Tänane keskeprogramm kannab pealkirja linna loodusstuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Praegusel hetkel on kogu maailmas kujunenud välja selline olukord, et inimesed kolivad ära linnadesse elama, kui me siin vaatame Eestimaad. Meil Eestis juba elab 70 protsenti, võib-olla isegi natuke üle 70 protsendi inimestest, linnades ainult 30 protsenti maal ja mida aasta edasi, seda rohkem on nii, et inimene linnasti ja minna. Meil on ka terved hulgad inimesi, kes, kes praktiliselt linnast väljas ei käigi või käib Skib teises linnas ja sinna linna taha. Loodusesse ei julgegi nagu õieti minna, mul on meeles üks niisugune Inglismaal tehtud uurimus, kus siis inimeste käest küsiti, et kas neile linnas loodus meeldib ja kõik ütlesid ja meile meeldib loodus, me tahame, et linnas on rohelust ja park, kõike seda, aga kui siis hakati küsima, et kuidas siis on, et kas te näiteks lapsi viiksite mängima sinna parkidesse siis peaaegu pooled ütlesite nad hea meelega lapsi sinna parkidesse mängima ei viiks ja ei laseks üksi mingil juhul teismelisi lapsi. Sest seal võib olla midagi ohtlikku. Noh, keegi ei täpsustanud nende käest kahjuks, mis oht võib olla. Aga ikkagi peetakse seda loodust juba natukene ohtlikuks. Aga samas, teisest küljest, kui on kinnisvara müügist, siis kinnisvarahinnad sõltuvad tihtipeale sellest, kas selle kinnisvaraümbruses ilusat rohelist ka on või ei ole, et kui seda rohelist ei ole, vaatad ühest aknast, on betoon ja teisest aknast betoon ja siis natuke asfalti ja võib-olla siis mingi võilille ribakene kõigil paistab, et siis siis sellel kinnisvaral ka ei ole siukest õiget väärtust. Nii et inimene vist oma sisemuses praegu veel tahab, et, et tema ümber oleks rohelust. Tallinn on omal ajal käinud ka sellise mõtte, et Tallinn võiks olla Euroopa roheline pealinn ja sinna suunda on tasapisi ka liigutud. Teema hakkas mind huvitama ja mõtlesin, et kui roheline, kui palju siis Tallinnas sihukest kaitsealust värk üldse ja ülepea on. Ja mis tuleb välja, et Tallinn on tegelikult üllatavalt roheline näiteks võrreldes Tartuga, siis siin on sihukest rohelust ja kaitsealust kraami kaks, kolm protsenti natuke rohkem kui kui Tartus, mis paistab ääretult roheline linn ju väljastpoolt vaadates ja, ja tundub, et Tallinn on sihuke kivine ja betoonile, aga tegelikult reaalne olukord on vastupidine. Ja kui me siit raadiomaja aknaski välja vaatame, siis me näeme palju puid mis ei ole küll kahjuks enam rohelised ja siinsamas on ju ka park. Jah, on politseiparkija ka üks Tallinna kaitsealuseid objekte José Politseipark. Alguses ta ei olnudki park, tema politseipargi nimigi ju tuleb sellest ajaloolisest taustast, et omal ajal kasvatati seal sõjaväele ja ilmselt siis ka politseile aedvilju ja juurvilju ja hiljem hakatis tasapisi järjest parki kujundama. Aga neid parke tegelikult on kaitsjal Tallinna linnas 22 või 24, no see oleneb sellest, kas me mõned kompleksid siis jagame üksikuteks parkideks või see puudutab seda Harjumäe hirvepark ja lendame parki, et kas me võtame seda ühe tervikuna? Me võtame ta siis kolme häiri pargina need 22 pakki või 24 parki siis Tallinnas kaitse all. Aga mis minu jaoks on? Ja huvitav on see, et tegelikult on siin Tallinna linnas kolm maastikukaitseala ja, ja need on siis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala ja siis kesklinna territooriumil ja peaaegu et kõige suurem kaitseala Aegna saar. Need kolm niisugust suurt kaitseala ja lisaks on meil siin siis ka veel Natura 2000 võrgustikku kaitsealasid Natura 2000 võrgustik kujutab endast tegelikult üle-Euroopalist, sest looduskaitsevõrku. Nii et Euroopas on kaitse alla võetud palju erinevaid territooriumi, et võimalikult mitmekesine Euroopa loodus kaitstud saaks ja Tallinna linnas on siis kolm sellist Euroopa seisukohalt olulist kaitseala. Üks on siis Pirita loodusala, see on siis tegelikult selle Pirita maastikukaitseala koosseisus või sees olev vaid salaja tegelikult selle Natura 2000 kaitsealaülesandeks on mõningate kalaliikide lõhe näiteks ja, ja siis põld aasia hinge, noh, need kaks tükki niisugused pisikesed ja enamiku tundmatut kalad, aga Euroopa mastaabis väga tähtsad kalad, neid kaitstakse seal kaitsealal. Ja siis tiigi lendlane, selline nahkhiir, tema ei ole kala, aga tema elab seal siis jõe kaldal ja püüab siis jõe kohal putukaid, nende liikide kaitseks on sisse Pirita loodusala siis loodud ja korrakaitseala juurde kuulub Rahumäe looduskaitseala. See tegelikult on see Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koosseisus ja seal kaitstakse. Ega ühte taime põhiliselt ja muidugi kõige suurem nendest Natura