Muide, arvata inimestest, kes 40 olen seitse aastat jutti nukkudega mängivad tehes seda mitte üksnes innukalt, vaid ka meisterlikult oma äikeselaval ja saali teie laste ees. Mind igatahes võttis kohtumine marionett teatri perega esimese hooga. Tuumaks pole ammu näinud sedavõrd õnnelikke ja rahulolevaid inimesi, kes teevad täpselt kui õige asi, aga need tegelevad mõistagi päris seda ka Estonia legendaarne solist Harri vasar. Sest tema oli mees, kes 1962. aastal marionett teatri lõi. Täna räägimegi elust, tööst ja armastusest teatri, praeguse juhi ja näitlejatega, kellest mõned on siin tõepoolest rivis teatri asutamisest saadik. Ning saates laulab Harri vasar, kes ehk sel moel truu kaitseinglina kõiki nuku inimesi tervitab. Saate koostas Haldi Normet-Saarna head kuulamist. RM. PNo. Ma on Ja. No. See see seen Muuga soojusega. Ilusa unelma Haasa. Ja ei saa Kuusleiga siin oma maailma viitsi naasma. Saagu. Kus ongi öeldis kaasteed kuus laulu sõnakeeld? Jaa. Ma sõnu Ka on see Ibra. Ja ta. Ei ma. Laps. Luud. Tere, marionett teatripere, tere nii Reeli Uustalu, Ilme Rauba ja Reet kaldas, kes on siin mänginud algusest peale, kui ka hilisemad tulijad, Sirje Rahuoja, Kadri Arunurm ja Mart puust. Teie olete ikka tõepoolest täiesti isesugused inimesed, et sel ajal, kui kõik ontlikud kodanikud on tavaliselt kenasti kodus saate teie pärast väsitavat päeva. Ma rõhutan pärast väsitavat päeva kokku, selleks et hakata palehigis näitemänguga tegelema. No nüüd me oleme juba need vanemad, Me oleme kahekesi juba pensionärid aga no ta on põnev ja lastele etendada, see on ju väga suur rõõm. Ja mida sa kodus teed, ikka on igav, ikka tuled välja, siia, teatrisse. Jääb kohe kodus igavaks, ilma selle teatri jääb kyll Hermesi pesema ja see on ka harjumus. Me oleme juba nii kõvad. No see on nüüd ja seltskond on tore. Ise ei oskagi ilma selleta ollagi, ennem juba peaaegu 40 aastat. Mina olen teatris olnud. Ongi harjumus, tuled? Iga teisipäev, iga neljapäev tuled siia, vahest tuju paha, tuled uksest sisse ja tuju läheb kohe heaks. Noh, nii ta on, eks ta siis kohe heaks läheb, aga ongi, et toredad inimesed ümberringi ja tore on lastele etendada, et pühivad selle viletsa tuju minema, kui see juhtub nii olema, tuju pole suurem asi? Jah, võib ka nõnda öelda. Ma arvan, et see on nagu teine pere. Et koos käime omad rõõmud, mured ja tuled siis laste rõõm etenduse järgi, see on see, mille pärast üldse tasub seda teha. No Kadri Arunurm on ikka noor neiu ja ei ole tahtmist siis aega veeta kuskil mujal, noh niimoodi omavanuste seltskonnas ja kisub nagu ka siia marionett teatrisse. Ega ma nüüd nii väga noor ei olegi tegelikult enam, et mul on ikka oma pere ja kõik, aga noh, samamoodi harjumus siia, mind tiriti juhuslikult. Ja siia ma jäin lihtsalt algul kutsuti niisama vaatama ja siis öeldi, et nüüd sa jääd ja nii ma jäin midagi, ma väga usun kõike seda ilusat juttu, et nii tore on lastele mängida ja teadupärast teie repertuaar üldiselt lasteetendustest koosnebki. Te oletegi lasteteater? Ma usun seda, see on väga liigutav, aga no siiski, mitu korda nädalas õhtuti kokku saada. Meie saame kaks korda teisipäeval proov, kolmapäev on siis kaks etendus või siis kui ei ole etendusi, siis oleme teisipäev ja neljapäev ja kui tõesti noh, ei saa kokku, siis ainult teisipäeval, vahest laupäeval ja vahest pühapäeval. Ja mitte kordagi ei ole siis