Stuudios on saatejuhid Viktoria Ladõnskaja ning Madis Aesma ja nüüdseks on kohale jõudnud ka meie tänane külaline kelleks on Isamaa ja Res Publica liidu liige Margus Tsahkna. Tervist. Tere, tere päevast. Sina oled uue põlvkonna poliitik, niimoodi räägime meie. Kas nõustute sellega? No eks ma arvatavasti olen ja kui me vaatame, et kes on Eestis nii-öelda vanema põlvkonna poliitikud, siis selleks on kindlasti Mart Laar, Edgar Savisaar ja nii edasi ja nii edasi, et et võib-olla ma olen selle järgmise põlvkonna poliitik tõesti, aga eks see jätkusuutlikkus ja selline ütleme ideede ja mõtete edasikandmine on toimunud, et ega siin ei ole nii, et nüüd on tulnud uus põlvkond peale järsku vaid ma olen ise tegelenud kogu selle poliitika asjaga aastast 2000 võib öelda juba üheksa aastat, et ega ma nii väga uus põlvkond ala, noh, ma ei ütle, et vana kala, vaid pigem ongi see, et kui ma kui ma 2003. aastal tulin Tallinnasse tööle fraktsiooni nõunikuna riigikogu juurde nii-öelda erakonna avalike suhete juhina, siis siis ma arvasin, et ma tean hästi palju poliitikast, kuid mida rohkem igapäevaselt ma sellega tegelen ja nüüd ka juba päris nii-öelda suurte asjadega, siis ma saan aru, et tegelikult ma tean selles suhteliselt vähe, nii et et ma arvan, et mida rohkem sa tegeled millegagi ja siis sa saad aru, et tegelikult arenguruumi küll. Eile Delfis ilmus uudis, et Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on roheliste poolt taotletud elektriaktsiisitõus ja kilekotimaks paramatu hind mis valitsusliidul tuleb riigieelarve heakskiitmise nimel maksta. Mida silmas pidasid? No see on see, et praegune koalitsioon on nii-öelda vähemuskoalitsioon, kus meil on 50 häält 101-st, ehk siis meil on vaja leida toetust siis oma ideedele ja riigieelarve on üks väga põhimõtteline suur asi, kus siis on vaja leida kindlasti laiemat kandepinda. On ja rohelised tõepoolest on teinud ettepaneku siis tõsta elektriaktsiisi ja eks me oleme siin leidnud kompromissi, et see Algne tõus oli veel karmim ja suurem, aga ma arvan, et see hetkel sellisel kujul, kui ta tuleb tõesti, siis ta ei löö inimeste rahakoti pihta. Teine huvitav asi tegelikult on kilekotimaks, mis ei olnud selline suur, ütleme, võitlus tegelikult me oleme ka varem ise IRL-is mõelnud, et oleme mitte raha saamise koht, vaid pigem inimeste tarbimisharjumuste ümberkujundamine, vaatame poes, näiteks lähed supermarketisse, siis pakitakse üks asi väiksesse kilekotti, siis pannakse see veel teiste asjadega suuremasse ja lõpuks pannakse sinu ühte suurde kilekotti ja ja see tegelikult ei ole väga nii-öelda loodussõbralikke käitumine, et ma arvan, et see maks pigem on sellise käitumisharjumuse muutmiseks vajalik. Aga selgita, kuidas ja millist liiki kilekotti oleks üldse mõtet maksta. Praegu käibki tegelikult vaidlus selle üle, et, et milline siis see täpselt, see makstakse kujunema, et iga makstav olema ka nii-öelda hallatakse. Mõnikord ei ole mõtet maksu kehtestada, kuna selle haldamine läheb palju kallimaks. Aga praegu käibki vaidlus selle üle, et kas kõik kilekotid, mis siis poest sulle kätte antakse, tuleb maksustada, või siis need kilekotid, mis on nii-öelda korduvkasutuses, siis nad korduvad, biolagunevad et siis äkki neil ei maksustata, et need hävinevad looduses enamuses sellest 90 protsenti hävineb umbes 78 päevaga, et see vaidlus praegu käib. Sina, kes oled rahandus, komissioonis, võid ka öelda, kaua mõeldus, kriis kesta. No majanduskriis sellisel kujul suure tõenäosusega on oma põhja saavutanud, kui me vaatame ümberringi, mis Eestis nende väljaspool toimub, et elavdamise märk, et siis põhi on juba käes, põhi on arvatavasti käes, jah, aga ma olen nõus, kunagine rahandusminister Taavi Veskimägi on välja andnud sellise idee või noh, põhimõte, et me ei saa rääkida ainult nagu eesti majanduse statisti. Iseenesest on niivõrd väike riik, et me sõltume väga palju ära ikkagi sellest, mis toimub Euroopa liidus, mis toimub kuningas Venemaa või Ameerika ühendriikideni välja, nii et seal on näha tõesti elavdamise märke ja meie ülesanne praegusel hetkel on just nimelt see, et me suudaksime eurole üle minna, et me suudaksime tekitada aastal 2011 sellise olukorra, kus välisinvestorid julgeksid meie majandusse hakata investeerima. Ehk