Kirjanduse tähestik. Tere kena pühapäeva teist adventi ja ühtlasi Nigulapäeva Me jätkame oma sarja. Kirjanduse tähestik ja meie vikerraadiolaua taga istub üle laua minu hea sõber ja kursusekaaslane Peter Allast, tere Peeter. Meil on kõigepealtkuulajate ees üks võlg. Me kuulutasime välja kuu aega tagasi ühe väikese võistluse. Me küsisime ühe küsimuse, mis puudutas Eduard Vilde loomingut, oleneb kena ja ütle ära, mis, mis on õige vastus. Vilde nalja jutus minu tohtrid, naabriemand pakub, et mina, jutustajal, kes ei pruugi muide vildi alla ja tõenäoliselt on all haiguse põhjuseks või haiguse seisuks või diagnoosiks. Tõbi ja meie küsimus oli. Kuidas on see selle haiguse Meme inglise keeles vastu tramm, mumps. Jah, ja meil on mõned vastajad isegi olnud veelgi põhjalikumad. Nad on öelnud, et selle ladinakeelne nimi Barutiitis epideemika, et see on kõrvasüljenäärme, põletik on aga nüüd meil on võimalus välja loositakse auhinnaraamat kirjastuselt Varrak. See on selline üsna uus teos, Jaan Tangsoo Jansa kalaraamat, mille näol pole tegemist käsiraamatu ega õpetussõnade kogumikku. Vaidle lugeda lemmikuga, kus autor püüab jagada oma tähelepanekuid ja kogemusi, mida ta on omandanud peaaegu neljakümneaastase kalastaja karjääri vältel Lõuna-Eesti jõgedel ja järvedel. Vana kala, vana kala ja oleneb kena Peeter, meil olid 10 täiesti õiget vastust, kes kirjutasid, et see on inglise keeles mumps ja mis numbrini võtame. Võtame niisuguse numbri, mis langeb kokku nädalas päevade arvuga seitse. Seitse väga kena ja siis võitjaks on Nelet Tõnissoo tormast ka selline hästi. Kuidas nüüd öelda, kultuuriküllane vald? Ei, no kui sa mõtled, et sealt on pärit Carl Robert Jakobson, nüüd seal elas pikka aega sealt tüki oma reise. Doktor Schulz, Beutram, kelle ideest sündis Kalevipoeg. Siis on nüüd üks tuntud tormalanna juures. Nele Tõnissoo veel kord, aga läheme nüüd meie teema juurde, mille me nädal tagasi välja lubasime ja see siis ära ruudus, et nüüd on sul võimalus lahti mõtestada, mis, mida tähendab seal ruudus. Kõige lihtsam oleks öelda, et võtame sealt ruutjuure, aga nii lihtne see ei ole, sest hea ju ruudu. Või selle r-i numbrilist tähendust. Aga see esimene r on mehel perekonnanimest, teine täht siis Jaan, Jaan Kross. Nimi, mida ei olegi vaja rohkem lahti rääkida või on vaja? Tuleb inimestel piirduda ükskõik kelle suhtes ainult ühe lausega. Surmakuulutuses sa ei saa kirjutada novelliromaane, sa pead ütlema ühe reaga ära v sõnagagi, kes ta oli. No mina ütleksin, ta oli ainus tõsiseltvõetav Eesti Nobeli preemiaga. See ei ole õige, sest need on tegelikult mitu. Tuglas oli esitatud, Under oli esitatud. Kuulduste kohaselt on esitatud Jaan Kaplinski ja neid niimoodi vastandada ei ole päris korrektne. No me ei vastanda siis, aga mida me ütleme siis krossi kohta? Mul on käepärast seesildis, millega nobelile esitati ja see kõlab järgmiselt. Jaan Kross. On oma rikkalikus loomingus näidanud inimese otsivat vastu hakkamist ühiskonna traumaatilist, selle ebaõigluse juhtudele ning kaitstud indiviidi enesemääramisõigust teiste keskel. Oma tegelaste kaudu kaitseb Jaan Ross neid inimesi, kellele võidakse teha liiga, kuid kes ise tahavad olla lihtsalt vabad. See 20. sajandi teise poole, mitte Webelleeriv, vaid järjepidev humanism kandub 20 esimeses sajandisse üle ja erakordselt aktuaalne. Kõlab igatahes väga mõjuvalt, kahjuks ei andnud see siiski tulemust. Jällegi