgi kõne, sina helistad sõbrale või noh, siis ütleme tuttavale või tuttavad. Ta vale ja tema ütleb, et mine, mine ise mõeldised, näe, saab kullamäele natuke ära susata. Jah, eks inimesed on erinevad, aga, aga mul on üldiselt niisugune niisugune, ma olen seda tüüpi inimene, et ma üldiselt päris hästi oskan inimesi tundma õppida või ma tean kuhumaani kedagi usaldada nii väljakul kui väljakusiseselt, et ma tean. Mul on lihtsalt see omadus, et mul nagu sisetunne alati ütleb, et vot selle inimesega tasub asju ajada, selle inimesega ei tasu asja ajada näiteks. No kuigi mingi piirini, eks ole. Et üldiselt ma olen ikka enamjaolt ma arvan, 80 90 protsenti pihta pannud ka sellega, et mis mu sisetunne ütleb, et keda, kelle arvamust mul tasub uskuda, kelle arvamust ei tasu nagu väga tõsiselt võtta. Kui lugeda intervjuusid meie korvpalluritega või, või näiteks jalgpalluritega Ki, siis noh, see masinavärk, klubidesse, lepingute süsteem ikkagi tegelikult päris karm maailm. Klubide jaoks on see ju paljuski värvi. Mida vähem nemad peavad sulle maksma, seda parem õnnestub nagu kokku tõmmata seda parem siga, nagu ma saan aru, oled selline üksiküritaja olnud iseendale advokaat ise endale vahemees on see asjaajamise maailm, selline karm maailm, kus, kus tegelikult sellist mõnusat rõõmsat sporti ei ole, et kui laua taga istutakse, siis on see business. Vot mina võib-olla küsimus nagu minul on, nagu mina ei ole nagu Euroopa absoluutses nagu tippklubis olnud, et mina olen olnud välismaal, olen olnud siukses Kesk-Euroopa nii-öelda Kesk-Euroopa tippklubides või või, või ma nii-öelda, et. Ja seal, mis on Kesk-Euroopa pluss, on see, et seal on kõik paigas elupaigas. Täpselt, ja, ja need klubid, kus mina olen nagu olnud, ei ole kuskil olnud mingisugust üle Bushimist või, või siukest, nagu kuidas ma ütlen, niisugust on, on võetud omale reaalselt sisid reaalsed võimalused, et et, et ei ole, ma tundnud kunagi, et ma olen hästi karmis karbis karmis businessis sees, et minul seda tunnet ei ole olnud, kuigi ma arvan, kui sa küsid seda küsimust näiteks Martin Müürsepa kohta, tema tema kindlasti teine vastas, kuna tema on võib-olla natukene teise kaliibriga mitte võib-olla, vaid päris kindlasti teise kaliibriga klubides olnud, et mina seda tunnet nagu ei ole nagu kogenud, et ma olen nagu hirmsas Piheselt, mina olen kõik need klubid, managemendid, kus ma olen nagu välismaal olnud, on hästi siuksed professionaalsed, inimlikud ja, ja, ja ja mis nagu minule, nagu ma ütlesin, et mul on nagu see stabiilsus meeldib ja mul ei ole kuskil olnud mingisuguseid probleeme. Et mulle ollakse võlgu või, või mida iganes või mulle lubatud midagi, mis, mis ei ole nagu, nagu reaalselt teostatav all või mida iganes, et selles mõttes ma olen mina nagu vale vastaja sulle selle küsimuse lihtsalt, et minu jaoks on, need asjad on nagu väga, väga selgelt paigas, nagu nendes kodudes, kus mina olen olnud, kujutad sa ette, et sina näiteks hakkad korvpallurit agendiks? Ostan, müün, vahetan, ütlen ausalt ei kujuta, et ja see tööga kõne mulle nagu seal on, seal on võltsi palju sees, et see, sa pead olema sihuke. Inimesena, ma arvan, natukene teist, teist teist tüüpi, ma olen liiga aus inimene selles mõttes, et ma Ma ei suuda kehva mängijat heaks rääkida, ma ei suuda seda teha, et ma pigem olen see, et kui mulle keegi helistab siis ma siis ma ütlen ausalt, mis ma arvan sellest mängijast ütlen täiesti ausalt, ilma keerutamata ma ütlen jah, ja, aga ma arvan, et agent agenditöö on, eeldab midagi, siis sa ei suuda ühtegi. Eeldab natukene teistsugust, et, et ma, ma ei, ma ei suuda, et ma olen lihtsalt