Tänase õhtu džässikülaline on Kristjan Randalu ja elame kõigepealt meeleollu sisse, kuulame lugu vaikne pealtvaataja Kristjani heliplaadilt, see on ta viimane heliplaat, otsemen hätta neilt ja siis juba räägime Kristjaniga. Tere, Kristjan Randalu, oleme need mõned minutid vaikselt pealt kuulanud, sinu väga romantilist lugu. Ja viimane heliplaat on otsemen hättanilt, kui koduseks Manhattan on sulle saanud selle kuue aasta jooksul, mis sa oled Ameerikas elanud? Elu on kujunenud niimoodi, et see on minu kolmas kodu, ütleme teised kaks oleksid siis Saksamaa ja muidugi ka Eesti. Et aga ma jätan, iga, on selline imelik asi või muul juba algusest peale tundusin, aga saabudes, et kuidagi põhjendamatult tunduse kodusena. Et ma arvan, et see on nii kirju koht, et igaüks võib sellest tekitada endale oma äranägemise järgi oma kodu ja ma arvan, et siis kõik sõltubki enda suhtumisest ja. Kas sa armastad õhtuti seal jalutada ja klubidesse sisse astuda ja kus sa ise seal mängid? No sellel muidugi oma võlu lihtsalt sukelduda sellesse, mis ümberringi toimub ja seda on väga palju, mis, mis toimub mis enda tegevust puudutab, siis ütleme, neid klubisid, kus on mängitud, on ikka mõningaid, on näiteks kehale rõi, fifty-fifty paar või siis kolnieljas Dvid käsi. Ja need on enamasti kõik just sellises ühes rajoonis lähestikku koos, nii et siis on väga kerge jalutada lihtsalt ühest teise ja vaadata, mis hetkel seal toimub ja. Mina vist enam-vähem kõik ikkagi seal Manhattanil, mitte väga äärelinnas, eks ju. Ei, no kõik on niikuinii, aga nad on isegi need kolm, just on kõik enam-vähem seal Uuest veel, nii et saab jalgsi liikuda ühest teiseni, et laverid on, kus sa mängid, klaverid näiteks konkreetselt see selline klubi nagu fifty-fifty, seal pole mingit klaverit, seal on üks väga korralik crowds, on olemas, mis on väga hea. Teistes kohtades ikka on Kadid klaverid olemas, aga see, et klubis oleks nüüd tasemel pill, see, see pole tavaline. Aga ma kujutan ette, et Manhattan on sind ikkagi inspireerinud arvestades sellega, et need plaadi nimi on ka selline, et otse Manhattanile räägi, kuidas ta sind on inspireerinud. No selle plaadimuusikal on väga otsene seos, mäletan ka, et see muusika on sündinud sellel ajal seal olles seal tegutsedes ja siis see kajastab seda, et konkreetsete lugude inspiratsioon ei ole mitte tingimata tulnud sealt, et seda on kogutud igalt poolt, aga see muusika on seal teostunud ja ma olen seda ka seal arendanud, et ma olen seal. Mul on võimalus olnud seda seal väga palju inimestega mängida erinevate inimestega ja siis, kui oli see hetk, et minna oma bändiga, mis on ikkagi juba ka mingi üle viie aasta pidevalt tegutsenud, siis minna stuudiosse, et siis oli see muusika selleks hetkeks väga Küps kas sinu oma bändiliikmetest keegi on ka veel mõne perioodi New Yorkis veetnud? Ja trummar Bodeki hanke, kellega ma nüüd juba enam-vähem 20 aastat olen koos mänginud, tema tuli sinna peale peale mind üks aasta hiljem. Ja kontrabassimängija Antonio Kell temaga ma tutvusingi seal, et tema oli siis just ka New Yorgis ta nüüd jälle tagasi Madridis. Kust ta pärit on Hispaaniast ja tšellomängija Stefan Braun. Ta ei ole, ta ei ole seal elanud. Me oleme küll Ameerikas mänginud ka nii, et on seal käinud mõned korrad aga taan Berliinis kodus ja selle heliplaadisalvest esite, kus heliplaat on salvestatud Power stuudiosse ludigsburg, mis on hoopiski täielikult sügaval Saksamaal, aga see on väga-väga suure pika ajalooga