võrgustiku kaitsealadest Paljassaare linnuala, mis hõlmab praktiliselt kogu Paljassaare poolsaare. Milline Tallinnas kaitse all olevatest taimedest on kõige haruldasem? Tallinna linnas võib-olla kõige haruldasem taimesid linna piirides, kasvab on Lasnamäe klindi peal. Kui me hakkame seda paekallast vaatama sealt lauluväljaku juurest läheme siis Pirita poole, siis seal on selline paenõlv siis seal paenõlval ühes kohas kasvab siis mägi, kadakaaer, see on ainuke koht, kus see mägi kadaka üldse terves Eestis kasvab ja seda kaitstakse siis selle koha peal loodusmuuseumi töötajad, teda inverteerivad igal aastal käivad vaatamas, et kuidas tema seisund on ja vaatamata sellele, et ta on tegelikult juba 30.-test aastatest kaitse all siis seisund seal kogu aeg halveneb, et algselt oli seal neid taimekogumik üle 500, praeguseks hetkeks on need alles jäänud 40. Paistab, et üks põhjus, miks ta praegu ka ennast kehvemini kipub seal tundma, on see, et sealt hakkavad nüüd üles kasvama sealt klindialusel. Need puud on kasvanud juba tublisti üle serva ja nende puude vari jääb just väikesete sel taimele taim selleks, et viljude hästi ennast tunda, vajab palju päikest ja, ja noh, nüüd on niisugune dilemma tegelikult, et mis teha, et kas ta, need puud alles linn võitleb praktiliselt iga puu eest, mis siin on. Ega puid ja meelega lubat raiuda või leppida sellega see taime ainuke kasvukoht Eestis kaob ära, noh, loodusteadlased praegu soovitaksid pigem neid puid kärpida või koguni maha raiuda, maha lõigata, need puud, säilitada selle mägi kadaka ära, ainuke kasvukoht Eestis aga, aga looduskaitse tihtipeale selline dilemmadel. Kas neid taimi mujal ei saa istutada? Mujal istutamine on alati selline asi, et, et see võib õnnestuda, aga see võib ka mitte õnnestuda ja teda muidugi on püütud paljundada näiteks botaanikaaias ka ja aga see tulemus ei ole nii nii hea nagu nagu tahaksime. Ei ole sugugi kindel, et ta mujal nii hästi kasvaks, nagu ta seal kasvab, praegusel hetkel, et võib-olla ikkagi tuleks kasvukoht just seal säilitada ja, ja võib-olla neid teisi taimi, mida meil ka mujal kasvab, siis sealt veidi koomale tõmmata või õieti siis neid puid näiteks maha raiuda. Ja looduskaitses on tihtipeale nii, et püütakse ikkagi säilitada võimalikult seda ehedat kasvu kohta kasvupaika mitte lihtsalt, nii et noh, võtame tuti paneb peenra peale ja nüüd hea küll, ta on meil olemas peenra peal, aga see ei ole see, kus ta tegelikult looduse kasvab. Looduslik asukoht on hoopis hoopis teistsugune. Päris haruldasi taimi on Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal, noh seesama rahuma loodusala, millest ma alustasin seda jutuna, sealse nõmmenelk, mille pärast see hoiualal loodud see tegelikult on, on ka päris haruldane, ega teda meil Eestis väga palju ei ole, noh siis on erinevad võtmeheinaliigid erinevates kasvukohtades mõned samblad päris haruldased, neid taimi on päris palju, aga enamasti kuna tegemist on väga haruldaste taimedega, siis suur osa inimesi ei ole neid kunagi näinud ja ilmselt ka see nimi ei ütle talle mitte midagi, sest ta ei tunne teda nii või teisiti ära, sest ei kipu olema nii väga suured pärase väljanägemisega, need haruldased taimed meie jaoks ja siit ei ole ka kuhugi vändad. Jah, ja ega ei kiputa neid silte panema, sellepärast et see silt on, on ühelt poolt jaa, ta teavitab, et see on kaitse alla, teiselt poolt on ta ka väike sihuke kiusatus, et kui juba silt on, et kui ma ühe taime näiteks oma peenrasse võtan, aga kui kui siin käib näiteks noh, kasvõi 30000 inimest edasi-tagasi ja igaüks võtab oma peenrasse ühe taime, siis tihtipeale kasvukohas ei olegi seda kolmekümmet tuhandet taim. Selles mõttes Tallinna linn on tegelikult päris põnev, et siin on erinevaid neid looduskaitse objekte ja, ja erinevaid, selliseid asju, mida kaitstakse, terve rida on siin veel loodus, üksikobjekte on kive, kivikülvid siis on üksikud puud, mida erinevates linnaosades on päris palju kaitse all, kesklinnas on päris palju, aga mujal ka ning siis üx meteoriidikraater, noh, tegelikult ta ei olegi sihuke päris kraater, vaid ta on selline meteoriidijälg langemise jälg ja tema asukoht on siis Lasnamäel tegelikult päris selle Lasnamäe kanali või Laagna teeserva peal seal ja tegelikult seal praegu käib intensiivne ehitustöö, sest see jälg jääb nüüd täpselt selle praegu ehitatava suure ehitusmaterjalide kaupluse. Ja siis, kui seda detailplaneeringut tehti, siis mõeldi ka, mida teha siis selle meteoriidi jäljega, et kuidas seda säilitada seal paepinnases ja see kujutab endast sellist lõhede kiiret süsteemi, kus on nagu aru saada, et on hirmus kops käinud