enda vastu aus, et ma, ma võiksin proovida oma sidemete, ma isegi mõtlen, et siin kui keegi helistab või midagi ikka küsib kas või vahel mõne Eesti mängija kohta, siis ma olen ikka kuigi ta nagu eestlane ja ja, ja võiks ju öelda, et pushida, et näed, et aga ma ei suuda seda kuidagi teha, et ma räägin reaalselt nii nagu on, et teisisõnu ma ju tean, et kui ta läheb treeneri käe alla ja kui ma siis olen rääkinud, kiitnud takka ja siis reaalne pilt on hoopis teine, siis tuleb ju mulle kõne, et kuule, mees, mis sa kägu ajada, et näed, seda, ta ei tee teist, eks ole, või mida iganes, et ma olen, ma olen ma, ma, ma arvan, et ma olen lihtsalt liiga aus inimene selle töö jaoks. Kui palju on see korvpallimenetlusmendi pool, millega sa küll ei ole väga palju kokku puutunud, aga natukene ikkagi on muutunud nii-öelda meie kapitalismi aega ja siis liidu aega võrreldes noh, eks see on ikka ikka ma arvan kõvasti muutunud, et ega juba see mälesoni kuigi noh, meie ütleme siin Eesti klubidel on ikka pikad-pikad sammud veel astuda selles suunas, kuigi me oleme sinnapoole teel ja tahame aina aina rohkem professionaalsemaks oma klubisüsteemi muuta. Nii, aga see kõik võtab aega ja paratamatult. Et vähemalt esimesed sammud liigume sinna suunas. Ma arvan, et, Arenemis arenemisruumi on nagu kõvasti eelkõige selles mõttes, et noh ka need klubid, kus, kus, kus mina olen olnud, siis, siis seal tihtilugu töötab mitmeid-mitmeid-mitmeid, inimesi juba inimressurss klubis on hoopis suurem kui, kui tead, igal inimesel on oma kindel funktsioon, mida ta, mida ta täidab, et meil tihtilugu meie klubides on see noh see on veel hea, hea hea, kui, kui, kui on üldse meeskonnale mänedžeride, eks ole, siin on mõned klubid siin kas või näiteks Rakvere tarvas, kus Andres Sõber sisuliselt tahab üksi kõiki asja, et noh, see on, see on kaks eri maailma, meil see klubide süsteem, mänedžer, ent see on ikka noh, ma ütlen, et meil on hästi pikk maa sinna minna ja aga noh, vähemalt me oleme võtnud suunad, et astuda selles selles suunas samme. Sa oled olnud oma elu jooksul professionaalne korvpallur, kes on olnud sinu töö, samas kui sa noore oleksid trenni sisse, oleksid palli mängima. Kui tihti sa tundsid või saad sa kuidagi nagu kirjeldada, kui palju sinu ütleme, korvpalluri hooajas oli seda aega, kus sa tundsid, et sa teed tööd ja kui palju seda aega, kus sa tundsid, et see on ikkagi puhas mängu? Ma tegelikult olen nagu püüdnud terve elu nagu nautida mängu, et võib-olla see oli ka minu üks pluss, miks ma nii kaua minu karjäär kestis, et isegi lõpus ka eelmine aasta mida iganes, et mul nagu. Mulle meeldis mängima nagu südamest ma tahan ja, ja, ja noh, ma ei ole tahtnud kunagi seda võtta nagu, nagu mingi raske tööna ja see, see teist teisest küljest on jälle võib-olla minu miinused, miks mul jäi mõned sammud võib-olla nagu tegemata veel kõrgemale, kuhugi, et mäletan selgelt, kuidas omal ajal Jaak Salumets kogu aeg ütles, et kurat, noormees hakkab tööle ükskord ei hakka, siis on mul kogu aeg tulid külmavärinad alati peale, kui ta nii ütles. Mis kuradi töö minu jaoks on see mäng, ma tahan mängida korvpalli ja ma olen sellest nagu tegelikult sellest nagu kogu oma elu lähtuda, et jah, ma annan selgelt aru, et mulle makstakse selle eest ja, ja ma ja Ma saan palka ja selles minu mängimisest, sellest kui hästi halvasti ma seda teen. Nagu sõltub minu minu sissetulek, aga no midagi ei ole teha minu minule jaoks on ta ikkagi mäng ja, ja sihuke sihuke asi, mida ma armastan, et ma olen, ma olen kogu oma teadliku karjääri püüdnud seda nagu nagu, nagu niimoodi niimoodi võtta. Ja ma