stuudio, kus on, ütleme kõiksugu muusikat, seal on kõige esimesed ECM-i plaadid kõikidelt inimestelt tehtud ja see on lihtsalt väga väga hea stuudio, väga hea klaveriga, nii et see oli, see oli mul üks peapõhjuseid, miks seda seal teha? Jää, kuuleksime siis veel ühte lugu, samalt heliplaadilt, mida pakud? Pakuksin väljasõit number kahte, selle nimeks on Hinkene. Kas sellel on mingi väike staari ka või midagi? Stoori ei, no Hint viitab tegelikult loo rütmile. Hinkene eesti keeles on siis lonkama, nii et ehk siis see võib olla Gustab seal. Selleks, et heaks pianistiks saada, on vaja palju vaeva näha ja võib olla tuhandeid tunde harjutada ja sa oled õppinud väga erinevate heade muusikute käe all nii Saksamaal kui ka Ameerika ühendriikidesse, ehk täpsemini siis New Yorgis, et millised õpetad tead või, millised eeskujud on sind kõige rohkem nagu mõjustanud sulle inspiratsiooni ja uusi kogemusi andnud. Üks väga tähtis õpetaja mulle, mis Jassi õpinguid puudutab, oli algusest peale Stuttgartis selline inimene nagu Paul Schwartz ja siis ma käisin paralleelselt tundides Kölnis Jon treileri juures ja ja need mõjutasid mõlemad väga palju, aga siis hiljem Ameerikasse minnes, siis ma käisin väga mitmete inimeste juures tunnis, oli geni pärn ja kävida ja ja mitmed teised pianistid muidugi, muusikud, kes seal koolis veel teisi pilli õpetasid. Jon Raili trummidel, Endrekson kontrabassimängija. Aga minu jaoks need õpingut kuidagi läksid sisuliselt nagu tagurpidi mulle tundus, et ma alustasin nii-öelda noh, kuidas öelda, kas oleks siis magistriõpingud või et see oli selline kunsti lihtsalt väga vaba ja mulle anti võimalus ka kõike teha ja just rõhk oli sellele teostada mingit oma nägemust ja ja see oli väga positiivne, sest see, see kuidagi suunas muusika juba algusest peale kuhugi mujale, et see mul on alati natuke selline tunne olnud, et inimesed, kes pannakse väga varakult väga paika, siis nendel on hiljem tegelikult suhteliselt raske sealt välja murda ja siis nii-öelda hakata avastama omaenda häält või omaenda muusikat ja seda, mida nad tegelikult teha tahavad. Nagu eelis oli õnneks see, et ma olin ikkagi noh, juba Eestis siin klaverimängija mänguga alustanud ja et mingil määral oskasin ikka pilli mängida, et siis ma arvan, et kui hakkab selline väga puhas, lihtsalt kunstiline tegevus, aga ei räägita üldse pillimängutehnilisest poolest ka nii detailselt, et siis sellel võib oma oht olla, aga õnneks seda siis nii otseselt ei tekkinud, niiet et ma siis kõigepealt tegi nagu selle kunstilise selle suunamise ära ja siis tundus nii, et kui ma läksin Ameerikasse, siis sealse koolirežiim oli palju konkreetsem. Detailsem ja nõudmised olid lihtsalt väga paigas ja et siin on ülesanne lahendada ära ja ongi kõik ja see oli kogemusena väga hea, aga ma lihtsalt arvan, et sellel on, sellel lähenemisel on oma oht, kui see algusest peale Kas seal võtsid põhiliselt nagu eriala ja ansamblitunde või olid veel mingid ained, et mida Ameerikas õppisid? No see on ikka väga paigas ja konkreetne kava, mis seal on, mis, mis tagantjärgi väga kasulikuks osutus, isegi sellised vabatahtlikud asjad nagu mingi dirigeerimise kursus ja midagi sellist imelikul kombel alguses mingid testid tegema, siis sa saad mitmetest ainetest välja, kui nad arvavad, et sul on kõik teadmised juba olemas, siis imelikul kombel kuidagi näiteks mingist ajaloost ma vabanesin ja ja muusikateooriast sama moodi, et aga ansambleid, individuaaltunnid ja suur rõhk ikkagi