sinna paekivi peale ja, ja siis on tekkinud sihuke lõhede süsteem, et see ilmselt on taevane kingitus olnud ja, ja ta on olnud turba all tegelikult turbalasundi all kogu aeg meteoriidijälg ja nüüd seal ehitustööde käigus ta ilmselt tuli välja ja siis leiti, et kõige mõistlikum oleks sinna peale muru külvata, puid istutada ei tohiks puu juured ajada sinna lõhedesse sisse jälje, osa kaob ära, aga siis kaetakse turuga ja, ja ma ei tea, kas sinna pannakse mingi tähis kaetzi muru all on, on meteoriidijälg. Aga vähemalt niimoodi on, et meil on niisugune looduskaitse objekt, mida tegelikult vist väga paljud inimesed ei ole näinud ja ilmselt kunagi näha ka, aga me teame, Ta meil on olemas seal kusagil tulevase kaupluse territooriumil sellest meteoriidijäljest tegelikult ei ole ju väga palju räägitud, kuigi ta tähistanud ka ju bussipeatuse nimega sealsamas vastas on bussipeatus, mille nimeks on taevakivi. Niiet annab nagu vihje nendele inimestele, kes teavad, mida see taevakivi tähendab, aga sealt sõidab ilmselt päevas tuhandeid inimesi mööda, kelle jaoks on lihtsalt üks mingisugune nii, nagu on mustakivi või mõni muu selline kivi kui ka mustakivi peatus. Tegelikult on looduskaitseobjekti järgi sellepärast et sellesama mustakivipeatuse lähedal on jällegi üks kivi Rahtmitena meteoriit vaid Kivira, mille nimeks on mustakivi. Ja, ja see on siis nende praeguste üheksakordsete majade juurest natukene väljas, seal on üks niisugune hoonestamata ala ja selle ala peale on siis mustakivi paiknemise koht ja mustakivi on siis üks nendest rändrahnudel, mis Tallinna erinevates kohtades laiali pillatud on. Meriväljal me teame, neid on kakkuma. Vabaõhumuuseumi territooriumil on terve suur kivi, küll on mustamäel siis üks kivi Lehola kivi, see on ju endise Kännu Kuke juures ja neid kive on ju linn täis suuremad, kõik on kaitse all, kus need kivid on tulnud. Kui igasugused legende uskuda, siis ilmselt on taas Kalevipoeg pildunud neid. Et vaadata, siis kivid enamasti on jõudnud siia kusagil umbes 10000 aastat tagasi ja nad tulid meile Soomest ja siis jää sulamise kaks Soome poole tagasi liikuma, siis neid jäi Eestimaa peal erinevates kohtades maha. Ja siia põhjarannikule on neid jäänud eriti palju Tallinna territooriumile ja siia äärde perre ja, ja kui me läheme Lahemaa poole, seal on neid päris palju hiljem, kui inimesed siia tulid, siis inimesed hakkaksid mõtlema, kus need kivid tulid ja siis siis mõeldi igasugused muud seletused välja veel nendel. Ja see on tegelikult väga arukas tegu minu meelest, et inimesed on võtnud need märkimisväärselt suured kivid kaitse alla ja neid säilitanud jaa jaa. Neid hoitakse, et neid ei lasta näiteks dünamiidiga puruks ja tehta killustikku ei või siis lükatakse eest ära, et saaks maju ehitada, tehakse suur kivikangur. Ja kui nüüd neid Tallinna looduskaitse all olevaid kive pidi käia, siis mõned on on päris hästi kättesaadavad. Noh, eriti mustamäel olevad kivid ja kivikülvid. Aga kui me sinna Pirita poole läheme, siis mõned on niimoodi poolenisti aias ja poolenisti tänava peal ja nii et see looduskaitse objektide juurde pääsemine alati ei olegi väga lihtne ja tema ülesleidmine ei ole ka lihtne. Need inimesed, kes on püüdnud neid leida, kõik ei ole kahjuks veel ka tähistatud siin Tallinna linnas siis tihtipeale on nii, et sealhulgas kurimaja peremees selle objekti juures või on seal suletud aed ees või on ta lihtsalt nii võssa kasvanud mõned objektid, nii et sa ei pääse sinna juurde ja, ja siis linnaelanikud ei näegi. Ta teab küll, et on kivi, aga ta ei pääse seda seda vaatama. Teisest küljest jälle võib-olla see eraomanik kaitseb ja valvab seda kivi või seda objekti või seda puud palju paremini, kui ta niimoodi üldkasutataval territooriumil säiliks. Nii et nende kividega on siin, Tallinnas hästi, neid on palju ja neid kaitstakse. Ja, ja inimesed, kellel on aega, võiks mingil ilusal pühapäeval teha näiteks Tallinnas ükskõik, kas kivi, matka või kivide matka või kivi külvide matka võtta nimekirjata, et õhtul on Tallinna koduleheküljel ka olemas, kus need kivid paiknevad, sest ma arvan, et selle ühe päevaga ei saagi sellega toimelise võtab vähemalt kuu jagu pühapäevi selleks, et see kiviretke ära teha ja selgeks teha, kus on Tallinnas suured ja, ja põnevad kivid ja mis nende nimed on. Ja siis edasi, kui vaadata, et mis legendid nendega seotud Ma ikka lähen teisi. Kuid saabudes ma olen viimane, et ma ootan, olen iga oma reisi. Et olla pärast pisut liivane. Et olla rannas pisut liivane. Ja kuidagi on ikka läinud nii et satun sinna, kus olen juba käinud. Kus ikka jälle kohtan midagi, mida olen juba puutunud