pähe tulnud selline mõte, et mul on kodus nii palju teha ja ma pean nüüd minema ja ühesõnaga lihtsalt oma aja selle peale magama panema, et ma lähen ja mängin. No ikka vahest tuleb niisugune mõte pähe, et jätaks järele, aga kuna meid siin on nii vähe, siis lihtsalt kohustus, kohustus on kohustus, tähendab kui sa jääd ära, siis teised jäävad hätta mängimisega. Mart, puust sina oled siin aastast 2000 kunstiline juht, nagu sa enne ütlesid, ja sinu prouad siin ümberringi hakkasid vaidlema, et ikka lavastaja ka ikka lavastajaga. No kuidas sina siia oskasid äkki tulla? No mina olin siin, nemad tulid rohkem minu juurde, et mägi tuli Muhamedi juurde. Kuidas öeldakse, mina töötasin siin majas juba hulk aastaid ja. Me peame siis täpsustama, et jutt käib Salme kultuuripaleest, mille katuse all on ennast sisse seadnud ka marionettteater. Jah, ja siis, kuna teater oli ju nii vana ja endal oli väga kena oma statsionaar ja kunagi ja aga siiski saatuse keerdkäikude läbivalt kaotasid oma nii-öelda kodu ja, ja pea kõik. Ja siis need entusiastid, kes siis nüüd olid, kes olid alles hoidnud veel seda valandust, seda Harri Vasara mälestuste varandust. Nad tulid siia ja siis me hakkasime vaikselt nokitsema ja kaks aastat tagasi õnnestus meil siis salvest see ilus väike teater luua, nii et see on ka peaaegu oma jõududega ja entusiasmist tehtud teater, nii et see teater elab jälle. Ma mäletan, sa näitasid mulle paar aastat tagasi, kui teda ehitati, eks ole, kui kõik oli veel toores ja ma tean, et muist töid tegutsevatelt isegi oma kätega ja oli teisigi, kes aitasid kaasa. Nojah, meie majas töötas Exegi tore mees nagu Andres Trei. Võib ütelda, et kes oli see aku, kes selle uuesti käima panin, selle mõtte plaanid ja tehnilise teostuse ja me kahekesi suures osas muidugi tegime. Salme kultuurikeskuse toetas ka selle, ütleme saalipoolse osa remondi ja osas ja ka lava on küll peaaegu kahe mehe tehtud, ausalt öeldes, et ja pärast naised tulid appi, aitasid koristada. Pärnu puitlaastplaatide tehas on aidanud siin tehniliselt neid asju ja niimoodi väga suures osal näituses, mis tehtud, teater, vähemalt see tehniline osalised. Üks asi on teater ja see, et teda nii ilusti valmis saite ja siin on tõesti väga õdus ja hubane olla ja ma usun, et laps, kes noh, näiteks esimest korda siia saali satub, et mitte ainult etendus ei ole see, mis kutsub teda tagasi, vaid ka seesama, saadan uskumatult. Tõdus noh, mitte ainult lapsed, ma ütleks, et täiskasvanud inimesed on isegi rohkem vaimustuses, vahest kui lapsed, laps tuleb nagu ikka, teatrisse jookseb aga täiskasvanud inimesed, kui vaatavad neid marionettnukke, sest ta on ikkagi omaette fenomen. Selline nukid, sest juba, et niimoodi niitide otsas liikuma panna. Nii kõrgete Niitriga, see on seal suur kunst nagu pillimäng. Me jõuame sellest veel rääkida, et on alles ka muist selle teatri asutaja, Estonia solisti Harri Vasara tehtud nukke, aga need nukunäitlejat, kes on olnud siin algusest peale näiteks Reeli ja Õilme, kuidas see päris alguses oli. Tulime kokku kommuneri klubisse. Harry, siis oli võetud sinna nukuteatri juhiks Hilda Koni poolt kutsutud Hilda Koni oli klubi juhataja ja siis see, kes on huvilised, siis enamus alguses ikka kommuneri töötajat, me olime kõik. Ja siis see hakkas. Ja, aga see oli väga põnev aeg, seal me siis olime poole ööni, noh, me aitasime kaasa, näitlejad, kõik