siis sisuliselt inimeste jaoks me võime rääkida, et majanduskriis hakkab läbi saama siis kui puudusid tõuse enam vaid tegelikult töökohti hakkab tekkima juurde nii-öelda, et ma arvan, et siis me võime sellest rääkima hakata, ennem seda hakkavad muidugi numbrid üles minema, et võin öelda, et SKP langus on peatunud ja hakkab varsti tõusma arvatavasti 2010. Natukene. Aga inimestele reaalselt see veel kohale ei jõua, nii et ma arvan, et tõusust inimeste puhul töökohtade juurde, tekkimisest kui me oleme targad poliitikud ja teeme häid otsuseid, siis võib alles rääkida 2011 2012. Noh, sinu prognoos, kas euro tulek No praegusel hetkel me teeme väga suuri pingutusi, selle nimel on näha ja, ja mul on hea meel näha seda, et kui me käisime presidendi juures rahanduskomisjoniga, siis kõik erakonnad, Need, kes on riigikogus esindatud, on väga selgel seisukohal, et euro peab tulema ja seetõttu oli ka Heile väga meelikosutav kuulda Keskerakonna poliitiku Ain Seppiku seisukohta, et nad on valmis toetama riigieelarvest, mis tähendab seda, et sellist juntimist ja jamamist, mis on tavaliselt olnud riigieelarvega, kus ööd ja päevad läbi istutakse saalis lihtsalt protseduuriliste reeglitega nii-öelda tehakse natuke pulli, et seda ei tule praegu me ikkagi otsime mitte ainult koalitsioonis ja mitte ainult koos rohelistega, vaid ka Riigikogus tervikuna lahendusi selle jaoks, et me suudaksime püsida seal Maastrichti kriteeriumitele, ehk siis meie eelarve ei läheks rohkem kui miinus kolm protsenti miinusesse. Kas ja kui palju see majanduslik seis on konkreetselt sind ennast su perekonda üldse mõjutanud, kas nüüd vaatad poes rohkem seda, kui palju asjad maksavad, on midagi säärast? Konkreetsetele no minu isiklikud sissetulekud on vähenenud, niipalju kui IRL-i fraktsioon otsustas olla solidaarne kõigi teistega ja ma tõesti maksame iga kuu tagasi umbes 5000 krooni riigile, et me oleme küll kahjuks ainuke fraktsioon, kes seda riigikogus teeb. Et noh, selles mõttes on tõesti vähenenud, kuid noh, ma olen riigikogu liige ja riigikogu liikme palk selle üle ei tasu väga nuriseda, ma arvan, pigem on see väga hea palk ja päris stabiilne. Et selles mõttes otseselt ei ole minu perekonda võib-olla otseselt puudutanud küll aga tõesti seda mõtteviisi ja seda tarbimisharjumuste tõepoolest ma nüüd ka käinud poes võib-olla vaatan rohkem, et mina ma ostan ja et mul kodus ei jääks süüa nii palju üle ja ja kindlasti ma käin väljas vähem söömas ja mis on väga kasulik on selle jaoks, et mina teen väga palju kodus ise süüa, nii et selles mõttes on palju paremad toidud isegi välja tulnud. Kas sa ise teed või naine teeb? Meil on niimoodi, et naine teeb väga häid suppe ja magustoite ja kooke ja mina teen rohkem sellist liha ja kala. Kala on üks minu tõeline armastus, et ikka päris päris tõsist söökidele. Veel seda öelda, et mis, mis su häälega Noh, ma olen korporant siis kes, kes teavad, kes on õppinud ülikoolis ja Tartu Ülikoolis, siis ma olen sellise korporatsiooni nagu korporatsioon Sakala liige ja Meil oli Kuperjanovi tänaval, see on see, mis seal Veski tänaval aga kutsutakse Bermuda kolmnurgaks vis Ugala ja siis on saga Ugala oli see valge? Jah, sina oled, seal on see hakanud ja põhimõtteliselt on Bermuda kolmnurk selline, et kui sinnakanti mõni tudeng satub mõneks ajaks kaduma jääda, et see jah, ütleme korporatsioon Sakala 100. aastapäev ja seal sai kõvasti laulu tehtud, et ütleme noh sai natuke liiga palju laulda. Kas ainult laulu või midagi muud, ka laulu ja selge, aga hääle äraolemisega seoses. Kuidas muidu sellele seagripiteemale vaatad seemne siin ka päris palju terviseprobleemidest nii-öelda aktuaalne olnud viimasel ajal, et sellest on üsna paljukõneldud. Jah, no minu isiklik seisukoht on selline, et loomulikult tuleb kõiki selliseid asju võtta tõsiselt, aga mulle tundub, et siin on rohkem tegu sellise kamp Itaaliaga, et võib-olla siin taga on sellised natuke suuremad liikumised farmaatsiafirmadele, mis maailmas toimub ja ma ise olen ühe aasta õppinud Ameerikas Toronto ülikoolis ja New Yorgi kandis käinud ringi ja ma mäletan, seal see oli aastal 90 92000, kui oli see aasta milleeniumi vahetumise tohutu paanika, kui kus kõik pidid ostma endale uusi programme, vastasel juhul