või näinud, mida olen juba puutunud. Näinud. Nüüd jälle läksin, nägin sipelgate rivi, kus kõver puu on lookas, üle rajanud. Ja kohe teadsin, varsti tuleb kivi. See oli hea, sest puhkust oli vaja. See oli ja kukkus, oli vaja. Jõudsin kivi juurde, võtsin Kiviõlist. Või siis õigemini olin kivil süles. Äkki meenus, kunagi ma vist ei saanud ise selle kivi otsa üles. Ei saanud ise selle kivi otsa üles. DisA tõstis mind ei hakka siis, kas ma pelgan? Kartsin väga, aga ütlesin, et ei. Ja siis klammerdusin lisasooja selga, et võiks lihtsamini jätkuda reis. Et võiks lihtsamini jätkuda merereis. Ma ikka lähen teisi, kui saabudes, ma olen viimane. Ma ootan, olen iga oma reisi. Et olla pärast pisut liivane. Et olla pärast pisut liivane. Kuulsin, teised olid jõudnud pärale. Ja kui keegi oleks, küsin, teadsin vastusena oma saabumise silmasärale. Oma saabumise silmasärale. Oma saabumise silmad säravad. Kas Tallinna kesklinnas on ka uhkekile? Tallinna kesklinnas nii väga uhkeid kive ei ole, kesklinnas on inimesed väga kaua elanud ja ilmselt on nad leidnud, et neid kive siia nagu väga vaja ei ole, aga aga kesklinnas on muidu põnevaid asju pargid ja need park, see on Tallinna kesklinnas suuri ja väikeseid ja noh, näiteks hästi väike looduskaitsealane objekt on ju selline park, mida me kutsume roheliseks turuks pikal tänaval pikal tänaval, väike ribakene, kus on siis kividest kabel ka veel selsamal territooriumil paariste pinki, et see on sihuke tilluke mõnus roheala vanalinnas ja, ja see on väga mõnus pargikene. Ja tegelikult noh, kesklinnas see vanalinna müüri äärt pidi see vana bastioni peale rajatud ja päris palju parke võtame kasvõi sedasama musumäel olev park või, või siis need pargid, mis on Harju mäel või seal ümber toom tegelikult vanalinna ümber läheb nagu selline parkide vöönd ja tegelikult iga park on nagu olnud ka eriomaniku käes, eri rajaja käes, nii et selle sinna istutatud puuliikide arv on eriparkides erinev ja isegi sellistes väikestes parkides enamasti ikka tuleb kusagil kolm, 40 liiki puid kokku. Muidugi parkides võiksid need puud olla ka juba niimoodi liigini ära määratud, näiteks hirvepark oli vanasti väga hea võõrpuuliikide tundmaõppimise koht aga teda nüüd mitmes jaos korrastatud ja neid liik, kes on seal oluliselt vähemaks jäänud, aga ikkagi on kõikides nendes Tallinna kesklinna parkides märkimisväärsel hulgal veel võõrpuuliike säilinud. Tuleme siia Pärnu maantee poole peale, siin on praeguse nimega Tammsaare park, omal ajal oli siis Vene turg. See tegelikult on ka väga põnevaid puid täis ja kui näiteks kevadisel ajal seda parki mööda jalutada, siis isegi need inimesed, kes looduse vastu nagu sügavat huvi tunne, näevad seal põnevaid Ungari sireli, jämeda tüvega ja ja huvitavaid kastaneid ja, ja teisi noh, võib-olla natuke eksootilisemaid liike ka selle selle ala peal, need jällegi väike territoorium, linna südames on tegelikult suurepärane pargiala ja jällegi mõnus jalutamise koht ja kogunemise koht. Uuel tema asukoht on suurepärane. Aga see näitab ka, et inimestele meeldib ikkagi pargis Parema meelega olla, kui näiteks sealsamas kõrval Viru keskuse nende betoonäärte peal või, või kusagil mujal ja mina küll hoian pöialt pingsalt selle peale, et jumala pärast kellelgi tuleks pähe hakata arendama ja kesklinna muutma veelgi tihedama asustusega ja tihedama hoonestusega alaks, nii et sinna ka näiteks viitataks mingid suured Nad peale. Et see on väärikas koht mingile väärikale majale, aga, aga ma siiski loodan, seal säilib park. Viru hotellialadel oli kunagi staadion staadion, siis sai kannatada kõvasti sõja ajal, siis kui Viru hotellis ehitati, seal staadionit praktiliselt ei olnud. Muidugi oleks võinud jätkuda, aga noh, jumal, tema, olgu see Viru hotell seal siis koos omosele, nüüdse Viru keskusega. Aga teiselpoolse park vähemalt võiks olla sellepärast et Viru keskusest välja tulla ju tegelikult on siin Tammsaare parki tunduvalt mõnusam kui näiteks sinna Tallinki hotelli poole, kus vaatab kõrge ilus maja küll vastu, aga see ei ole üldsegi nii mõnus väljatulek sellest keskusest, kui siia siia pargi sisse. No Tallinna kõige uhkem park on muidugi Kadrioru park. Nojah, see on klass, omaettepark tegelikult on vist ka kõige vanem, et parkimisTallinna linnas on, ma ei julge öelda, et kõige vanem on, sest me mitmete parkil kohta täpselt nende, see hetk ei teagi, nad aedadest ümber kujundatud parkideks. Aga noh, Kadrioru pargi valgusaeg on päris täpselt paigas, et see oli 1718 aasta ja nii et aastal 2018 on Kadrioru pargi 300 aasta. Ta läks lahti siis jah, Peeter Esimese poolt pargile rajamisega ja algselt oli suvemõis