ja, ja siis keetsime seal süüa ja no see oli üks võrratu tael tookord ja Harri Vasara isiksus, oi ta oli tore, temperamentne ja hoogne ja, ja oskas ilusast ikkagi organiseerida ja tema poeg oli ka tema tegi siis deklaratsioone seal ja niimoodi ühiselt, mis seal kõik tegimegi, kui oli dekoratsioonide valmistamine, meie siis värvisime suured pinnad kõik ära ja siis Aarne vasar seisis maalis pildi peale, sinna ikka püüdsime aidata, kus vähegi oli ja nukkude juures täpselt samamoodi algas kohe vormide tegemisest ja kui pärast tuli vormist välja, siis me ikkagi riskisime ja värvisime ja muidugi arvasart maalis näod peale. Fantastiline mees oli, oli. No see ilmselt vist tema lapsepõlvest oli see, see nukuteatrilugu, sest tegelikult selle teatri tegi üldse oma pojale Aarnele sünnipäevaks ja, ja sellest siis nagu hakkas välja kasvama. No vot see teater, sest Ta isegi minu meelest tegi seda teatrit Estonia teatri näitlejatega mingi aeg ja enne seda, kui üldse kommunari klubis tulise teater nukuring nagu siis ta oli meil. Ja ise ta mängis ka näitlejana, oli lavastaja, näitleja, nukumeister, kirjanik, nii-öelda dramaturg, nii et ikka väga mitmekülgne mees. Milline erinevus teid ennast täna kõige rohkem häirib endiste aegadega võrreldes? No võibolla raskem natukene organiseerida etendusi, et ma mäletan, siis kui mina teatrisse läksin, sul põhised näärietendused ja aastavahetusel mängisime 36 etendust, me olimegi rohkem ratastel, nii et me oleme terve Eesti läbi sõitnud pool siis Moskvas oleme käinud televisioonis, dist televisioonis ja, ja siis me käisime Soomes Helsingis, oleme kaks korda käinud Leedus. Leedus käisime ka ja seal oli meil tõesti väga suur ja võimas etendus, meil oli kusagil üle 2000 pealtvaataja ja kõige huvitavam oli see, et enne seda just käis Leningradi Peterburi teater. No praeguse nad olid nii mures olnud, et kuidas nemad saavad meile publikut, et kuna just see riiklik teater käis jääl ja võrdlesid meie nukke nende nukkudega üldiselt niimoodi, et need olid nagu kaltsunukud seal. Et meil olid niivõrd ilusad ja meie etendus oli papp, Carlo ja käisime jah. Ja siis oligi niimoodi meil otse tuli tekst mikrofoni, rääkisime ja teised mängisid ja siis need kiitsid meie vene aktsenti, et neil on väga pehme. Nüüd on elu ahvatlusi täis, nagu mul, rääkis üks endine Moskva tsirkusetöötaja. Vanasti oli niimoodi, et seisti juba öösel Zapad, saada etendustele pileteid, nüüd on kõik kohad kirevaid, säravaid kutseid täis ja selles mõttes on ajad hoopis teised, nii et te tunnete seda jah. Seda kindlasti, aga meil on, tegelikult siiski võiks ütelda niisugune väike missioon, Harri Vasara teater ja tema nukud, hoid, alles seal kultuurifenomen siis üleüldse kultuuri tähtsus, varia toit. Ja üks asi, k praegu teatris lastele väga palju ekspergenteeritakse. Meile on öeldud seda Warren ette vanamoodsalt, aga Me oleme saanud tugevasti tagasisidet lastevanemate käest ja kes tulevad, ütlevad, et ärge jumala pärast muutke ärge tehke ja mingisuguseid imeasju. Ja me oleme seda päris siiski vilu. Niisugune enda enda nägemus selle teatri juures on küll see, et teha just seda ilusat värvilist, kus muinasjutt, kui laps tuleb teatrist, ta saab, sest teatavasti elamuse mitte ta hakkab võtma või mõtleb, et kas nuku ta surnud, et miks nad ei liiguni, suud ei liigu, neil silma teinud on ise jäigad. Aga meil