praegu nagu lapsevanemana püüan ka oma oma nii-öelda vanemale poisile, kes kes käib korvpalli trennis vaeva juba siseneda, et see on ikkagi mäng ja tunnen sellest mõnu ja rõõmu, et kui sa ikka võtad minu arust seda nagu raske tööna ja lähed pea maas sinna väljakule, siis no ei ole see minu jaoks see, mis, mida mina tahan. Jutusaatesse mängitakse muusikat ka, kuigi pealkiri on jutusaade ja Gert kullamäe. Meie tänane külaline on võtnud kaasa ühe plaadi, kust ta valis välja kaks nostalgilist lugu, millest üks tuleb nüüd ja teine läheb saate lõppu ja räägi siis paar sõna sellest loost, mis tuleb nüüd. Ei, ma loost ei hakkagi suurt Reilised rääkima. Tulles siia saatesse ja siis ma mõtlesin, et võtan ühe plaadi, võtan mingit plaani ka, saatsime plaadikogu läbimis, mida pole võib-olla mingi 15 aastat juba kuulanud ja vaadanud. Et vaatasin, mis seal on ja siis tuli tuli selline ansambel nagu The Cars ja, ja Ameerikasse plaat ostetud ja see on mingi kaheksakümnendatel siis kui sai lindistatud ja kuulata muusikat ja siin kuidagi meelde jäi ja nüüd jõle Jaan kuulata, ma arvan, mingi, ma arvan, ma pole seda plaati kuulanud tõesti üle 15 aastani, et ma arvan, väike nostalgiat. Nostalgiline lugu on kuulatud ja Gert Kullamäe on meil täna jutusaate külaline. Me ennist enne lugu rääkisime töö ja, ja mängusuhtest samal teemal natukene jätkaksin. Korvpalluritele üldiselt on ju, kas just alati võiduboonused, aga ikkagi on ju mingi faasiboonused või mingi tsükli boonused ehk siis, kui te saate nii kaugele, siis teil pangaarvele tiksub nii palju juurde kui palju või kui vahetult pärast mängupallur hakkab mõtlema, et tänu sellele, et kaaslane ei visanud alt sisse, jäi mul saamata nii ja nii palju, et need tänu sellele, et ma panin erase kolmene on nüüd väärt nii palju. Minu aus vastus on, et ma ei tea, ma ei ole niimoodi ma koju küll ei ole kunagi läinud, et oh, nüüd ma õitsema siis ma saan, ma ei tea, nii palju raha kaotasin, et ma ei ole niimoodi. Pigem on see läinud nagu niimoodi, et oled kuskil mängujärgselt duširuumis seal duši all, mehed, kes jäävad viimasena võib-olla veel seal rääkima, et siis nagu aasitaks omavahel, et kurrat küll, et oleks võinud selle ära panna, et näed siis, et aga ei, niimoodi ma ei ole küll, et ma ütlen, et nagu vändiski ütlesin, et pigem on ikka see pooled, sa lähed koju ja mõtlen, no miks ma nii tegin või miks treener nii tegi või miks kaasmängija nii tegi või miks vastane, nii et pigem nagu mulle tulevad, pigem esimesena need mõtted selles selles suhtes ma ei ole jahe. Ma ei tea, eks inimesed on erinevad ja mängida on erinevad. Kuidas nad suhtuvad asjadesse, aga mina, mina nagu niimoodi ei ole küll eriti mõelda. Mis sa arvad, kas sinu arusaam sellest kõigest muutub, kui sa hakkasin treeneriks? Oot, kas kõigest muutub, aga mingid asjad on minu peas juba muutud, et mingid asjad nagu vaatad tõesti, et kui sa ennem vaatasin nagu ma ütlesin mängija pilguga, siis nüüd sa vaatad mingit tegemisi nagu treeneri pilguga ja sa tahad nagu hoopis nagu teistmoodi või kuidagi teise nurga alt vaatad teatud asju. Ma annan selgelt aru, et nii nagu mulle on targad inimesed mõelnud, nii ma olen ka praegu selle lühikese kolme kuuga, mis ma olen olnud, olen selgelt aru saanud, et olla mängija on üks elukutse, olla treenerid, on teine elukutse, et nii on. Räägime veel sellist sellest välismängija tänavamatust raskest elust, sul on siis näiteks uue klubiga leping olemas ja sa lähed esimest korda kohale, tõenäoliselt lennukiga. Hüva, kui see rocki tulid, siis tõenäoliselt autoga Tartusse. Et kui see esimest korda lähed uue klubi juurde, siis