kõik lendab õhku. Mitte midagi juhtunud tegelikult. Et loomulikult tervis on palju konkreetsem ja sisulisem asi tõesti, inimesed surevad, kuid mulle meeldis ühe meie rohelise poliitika või seisukoht Toomas Trapido seisukoht, kus ta võrdles nagu numbreid, kui palju iga aasta tegelikult maailmas sured tavalise gripi ja siis võrdles neid numbreid, kui palju praegu on surnud sellesse uude grippi, et siis noh, need vahed on ütelda kümnete ja kümnete kordsed, et siin on tegu natuke paanikaga, mulle tundub, et Eesti inimesed on sellised, kainelt mõtlevad, et peske käsi, sööge küüslauku ja kui tervis hakkab kehvaks minema, siis ei ole pahane pahaga võta üks pits viina enne magamaminekut ja ja ma arvan, et saab sellest üle. Kust see perekonnanimi Tsahkna siis täpselt pärit on, mina küsisin kohe, et kas on tegu setu nimega, mille peale mille peale selgus, et ei ole ja see on väga selline põhimõtteline vahetegemise kohta, ehk siis teed kuulajatele ka selgeks? Jah, et nagu, nagu Eestis on, ma arvan, üle poole maailma, et on hästi tähtis, et kes sa tegelikult oled kuni lõpuni välja ja Tsahkna nimi on ikkagi Võrumaa ehk siis võrokeste nimi ja minu endale vanavanemate talu asub Piusa jõe kaldal, kus umbes ma ei tea, kas 50 60 meetrit, siis eemalt hakkab setomaa, et ja see on täpselt paigas, et kes on setu, kes seal büroke nimi iseenesest ma lasin uurida, et algselt oli arvamus, et sõnastanud ja mis siis on, ütleme, mitte väga hea sõna venelaste poolt nagu, nagu eestlastele ajalooliselt tähendabki nagu eestlastega sellise suhteliselt halva tähendusega umbes noh tibla on natuke liiga palju öeldud. Ei, see on kindlasti liiga palju öeldud. Ütleme, see ei ole päris selline hea sõna selle piirialadel eriti, aga tegelikult üks mu tuttav, keeleteadlane lihtsalt ei ole midagi muud teha ja uurib neid neid väikseid dialektika asi, mis seal on väga selgelt piirkonnale kaupasid voki küla kandist, kuskilt tähendab see sõna Võrumaal siis sookailu, see on üks selline natuke uimastav taimed, ma ei tea, kas, mis, mis seos selle minu saatusega saab olema, kuid, kuid jah, see on üks väheseid eesti nimesid, mis tegelikult midagi tähendab, kuigi tahaksid tõesti nagu sa ise ütlesid, et raske meeles pidada, kui meeles on, siis ta on lõpuni. Minu poolt tuleb raske, võib olla väga ootamatu küsimus Nord Streami kohta sellest palju ei räägita, aga kuidas arvad, on see nord Stream, meie Eesti poliitiline kaotus, tuletan meelde, et meie ütlesime ei, Soome, Rootsi ja Taani ütlesid, jah, ja nüüd meil pole ei majandusvõitu ega ka poliitilist võitu. Kuidas sulle tundub? Viimaste aastate Eesti välispoliitikat on hinnatud natukene, võib-olla liiga passiivseks ja ja ka meie enda eurovolinik Siim Kallas on ühe artikli siin viimati ilmutanud, kus ta heidab ette Eestile seda, et võib-olla teemasid ei käida liiga julgelt välja, et ma mäletan, kui see nord, Streami teema mõned aastad tagasi tekkis, et siis just nimelt IRL ja Ma olin ise ka sellega seotud, tõstsime üles koalitsioonis teema, et me ei ütle kohe kiirustades jah, vaid me tahame saada selgeid analüüse ja läbi vaidlust sellel teemal, et esiteks, kas ta on julgeolekupoliitiliselt ohtlik ja kuni selleni välja, et kas ta tegelikult on keskkonna, kuidas ohtlik ja see arutelu, mis riigikogus toimub siin mõned lähedalt tagasi näitas tegelikult, et ta on suuresti poliitiline teema ja ütleme, et kui me jätame välja Eesti riigi ma ei tea, kas rahvusvahelise julgeoleku teemad siis ka lihtsad asjad, kuidasmoodi, see konkreetne juhe siia meie Läänemerre paigutatakse, kas see toob kaasa näiteks mingit reostust või mingisugusel keskkonnaohte tulevikus? Tuleb tulevikuks. Et siin need asjad on läbi arutamata ja ma ei nimetaks seda eestit kaotuseks, sest Eesti on oma seisukoha välja öelnud. Pigem ma tunnustan, et eesti riik julges selle välja öelda. Ja kindlasti see aitab ka meie headelt Radel, soomlastel, rootslastel taanlastel kasutada seda positsiooni ära selle jaoks, et ikkagi lõpuni võimalikult palju tagada selline ohutu selle torujuhtme rajamine. Kuid ma ütlen, et see toru juhib ühe, veel ei ole siia tekkinud tegelikult nii, et vaatame, mis sellest saab. Kuidas sulle üldse paistab, millised probleemid on kõige suuremad Eesti hädad millised asjad