on, oleme püüdnud seda teha lihtsalt ja kas olgu ta mõned dekoratsioonid ka papist maalitud veel ütleme vallaslast olla selline, et see on taotlus. No ma arvan, et papist dekoratsioone kohtab ikka teatris, lavadel ka täna, ühesõnaga ma saan aru, et te teete muinasjutte vanas klassikalises stiilis mis teil praegu mängukavas on? On lõvipoeg, otsib sõpra, siis on Kaval-Ants ja Vanapagan, siis on laane mor, väike prints ja metsa ratsajõuluseiklused jõuluetenduseks, seal on see väike prints, oma filosoofiaga on raudselt kogupere etendus ja tegelikult ju teisedki kuskil pole vanematel keelatud kaasa tulla. No veel lisada, et loomulikult lumivalgeke on meil ka. Ja, ja siis on veel üks jõulu. Endas lumememme ja, aga see oli nüüd päris alguses, kui sa teatri siiani tulid ja siis me mängisime seda, nüüd ei ole enam ta mänginud päris hulk aastaid, aga metsarahvajõuluseiklused on küll praegu, mida me teeme nii et kui sa ei näe praegu viis on täis niimoodi, mida me võime noh, ütleme praktiliselt ühe prooviga jälle kohe mängima hakata. Ja muuseas, Kaval-Ants ja Vanapagan, meil on praegu niisugune huvitav projekt, tegime siin kevadel, et see on meil nii ukraina kui vene keeles võimeline mängima ja eesti keeles ka muidugi teha niikuinii. Ja nüüd juba ongi nagu integratsiooniprogrammi raames sai tehtud selliselt. Ja nüüd René koolid tahavad praegu juba saada nii, et üks etendus ühel päeval korraga kõigepealt vaatad vene keeles ja kohe eesti keeles otsa, et õppida eesti keelt. Saatsime praegu just siin juudi gümnaasiumile tekstid, nii et õpetajad ennem selle Eesti folkloori põhjal tehtud loo nii-öelda lastele tutvustada vaatavad tekstid üle, siis tulevad siia, vaatavad kõigepealt vene keeles ja kohe eesti keeles otsa ja nii me hakkame seda tegema. No praegu te siin kõik naeratate ja olete rahulolevad ja selja taga on väike lava, kus on Kaval-Ants ja Vanapagan ja nemad ka naeratavad. Ehkki vanapagan natuke altkulmu. Kas mõnikord on niimoodi ka proovis, et läheb kuidagi närviliseks ja ei suju ja ei lähe ja selle asemel et vastastikku naeratada, te vahite 11 vihaste pilkudega ja kuni sinnamaani välja, et aitab naljast. Kõiki asju tuleb ette. Hulk naisterahvaste tegemist ikka on ka neid ju seal, kus lüüakse nukk käest ära ja minnakse uksest välja, ka neid on vähe, küll aga on niisugused. Aga üldiselt on nad siiski sõbralikud inimesed olnud, tõepoolest, ilmselt see vala aula juba teatri juures, mis neil on olnud ja see kohusetunne, mis peab küll ütlema, meil kõigil see hoiab, hoiab koos ja ja tõesti, ma ise vahest mõtlen ka Toielda peavad jälle tulevad. Et mis stiimulid on, ei suuda seda, aga ikkagi tulevad ja teevad. Kaugelt te tulete, elate siin kõrval kohe Salme tänaval või? Mina ran Kristine lambatikal, kus see veel on, on Jürist edasi, natukene. Mart elab, lähed, ei ela midagi, möll. Mart elab nõmmel, mine Mustamäel, Kristiines, mina elan kesklinnas, praegu. Kadri on nüüd praegu veel murelapsed, õhtuti väärti. Kuidas käiks siis välja, näeb, tulebki, mine noh, siiatulek on lihtsalt tuled otse töölt, aga kojuminek on siis kas siis saab autoga või tuleb bussiga minna, pere on leplik ja mis neil muud üle jääb? Ja lapsed käivad ka kaasas, et praegu ongi, et teinekord jäävalt kurva näoga koju, kui ma ütlen, et ei, ma täna ei võta teid kaasa. Olen tüdruk on juba kaasa mänginud ja noorem igatseb koguagivad, kasvaks