just sellistel teoreetiliste praktilistel ainetel, kus räägitakse mingist materjalist, aga siis on kohe ka selle materjali mängimine kavas, et kõigil inimestel on pillid väljas ja siis on ka bändi koosseis ja siis seda kohe teostatakse koha peal. Et praktika on väga oluline, väga oluline ja siis tekibki selline olukord, et on inimesed kellega sa siis kaks aastat, et mitu korda nädalas ikkagi mängid ja, ja ma mäletan väga hästi ühte tundi, kus see oli, see oli pedagoogika, Tointeril, mis oli ka väga detailselt ja väga hästi tehtud, et me meil olid sellised programmid, kus me käisime siis ka koolides ja tegime lastele mingeid ja selliseid etendusi. Ja siis see õppejõud seal, kui me istusime klassis, ütleski meile, et vaadake nüüd ringi jätke need näod meelde, et need on need inimesed, kellega te tulevikus teete koostööd ja, ja nii see ongi läinud, et lihtsalt kui sa tunned inimesi juba nii hästi ja nii pikalt ja tajud ka nende muusikalist suunda, siis ikka tekivad olukorrad, kus, kui ei ole ka võib-olla mõned aastad näinud, aga siis see kontakt on alles ja tekib mingi olukord ruttu, kedagi vaja ja siis siis see side on olemas. Kas sul on meeles ka, milline oli esimene klubi mäng see oli New Yorgis kus oli kes kutsus. Ma arvan, et isegi esimene klubi mäng, ma arvan, hakkasime suhteliselt varsti tegema, mingis, mul oli esimeses koolis, kus ma sinna sattusin, oli üks kursusekaaslane, oli üks korea saksofonimängija ja siis väga-väga väike jupikene, lähete neist, on selline korjend saun, et seal on siis mingeid Korea toidukohad ja mingid hotellid ja niimoodi ja siis tema ajas sealt mingi mängu välja, hakkasime mingi iga pühapäeva õhtu sellises baaris mängima, kus ei olnud aga mingit see on minu jaoks selline ameerika omapära, et sa võid küll paaris mängida või nii-öelda lihtsalt on see selline keika olukord, aga aga sa võid muusikaliselt seal kõike teha, et keegi ei tule sulle siis ütlema, et nüüd palun jätke need soolod või nüüd vaiksemalt, ütleme niimoodi, et see rahvale, see on tavaline, et kui mängitakse džässi, siis see ongi selline vaba ja kõik teevad seal, mitte nüüd seda, mis tahavad, aga ei ole piire. Et minu jaoks sellist selliste olukordadega Euroopas või mujal kokku puutudes on see, et siis nendel inimestel, kes siis kohapeal on ja seda muusikat nii-öelda tellinud, on, et neil on ikka väga kindel ettekujutus, et, et see peab nii olema Taustaks sobima ja et seda õnneks ei olnud. Milliste muusikutega sa oled siis Ameerikas mänginud? Mõni nimi on võib-olla meile tuttabki. Lähiminevikule mõtlen, siis oli võimalus mängida koos kitarristi Ben Manderiga. Siis eelnevad kontserdid, mis olid ka meil oli väike tuur, oli hoopis Itaalias, seal mängis üks teine kitarrist Mike Moreno või üks minu kursusekaaslane, isegi trummar, kes nüüd väga palju mängib just rutšard Poolaga ja niimoodi obet Kalveerundanemi. Aga muidu sellistest nimedest nimedele mõelda, et mul oli võimalus osaleda sellises õppeprogrammis selle siis ja Henri bensiini instid. Ja seal siis kutsuti igasuguseid külalisi, siis me mängisime näiteks Maria Schneideri bigbändimuusikat tema tema käe all ja, ja seal oli siis külalisena samuti bändis ostsime praid ja siis tuli ühel üritusel Quince Johns kohale ja dirigeeris paar lugu seal bändi ees ja. Või tuli Seitsmenda osa ja tegi sellise kava kõikides kombinatsioonis orkestri ja big bändiga ja või näiteks Bobimekeservin oli üks külaline ja seal seal kogunes neid kõiki. Ja aga siin jazzkaarel