vajavad kindlasti parandamist. No ma arvan, et selline igav jutt oleks see, et kas Eesti riik oma arengus on jätku jätkusuutlik sellise eelarve poliitikaga ja mis siis juhtub, kui me Euroopa rahad saavad otsa, mis meil täna tulevad otse eelarvesse, kas me suudame seda riiki edasi arendada, et samas me oleme käitunud väga hästi selles päris raskes majandussituatsioonis, kui võrdleme seda olukorda, mis näiteks Lätis on, siis see on ikkagi olukord. Reaalselt läheme tegelikult eurole üle ja ma loodan, et, et just nimelt kuna 2011 ära see tärmin, et me peaksime euro kasutusele saama ja 2011 aastal on ka tegelikult valimised märtsikuus et siis ühiskonnas ja poliitikute seas järgmisel aastal tekib see debatt, et mis siis saab, kui me oleme saavutanud selle suure eesmärgi, et millised on need sammud, et me muudaksime Eesti just nimelt majanduskeskkonna selliseks, et me suudaksime siia tuua investeeringuid, mis tähendab inimestele töökohti, mis tähendab seda uut hingamist meie enda ühiskonnas ja mis tähendab seda, et kas meie sotsiaalne süsteem on jätkusuutlik, nii et ma arvan, et et Eesti, võib-olla just nimelt selliste uuemate uuema põlvkonna poliitikute jaoks on suur väljakutse välja käia ja kokku koguda neid häid ideid, mida Eestis on kindlasti väga palju ja kuna ütleme, üks mandaat lõpeb riigikogul ja teine algab just nimelt 2011, et siis uue mandaadiga riigikogu või uue mandaadiga valitsus suudaks siis ka midagi suurt ellu viia. Kas sa viimaste valimistulemustega jäite rahule? No ma jäänud rahule sellega, et Tallinnas Keskerakond üksinda jätkab, kuigi ütleme, sotsid on juurde kutsutud võib-olla rohkem moepärast, et ma oleks tahtnud seda, et et see koalitsioon oleks seal reaalselt vajalik olnud kellelegi, kasvõi sotsidega. Et selline ühekülgsus, ühe partei juhtimine, ta ei ole nagu ka teoreetiliselt jätkusuutlik, et ma ei hakka siin keskerakonnale midagi konkreetset ette heitma, mul on see nimekiri, kindlasti on väga pikk, aga et võib-olla see ja teine asi, mis ma ütlen otse välja, et Tartus oleks võinud rohelised sisse saada, nad jäid ainult 37 häälega volikogust välja. Ja ise olles siis ka Tartu linnapeakandidaat oleks näinud seda, et Tartus reaalselt ka oleks uus hingamine tekkinud selles poliitilises elus, et seal on samamoodi üks erakond Reformierakonna näol võib-olla liiga kaua liiga mugavalt valitsenud, et sellist natuke värskemat ja uudsemad suhtumist oleks ka Tartu linna vajavale. Sa mainisid, et kandideerisid Tartu linnapea kohale. Kui sinust saaks Tartu linnapea, siis milline linnatehase oleks? Jah, ma olin Tartu linnapeakandidaat ja ma olen kõigile tartlastele väga tänulik ja 4000 häält, mis ma sain, oli minu jaoks väga suur üllatus heas mõttes ja see näitas, et tegelikult mina otseselt ei ole võimalik omavalitsustes mingisuguseid suuri revolutsioone teha, kuna kõikidel ka Tartu linnal on majanduslikult seisundit väga keeruliselt. Aga just seda Tartu vaimsest sellist märksa värskemat suhtumist oleks kindlasti sellesse linna juhtimistoonud ja teiselt poolt ka seda natuke laiemat kandepinda, et oleks rohkem arvestatud kõikide tartlaste ideedega, et täna on see natukene võib-olla ütleme linnavalitsuse tagatoa Nad oleks võinud lahti lükata ja värsket õhku sisse lasta, et see oleks esimene samm olnud. Noori poliitikuid tihti nimetatakse prolleriteks, mida ise arvad, et mis ajast broiler muutub päris poliitikuks? Ma arvan, et broiler muutub päris poliitikuks siis, kui ta on reaalselt mingite otsuste tegemiste juures ja ta suudab, et kui tema sõna maksab konkreetselt kas mingis erakonnas või riigikogus või valitsuses ta suudab reaalseid muudatusi ellu viia ja teine muidugi on see, et et valimistel antakse ju ikkagi hinnang inimeste poolt, poliitikutele antakse mandaat. Et ma arvan, et see on õigustatud õigustatud nii-öelda nimetus noorte poliitikute kohta tihti, et nad broilerid, kuna väga tihti neid ka pannakse sellistele kohtadele, kuhu nad ei ole tegelikult valitud, kuid maalne, kui toimub poliitikas põlvkondade vahetus, et ega sa normaalne tark inimene võib-olla ei viitsigi neli-viis-kuus aastat murda läbi oma erakonnas, et eriti vahepeal, kui oli majandusbuumiaastaid lihtsam, oli mõni hea kinnisvara tehing teha, on ju saada rikkaks ja