ka suuremaks, sest juba käib ikka onu Mart, et kas ma võin temaga natuke midagi proovida. Kõikide meie naiste lapsed on siin üles kasvanud, selle teatriga. Ja nad on mänginud ka kaasa, et praegu on just selline aeg, kui omal pere juba, et siis nad ei mängi, aga mine tea, võib-olla tulevad varsti jälle. Siin Sirje just ütles, et temal mõlemad lapsed on mänginud, aga tal poeg on meil meil on ju nii, et meil meesterahva hääli on vähe ja siis tema on meil see hääleandja, tähendab, kes räägib nuku hääle sisse? Võib-olla jah, selgituseks ma füüsiliselt on päris raske sealt ülevalt kahe meetri kõrguselt lavalt mängid alla ja ei mängi igaüks ainult ühte lukkuvaid vahetatakse nuki üle veel ja ja siis me ei saa otse laivid anda teksti ja sellepärast tekst tuleb lindi pealt me loeme siis, aga me ei kasuta mitte võõraid näitlejaid, vaid praktiliselt ikkagi. Et see ei ole nii. Meie väitlejad, ainult mingeid lukku liigutajad, vaid nad on ikka kui näitlejad, kes loevad teksti sisse ja ma pean ütlema, et siin on kõik olla andekate inimeste võimelised korralikult sisse lugema ja siis vahest veel siis kutsume külla, kui mõnda häält tõesti ei ole, meil on siin päris noori tütarlapsi nagu ei ole ja meeste häältega on põud, nii et mina üksi kukeke singisse, siis pead kireva, igat moodi. Seitse lumivalgekese et muidu on etendus teistmoodi, aga meil on vastupidi, päkapikke seitse lumivalguke. Ja kui me teeme kuskil festivalil, juhtub olema just nii mark ja seitse kaunitari kaasas, väga hea. Miks siis niimoodi on, et sugugi neid meesnäitlejaid ei ole, kas kõigil neil põhjustel, mis ma päris meie kohtumise alguses välja ütlesin, et kes see nüüd siis ikka hakkab siia tulema pärast tööpäeva ja? No aeg-ajalt on ikka olnud meil siin ikka kogu aeg on mõni mees ikka ka läbi käinud, siin aga aga jälle eluvad meeste, lase pere kodus, võib-olla nõutakse rohkem, ei lasta vabalt ära. Kui, kui on edasi juba noh, kes on varem juba juba juba harjunud siin käima ja, aga me ootame ikka nii, et kui raadiokuulajatest on noori mehi, kes tahaksid tulla mina meelega enda kõrval noori mehi Eks vist on nii ka, et naised on võib-olla vahetevahel mõnes küsimuses paindlikumad ja avatumad niisugustele eneseavaldusvormidele nagu näiteks marionettteater, tundlikumad kohusetundlikum, seda ma olen kuulnud, aga ka avatumad ja mis teie arvate? No ma arvan küll, et vast ikka ongi nii, võib-olla hoopis see, et tüdrukud on harjunud nukkudega mängima ja läheb lihtsalt lapsepõlve edasi. Vanemasse ikka, et see aitab noor püsida. Ei tunneta, nii vana oled ikka, mängin nukkudega ju, selles on oma võlu, kui täiskasvanud inimene nukkudega mängib. Ola ka maas. Maksumus ta ja ega turu on. Vaat näitleja unistus on, tüdrukud on suurem kui poistel, eks ole, ja, ja kes teab, ei tea teie südametesse, aga võib-olla teie siit saategi oma selle lapsepõlve näitleja soovi realiseerida, sest ühest küljest vot mikspärast tihtipeale noored ei taha tulla võib-olla nukunäitlejateks üldse, see ei ole mitte meie probleem, aga see on ka vist üldse nii, sest tihtipeale nukunäitleja jääb sirmi taha, et sellega pärast on see nukuteatri näitleja nagu ebapopulaarse sellepärast suures nukuteatris praegu tehaksegi rohkem niukseks, nukud on teisejärgulised, tihtipeale noh, viimasel ajal enam võib-olla ei ole, mitte aga vahepeal küll oli see tendents tugevasti olemas, et nukk