oli ju seal praeguses Peetri majas hiljem tulid suured lossid sinna juurde, aga see park, tema pindala kusagil 100 hektarit ja ta tegelikult kujundati väga sellise võimsa OK stiilis parginam, siis seal servaaladel läks üle selliseks Inglise stiilis pargiks. Ja noh, praegusel hetkel ilmselt ka osa inimesi suhtub positiivselt osa negatiivselt sellesse, mis Kadrioru pargis toimub, et seal neid vanu puid võetakse maha ja asendatakse. Aga noh, kui me vaatame, kas või sealt Pirita poolt Kadrioru pargi poole, siis ilus noorte puuderida, mis sinna Kadrioru poole nüüd läheb, ega ta nii väga muljetavaldav ei ole, et seal läheb ilmselt mitukümmend aastat, enne kui nendest puudest saab, saab siis selline korralik pargipuu, mis, mis varju heidab, suured puud ikkagi annavad pargile ikka täiesti teistsuguse ilme ja, ja kui me vaatame kas või Lääne-Euroopa parke, siis siis väga paljudes parkides mitmesaja aasta vanused puud, mis sinna istutatud, on, mille all on mõnus istuda ja neid siis ka tuuakse esile, siis valgustatakse suisa õhtusel ajal. Noh, see viimane ei ole ilmselt puude seisukohalt väga hea, sest puudel läheb see looduse rütm sassi. Aga samas peab tunnistama, et see on väga efektne õhtul jalutada sellises pargis, kus puud on siis alt üles valgustatud ja on sellised võimsad ja tugevad ja praegune rekonstrueerimine ilmselt on vajalik. Aga minu enda arvamine on selline, et, et seda tuleks teha nii vähe kui võimalik. Ainult tõesti noh, väga ohtliku puutselt välja raiuda, et, et ikkagi see vana park on see see väärtus, mida, mida me võiksime nagu hoida ja, ja säilitada. Ja just need vanad puud on ju ka väärtus. Noh, kui me istutame mingisuguse, kasvõi väga eksootilise võõrpuuliigi kuhugi ja ütleme, et see on see liik siis tema tegelikult väärtuslikuks ja huvitavaks ja, ja ütleme, kaitset väärivaks muutub alles siis, kui ta on ikkagi täiskasvanuks saanud. Mõne puu puhul võib võtta 100 aastat, enne kuidas ta üldse märkimisväärne puu välja kujuneb. Nii et need vanad puud on tegelikult väärtus linnas üksikobjektidena, kui siis parkidena Tallinnas on ju tegelikult väga palju vanu puid. Kui linnakaart ette võtta, hakata sealt pääsküla poolt tulema Lasnamäe poole, siis tegelikult kogu aeg terved, seejuures jääb neid vanu puid ette, enamasti on nende juurde pandud siis sildid. Need puud on päris hästi tähistatud. Aga mõningad nendest on ka päris raskesti leitavad ja selliseid puid, mis kaitse alla Tallinna linnas või puude grupp emist kaitsel. Mul on võetud on kokku 50 14, see on päris aukartust äratav arv ja ja kui me nüüd kas või siin kesklinna pool vaatame, siis minu meelest niisugune kõneväärt puu oleks eeskätt hõlmikpuu, see hõlmikpuu on tõesti märkimisväärne. Puudest on siin kusagil 100 aastat kasvanud ja ega puu, kuna nüüd ei tea mis ja suur ei ole suhteliselt väike ja niru, näeb teine välja. Aga ta on üks põhjapoolsemaid, selle puu esindajaid, mida me praegu maailmas oskame leida. Noh, seal, kus tal on head kasvutingimused, on tema mõõtmed ka hoopis teistsugused. Mul kolm-neli nädalat tagasi õnnestus jalutada Terra Nostra pargis sooridel alleel, mis oli hõlmikpuudest ja kus see hõlmikpuu kõrgus oli 35 40, võib-olla üle 40 meetri ja see alleebikus oli seal mitmeid sadu meetreid. See oli tõesti võimas. Kogemuspuu on ikka väga majesteetlik, kui ta saab täisjõus kasvada, aga ma arvan, et see puu just oma sellise päritolu tõttu. Ta on ikkagi selles mõttes väga haruldane puu, et ta on nagu Eelane nii meie lehku okaspuudele vahevorm ja, ja ta ääretult ekstreemsel kasvualal siin, Eesti on tema jaoks väga kehv kasvukoht tegelikult ja ta on siin nii hästi vastu pidanud siis no sellele kõigele minu meelest meil on suisa kohustus teda siin hoida ja säilitada, seni kui ta jaksab siin kasvada. Neid tegureid, mis teda linnas häirivad, on ju väga palju. Seal on päris aktiivne liiklus ümberringi, et need heitgaasid ei mõju talle kõige paremini. Ja kogu aeg kaebab, tahaks ju meil Tallinna linna all on nagu sõel, meil küll on vihmaveetorud, on veetorud ja siis on kanalisatsioonitorud ja siis on veel torud, mille sees on elektrikaablid, torud, mille sees on sidekaablid ja kui vahel tee tehakse, siis inimesed näevad, kui palju igasugu torusid seal risti-rästi jookseb ja kaableid ja juhtmeid ja iga kord, kui keegi kusagil kopa maasse lööb, siis kõik hoiad hinge kinni, sest tulemuseks võib-olla see jälle, et on kas elektrikatkestus või telefoniühenduse katkemine. Puude juured ulatuvad puust tegelikult üllatavalt kaugele ja igasugused siuksed kaevamised ei mõju sugugi hästi tahes või tahtmata ikka vigastama nende kaevetöödel. Või vähemalt