nii et pigem ma vaatan, et need, kes ikkagi läbi murdnud poliitikas noortena, poomis erakonnas, et nendel on mingi idee, mida nad kannavad ja ja minu puhul ma ütlen, et seesama 4000 häält Tartus näitas, et võib-olla ma olen nüüdsest broileri staatiliselt välja kasvanud ja inimesed hindavad minu tegevust ja seda suurem on vastutus ja see mulle ka paneb, et ma neid hääli õigustaks. Tal jälle seoses sellega tegelikult on ju niimoodi, et päris mitmetel sellistel ametikohtadel nagu näiteks president, eks ole, ja sellised sellised tähtsad ametikohad, mis on ka poliitikaga seotud, on ju ikkagi selline selline alampiirvanuse vanuse alampiir alla, mille inimene ei saa presidendiks kas, kas poliitikutega üldiselt või seda ei saa nüüd päris niimoodi nõuda, aga kas, kas poliitikute puhul pole niimoodi, et võiks olla mingisugune sarnane piir ikkagi, et et poliitik peab ju olema ikkagi kogenud inimene, kuidas mina ei kujuta näiteks seda ette, et ütleme, võib-olla kuuekümneaastane inimene hääletab 20 aastase poolt, kuna ta tunneb, et on temast temast nagu targem. Kas, kas noorpoliitik Saabil üldse olla? Väga hea poliitik? No kindlasti, kui me vaatame kuidasmoodi, Eesti vabariik on kaks korda taas tekkinud siis just nimelt noorte tõttu, ütleme ka needsamad oponendid läksid in corpore, siis kõik läksid vabadussõtta ja meie esimesed poliitikud, nii 20.-te aastate alguses kui ka 90.-te aastate alguses olid ju tegelikult noored inimesed, vaata Mart Laar oli natuke üle 30 kuidas ei peaministriks ja ma arvan, et tänu sellele tegelikult neid muudatusi suudeti ellu viia. Ja, ja kindlasti on just nimelt vanemad inimesed oma elukogemuse põhjal tihti ütlevad, et võib-olla toetada just nimelt nooremaid, kellel on veel julgust ja ei ole seda mugavust ära suuri asju, et Eesti ühiskond selles mõttes on minu arvates väga terve suhtumisega, et siin ei ole minu arvates selliseid sookvoote tekitatud kunagi ei ole tekitatud erilisi, vanuse piire, aga loomulikult presidendi puhul on see selgelt olemas 40 aastat ja ma arvan tõesti, et alla 40 aasta presidenti, kes peab olema just nimelt hea ühiskonnatunnetusega ei oleks mõtet valida ja ka riigikogu liikmeks saab alles 21 aastasena. Kuid ma ütlen, et minu kogemus näitab seda, et et just nimelt sa võid õppida seda kõike, aga tegelikult sa õpid ikkagi reaalsest elust, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem saad sa aru, et sa oled suhteliselt rumal. Käis meie stuudios Argo Ideon, nii võib öelda, et ta võrdles sind Laariga. Ütles, et sa oled justkui tema parem käsi, kuidas kommenteerid? No Mart Laariga meid tähendab juba päris pika ajalugu ja ma võin öelda. Minust sai erakonna peasekretäri suuresti tänu sellele, et Mart Laar pani mind lihtsalt selle fakti, et andis mulle tund aega aega siis oma perekonnaga see asi läbi teda ja, ja ma selle, selle otsuse võtsin tõesti siis vastu mõned aastad tagasi ja Mart on muidugi selline inimene, kes on olnud kaks korda peaminister väga aktsepteeritud poliitika rahvusvahelisel tasemel. Tema kõrvalt õppida on kindlasti, on olnud väga huvitav, kuid testijat mingil hetkel on aeg astuda päris iseseisvasse ellu ja võib-olla need ajad ongi praegu käes nii-öelda läbi läbi nende valimiste, mis järjest tulevad, need, see on jätkusuutlik käitumine, näitab ka võib-olla erakonna juhi julgust võtta endale nooremaid uut põlvkonda kõrvale. Margus Tsahkna imidž on siiamaani vähemalt minule tundunud üsna laitmatu, kas sul on tegelikult endal ka mõni selline hobi, mis on lausa sõltuvuseks või paheks kuidagi kujunenud? No ma ei oskagi öelda, kas kaheksaga. Ma tegelen korvpalliga ja jalgpalliga ka. Jalgpalliga vähem tennist mängin ja, ja nüüd ma avastasin, võib olla, mis on paha, paha asi, natukene vabastasin golfi, mis lihtsalt võtab tohutult aega, aga mis see raha ka, kusjuures see, et ta võtab raha tegelikult seal müüt, et pigem on see investeering, kui sa endale mingi golfivarustuse ostelda, see on nagu see kallis asi, et ka ülejäänud asi ei ole eriti kallis. Et selles mõttes, aga ta võtab aega ja ta võtab niimoodi aeg-ajalt ei saa tegelikult samal ajal millegi muuga tegeleda, nii et et see kindlasti on ju pereelu kõrvalt üks selline võib öelda täna, kui lapsed on väikesed, nelja kaheaastased, et