oli lihtsalt nagu abivahend. Näitleja oli ise kogu aeg laval, aga meil on ikkagi nii, et ma pean ütlema, et mina Pean peale etendust lausa sundima neid siia välja tulema, kummardama juba isegi, sest nad ei taha. Et võib-olla see on jah, ütleme, üks niisugune stiimul ka, et saada siiski see, see omaloomingulise, mis ju sees on oma loomingulist poolt katsetada ja seda kahtlemata siin saab. Ma tahan selle asja juurde, et võib-olla teed, kui laps tuleb teatrisse sisse, nukk hakkab elama ja mina leian, et täiskasvanud ei pea tulema pärast näitama, et mina nüüd mängisin sellega, las see jääb selliseks muinasjutumaailmaks, et tõesti see nukk liikus, elas ta järgmine kord, tuleb, vaatab jälle. Saate alguses te mainisite midagi pereks olemisest, no selline asi seob ja hoiab ja samuti siin lisaks soovile näitemängu teha. Tookord. Harri vasar ütles niimoodi, et nukuteater on tema pere ja, ja nüüd ütlen mina siin ka, et me oleme ka üks pere, iga inimese mure on minu mure ja minu mure on teiste mure ja me aitame ikka 11 ja seega hoiab ikka väga palju meid koos. Nagu teie reed, ütlesite, et kui vahel tuju on sant, siis tuled siia ja pere on eespere on ees ja võib-olla meis kõigis on kübeke lapsemeelsust. Ma mõtlen seda lapsemeelsust mitte halvas mõttes, vaid just seda lapsepõlve kaasas, eks ole, kui palju te siis ületega ringi sõitnud ja näinud teisi marionett teatreid ja. Väga palju ei ole, ausalt öeldes meil on viimased aastad ikka suured need teated, rehvid, mis on meie suud nukuteater organiseerinud ja ja selle on tulnud ikka välismaal praegu väga palju teatreid ja me oleme saanud neid näha ja siis muidugi meil Eestis on ju kaks suuremat festivali, Viljandis on juba 12 või 13 aastat olnud teater kohvris rahvusvaheline festival, kus ütleme siit Baltikumi riigid ja Soome ja Saksa aja käivad, saame näha. Ja siis Kärdlas on tore suurt sõrmik, mis on üle aasta, see on küll rohkem nagu meie omaette, eesti teatrinukuteatrid käivad koos ja meil on väga tugevad sidemed eesti väikest nukuteatrit, aga meil on päris palju. No aga marionettteater on see ainus Jah, marionettteater küll teistes teatrites on kasutatud marionettnukke, aga sellist statsionaarset ei ole ja vot nüüd see küsimus, et miks me võib-olla vähe käinud oleme. Tehniliselt on meil väga raske minna, tähendab, meil peaks olema veel üks lava, millega saaks käia, siin on võib-olla minu viga see, et naised on tahtnud, et läheksime rohkem, käiksime väljas äikesega. Vaat siin on, tehniliselt on, on ta küllaltki, me oleme teinud ilusa värvilise pildi ja tehniliselt hea, laseb suhteliselt võiks ütelda. Kui me läheme välja, siis hakkab nagu haltuura maik tulema ja vot seda ei taha. Aga võrrelda ennast teiste marionett teatritega on õnnestunud. Käisime Reedaga Horvaatias festivali vaatamas, et seal oli küll, aga kõik Mario nipid, mida me näinud oleme, on päikesel nukud ja ja meil on ikka ülemeetri nukud kõrged ja nendele ei liigu tavaliselt suud ja silmad, et on puidust tehtud, meil on nii rääkivad kui ka pilgutavad. Marionettnukud on tihtipeale, ütleme Euroopas tuntuks saanud ühe mehe nagu teater ühe-kahe mehe teatri talgu estraadil. Pad teevad muidugi väga filigraanselt ja imenippe need lukud, et meil ei ole võib-olla nukud nii paindlikud ja nii plastilised võib olla, kui on need pisikesed, niisuguse. Aga selle eest on meil Madden nagu vend ütles, et