nende juuri, kuivõrd nii, et selles mõttes jah, minule meeldib väga, et see puu seal kasvama jäi omal ajal ja, ja teda hoitakse siiamaani säilitataks ja nüüd õnneks on vaibunud ka see tormiline soov, et sinna peaks midagi peale ehitama või, või ärasvat teerimise platsi või midagi muud tegema, et et ilmselt see puu siiski saab nüüd rahus oma elu lõpuni kasvada. Selliseid kaitsealuseid puid on erinevates kohtades palju. Ilmselt meid kõiki ei jõua siin üles lugeda ja nad ei jää meelde, aga on puu, mida ilmselt paljud inimesed teavad seal Niguliste kiriku juures kelti pärn omal ajal olevat siis pastor kelk selle pärna alla maetud, vähemalt niimoodi räägitakse. Kuidas laululindudele meeldivad Tallinna pargid? Muidugi lindudega on selline kurb pilt, et linnud laulad seal, kus neil on võimalik pesa teha, väga paljud pisikesed linnud tahavad pesitseda lastes maapinnal või siis sellises tihedas lehestiku puu ladvas, aga enamikus eelistad siiski põõsaid. Ja kui me nüüd vaatame meie parke, siis põõsaid väga palju ei näe. Ja, ja see on nagu inimese ohutuse seisukohalt vist välja mõeldud põõsaid hävitame sellepärast et seal taga joodikud või muidu kahtlane element ei saaks ennast sisse seada. Aga lindudele see muidugi väga hästi mõju. Linnud tahaksid rohkem ilmselt sellist põõsastega kaetud ala ja sellepärast, kui keegi tahab näiteks ikkagi linde kuulates minema sellisesse kohta. Põõsad. Praegu on Mustamäe tee ääres ilusti korda tehtud selline park, mille nimi on Löwenruh park. Park on ka juba pikka aega olnud ta kaevate tiigitanu, sellelt allikad olid seal ja, ja siis tiikides kasvatati kalu, aga ümber istutades ka väga palju põnevaid puid. Kolm 40 aastat tagasi, see park oli päris metsistunud, hästi palju oli põõsaid ja siis oli seal ka tohutult linde kevaditi seal kohe rõkkas linnulaulust seal pesitses ööbik ja rääkimata siis hall-kärbsenäpp-ist ja mustast kärbsed äpist ja, ja kõigist nendest tavalistest liikidest, mida olemas on. Mõned aastad tagasi tehti see park korda, seal on väga ilusad teed ja pingid ja kõik, aga väga palju põõsaid võeti selle korrastamise käigus maha ja linde see ei laula, noh, sellepärast ka näiteks väga paljudes sellistes rohelistes linnades tänapäeval jõutud selleni, et linnas peab olema ka selliseid natuke metsikumaid alasid. Tihtipeale öeldakse nende kohta Jäätma, no näiteks Tallinnas oli suur jäätma hästi tihedama sõnastikuga tondiraba Lasnamäe juures ja säält kevaditi laulis tohutult ööbikud ja kõikvõimalikke linde linnud siis seal on nüüd kaduma hakanud, sellepärast et seal on päris suur arendustegevus lahti, lend tuleb sinna tehe sajulinnak ja nüüd neid kauplusi tuleb sinna riburadapidi juurde asfalteeritakse saab, tehakse muru ilusti ja sellist metsikut ala jääb vähemaks ja lindude seal pole hästi võimalik olla. Aga praegusel hetkel näiteks no Tallinna linnuklubi on Tallinnas siiski üks väga võimas linnuala olemas ja see on Paljassaare paljassaar on Natura kaitsealavõrgustiku hulka arvatud hoiuala, kus siis kaitstakse linde seal on Tallinna linna jaoks päris märkimisväärne kogus linde kindlaks tehtud. Tallinna linnu-uurijad on seal kirjeldatud erinevatel andmetel üle 200 erineva linnuliigi, kes sealt kas siis mööda lähevad, aga pesitsejad on seal kusagil 70 kandis kindlaks tehtud. Ja, ja kui inimene selle paljassaarel läheb Mittemidagiütlev, et seal on võsa ja roostik ja, ja siis on vett ja randa ja kuigi mõned ja tuttavad on rääkinud, et seal on päris palju hulkuvaid koeri, kes ka on karjakaupa seal ringi liikuvused, Nende liikumine, seal võib ka inimesele ebatervislikuks osutuda, et nad on ka suht agressiivsed kohati ega nad mõjuga seal linnustikule seal hästi, aga tegelikult alalindudel on väga sobiv need elupaiga tüüp alates rannast, kus saavad siis näiteks tüllid ja mõned pardid pesitseda roostikus loor, linnud ja ka jälle pardid või pütid võivad pesitseda, siis on seal keskel nagu väikejärve moodi osa, mis küll hakkab tõttu kinni kasvama, aga see on jälle täiendab pesitsemisvõimalus, siis on seal roostikus habekas või habe tihane vana nimega. Et neid linde on seal hästi palju, kellel pesitsusvõimalusi on ja sügiseti ja kevadeti on see hea, sihuke rändepeatuspaiku siis linnud tulevad sööma ja lihtsalt puhkama. Need, kes on linnuvaatlustest huvitatud, neile on see tegelikult täielik paradiis, sest ei ole vaja sõita ei tea kuhu, vaid suisa linnaliinibussiga on võimalik sinna kohale minna. Võtad oma binokli võileiva kaasa ja võid terve päeva veeta tõelises linnuparadiisis. Mustamäel on ju parditiik ja seal võib näha sinikaelpart. Jah, sinikael on seal päris palju kohapeal ja, ja