mängisid seal ühel Jamin nagu Donime käsiliniga ja siis, kui ma teda nüüd Tamperes kohtasin, siis ta ütles, et oi, ma olen Kristjaniga rohkemgi mänginud. Me saime sisse ja see oligi tegelikult esimene kord oligi juhuslikult siin sellisesse Jämbiale nende jätskaar kontserti ja peale seda me saime veel paar korda kokku ja lihtsalt nii et omaenda jänniks mis on ka minu jaoks üks New Yorgi omapära, et inimesed saavadki väga kohusetundlikult niimoodi kokku, et see et mängida koos ja mitte mingi õhtune aeg ja siis pärast istume ja ja oleme niisama, vaid väga konkreetselt mingi päevane või hommikune aeg, kas või tavaliselt on see blokmegi kaks tundi kindel koht, kindel kellaaeg, tulevad kohale, lood kaasas, käib On väga vormis ja siis mängitakse ja see on, ma arvan, sellise tuleviku koostöödega alus, et inimesed niimoodi siis vaatavad, mis suuna pumpavad kompavad niimoodi väga aktiivselt, nii et ja seda seda tegime veel paar korda. Ja mul on veel meeles, et sa oled nimetanud Pattitutsid, et kas ta andis sulle tundi, kas ta mängisid ka temaga. Avalikkus mitte ja mängisime küll, aga see oli, ta oli esimeses koolis, kuhu ma sattusin sellise Cityga seal õppejõud ja siis tema oligi nende ansamblitundide õpetaja ja siis juhtus tihti, et bassimängija ilmunud välja siis siis muidugi oli neid mänguolukordi, aga, aga need ei olnud mitte kontserdid. Jah, aga sul on neid partnereid üpriski palju ja näiteks aasta tagasi esinesid sa siin jõulujazzil ansambliga tants, Atlantic kallektiv. Jane koos salvestasitega heliplaadi ehk siin on muusikuid nii Inglismaalt kui ka Ameerikast, et kuidas sa sinna bändi sattusid? No see ongi nüüd hea näide sellest, kui ma mainisin enne, et on, tekivad tutvused ja suhted inimestega kooli kaudu. Et see ongi nüüd näide sellest, et neil järsku oli vaja väga ruttu pianisti kukkus oma, nad panid selle projekti püsti ja siis oli mingi tuur käimas ja nad olid just Luksemburgis ja siis oli umbes nii, et nii, kas sa saad olla kahe päeva pärast kohal ja ma olin just siis Madridis. Ja oligi nii, et läksin kohale, see just sobis mulle hästi ja ajaliselt ja, ja kuidagi see klappis nii hästi, et lõppkokkuvõttes olin siis mina selle bändi pianisti ja siis tegime selle plaadi ja eelmine aasta mängisime siis siin Tallinnas. Aga kontaktid jätkuvad. Ja kontakt selle projektiga jätkub ja ongi nüüd peale Eestit ongi selle bändiga kontserdi seal Inglismaal nägime ka Londoni festivalil. Ja, ja et see projekt on ikka veel. Siin siin musitseerivad siis sinuga koos. Minuga koos on minul siis kaks koolikaaslast kelme Colognoosikest threcoroniilias, kes mängib saksofoni ja Baal võltgen. Tema on Luksemburgist pärit tema mängib trumme ja siis Ameerika bassimehega, kes nüüd elab Londonis maika Janiš. Ja sellel plaadil mängib L1 inglise trompetimängija Quentini kolledž. No see teema tuli vist džässisõpradele tuttav ette, golfaator, džässiklassika, palju sa üldse džässiklassikat oled mänginud? Ma kujutan ette, et kui sa Ameerikal Ameerikas kuskile klubisse lähed, siis sa pead ikka oma, ma ei tea, paarsada teemat teadma. Kas paarsada, aga ma arvan, et just sellise jämmi olukorras saab ju ka väga ruttu kohaneda, ütleme kui ikka neid mitukümmend väga hästi teada, et siis haarab neid teisi ka. Aga jaa, muidugi see on seal ütleme rohkem iseenesestmõistetav, et neid asjaliselt teatakse ja keegi mingisuguses jammi olukorras ei hakka mingit nooti Vilboki välja võtma, et noh, see, seda ei ole olemas. Aga tänapäeval