mis sul kaasas on, kott üle õla ja, ja siin ma nüüd olen. Nafta tavaliselt on nii, et oleneb, kuidas sa lähed, kas sa käid varasuvel mingil hetkel või lähed kohe sügisel, et saad lepingu tehtud, nii, mina mäletan, kui ma esimest korda üldse välismaal läksin, noh, ma ei pea nagu seda Žalgiris aastad välismaaks ja oli nagu lähis valima välismulle, kui ma esimest korda läksin, aga ma läksin 29 aastaselt sinna Belgiasse, siis ma käisin juba suvel, et taheti mind näha ja käisin seal kohapeal lepingut tegemas ja tutvumas oludega ja mulle näidati elamispindasid, mille vahel ma sain valida ja ja vaatasin seda eluolu ja olin kohe kolm-neli päeva koha peal, et näed, siin me treenime, neid on need treenerid, et noh, tutvustati nii-öelda klubi poolt, kuhu ma lähen, mis mis toimuma hakkab ja siis siis tulin koju ja oli mõned kuud kodus ja siis läksin sügisest võtsin nii palju asju kaasa, kui, kui mul eluks vaja on ja, ja treenib professionaalsetest klubidest. Sa lähed mingi treeningasju midagi võtma, et selles mõttes sul on kõik, antakse ju koha pealt. Nii palju kui seda, seda nodi on seal igasuguseid dresse ja särke, pükse ja kotte asja, et noh ja kui sul perega tuleb samal ajal kaasa, siis pere tuleb teisega kahe, kolme kohvi ka ja nii lähed ja, ja eks eks see, eks see niisugune nagu, kuidas ma ütlen, nagu uue maa avastamine on, aga minu kogemus küll, et ma ikka niimoodi nautisin neid aastaid, et arenesin inimesena, ma arvan ja nägid hoopis teist, teise suhtumisega inimesi teise suhtumisega või teiste teiste elu elustiili üldse, et ikka meeletu kogemus. Aga sa siis nagu puudus puudu olevat asjad, ostad koha pealt juurde, et noh, nagu puhast pesu ja triiksärgiga nii ja naa. Noh, ei yldiselt võtad ikka kodunt mingid asjad kaasa, mida sul vaja on, spordivarustuse saad sealt ja üldiselt elamisvähemalt minu lepingud on alati nii, et sa oled lepingu, sulle garanteeritakse elamine koos ikka täismööbliga kõik, kus on, sul ei pea ostma mingit poodi telekat vaatama minema või mida iganes, et see on kõik olemas ja, ja minul on olnud tõesti võimalus veel, nii et ma olen seal alati valida ka teatud elamispindade vahel, mis mulle meeldivad, Sa arvestad, sa oled kas, kas ta linnale rohkem lähedal või tallinnast kaugemal või kas noh, tihti ikka mõtled, et kuidas perel on ka parem, et ise lähed trenni, aga mida pere teeb, et kui tallinnast eemal või on sul parem olla seal kuskil citys või, või noh, nii-öelda linnas sees, et kõik niisugused nüansid tulevad mängu, jah. Aga siis sa oled koha peal, hakkad tööga pihta ja siis on sul päev läbi näiteks oled üksinda pere pole veel järele tulnud ja siis maapoli üksinda sinna tühja korterisse, mida teeb välismäng ja siis, kui ta ei tee trenni või võistlust. Vaata, see on jah üks nüri nüri lavast, nüri asi, et eriti veel välismaal, et noh, sul ikkagi see sõprade hulka on ikkagi piiratud, et sa põhimõtteliselt sa sul aastatepikkusest tulevad teatud inimesed, kes kes saavad suga tuttavaks, tahavad suga tuttavaks saada, ise Taneliga tuttavaks saada, aga on ju selgemast selge, et nemad ei ole sinu parimad sõbrad, eks ole, sinu parimad sõbrad on ikkagi kodumaal ja nendega sa suhtled siis neti teel või telefoni teel, et et no oleneb, oleneb, mis klubis sa oled ja millise treeneri käe all, et Saksamaal oli mul nagu väga lihtne oma oma oma vaba aega sisustada selles mõttes, et enamus, aga ma magasin, ma olin lihtsalt nii väsinud. Et kahe trenni vahepeal tulid, hommikul läksid, läksid, sõid kõhu täis ja läksid puhkama ja magasid, kaks tundi õhtul pärast trenni tulid tavaline tavaliselt lahingutes kõhu täis, vaatad