tegelikult see on ka kaitsealad, on kaitsealad, sellepärast et seal on allikad ju ja need allikad on lisaks teistele allikatele, mis meil siin Tallinnas on, on ka nemad siis kaitse alla võetud ja kogu see ala seal tegelikult on, on väike, selline põnev kaitseala ja see partidele on suurepärane, see tiik on tehtud ilusti korda ja talvisel ajal on seal partidel päris mõnus talvituda need sinikaelad, kes seal on, ei tee, olgugi et nad tahaksid näiteks kuhugi kaugemale ära lennata või tahaksid kuhugi lõuna poole minna vaid seal ja täiesti piisab. Ja seoses selle üleüldise kliima soojenemisega ilmselt hakkab sellist pilti meil üha rohkem nägema. Et meil neid linde, kes tavaliselt ära lendavad, nad jäävad meile talvituma, näiteks meil talvituvad luiged ei ole enam mingi haruldus, ju on päris palju meil neid siin ja igal aastal me leiame aina uusi uusi liike, kes on riskinud siia talvituma jääda. Kui on ikka väga karm talv, siis neid linde, kes talvituma jäävad, võib ka päris palju hukka saada, kui inimene neile appi ei tule. Aga eile kevadel jällegi suureks eeliseks, tema on esimesena kohal, saab, kui hakata endale pesapaika valima teised peale olles kaugelt kusagilt tulema hakkama, tema on sellel ajal juba endale pesakoha suutnud välja valida, nii et risk aeg-ajalt ikka tasub ilmselt ennast ära ka. Meil on siia talvituma jäänud lisaks partidele musträstad päris palju ja künnivaresed kipuvad meile talvituma, kes vanasti lendasid ju raudselt kuhugi lõunasse, vähemalt poolani välja. Aga nüüd nad kipuvad jah, siin rahulikult terve talve ära veetma, kevadel hakkad kohe rõõmsalt juba kraaksun, tavaliselt nad jõudsid naistepäevaks kohale, aga nüüd ei ole naistepäevani vaja künnivarest oodata, et on juba ammu kohal. Kas võib öelda, et Tallinna parkide põhiloom on orav? Jah, on küll, teda on siin päris palju ja tegelikult lisaks oraval ilmselt on meil siin Tallinnas ka siile ja aeg-ajalt tuleb metskitsed ja ma kujutan ette, et pisinärilisi on päris palju erinevate hiireliikide näol ja vahel eksijad, põdrad, nad põtra, metskits on ilmselt Tallinna linnaelustiku hulka, ei saa lugeda küll, aga ilmselt me võime siia lugeda rebase, võib-olla kähriku, noh, kui me räägime näiteks Aegna saarest kui Tallinna kesklinna osas, siis kesklinnas tõesti, meil elavad ka Pets, kitsed ja, ja ilmselt ka koprad. Sest aegade saarel kopraid on, on olemas. Nii et see linnaelustik on meil päris mitmekesine. Kahjuks peab ütlema, et ei ole väga põhjalikku linnaelustiku loendust tehtud siin. Et kes meil ikka siin Tallinna linnas elavad, julgen pakkuda, et siin Tallinna linna piirides me näeme ilmselt ka roomajaid, nii rästikud kui nastikut, me näeme siin ilmselt ka sisalikke, vähemalt arusisaliku. Me kindlasti näeme erinevaid konnaliike, kindlasti on meil siin olemas võib-olla ka siis harilik vesilik sabaga konn on meil siin olemas hulgaliselt erinevaid linnuliike, nii et elustikku siin väga mitmekesine ja kindlasti kusagil aedades käivad ka nirgid ja, ja kärbid hiiri, rotte jahtimas. Kindlasti võib kusagil olla tuhkruid jäneseid ja kaldun arvama, et meid ootab ilmselt sama saatus ees, mis Helsingit meil hakkad siis küülikud elama, et Helsingi linn on juba oma küülikute hädas, need on siis kodudest lahti lasknud, ilmselt ei ole keegi tahtnud loomakest tappa ja siis on lahti lasknud linnapeale ja need on seal ennast väga hästi tundma hakanud, et Helsingi kesklinnas ja, ja ka linnaservaaladel võimelised küülikuid kohata ja ma arvan, et ega tal lingi sellest küülikuuputusest või nuhtlusest ei pääse, et varsti on meil kaaned, küülikud, parkides, muru kaevamas. No kui Aegna saarest rääkida, siis see on küll üks põnev koht. Loodushuvilisel on seal palju vaadata. Ma usun, et suur osa tallinlastest on seal vähemalt korra elus käinud ja kes ei ole, siis soovitan soojalt minna vaatama sest väga väikesel maatükil on tegelikult väga mitmekesine loodus ja Aegna saar on veel sellepärast põnev, et tegelikult Aegna saarel juba teatud määral loodust kaitstud aastast 1200 ja natuke peale see on selles mõttes haruldane koht ka, et see on ilmselt Tallinnas kõige kauem kaitse all olnud koht üldse ülepea, kuigi seal ajaloo jooksul on toimunud igasuguseid asju, on seal sõjamehed olnud kohapeal igavest kindlustusi rajatud, aga tegelikult ka siis, kui sõjamehed on seal saare peal olnud, on seal ikkagi see kaitses ei teinud, nii et väga palju inimese tegevust seal ei ole olnud ja seal on väga ilusad metsad saare peal keskosas need sellised suured kuusikud, mis on päris võimsad ja seal on üks väga põnev sammal, mille nimeks on palvik nimi ilmselt ütle enamiku kuulajatel mitte