Erastamisagentuur peaks täna allkirjastama lepingu BRS-iga Eesti raudtee 66 protsendi aktsiate ostu-müügi kohta. Paljudele küsimustele pole veel vastuseid saadud. President esitas mõne nädala eest peaministrile arupärimise, kas kõik julgeoleku riskid on ikka maandatud. Nädalavahetusel Eesti vedurimeeste ametiühingu juht Tõnu Väät küsisin temalt, kuidas on erastamise käigus puudutatud tööhõiveküsimusi. Eesti raudteel on praegu rakendatud ligi 4500 inimest paljudele neist pärast erastamist enam tööd ja leiba. Eesti raudtee erastamisel on väga kurvad tagajärjed tööhõivega, sellepärast et äriplaan näeb ette kahe aasta jooksul koondada 2000 töötajat on hirmuäratav summa. Praegu töötab Eesti raudteel 4500 töötajat umbes ja kui sellest 2000 ära võtta, ilma igasuguse sotsiaalsete tagatiste ka praegu ei ole. Uue erastaja poolt koostatud sotsiaalprogrammi on olnud kohtumised Peeerressiga esindajaga. Seal on välja ametiühing pakkunud omapoolsed nägemused. Nad on need kõik üles kirjutanud ja lubanud teha omapoolse nägemuse. Kui nüüd juhtub, et 30. kirjutatakse alla erastamisleping antud firmaga, siis jääb kõik töötajate koondamise muret, et ametiühingu õlgadele vaevalt et hakkab siin jagama toetusi Eesti riigi valitsus selle pärast. Erastamisel tingimustes ei ole sellist punkti sees, et lasteaia peaks kavandama sotsiaalprogrammi. See on väga suur möödalask. See läheb ka sinna valdkonda, mille pärast on südant valutanud president Lennart Meri, kes on esitanud arupärimisega peaminister Mart Laarile, et oleks tagatud kõik julgeoleku riskid. Me peame arvestama ikkagi eelkõige inimestega sellega, et ei tekiks sotsiaalseid pingeid, olgu see siis Tallinnas, Tartus, Narvas või Jõhvis. Täpselt samuti on ka edelaraudteega praegusel seisul Tartu TV talitus ei ole suutnud pakkuda koondatud Edelaraudtee töötajad selle praktiliselt mitte midagi. Kui toimub erastamine ja toimub koondamine Eesti raudteel, 2000 inimest on, ma ei kujuta ette sellist sotsiaalplahvatust, mis siis võib toimuda. See on minu silmis väga suur katastroof, see on umbes, tõstab samad pinged üles, mis on praegu Ida-Virumaal kaevurite suhtes? Kas on olnud juttu ka eelpensionitest nende inimeste osas, kellel võib-olla ametlikku, pensionile jäämiseni on paar aastat aega, kuidas siin, ütleme neid inimesi aidata? BRS-i esindajatega meil olid regulaarsed kohtumised, viimase lõpus on nad millegipärast jäänud tagasihoidlikuks. Eelnevad kohtumised on olnud küll, ametiühing on pakkunud oma nägemuse. Me oleme pakkunud oma abi, istume maha, koostame koos sotsiaalprogrammi, seal on tõesti olnud ja mis on ka kiidetud põhimõtteliselt heaks eelpensionile kuskil, kui ikkagi inimene koondatakse ja tal jääb kaks aastat nõksu vähem pensionini, et siis ta saaks nagu mingit valuraha on olnud juttu ümberõpet, sest ja ka suuremates koondamistasudest, mis korvaks inimesele selle valu, kuigi seda alli juust selle muredega rahaga ei korva. Kahjuks on jäänud praegu küll paberile panemata. Ta ja ametiühingul nagu ei ole olnudki sellist võimalust nagu survet avaldada. Tõnu Väät ajakirjanduses tuli nüüd ilmsiks, et juhul kui erastamisleping BRS-i ka alla kirjutatakse siis