väga palju sõltub sellest püha, kui palju on loetud teda ükskõik siis, kas jutt on krossist või Kaplinski, vaid eestlast. Nii tõlkes kui ka võimalust mööda originaalis. Siin mängib kätte meile halvasti see Inglise lugeja inglisekeelne lugeja teab meist väga vähe. Ja meist ja Krossist teab eelkõige põhjamaine lugeja, aga me teame, et ega Põhjamaad ei ole ka viimastel aastatel eriti edukad olnud. Nobeli kirjanduspreemiat saami seal rohkem on ikka näinud neid sinna pinevuskolletesse, sinna lõuna poole. Sellega ei ole mõtet vaielda ja kindlasti on Jaan Kross väga oluline ja selle tõttu, et ta on käsitlenud asju, miljonid, teised ei ole jõudnud. Ja mis on veelgi oluline, talle ei ole alates tibid tibüüdist mitte ühtegi pausi. Tuglase oli pikk paus. Pausidega autoreid on kaugelt veelgi. Across töötas kuni lõpuni. Ja sealt on väga raske leida midagi, mille kohta võiks öelda, et, aga see on juba kirjutatud. Ta üllatab. Romanistina on ta kahtlemata 20. sajandi teise poole Eesti suurim klassik, võrreldav igati Tammsaarega. Niimoodi ei ole ilus võrreldes sellepärast, et ajad ei lange kokku. No meie lihtsad inimesed, võime võrrelda sira, kui kirjandusteadlane muidugi ei salli selliseid võrdlusi. Asi ei ole salleoses, asi on selles, et igaüks kirjutab ainult oma aja piires. Tammsaare kirjutas tsaariaja lõpul ja Eesti Vabariigis. Jaan Kross kirjutas Tammiku nõukogude okupatsiooni ajal ja all. Ta jõudis kirjutada ja aastate tõttu kui ka muudel põhjustel Eesti vabariigis number kaks. Vähem, võrreldes sellega, mis valmis okupatsiooniaastail. Aga olgu kohe siis kuulajale öeldud, et me ei kavatse täna paarikümne minutiga läbi hekseldada kogu Jaan Krossi loomingut kõiki tema romaane. Ja tegelikult me peame nüüd selle arr ruudus veel selle teise osapoole ära seletama. Teine osa on tõepoolest mees, kelle perekonnanimi algabki. Aga see on Paul-Eerik Rummo. Krossist küll mitukümmend aastat noorem, hoopis teine põlvkond. Aga nad, muide uuesti tulevad kirjandusse kross uuesti selles mõttes, et ta oli ka varem kirjutanud Paul-Eerik selles mõttes, et ta debüteeris just siis, kui ta debüteeris võrdlemisi ühel ajal ja see andnud piltlikult öeldes kosmose ajastu algus. Sputnik lendas taevasse, mitte vastu taevast. 1957. Krossi kogu söörikast ja 58 ja kassetipõlvkond tegelikult alustas pisut, enne kui esimesed kassetid tulid. Nii et sisuliselt on tegemist ühe ajaga ning neil on veelgi üks Kokkulangevus, mis on kirjandusteaduse seisukohalt äärmiselt tähtis. Mõlemad on luuletaja Ma lõpetanud. Kui Paul-Eerik midagi kirjutab, siis otsustab tema kas ilmub või ei. Gross lõpetas oma luuletajad üsna ühemõtteliselt, sealt on mõned erandid ka hiljem, aga see on valmis, see tema luule. Ja see on tohutu vahe, kas sa räägid sellest, mis jätkub või sellest, mis on kõik. Meil on mõlemal puhul võimalik rääkida kõigest. Jah, Sillamäe tõmba mägijoone, et me räägime kõigest nende luulest. Põhiliselt. Jah, sest tihtipeale tehakse põhimõtteline viga nimelt niimoodi, et nagu oleks luule näpuharjutus, enne kui sa suure proosa kallale asud. Vaevalt krossi see niimoodi mõtteliselt kõigepealt kirjutame pool tosinat kogu luuletusi ja siis võtame käsile ajaloolise proosa, sest kolme katku vahel on alustatud 1965, kui ta veel luuletajana jätkas. Ja ei ole osutav, et debüteerib Paul-Eerik. Oleks juba siis teadnud, et ühel päeval Eesti vabariigis Haridus- ja