telekat, loed midagi. Oled internetis vaatas, mis Eestis toimub, et et ega seal midagi noh, midagi erilist nagu ei ole ja vabad päevad on, siis püüad nagu mina püüdsin ainult oma perega nagu lähiringkonnas siis nagu kuskil ringi sõita, et mis, mis linnad on lähemal või midagi, et tutvuda maaga, käia vabal päeval sõita, viia perega kuhugi ja, ja kuna mu naine on niisugune hästi-hästi aktiivne, selles osas alati mõtleb välja, kuhu minna või mida lastele näidata või kuhugi, et siis nagu tihtilugu need vabad päevad läksid nagu selleks, et sõita, sõita ringi ja vaadata, mis, mis toimub. Aga meeskonnakaaslastega noh, nii-öelda vägisi sõprust tegema ei hakka, et kuule läheb ja teeme nüüd nii, teeme naa, et kui ikka seda keemiat ei ole, siis ei ole jah, eks su erineva taustaga mina olen olnud põhimõtteliselt sellistes meeskondades, kus on nagu hästi palju ameeriklasi alati ja eks näe, ameeriklaste mõtteviis on ikkagi ikkagi erineb meie omast ja nemad hoiavad ikka kokku, kui aga ei, mul nagu läbisaamised on nagu alati olnud kõikide meeskonnakaaslastega heal, aga ma ütlen, et natukest nihukest head sõpra või sihukest kui nüüd välja arvata Saksamaast tagus mulle oma siin lähi, lähi, lähi, lähinaabrusest oli ka meeskonnakaaslane, et siis me oleme tõesti niukseks heaks sõbraks saanud ja ka nüüd hiljem oleme hästi tihedalt, suhtleme. Et aga välismaastates ma olen nagu selles mõttes olen nagu väga õnnelik olla, et näiteks Saksamaal kolm aastat, et meil oli erinevast riikidest olid välismaalased ja kõik, aga aga me olime nagu tõesti nagu üks perekond, et see oli nagu usku, uskumatu. Selline sulam koos, et hästi hästi mõnus meeskonnavaim oli ja, ja olid küll, erinevad inimesed erinevatest riikidest, aga meeskonnana jube hästi asi toimis, et hästi lust oli suisa suisa olla seal. No Eestis korvpallihuviline ja ajakirjanikud ka mina teiste hulgas üldiselt ju välismaalasi peksavad päris palju, kui nad siin on, et kas sina mõistad neid natuke rohkem ka nüüd pärast seda, kui sa ise oled olnud leegionär ikka väga pikka aega. Ja selles osas on mul oma teooria olemas, et mina, mina kuulun nende mängijate, eks mängijate hulka, kes ütleb, et välismaal lihtsam korvpalli mängida, mängida kui kodus. Miks, sellepärast, et kodumaal sa tunned nagu pidevalt nagu vastutab. No sa ikka loed lehti, sa käid tuttavatega, tuttavad, räägivad, visadust, arvavad kuskil poes, sa kuuled, kuidas seal räägitakse, mingi sihuke kogu aeg-ajalt sa tunned nagu vastutust ja kui sul läheb halvasti, siis ikkagi tullakse su käest küsima ja, ja sul on ikkagi nagu vastutuse koorem. Ma olen seda kuulnud ka teiste, näiteks lee läbi Martin müürseppa siin Leedu mängijate käest, et et miks paljud leedu ässad ei tahagi Leetu näiteks tagasi tulla, et nad pigem lõpetavad karjääri, aga nad ei tule leetu lõpetama, kuigi kuigi nad, nad võiksid ju seda teha. Seda veel, aga nad ei tee seda. Ja nad ei tee just sellel samal, samal põhjusel, et Nad ei taha seda. Sa lähed välismaale. Sa ei loe kohalikku meediat, sul ei ole nii palju tuttavaid, kes kogu aeg või sa ei mõista neid või sai, lihtsalt ei suhtle nendega, eks ole, et, et sa teed oma asja, sa ei tea, mis kuskil kuluaarides räägitakse, sai, sa ei tea, sa teed oma asja ja kui treener on sinuga rahul, siis sa oled ise ka rahul. Kui sa, treener ei ole suga rahul, siis sa pead tõestama, et treeningutel mängudel, et oleks juba rahul. Aga kodumaal mängides tuleb alati nagu nagu, nagu alati. Noh, minul on nii-öelda, et nii nagu nagu tunned nagu väikest vastutusekoormat ikkagi, et no ei saa ju, Saisid nad siin oma rahvast ja oma oma seda ei saa ju