midagi, aga aga kui Aegna saarel lähete, siis seal kui te hakkate seda saare keskosa poole, venelased peateed mööda sadamast siis õige vähe maad sadamast eemal, seal, kus tuled, majad teile vastu, siis seal on üks väike lapike majades metsa vahel ära piiratud nöörikesega nöörijupp on tõmmatud seda tee äärde ja seal taga siuksed, põnevad samblad, tat siuksed, nagu oleks keegi jalgpallikiivri või poolpalli maa sisse torganud ja see poolik pall on tegelikult selle Valviku mättad. Ta kasvab hoopis teistmoodi sihukseid mätta kui kui mõni teine sammal ja eristub seal oma erkrohelise värvusega kohe ära, nii et ta torkab silma külma. Ja seda tasub siis meelde jätta, et see on üks niisugune Aegna saare haruldus ja see suur mets, mis seal peal kasvab, kuusik, noh, see on ilmselt nii hea koht, et merikotkas on sinna juba aastaid tagasi pesa teinud ja merikotkas tegelikult tema lendu, kui õnne on, võib seal saare peal ringi liikudes ka näha, eriti poole vaadata. Ta käib merel kala püüdmas ja seal Aegna saarel on päris palju erinevaid linde, eriti jälle mere ääres, aga ka sisemaal on päris põnev näiteks hästi palju on seal punasel kõgijaid, kes on aasta 2010 üks aasta lindudest teine lind on hallõgija. Aga see punasel kõgijaid seal Aegna saare peal näeb päris palju. Ja mul endal kunagi oli seal minu elu suurim karihiireelamus, kui ma istusin sel vihmasel hommikupoolikul metsal maas ja s2 kostma, ümberringi sihuke imeline peenike piiksu, nii et vaevu-vaevu, kuulsin seda ja siis hakkas järsku siukseid viuh ja viuh läksid igalt poolt ümberringi ja see oli siis kevadine karihiirte pulmatrall ja neid isaseid oli seal ikka päris palju, nii et piiksumist, siukest varjude mäng oli seal ümberringi kogu aeg hästi palju, see on minu kõige ehedam karihiireelamusse Aegna saare peal, aga kui seal Aegna saare peal ringi liikuda, noh, seal on ka väga tore kivikülv, väga suured kivid, jällegi, nii nagu ikka siin põhjarannikul on need olemas ja Lemmiku neeme poole siis sealt tee äärde jäävad väga omapärased kuused, need on niinimetatud seelikuga kuused ja seeliku kuusk tähendab siis seda, et see kuusk on hakanud paljunema. Nii et tema alumised oksad lähevad maapinna ka paralleelselt. Sammal kasvab peale, siis need oksad juurduvad ja siis mõni nendest oksavõrsetest keerab otsa ülespoole ja kasvatab nagu uue tüve. Nii et, et ega me päris täpselt ei teagi, kui vana seal näiteks üks võib-olla. Sest noh, seal ütleme see emapuu, kust need oksad nähtusid, on võib-olla ära surnud, aga samas need noored puud on ikka veel alles ja ja ma usun, keegi uuriks seda päris algset esimest puud, kust see kasvamine alguse sai, siis seal võib päris põnevaid avastusi teha just puude vanuse kohta. Hiljaaegu jooksis näiteks meie ajakirjandust läbi ju teada, et Rootsis avastati maailma vanemad puud. Need on samamoodi selliseid seelikuga kuused ja nende vanuseks pluateeriti 10000 aastat. Enne seda olid vanemad puud, teadlane, tohtiasse hobusest, männid seal Põhja-Ameerikas ja need olid 3000 203530 700 erinevat raamatusse, erinevad andmed. Aga, aga noh, ütleme kolm korda, nagu see puu vanus, suurenenud kõige vanema puu vanus. Nii et ei teadnud, kuni ta aegne kuuski uurida, mis vanusele sealt teada saada. No selge on see, et mida rohkem on meie ümber rohelus, seda tervemad oleme. Loomulikult, ja tegelikult inimene seda mõistlikult ilmselt ka tunneb, tähendab, sest noh, kui jutu alguses rääkisime, et kinnisvara hinda mõjutab roheala on lähedal või mitte, kas kõrghaljastust on või mitte, siis väga paljud linnad on tegelikult maailmas läinud ka seda teed juba, et hakatakse süstemaatiliselt sellist rohelust päris linna läheduses hoidma ja säilitama. No Tallinn on seda päris hästi teinud. Aga näiteks, kui me vaatame veel Helsingit, mis meil on siin üle lahe kiviga visata, siis seal on niisugune tore linnaosa nagu viiki linnaosa Helsingi idaosas, seal on hästi põnevad majad ehitatud täiesti keskkonnasõbralikud aga seal on siis tekitatud hajaasustus, kus siis vahepeal on ka päris palju võserike Käia niidualasid, sooalasid kui meil siin me näeme põhiliselt sinikaelparti linna keskel, siis seal me võime näha erinevaid haneliike ja kurvitsialisi ja Nad tunduvad inimese keskele päris hästi tundvad linnud-loomad tegelikult nii väga arad ei olegi, nagu meile tihtipeale tundub, et nad kohe jooksevad metsa ja, ja ma arvan, et iga inimese süda läheb natuke soojemaks, kui ta linnas mingit looma näeb ja saab temaga niimoodi rahulikult külg külje kõrval olla, ilma et üks, kui teine pool ei peaks siis karpa. Te kuulsite keskeprogrammi, stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.