mängitakse neid häid klassikalisi teemasid ikkagi hoopis omamoodi. No see juba oleneb siis noh, projekti või bändi muusikalisest eetikast või kuidas see siis sellesse kontseptsiooni sobib, ütleme, kui ideed ei ole lihtsalt mängida seda muusikat nii nagu klassikalist muusikat, et olla nii-öelda džässi interpreet, vaid ikkagi leida selles mingi oma oma tera ja, ja oma motivatsioon, miks just seda lugu valida? Siis jah, aga õige pea seisab sul ees üks päris põnev esinemine koos ameerika trummari Harri Hänniga, et kuidas temaga kontakt tekkis. Temaga kontakt. Ma arvan, et esimest korda nii intensiivsemalt oli ta tuli kuulama meie kontserti, Me mängisime koos puudekki hankega sellises duo klaver ja löökpillid. Ja meil oli kontsert seal sääski, ta tuligi seda kuulama, aga oli vist enne juba mingi kontakt oli mitmel tema kontserdil ka käinud ja siis jäi niimoodi püsima, ta oli ikka kursis ka meie muusikaga oli neid plaate kuulanud ja niimoodi. Ja siis mingiaeg sai, saime ka kokku ja lihtsalt mängisime natuke ja nii see asi alguse sai ja nüüd on siis Konkreetne punkt, et jah, on kontsert. Kuidas sa iseloomustaksid aarit? Ma iseloomustaks siin teda kui sellist väga aktiivselt ja väga interaktiivset trummarit, et ta ei ole sellises saatja rollis trummarina. Et ta väga mõjutab ja suunab muusika kulgu ja see ja see teeb, ütleme, muusika suuremas plaanis jagada detailselt põnevaks, et ei noh, ma ütleksin, et see on sellise monotoonse vastand. Nii et meil on oodata päris põnevat kontserti, siis kas on kokku lepitud ka tulevad tema lood tulevad sinule. Ka tulevad Ari lood on seal ikka tema tema projekti ja tema kontsert. Ja natukene punk, võib-olla kui selle tria nimetus on punk poptrio ja selle nimel ta tegutseb ja, aga lugu, mida me praegu kuulame, siis tšelonios mongi sulest ja heli plaaditud pendel. Olgu siis öeldud, et siin mängib Hännikuga mitte Kristjan Randalu, vaid prantsuse pianist Mihhail pilk, kes elab ka New Yorgis. Aga me ootame väga põnevat kontserti 15. detsembril. Aga praegu oled satuuril koos. Tanel Roveniga ja Taneliga on hea kontakt olnud. Ma arvan, mitu aastat see projekt, mida praegu esitleda. Ta kannab nime kogutud rikkus. Milline sul on üldse suhe ja koostöö eesti muusikutega? Seda, seda on viimaste paari viimase paari aasta jooksul aina rohkem olnud ja ja see on minu jaoks väga positiivne olnud, et võib-olla just ka sellepärast, et kuna ma ei ole pidevalt siin, et siis see koostöö on alati selline kompaktne ja intensiivne ja värske, värske ja ka mingil määral juba, et hästi läbimõeldud, et tekitada selline intensiivne olukord, ma arvan, et noh, kogu aeg olla koos ja siis ta võib olla niimoodi kuskil seal niimoodi kuskil neutraalses tsoonis niimoodi loksuga, siis tekivad võib-olla mingid sellised punktid, kus sealt välja tulla, aga kui, kui on, kui see ei ole iseenesestmõistetav, et koos midagi teha, et siis nõuab mingit pingutust kõikidelt, kes osalevad ja ma arvan, et see mõjutab väga positiivselt seda lõpptulemust. Osa asju on sellised, et kus sa mängid teiste muusikat ja osa on sellised, kus teised mängivad koos sinuga, sinu muusikat on vist nii, et millised projektid helbiale, Taneli ansambli. Eestis nüüd ma arvan, et esimene selline ulatuslikum koostöö, mis kestab siiamaani, on olnud koos Siiri Sisaski ka kus algusest peale mina siis töötlesin tema muusikat, et ja kirjutasin seda ümber ja lisasin mõned oma oma lood ka sinna, et see projekt on tekkinud niimoodi, aga siis näiteks