kuidagi, ikka tahad võita ja kuidagi, aga see oleneb jällegi muidugi persoonidest ka inimestest, aga selles mõttes ma arvan, et need välismaalased, kes siia tulevad ja kes kes nagu saavad siis nii-öelda kriitikat, ega nendel on tegelikult ega nemad ei teadnud, seda kriitikat saavad ja, ja ega, ega, ega nad ei mõtlegi sellele, et nad tulevad, nemad mõtlevad, näed, et kui treener on minuga rahul, ta siia tõin, siis on kõik okei, et, et eks see Ma pigem mõtlen seda, et sa mõistad sa rohkem neid, kui on kellelegi kuulda, kasvõi kuluaarijuttudes, et üks või teine välismängija on siin kuskil öösel natukene rohkem napsu võtnud, kui ette nähtud ja lubatud, et et sa saad neist aru, et kui sa oled võõras keskkonnas, sul on ainult see korvpall ja paar sõpra meeskonnakaaslast, siis siis on jube raske olla. Tubli kõik 10 kuud ja kindlasti ja eriti hästi ma saan tegelikult veel sellest aru, kui tulevad siin vahel on nii, et tulevad välismaalased tulevad võistkonda ja, ja noh, valdavalt on ju nii, et need, need, need välismaalased, kes siia tulevad, nad ei ole ju esmaklassilised välismaalased, lihtsalt meil ei ole neid tingimusi pakkuda, et me ei saa siia superstaar, et me saame siuksed normaalsel tasemel mängumehed ja kui neil alguses nagu asjad ei suju, siis tegelikult on see hästi inimlik ja hästi nagu normaalne selles mõttes, et tean ise omast käest, et sa lähed teise ühiskonda teise. Võib-olla sul satub niisugune treener, kes, kellel on risti vastupidi nõudmised, kus olid nagu eelmises võistkonnas, sa pead nendega kõikidega kohanema, sa pead kohanema elustiiliga, sa pead kohanema nagu oma meeskonnakaaslastega. Et kõik asjad ei hakka kohe nagunii minema, nagu sa nagu tahad või nagu aga noh, aeg paneb siin asjad paika ja noh, alati tasub nagu nendest välismaalastest tegelikult nagu mingisuguse üldmulje. Üldmulje, sa saad alati mingisuguse aja peale, et kuidas ta on siin kohanenud ja kuidas tal see mängustiile, kuidas treeneri nõudmised ja kas ta üldse siin inimesena sinna kompotti sobib, et noh, tihtipeale meil vahel tehakse liiga ennatlikult mingisuguseid järeldusi, ahne tule veis ei oska suurt midagi, aga tegelikult ta võib-olla ei olegi nii halb mängija, lihtsalt tal tal võtab asjad aeg. Internet on tänapäeval selline ammendamatu varasalv ja internetikommentaarid teiste hulgas, kui palju korvpallurid loevad internetikommentaare, sest kui näiteks ka Delfi vaadata siis korvpalliga seotud internetikommentaarid, need on võrreldes teiste aladega ikka väga-väga palju. Kui palju näiteks sina loed, su tuttavad loevad, mis te sellest kõigest arvate? Mina ütlen ausalt, et ma isegi vahel loen, ma loen puhtalt igavusest niimoodi, et kui ma lähen midagi nagu ei ole õhtul midagi ei ole teha midagi, sa lähed, hindonen, load, mingeid uudiseid, näiteks laadikas, korvpalliuudised, midagi, loed, saated salongi, siis klikid sinna peale, vaatad, et noh, mis seal on, aga noh, olgem ausad, seal on ikka pläma, et tuleb, et noh, mul vahel loed, loed, mõtlesin, et no kas tõesti inimestel ja midagi pole teha, et ma ei saa aru, mis, mis. No ma ei tea, minut ja näiteks, ma ei tea, ma ei tea, minul keegi sinna kirjutaks seda või, või ma ise pole elu sees mitte ühtegi kommentaari kirjutanud ja, ja ma ei tea, kust inimesed võtavad üldse selle aja sinna kirjutada, eks ole. Aga teisest käest vahel vahel loed loed seal täitsa niisugune tunne, et mõni su enda kõrvaldan nagu kirjutanud, umbes räägib asjalikku juttu ja nii üllatav, kui see kõle, kohati vähemalt korvpalliga seotud jutud väga-väga asjatundlik jah, jah, jah, aga noh, muidugi mõtlen, siis paned, tuleb järgmine