siis võib-olla ei ole see õige aeg vanemate inimeste tegevust. Aga jah, mäesuusatamise tegema nii laitmatu ka ei ole olnud, et eks mul on siin olnud parkimistrahve ja selliseid asju, mis ma arvan, et iga inimene on iga inimene on ekslik ja surelik. Selge see praegu vähemalt seda probleemi vist ei ole, et peaksid kusagil golfiradadele ekslema, kui vaadata seda Väljas on, ei, õnneks ja see on selles mõttes Eestis hooajaline, et seal suvel, kui niikuinii tegemisel natuke vähem ja ja ta ei ole ka nii suur narkootikum selles mõttes, mis, mis seal praegu oleks nakatunud otseselt, aga ma lihtsalt kutsungi inimesi üles, et selle imidž on võib-olla golfi suhtes on väga, liiga elitaarne ja tegelikult ei ole kunagi, kui ma õppisin Torontos, siis tuli välja, et see on maailmas üks kõige rohkem ühe kilomeetri peale kõige rohkem golfiväljakuid inimesi mängib seal tõesti, üliõpilased mängivad väga aktiivselt, nii et see on selline pigem eelarvamused, aga oli sul endal ka eelarvamus? Absoluutselt, kõigepealt ma arvasin, et see on mingisuguste vanainimeste mängijat, ise sa seda keppi ikka viibutada. Ega see sind kurnav, aga meil siin tegu on väga huvitava alaga selles mõttes noh, tehniliselt väga keeruline, ma arvan, üks keerulisemaid asju üldse. Teiseks sul peab olema sel hetkel, kui sa lööd palli, mõte täiesti puhas igasugustest muudest küsimustest ja selles mõttes tan ülimalt hea ainult sellest tehnikast ainult sellest kuidasmoodi, see, see kepp tuleb vaikselt ülalt alla, see pall lendab ja ja kui sa selle muud asjad peas, siis sa ebaõnnestud seal, nii et ma ütlen, see on selline vaimu puhastav. Oled õppinud Tartu ülikooli usuteaduskonnas, oled ka MTÜ Tartu kristlik noortekodu juhatuse liige. Usk vist ei ole eriti populaarne teema noorte jaoks. Miks sinu jaoks on see teema on niivõrd oluline? Ma arvan, et iga inimene võiks leida enda suhtes nagu ausust, aega korra läbi mõelda, et mis väärtussüsteemis ta elab ja ja ega mind usuteaduskonna juurde viisid sellised juhuslikud sündmused, et ma olin millegipärast otsustanud kuskil viiendas klassis nõu sügaval nõukogude ajal, et minust peab saama jurist, kuigi mul ei ole ühtegi juristi ei perekonnas ega suguvõsas ja aga siis ma lendasin nii kõrgelt nagu kotkas, ehk siis ma arvasin, et minu jaoks on kõik eesmärgid saavutatavad, kuid kahjuks ma oma nõrga inglise keele tõttu tookord ma ei osanud teste teha väga hästi, siis jäin napilt välja ja ma läksin õppima usuteadust, aga ma ütlen, et see oli täiesti õnnelik juhus selles mõttes, et see tekitas olukorra, kus ma pidin mõtlema selle kultuuriruumi peale, kus me elame ja, ja ka võrdlema teiste religioonide, ka kogu seda tegevust ja Tartu Ülikooli usuteaduskond ei ole selles mõttes sekti põhinevaid, pigem vastupidi, et see on selline teaduslik lähenemine ja eks minu jaoks sai selgeks, et vaenlane kristlikus maailmas ja elan nende reeglite järgi, mis, mis võib-olla ei ole ainult siin, et ma ei tea, 10 käsku või palju neid igal pool mujal ka on, et et kui sa need läbi mõtted enda jaoks, siis on võib-olla ka poliitikast palju lihtsam mingisuguseid otsuseid teha, et kui asjad on keerulised ja kompromiss on, laske otsida, siis sa, siis sa suudad teha selliseid põhimõttelisemad otsused. See see vastus on kuidagi seotud meie kommentaariga ehk siis selle küsimusega, mis on sinna postitatud. Ja Elmar On kommentaariumisse postitanud küsimuse ja see küsimus on selline, et miks poliitikud käituvad nagu ta ei peakski oma tegude eest vastutama. Sulgudesse on ta pannud. Reiljan. See on selline natuke põhimõttelisem küsimus ja see on ju üle maailma, esitatakse eriti demokraatiates sellist küsimust, et arvan, et ega ei olegi olemas sellist süsteemi, kus poliitikud reaalselt saaksid kogu aeg millegi eest vastutada, nii et kas keegi saab teda ametist tagasi kutsuda? Kindlasti ka see kontroll peab olemas olema, kuid ma arvan, et poliitik peaks elama oma elu nii et ta saab rahulikult peeglisse vaadata, rahulikult tõesti magada, nii et ma arvan, et see on iga inimese enda teha. Kristlus ja konservatiivne erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Need kaks asja lähevad tegelikult päris hästi kokku, eks ole. Ja kuidasmoodi sa vaatad konservatiivsena ja kristlasena. Kui sa oled