Valga maavanema asetäitja ning arengu- ja planeeringuosakonna juhataja RSA annab täna on neljas aprill, täpselt kuu tagasi lõppes Lõuna ja Kagu-Eestis rongiliiklus. Kuivõrd on nüüd Valgamaa elanike elu muutunud halvemaks seoses sellega, et ronge enam igapäevasteks käikudeks ei ole? Hea küsimus on, see keerulisemaks on kindlasti muutunud inimestele ja mitte ainult keerulisemaks, vaid nende rahakoti ja täna läheb rohkem raha välja, kui ta läks ennem bussiliiklus, nagu me teame, on kallim rongiliiklusest ja bussidega punktist A punkti B tuleb läbida palju pikem maa, kui, kui seda rongiga. Omavalitsused tegelikult on ju rahva inimeste hääl ja seda peaks ka Toompeal kuulda võtma, nüüd on taas olnud jutuks rongiliikluse uuesti käivitaminiga, taaskäivitamine on alati märksa kulukam. On öeldud välja, millistel suundadel esimesest juunist esimesest juulist need rongide taas sõitma hakkavad, aga ma ei ole midagi kuulnud Valga, Võru, Piusa suunast. Kas sealse kandi elanikud siis tõepoolest jäävad Tallinnale ja Toompeale kaugeks ääremaaks? Võime tõdeda, et tegelikult seda, et läbi raskuste oleme me need bussiliinid käiku pannud võime täna ka öelda seda, et see on Eesti riigile ka kahtlemata kahjulik tegevuse kiiruga üritasime hakata talvel teid ehitama. Loomulikult iga mõistusega inimene saab aru, et päris õige tegevus ei olnud, aga teid oli vaja parandada selleks, et bussi liikuma, sinna panna ja see on kuidagimoodi on õnnestunud. Kui vaatame nüüd analüüsi analüüsi, siis näeme, et tõesti inimesi liigub seal väga vähe ja nad tegelikult majanduslikult kuidagi ära ei tasu. Igal juhul ühendust inimestele on vaja, olgu seal kas või üks inimene. Kas on nüüd peetud ka näiteks Valgamaavalitsusega nõu küsitud teie arvamust, näiteks kui palju neid rongipaare peaks, kas või meil siin Tartu ja Valga vahel käigus olema? Nii nagu ei tehtud seda enne, kui need rongid ära võeti, nii ei ole ka täna seda tehtud ja ausalt öelda selline nüüd otsus, panna rongid moment tagasi ja omamata kindlust, et uuesti neid ära ei võta näitab seda, et midagi Eesti riigis on väga tõsiselt lahti. Jutuks on olnud Tallinna-Tartu rongiliini pikendamine Valgani ja siis nii-öelda mõne rongi käiku lisamine Tartu Elva vahele. Aga teisipidi kerkib mul kohe üles küsimus, inimesed elavad ju ka Valga ja Elva vahel. Sisuliselt seisu sellega midagi ei muutu. Tundub, et seda tegevust tehakse nii-öelda linnukese saamiseks paberil. Ma arvan ka, et see on rohkem poliitiline küsimus ja, ja poliitikud tahavad siin endal punkte koguda, ma ütleks niimoodi, et kui see lollusega hakkama saadi, siis peab endale aru andma, et järgmise lollusega tuleb nagu ette rikum olla minu arust, kui ei ole välja töötatud kindel strateegia, kuidas hakkab toimuma Eesti riigis reisijate vedu, siis enne niisugustatud kindlasti teha ei, ei saa. Ei saa niimoodi lubada, et iga kvartal ann, võtame uusi otsuseid vastu, see ei ole nagu eriti tõsiseltvõetavad sõnumit, mida praegu välja lastakse ringis seadused ja tuleb toimida seaduste järgi, et ei ole nii, et ühte asja teeme seaduste järgi ja teisi teeme lihtsalt hea usu peale. Kas Lõuna-Eesti maavanemad kavatsevad ka ühise laua taha istuda, et panna nii-öelda oma visioon nägemus paberile ja saata see teedesideministeeriumile, kuidas see rongiliiklus tegelikult meil siin kolmnurgas Tartu Valga, Võru peaks olema? Kahtlemata oleks see vajadus olemas, et me oma sõnumi ütleksime, aga siin on jälle küsimus selles, et me oleme oma sõnumit Tallinnasse läkitanud, ikka mitte üks kord on öelda ja üpris põhjalikke seisukohti, arutelude tulemusi, meie soove praktiliselt ühtegi neid arvestatud ei ole. Ma tean seda, et on ju moodustatud suur komisjon, kes peaks hakkama arutama, seda ma ei tea täna, kes kuuluvad sinna piirkondadesse sinna komisjonidesse, vähemalt niisugust otsust meile maakonna siia maavalitsusse tulnud ei ole. Kes hakkab seda arutama? Ma arvan, et kõigepealt peab selgust saama, kuhu tahetakse liikuda meie riigiametnikena, eelkõige peaksime ju täitma neid valitsuse korraldusi, mis meil all antakse ja teistpidi, mis tähendas seda, et me täidame ka teatud mõttes maakonna omavalitsuse funktsioone, peaksime ütlema ka rahva soovid sinna edasi, selge sõnum peaks olema meile see, kus suunas tahetakse hakata liikuma ja selleks oleme me nõus oma abi oma jõudu sinna rakendama.