meie eesmärk on teine eesmärk on näidata ses esteetilist, ilusat, puhast lavastust, klassikalist muinasjuttu lastele. Et kui laps tuleb, vaatab, et teda ei huvita see vigur, nukuvigureid nukk viskab saltosid või ma ei tea, mida teeb. Laps tahab elamus saada teatrielamust ja vot seda me püüame anda. Te teete nukkega tänasel päeval ise, kuidas üks nukutegu välja näeb? No peab ütlema siiski suures osas praegu kasutame ikkagi Harri Vasara pärandit, et oleme siin parandanud neid vanu nukke ja natuke ümber teinud, kui meil on uued lood, näiteks noh, Kaval-Ants on praegu täiesti uus lugu, see nüüd ei ole Harri Vasara lugu, see on hiljem tulnud. Et siin on need nukud, mõisnike on tehtud nagu vanast katkistest nukkudest nagu ringi ja vaadanud need, kus ta tema ees tegi neid nukke, eks me nüüd siis püüan ka neid järgi teha samamoodi ja. Mõne nuku olete ju päris otsast peale lõpuni, ise valmis? Ka on ka väike prints, on näiteks praktiliselt ainult seda osa on, võib-olla, oli üks niisugune ilus poiss nagu see on ka ikka tehtud ju vana kallal ka ju nagu on, ainult kuju on tehtud ikka täitsa ise uus huvitabki, et millest mis kätte juhtub. Mina käin siin majas ringi, kumad hääl, kui midagi oleneb, kui midagi vedeleb, selle ma võtan ära nagu Pluskil, korjan kokku. Meie nukud on tehtud ikka kipsist, kõigepealt tehakse ikka vorm tekki Harri, vasar vormi ja siis valasime kipsi ja. Näoosa praegu ja vaata, kehaosad ka, aga praegu on väga palju muudest materjalidest millest saab. Ta voolis kõigepealt Harry voolis plastiliinist, ühesõnaga selle, mis ta tahtis näha. Ja vot sellest plastiliinist sellest ta tegi vormi ja siis sinna vormi sai kips valatud ja sealt siis tulid need nukud välja. Kips, aga praegu on ka uusi uusi materjale ka ikka juba ja noh, siin siit-sealt, nii et saab neid kasutada ja ja muidugi ütlemegi praegu ikkagi tehniliselt, noh, ma ei oska võrrelda, selles mõttes teie oskate ehk paremini võrrelda, aga ütleme praegu ikka vist tugevam üldiselt tehniliselt tasemelt teatri, nii valgustus kui heli ja kõik, et seal Ja meil oli ju selline lindimakk ämber, ma, aga nukuriided, naised õmblevad, tähendab ikka aitame õmmelda, aga no need ennem õmblesime samamoodi, ikka käisime arre kodus õmblemas neid nuku ja mis on, aga mis nüüd uuesti ümber teeme siis mart aitab ja kõik, kõik, ikka Sirje. Et võib-olla ei vaata et võib-olla rohkem ma ikka veel kord toonitan, et ikka põhiline Maradona Harry nupupärand on ikka lugu, mis puudutab nukke. Väga palju uut dekoratsiooni küll tehtud, kergemaks tehtud, meil enam ei kasuta praegu üldse vahe eesriiet, vaid meil on tehniliselt väga hea, et meil on väga palju stangesid, et dekoratsioonid liiguvad juba stangede rataste peal, et me ei kasuta eesriiet, vaid läheb pimedaks ja pilt muutub, ühesõnaga niimoodi praegu publiku silme all ja ja muidugi kaasaegseid materjale juba dekoratsioonide jaoks on hoopis teised asjad, kui siis olid seal pappi on vähemaks jäänud. Me oleme kogu aeg tegutsenud, me ei ole niimoodi, et me oleme seisnud. Vanalinna päevadel, võtsime osa kogu aeg, Mart tuli 2000 vahepeal, Ivo Eensalu tegi meiega tööd ja siis oli leerima, tegin ja oli ka noor tegija ja, aga ka teda enam pole. Nii et noh, vahepeal ikka hakkame, tegutsesime kogu aeg, oleme tegutsenud. Päris talveund pole need nukud kordagi maganud. Soniaalsest nukud peavad liikumises olema nii