kristliku noortekodu, eks ole, juhatuse liige, siis sa oled kristlane. Tähendab noh, ma olen selline hea luterlane, nagu enamus eestlasi on, kes ma olen Tartu Jaani koguduse liige ja aga noh, ütleme nii, et kirikus ma käin ikkagi paar korda aastas jõulude ajal ja, ja veel mõnedes mõnikord, et ega ma ei ole nüüd küll nii-öelda süvausklik, tavaline eestlane, aga kristlik noortekodu iseenesest tegu on lastekoduga. Ja 2000. aastal ma tulin ameeriklast Õpmas tagasi ja mu ema oli läinud tööle ühte lastekodusse ja seal olid mingisugused nii-öelda haldusprobleemid ja siis ma tegin talle ettepanekutega, et asetage uus ja siis ma olin selle asutamise juures puhtalt nii-öelda juriidilise abi ja ka pärast ka majanduslikku abi, et ma olen aidanud leida investeeringuid sinnani, et ütleme, see on ikkagi tegu rohkem sellise lastekoduga ja mul on hea meel, et jällegi see on üks asi, mis ei ole poliitikaga seotud, mis ei ole minu igapäeva tööga seotud, kuid võib-olla üks asi, mille üle ma kõige rohkem oma elus uhke olen, et selline juhus on mulle sattunud ette ja selliste inimestega kokku viinud. See on väga hea kuulda. Ma tahtsin küsida tegelikult, et kuidas sellest taustast lähtuvalt sa vaatad sellele probleemile, mis hiljaaegu oli see vist Viimsis, kus olid need kaks naisterahvast, kes olid siis äkilised ja kasvatasid, eks ole lapsi, kuidas sa sellele probleemile vaatad, kas neid tuleks käsitleda perena või mitte? No ma olen ise väga võiks olla liberaalse vaba suhtumisega nendesse küsimustesse, kuna mul on väga palju, kes on sellise orientatsiooniga ja ausalt öeldes minu jaoks isiklikult pole mingit vahet, peaasi et inimene on tore ja ja, ja nii edasi, kuid seda teemat ma natuke vaatasin lähemalt, sest et mulle tundus, et siin tegu olla sellise klassikalise meediamüraga. Ja, ja tõepoolest oli, tegelikult oli küsimus puht juriidilises nii-öelda lahendused, et kas seda, miks inimesed taotlevad sellist toetust, mis on tegelikult perekonnale ette nähtud seaduslikku alust selleks ei ole, et siis kas see vald käitus õigesti või valesti, selles mõttes ma oletan, et vaene vallavanem, kellele see kohustus peale pandi tõlgendada seda probleemi, mis Eesti ühiskonnas ja Eesti seadusandluses ei ole reaalset lahendust leidnud. Minu isiklik seisukoht on tõesti selline, et võib-olla pigem konservatiivsemat selline klassikaline perekond ikkagi on mehe ja naise vahel ja sealt sünnivad ka lapsed. Aga, aga ega ei ole ka need lapsed süüdi, kes on siis selliste vanemate kasvatada. Nad peavad kindlasti igakülgset riigiabi ja toetust saama, nii et ma arvan, et siin on pigem vaja täita ära need lüngad ja tõlgendamisel. Kes on sinu suuremat oponendid poliitikas? Üks asi, mida ma võin öelda, et kui ma Tartu linna tasemel tegelesin volikogu tasemel poliitikaga, siis oli hästi palju sellist nagu isiklikum vastandumist nagu persoonide vahel väike koht, sellepärast võib-olla jah, ka Tartu nii väike ei ole, aga põhimõtteliselt vaiksem kui Tallinn, aga, aga riigi tasemel ma võin öelda seda tõesti, et kui näiteks ma ei tea Foorumi saadet, kus minnakse seal mõnikord isegi peaaegu käsipidi teineteise kallale, aga, aga hea poliitik ongi see, kes siis, kui see saade ära lõpeb, siis istuvad samad inimesed maha, üritavad leida lahendusi konkreetsetele probleemidele, nii et mina ei ütleks, et minul võib-olla ma ei ole nii suur tegija veel, et aga aga et mul oleks mingisuguseid isiklikke oponente, et pigem pigem ma võin öelda, et mul on nagu vedanud, et ma saan kõikide erakondade inimestega täitsa hästi läbi. Siin me oleme, on täna külas Margus Tsahkna ja me oleme jõudnud oma oma intervjuu viimase jupi, nii, milleks on traditsioonilised kiirküsimused. Victoria, palun. Aga enne seda, mul on veel üks lisaküsimus. Sul on olemas blogi ja viimane lugu, mis ilme seal ilmus pealkirjaga paistab, et Savisaar kardab noori, miks ta nii kardab? Seda tuleb tema käest küsida, aga see oli seotud enne kohalikke valimisi siis noortele suunatud varivalimistega. Ja ma olin sel ajal väga aktiivselt Tartus tegemas kampaaniate kandideerimise, seal linn andis omapoolse toetuse, kus siis koolides oli võimalik valida noortel nii-öelda oma valik, mis oli lihtsalt pärast näidati, et mis see tulemus on, aga Tallinnasse see