mingi mingi vaatad, no jumalaid, keda, eks see nii on, aga noh, kui inimestel pakub see nagu mõnu ei või tahavad, siis tehku mis tahavad, et mina, mina nagu seda mina nagu seda selles mõttes, ma ei saa nagu seda tõsiselt võtta, sest igapäevaselt käin trennis, näen, mis reaalne seis, mis on nagu, kuidas tegelikult asjad on, et noh et need inimesed, kes ju sinna kirjutavad, ega nemad ju tegelikult ei tea, nemad ei käi trennis koha peal, nemad ei tea, mis seisus mängijad on või mida iganes, eks seal on ainult siukest nagu vahtu palju. Ma arvan, et kõik, kes on mingit sportmängu mänginud kunagi või mängivad ka seda näiteks praegu siis ikka käib pärast mängu selline väike heietamine. Mäletad, kuidas me kolm aastat tagasi nii ja naa ja meie omal ajal kuidas me ikka panime, et tippkorvpallurid, kui nad on sellised vanameistrid ja sealt edasi nagu näiteks sina, kas teie omavahel heietate mingeid N Liidu meistrivõistluste mänge või või midagi sellist? Mina keemia, et minul on nagu. Mul on, mul on nagu päris palju sõpru, aga mul on nagu mitte nii palju väga häid sõpru. Üks väga hea sõber on mul Aivar Kuusmaa, kellega me perekonniti saame hästi läbi ja tegelikult olemegi nagu üks pere, et lapsed on kogu aeg koos ja naised käivad, korrutavad koos ja me ise saame vabal ajal kokku ja me hästi palju räägime korvalis hästi palju, kohe räägime korvpallist ja arutame oma klubi asju ja arutame, aga aga me oleme omavahel kogu aeg naljatledes öelnud, et noh, et kui natuke veel aastad lähevad, kas siis tõesti saabub see aeg, kui me hakkame, räägime küll me olime ikka omal ajal kõval vennal, et me oleme nagu teadlikult. Me viisaldist normaalsed inimesed, saame aru sellest, et nii nagu on ühiskond muutunud, nii on ka kõik muud asjad sinna juurde kuulub korvpall, et nii palju muud, et nende nende nende aastatega, et et sellepärast ma vahel nagu mõtlen, et kui meie nii-öelda see, kuidas öeldakse, see kuldne põlvkond või noh, see seitsmekümnendad, kuuekümnendad kuldne Kalev, et võtad ikka siin sõna toime omal ajal olime kõvad mehed ja siis mina ka müts maha nende ees, et on, aga mehed, see mäng ei olnud see mäng, mis nüüd on nii, et kui sa vaatad praegu, kuidas 93. aastal Aivar Kuusmaa pani 40 punkti Euroopa meistrivõistlustel niimoodi, et noh, täitsa mõtlen, kuidas on, vastane sai ta vabaks jätta, no mees pani lihtsalt vabad, ladus noh, tänapäeval ei ole see võimalik, seal võetakse sihukest, näitan lihtsalt nagu noh, see ei ole lihtsalt võimalik, eks ole, aga siis oli võimalik, et see on nagu mäng on nii palju muutunud. Et selles mõttes, et sellele omale jutusele mingit mõtet, et igas aega jäävad oma need, need staarid ja noh, las nii olla. Aga te olete väga head sõbrad, mida vist kõik spordi ja korvpalliinimesed teavad, et kui näiteks mingil hetkel Kuusmaa on Kalevi treener, sina oled Rocki peatreener, kas te olete siis ka või, kas on võimalik olla sellisel tasemel treenerina väga hea sõber, teise meeskonna täpselt sama ala esindaja? Mina arvan küll, et on, et me oleme nagu omavahel isegi nagu rääkinud sellest ja ega me mängijana olime, et me oleme koos mänginud ühes võistkonnas. Me oleme mänginud ka erivõistkondade seal üksteise vastu ja, ja ja ega ütleme nii, et ega me üksteiselt tegemisi enne mängu ei eriti ei, ei taha nagu sekkuda ei helista, muidu helistan võib-olla iga päev siis kui meil mäng tulemas, siis eelmine päev võib-olla meie helista, et noh, keskendub oma asjale enne mängu, samamoodi me võib-olla suhtleme, aga mitte niimoodi saab mäng läbi, siis, siis siis me oleme täpselt samamoodi ja head sõbrad, et ma arvan, siin tulebki, kui