vastukaaluks sellele koos Hedvig Hansoni kooli puhtalt ikkagi see oli tema muusika ja tema repertuaar, mida siis muidugi sai koos kujundatud, jaga töödeldud, aga ma arvan, see teine lähenemine ja Tanel Rubeni ka on sama sama suund, et see on tema muusika ja, ja see, ma arvan, see on väga hea, nii et see üks inimene ikkagi oma kõlamaailma teostab, et. Ja sa suudad sinna sisse elada? No ma proovin, et see projekt on kestnud nüüd juba peaaegu kaks aastat, et kas ta on kuidagi ka uuenenud või põnevamaks muutunud või? Ma arvan, et see, see on, see on väga positiivne, kui ikka bändi liider on võimalik ühte kindlat bändi koos hoida, sest ma arvan, et mitmed kvaliteedid alles ilmnevad. Aja möödudes märkasin seda eriti nüüd, et nüüd me oleme paar kontserti koos mänginud ja viimastest kontsertidest on mingi pool aastat möödunud ja ja mängimata see muusika kasvab ja areneb, et see sai alusta jälle nullist, kui laval Kusjuures see on väga hea ja Kadri Voorand, kes selles projektis ka kaasa teeb, et Kadri on ka kuidagi muutunud on oi ta siin natukene Rootsis õppinud ja. Kindlasti, aga üritan, ütleme nii, et see on ikkagi laval, saavad kokku viis, viis erinevat muusikut ja siis ise olles ka selles sees on väga raske objektiivselt nüüd hakata ütlema, et nii et see inimene on muutunud nüüd selles selles suunas, ma arvan, et mida mängides tajub rohkem, on, et et see keemia, sellise koostöö lihtsalt toimib sellepärast et on juba mingi ühine ajalugu, mis seda hästi mõjutab. Ja mingi kindel vundament ja luban, siis näiks sang. No see lugu läheb juba natukene vaba improvisatsiooni poolest, et kas on ka mingi stiil, mis sa tunned, et sind on nagu rohkem mõjustanud või või mida sa rohkem armastad? Ma arvan, et sa enda muusikat ei saa mingi stiili alla paigutada. No kui ma peaks, nüüd hakkame ise liigitama või siis ma noh, ma arvan, et esimene sellise liigitamise suunas on, et ma olen püüdnud vähemalt selgitada, mida ma välistan oma muusikast või nii et kui nüüd teha sellised suured kategooriad, siis eks ma näen oma muusikat ikka pigem pas kui Ameerikas, need lihtsalt kui need on sellised suured stiili kategooriad, mida inimesed tajuvad siis, et see on nüüd Ameerika on Euroopa d äss, siis see, mida sina teed, on Euroopas äss. Ma ütleks küll mu enda muusika, küll, aga see, mis toimub teiste inimeste projektides, et see ei tähenda, et siis, et on mingi negatsioon või muusika välistamine või blokeerimine, seda mitte, aga ma arvan, et omaenda helikeele suhtes on siis mul on konkreetsem ettekujutus, mis suunas läheb. Aga see muusika, mida teete koos Siiri Sisaski ka, et see oleks nagu eesti muusika, aga samas samas väga hästi võetakse seda vastu ka Saksamaal ja vististi oledki Saksamaal rohkem kontserte andnud Kossiiliga kui siin Eestis. Seda kindlasti, aga milles see fenomen on? See fenomen mõnikord võib-olla asjad sõltuvad lihtsalt väikestest juhustest või no ma ei tea, juhus või saatused lihtsalt mõned aastad tagasi tekkis kontakt ühe ühe agendiga, kes sellest projektist huvid ja siis tekkiski nii, et me päris mitu aastat järjest ikka mingi kaks tuuri mängisime niimoodi Saksamaal. Ja, ja see on nüüd see nüüd oli aastatega see ongi niimoodi jäänud, et ikka aeg-ajalt mängime Saksamaal, kuigi sellel pole otsest põhjust, ütleme, laulud on eesti keeles. Ja siis nüüd Siiri, Siiri vahepeal juba ise ka saksa keeles, siis ta tutvustab ei tea, räägib laulude sisust ja kuna plaat on tehtud väga mahuka buketiga, et seal on