nagu nuku näitlejadki, sest et muidu muidu on nii, et kui tükk aega midagi ei tee, siis lähed rooste. Jah, eks ta ole, eks nendega on vaja harjutada, liikumist, ikka kogu aeg ja alati midagi uut juurde mõelda, et mismoodi saaks nuku veel paremini liikuma panna, see ei tule nii kohese, tuleb nii aja jooksul. Kadri, kas kõik, millest need auväärsemad kolleegid on rääkinud, kas te tunnete, et see kõik on on niimoodi tõeliselt nakatanud, et nüüd ongi nii, et teisiti ei saagi olla, kui te Jürist kohale tulla? No ega vist ei saa jah? Ei no selles suhtes, et teinekord on päris hea tunne, kui sa saad nagu nukus välja elada nagu seda, mida sa võib-olla ise lava peal ei julgeks välja elada. See on nagu natuke teistmoodi, kui võib-olla ise lava peale ronida, igas nukus on ikka piisav kogus mind ennast. Seda kindlasti, sest teinekord siin on vanapagar all, tuleb näiteks sihuke vallatu tuju peale ja siis ta paneb patsaki oma käega vanamoorile tagumiku pihta. Iga kord seda ei tule, kui vastavat meeleolu ei ole, nii et eks nukuliikumine tuleb ka vastavalt meeleolust ikkagi, et kui on endal kahju ja vallatu tuju, siis teeb see nuka vastavalt seda. Kuna ma üldiselt olen siin nagu kõigist kõige pikem peetakse Minnaga kõige tugevamaks, siis ma saan need raskemad nukud endale. Et noh, siis viimane tegelane ongi see vanapagan, kellega siis tuleb tegutseda. Meil on niimoodi need tekstid, mida mina räägin, seda Kadri mängib. Meil ongi praegu kuningas, vana lõvi, vanapagan, need on kõik. Kadri on kõige tugevam jõud. No ja sinu peal, Mart, vaeseke on vist kõik ülejäänud meeste rollid. Kõiki ma ei saa teha noori mehi enam mängida ei saa, nii et printsid need oleme, võtame väljapoolt kõik, aga leiate mõne ikka leiab, leiab laiali. Kui me mõtleme selle peale, et siin teatris olete juba mõni üle 40 aasta tegutsenud teatris marionett mis asi see on siis elus tähtis ja mis on täiesti tähtsusetu, millele tasuks tähelepanu pöörata ja mille pärast? Ei maksaks üldse põdeda? No tähtis on ikka kindlasti ka nukuteatri veel oma pere, aga tähtsusetu ma ei oskagi seda öelda. Tähtis on teada elus palju asju ennast harida ja olla, olla päevasündmustega kursis. Aga noh, minule näiteks on tähtsusetu, ma ütlen seda, et mina ei vaata seepe telekast, see on mulle täiesti tähtsusetu asi. Aga vaatan publitsistikasaateid nii, et olla eluga kursis. Raha peab olema selleks, et saada elust läbi, aga see ei ole põhiline, et teda korjata ja selle nimel nüüd midagi teha ja kuskile hüpata või joosta. Aga teda peab olema selleks, et elus normaalselt elada. Tegelikult, ega meie hulgas ikaid ei ole. Ma arvan, sedasama tuleb niipalju, kui eluks vajalik on ja rohkem polegi vaja. Mõtelda sellel, miks ta üldse siia ilma tulnud on ja, ja see, kui sa suudad anda midagi endast, siis, siis toob tagasi vastu sul oli ja eks andmisrõõm andmine. See ongi su ülesanne elus, jätta endast jälg ja anda teistele ja siis saad rõõmuise tagasi. Noh, ma arvan, et tähtis oleks see, et oleks nagu ise oma eluga rahul. Olen margid täitsa nõuks, andmisrõõm on kõige suurem rõõm ja alati, kui sa midagi annad alati talt midagi vastu. Marionett teatri näitlejate Reili Uustalu, Ilme Raubarid, kaldase Sirje Rahuoja, Kadri Arunurm ja Mart Puustiga kohtus Haldi Normet-Saarna saates laulis Harri vasar ja laulnud, aga hetkel jääb helirežissöör oli Maristomba kuulmiseni. Sääsena. Ega.