normaalsed inimesed ja teevad omale seavad nagu õiget piirid, et kust, kust maalt. On sul töö, kus maalt ei ole, siis on täiesti minu arust täiesti normaalne. Te mõlemad olete sellised mehed, kelle kohta öeldi, et kuldkäed ja snaiprid ja nii ja naa ja need ilusad sõnad kõik sinna juurde. Ja ühtlasi öeldakse, et jumalast antud ise ei kao kuhugi. Millega siis ühtlasi öeldakse, et ise ongi jumalast antud, on sisemise jumalast antud või, või on see treenitav? Ma arvan, et see on nii ja naa, et siin ei olegi ka jällegi ühest vastust, et noh, mina tean küll, et mina olen palju visanud, elus ja hästi palju visanud ja seda võivad kõik ka minu lapsepõlvesõbrad või kes tunnistada, et kui oli vaba hetk, siis ma õues olin, palliga ma viskasin ja kui oli, mida rohkem tuul. Ta oli, seda rohkem mulle meeldis juhatada pärast siis tuulega sai mängida, viskasid meelega natuke mööda tuul viis sisse ja proovisid karges mingeid erinevaid variante. Ja samamoodi ka kes mind teavad, teavad, et ma tulen, olen alati tuld enne trennisaali, ma olen, mulle meeldib visata, et mul noh samamoodi välismaastad. Ta oli vabad hetked, mingeid mul ei olnud mitte midagi teha, mul oli igav sõna tõsises mõttes mulle iga, ma läksin saali, ütlesin treenerile, ma tahan visata, ma viskasin, ma lihtsalt viskasin ja, ja, ja, ja nii nii on, et noh, ma arvan, et siin on, et midagi on antud, aga, aga samas, kui sul on antud, siis sa pead seda nagu natukene kinnistama kaua aega, et siin nagu absoluutset tõde, ma arvan, on raske nagu, nagu et kui sa oled nüüd midagi on antud, et nüüd sa üldse ei viska, ei treeni, siis sa paned elu lõpuni, ma arvan, nii ei ole ja kui sul ikka midagi üldse antud pole sa kogu aeg treenid, siis ka nagu väga hea ei ole, ma arvan. Nii et, et ma arvan, see tõde on kuskil vahepeal. Aga kui vana sa olid, kui sa esimest korda said aru, et sa viskad teistest täpsemini? Kes olid ikkagi selline lapstäht ju ka vähemalt viskamise osas? Jah, ega ma juba ikka miniklassis ja C klassis ikka olin ju põhiline niuke punktis kooner ja, ja, ja, ja mitte ainult nagu ma olin teistest küll pikem, aga ega seal korvi all nii väga, et mul ikka meelist tagant tagant laduda ja ja siis, et eks, eks ma olin ja mul on, mõtlen, et, aga eks see hakkas lapsepõlvest juba peale, et et ma nagu hästi palju koduhoovis väljas, nii kui võimalik allil kodust koolist tulin, kott ära, pall ja peadeni välja Idabili kutsuvad, kuule pimen, tule nüüd. Tule. Ma vaatan, praegu on oma lapse pealt, et ma ei tea, kas siin tulevad geenid, geenid, võib-olla mäng, aga no ka poiss nagu kogu aeg ja ma ütlen ka, mine õue ja lobi ja lobi ja lobi ja, ja poiss täitsa hea meelega, nii et noh, järsku järsku aitab kaasa. Aga sa oled õnnelik, et poiss, korvpallur on või see on selline, ütled ka viisakusest, et noh, las valib ise ja. Täiesti aus vastus on, et olen loomulikult õnnelik, et aga ütlen ka seda, et see on kõik läinud, nii et meie jalaperes, niiet näed, isa mängib korvpalli, sa pead minema korvpalli, trennis on tema enda valik, ta on nagu väga noorest peast hakanud ise juba minuga kaasas olnud võistlustel igal pool trennides, et siis siis siis eks ta on seda näinud ja siis tal on külge jäänud ja siis ta ise tahtis treenimine, kõik on nagu hästi loomulikult läinud ja siiamaani talle meeldiv ja, ja nagu ma ütlen, et ma püüan endale sisendada, et see on üks väga hea mäng ja, ja, ja tore mängijat võtta, võtta seda mänguna ja naudi siiamaani see asi toimima, vaatame loomulikult tore mäng ja sinuga oli tore juttu ka ajada. Aitäh, et tulid pühapäeva hommikul siia jutusaatesse, aitäh ja ilusat päeva teile.