kõik on tõlked on sees ja siis ta loeb neid tekste nagu luuletusi, et inimestel tekib siis seos ja arusaam laulude sisust ja seda võetakse väga hästi vastu. Aga aga miks just Saksamaa võiks sama hästi olla Jaapan või Hiina, nii et ma arvan, et sellel pole piire, aga hetkel on, see rõhk on Saksamaal. Ja kaks heliplaat on ilmunud esimene või jälge teine jälg ja ma arvan, et need jäljed vist lähevad ka edasi. On selline plaan, et. Hetkel istume ikka veel teises jäljes, aga, aga ma arvan, et eks need sammud lähevad edasi, jätavad veel rohkem jälgi. See koostöö klapib teil tõesti väga kenasti ja vahetevahel on teiega liitunud ka muusikuid Saksamaalt. Ja kes on sõbrad, need on sõbrad kogu elu. Seal on ka vähemalt üks partner, kui mitte rohkem, kellega sa oled vist puuda soola ära söönud ja kes on väga mitmekülgne, ehk siis Badeki hanke? Polegi hankega kohtusime väga varakult, see oli juba viies klass koolis saime kokku ja ja tema siis veel trumme ei mänginudki, ta hakkas siis alles peale ja, ja mina ei teadnud džässmuusikast mitte midagi, sest tema mängis klaveril mingid taimed, nii et tema on selles süüdi džässi mängima või? Mingis mõttes küll jah, sellepärast et esimesed kokkupuuted just mingi tšikovia elektrik bänd plaatidega niimoodi, et tal tal olid need olemas või tal isa, tal on ka mõlemad vanemad pianistid, nii et selline kokkusattumus ka siis tal oli neid plaate rohkem, siis kuulasime seda muusikat ja need esimesed bändi, sellised üritused ja eksperimendid olidki koos temaga. Ja õigel mitmel heliplaadil mängib ka koos temaga, et siin on üks viimaseid salvestisi, mis on Maiv album, kus. Tähendab, see on salvestatud karsruuest Saksamaal ja see oli selline juhtum, kus meil oli kontsert, see salvestati raadiosse ja saalis istusid siis selle plaadifirma inimesed. Ja meil ei olnud plaanis plaati teha, et see tegelikult mängisime kontserdi ära ja siis oli selge. Kuidagi see oli, see oli õige päev selle õige hetk ja see oli nii, et siis tegime plaani. Ja praegu meil siis kõlab plaadilt logo, mis peaks teile kauto olema. Olla Schenksuaar hammast ainult käel. Nagu sa ütlesid, oled ennast jaganud kolme ja kodu vahel ja oled nii-öelda maailmakodanik, aga kui oluline sulle siis Eesti nende kolme season. Eesti on väga oluline, sellepärast et ma arvan, et eriti kui liikuda igal pool ja olla eemal, et on mulle väga tähtis olnud ka siis enda jaoks selgeks teha kus on siis mingid juured ikkagi ja kus on kus on see koht, kus, kust sa pärit oled ja ja, ja selle peale, kas tõesti on igal juhul mu kodu ja kas Eesti loodus andinud ka mõjustanud või Eesti muusika igal juhul igal juhul ma arvan, et juba mõningad aastad tagasi. Ma väga aktiivselt tegelesin sellega, et vaatasin, mis teemad on mul lähedased ja mis muusika ja ja mis pakub mulle inspiratsiooni ja motivatsiooni sellega tegeleda ja loodus igal juhul ütleme eriti, mis puudutab merd ja avarust ja tühjust. Aga vahel olete ennast ise metsa peitnud? Ja see oli, see oli sellel aastal, siis mul oli vaja varuda aega et viimaseks projektiks, mis oli siis koostöös Tallinna kammerorkestriga kirjutada muusikat ja siis leidsingi sobiva koha, mis oli metsas, oli talvine aeg ja mis oli minu jaoks väga huvitav kogemus, et pidi noh, mitte nüüd niimoodi dramaatiliselt, aga ikkagi elu eest võitlema, et selleks, et et päev üle elada, pidi ikka kütma ja puid tassima ja, ja siis, kui natuke aega ülesmuusikat Lõpetame siis saate Eesti meeleolus ja kohtume jälle kontsertidel.