tegelikult keelati ära ja ma arvan, et me võiksime anda noortele võimaluse vähemalt välja öelda, et mida nad asjadest arvavad. Ja seetõttu oli ka see blogipostitus selline. Tundub, et Edgar kardab noorele Ja nüüd siis kiirküsimused. Nimeta palun kolm asja, mis sulle enda juures väga meeldivad. No ma olen selline suhteliselt võib-olla enesekriitiline inimene, seda kolme asja on väga raske leida, et võib-olla see, et ma olen, üritan teha oma elus neid otsuseid siis ma olen pidanud tegema nagu südamehääle järgi, et suhteliselt vähe praktiliselt elanud. Ja, ja ma ei oska öelda, mul on antud nagu võimalus teha neid asju, mida ma tahan teha, ma olen eluaeg olnud seisukohal ei tee seda, mida sa tahad teha, mis sulle meeldib, ja siis nendes asjades ka hea, et ma arvan, et see julgus selliseid otsuseid langetada on, millega ma ise olen enam-vähem rahul, et ma olen suutnud seda teha. Kui sa satuksid jumala ette, mida sa talle ütleksid? Ma loodan, et ma saaksin talle öelda täiesti rahuliku südamega, et ma olen vähemalt üle poolt otsustama elusaid teinud õigesti, et kui kas või üks otsesele poolte poolest üks rohkem neetud õigesti, et siis ma arvan, inimene on oma elu hästi elada ja ka niimoodi, et et jumala ükspuha, mis näoga ta siis on, et võib sinuga rahul olla, et ma arvan, et see võiks olla see mõte. Mis sulle inimeste juures absoluutselt ei miili? Mulle ei meeldi pealiskaudsus millesse ma ise ka väga tihti olen kaldunud, kuna ajades poliitikuna väga palju erinevaid teemasid, siis sul ei ole võib-olla nii suurt võimekust süüvida. Olen väga tihti näinud, et et sa võid mõne väga hea algatuse või mõne inimese väga suure töö lihtsalt seetõttu laste silme eest nagu võib-olla väikese tähelepanuga mööda, kuna sul ei ole olnud aega süveneda ja Ma loodan, et selliseid tähendab pealiskaudsest oleks võimalikult vähe just nimelt inimeste omavahelistes suhetes, et võib-olla see pealiskaudsus ja silmakirjalikkus ja need asjad, mis mis on ka kindlasti asi, mida ekspoliitikat jälgima, et ise ei satuks sellesse valele teele. On sul mingisugune öökapiraamat või siis lemmikraamat, mille juurde sa ikka tagasi tuled? Üks huvitav raamat on kunagi Loomingu raamatukogus ilmunud, on luite naine seal Kobu habe, eks jaapani kirjanik, mida arvatavasti enamus inimesed ei ole kunagi lugenud, aga see see on selline natuke pikem lugu, et see on ikkagi raamat, mille pärast ma aeg-ajalt tagasi pöördunud, see on sellest, kuidas modiks liblikapüüdja hobi korras sattus mere äärde sellise vangi ühte luidete alla liiva alla mattunud külasse, kus ta siis vangistati seitsmeks aastaks, et ta peaks siis liiva kühveldama välja. Ja siis ühel hetkel pandi redel alla seitsme aasta pärast, et nüüd nüüd sa võid ära minna, Tallinna sõnad kõikidest mugavustest loobunud ja elas liiva sees niimoodi, et isegi riideid ei saanud selga panemine, lihtsalt liin tungis igavale vahele siiski rederali alla lastud, siis ei tahtnudki enam sealt üles üles minna, mis tähendab seda, et inimene kohandub väga paljude asjadega rasketes olukordades, siis kui ta õigesti suudab mõelda, siis ta suudab enda jaoks need vajalikud põhimõttelised otsused vastu võtta ja selleks ei pea me iga päev väga suurtes mugavustes elama. See mõte oli seal sees, et ma kindlasti soovitan seda lugeda, siis ei ole väga paks raamatega. Ja viimane küsimus minu poolt, mis asi on armastus? See on selline küsimus, millele inimkond on otsinud, vastust ei tea aastatuhandeid sadu, sadu, sadu tuhandeid aastaid, et sina oled leidnud? Jah, ma arvan, et meie ümber on hästi palju armastust, see on kindlasti väga erinev erinevalt erineva tasemega armastust, aga aga võib-olla armastus on see, mis on inimese enda tunne nagu enda sisse vaadata, rohkem isegi kui arvestatakse, armastus tekib kahe inimese vahel, et siin võib-olla alati ei olegi nii, see armastus kahe inimese vahel tundub võib-olla mõnele mõlemale inimesele sellisena, kui nad julgevad endale tunnistada, et teine inimene väga meeldiv tegevus talle väga meeldib. Ta suudab ka seda siiralt lõpuni ajada. Et mind on küll armastus tabanud, ma arvan, päris mitmeid kordi ja senimaani ma tunnen, et armastus on seal. Selge, igatahes, Margus Tsahkna, suur aitäh meile saatesse, siin me oleme külla tulemast.