tuuakse Eesti Raudteele kaubavedude tarbeks 20 aastat vanad vedurid Ameerika mandrilt. Eestis lähevad 20 aastat vanade vedurite maha kandmisele meile Ameerika vedurite tulekuga seisavad ees tohutu Tuut muutused, tähendab, selgub. Esiteks juba rööpmelaiuse vahe on erinev, teljekoormused on sootuks teised. Miks alles nüüd hakati sellest rääkima, miks ei kõneldud sellest varem? Katsutakse alati kõrvale hiilida ametiühingust, võib-olla nagu ametiühingud see tehnika väga ei olegi huvitanud ametiühingud nagu huvitav töötajate sotsiaalne kaitstus, kui analüüsida seda tekkinud situatsiooni vedurite ostmisel natukene panebki hämmastama, et tuuakse siia, jah, meil maha kantavad, ütleme vedurit, 20 ta 20 aasta vanused rööpalaius, see on nüüd võib-olla et üks väiksemaid probleeme siin pöördvankreid vahetatakse ära, teljega raskus on ikkagi märkimisväärne, lihtsalt suurem, mis lubavad meie piirnormid, meie raudteeehitised on ikkagi tehti teatud piirideni, nad ei, lihtsalt ei kannata seda koormust ja teiseks on muidugi arusaamatu, minul oli kogu aeg, kujutised tuuakse ikkagi võimsad Ameerika vedurid, mis vahetaks meie vanaveduripargi välja. Tuuakse need 3000 hõimsust meie 6000 võimsuse vastu, mis praegu on Luganskis meil tööl, siis nagu jääb aru saama, tuks tehnika vahetus, võib-olla siin teatud kokkuhoidu tahetakse saavutada või on see prestiiži küsimus, et kui ameeriklane erastamisest sees, siis peab olema Ameerika tehnika, ükskõik kui vana ta siis on, muidugi, tõsist probleemi teeb, praegune seis, kuna Eesti raudtee on sõlminud lepingu Luganski veduritehasega ja kus ta on tulemas kohe viis renoveeritud korralikku vedurit, mis kergendaks oluliselt vedurimeeste tööd nendele nüüd tahetakse nagu vesi peale tõmmata, ütleme siis niimoodi, vaidlustatakse seda tehingut minu nägemus vedurimehe seisukohalt. Ta on küll ja rääkides ka vedurimeestega, et nemad ootavad pikisilmi neid Luganski vedureid, et parandada oma töötingimusi, sest tõesti praegu on mõned vedurid sellises seisukorras, vingugaasid tungivad kabiini vibratsioonid, kõik on segavad töötamist tervisele, hakkab ta ka lahendusega, oleks ikkagi õigem võtta sisse need viis vedurid leevendamaks olukorda, kui siis ta Eesti raudteeamet annab kunagi litsensi nende Ameerika veduritele, et siis need Lugandskamat maha müüa, kas siis Läti või Venemaa või ostaks need ära, sest need on seal väga hinnatud. Vedur. Vene vedurid, mida pakutakse, on tegelikult võimsamad Ameerika vedurid on juba 20 aastat vanad, aga kellelegi on see eriti kasulik, on selle raudtee erastamise vedurite soetamisega oleme sisuliselt nii-öelda banaanivabariigi staatuses, peame tänulikult kahel käel vastu võtma selle, mida ameeriklased meile pakuvad kasvõi juba oma aja ära elanud amortiseerunud vedurit. Jah, sellise humanitaarabina, siis ma ei tea küll nende vedurite maksumust, mis tulevad sealt Ameerikast, aga tõenäoliselt on nad nüüd ülesmukitud, ütleme siis niimoodi ja tõesti, tekib selline tunne, et meie ootame siis naguniihing häält, käed pikal, et aitäh, et te olete nii head ja annate meile sellised ilusad kapotti, vedurid, aga ka see nagu ei lähe praeguse ütleme ajaarvamusega kokku.