kultuuriminister, nii nagu sinagi olid omalajal Aga ta oli ikkagi luuletaja, kes võis luuletada kõigest. Tallan luulet oma isast. Tal on luulet oma ema mälestuseks. Ema hukkus traagiliselt autoõnnetuse tõttu. Tallan luulet Artur Alliksaar. Jäljenduseks, mida tuleb tõlgendada ülekantud tähenduses. Tan tõlkinud luules vaba. No ta on kahtlemata üks armastatumaid Eesti tänapäeva luuletajaid selle loomingu põhjal, mis ta on kirjutanud kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kui palju laulusõnu ma räägi juba Viimse reliikvia lauludest. Võib-olla need laulusõnad ongi olnud üheks trumpliiniks tema teel tuntusele. Keegi teine ei julgenud kirjutada, põgene, vaba laps. Kui tal on hiljem motiiv, et miks ma ei lähe Eestist ära, vastus on ei taha, ligikaudu mõtlesin, et tõeline ebatäpselt siis see on vastupidine sellele, mida ta Viimse reliikvia laulusõnadena kirjutas. Muidugi me keegi ei mõelnud, ma mõtlen, vähemasti meie generatsioone nüüd põgenemegi. Esiteks me ei olnud keegi vaba. Ja teiseks, kodud olid siin. Aga Paul-Eerikule tähendab see midagi muud, nimelt seda, et ei tohi olla vangega hullumajas. Ta on tõlkinud ühe Puškini luuletuse, mis tema tõlkes kannab pealkirja teisel kujul, kui see on originaalis. Samal ajal on ka Jaan Krossil olemas, et lähme ära, sest maailma avastamine programmiline pikk luuletus on ju sellest, et läheme reisile. Ja see on tolleaegses kontekstis väga-väga levinud ja tunne et kui me jääme siia mõtetes vähemast ja siis me kängume meie paraton, nagu ka Kaarin näitlus, terve ilmaruum. Ja, ja me teeme õigesti, kui me uurime seda ilmaruumi. Ehk. Sa tahad kõrvutada Jaan Krossi ja Paul-Eerik Rummot, ma siiski teeksin ühe väikese möönduse Jaan Krossi suunas, nagu sa ütlesid nendele vanusevahet üle 20 aasta. Ja tegelikult Kross alustas 38.-st enne sõda. Ja tema looming oli pidurdatud selle tõttu, eksju, et oli sõja ajal kõigepealt sakslaste poolt kinni võetud pärast sõda oli ta pikka aega kulaagis. Et noh, looming muidugi jätkus, aga teadlikuks me saime tema loominguks tõesti siis alles 58. aastal söe, rikastajate koguga. Kas me saame nüüd ikkagi seda päris üksüheselt võrrelda Paul-Eerik Rummo? Kujunemisega? Kui me lähtume sellest, et igaüks loob oma ajas siis muidugi on sul õigus. Aga lähtume sellest, et aeg võib ise siduda täiesti erisuguseid natuur siis võime neid tõesti kõrvutada, võttis juurde ka näiteks Betti Alveri kelle luuletused hakkavad ilmuma umbes 65. aasta kohalt. Aga kelle suureks tööks oli varem oligi tõlkimine väga raske töö ja väga õnnestunud. Mis see tähendab seda, et Neid, kes tulid tagasi või kes tahtsid olla jaaparnassil nii nagu sellest kunagi kirjutas Visnapuu, neid oli mitmest põlvkonnast kusjuures kõiki neid ühendab teatav julgus. See, et saame kaasa rääkida on tõsi, sealt ka erandeid. Üks on August Sang, kes mõnevõrra kahtleb, kas tal on õigus kasutada neid sõnu, mis eesti keeles leiduvad sest need on justkui määritud. Üllataval kombel on Kersti Merilaas. Temani imetleb Mägiste Martti, kes on traktorist märksa rohkem kui iseennast. Samal ajal kui Paul-Eerik ütleb selgesti, et. See meenutus sellest traktoristist tuletas mulle meelde, et Jaan Krossi kogu nimiluuletuses NSV rikastajat, kus ta küllaltki nii entusiastlikult kirjeldab söeloopimist väidetavalt on selle taga tema isiklikud kogemused kulaagis. On küll aga, aga tulebki rikastada. Jah, aga ikkagi kui maaki, seda kindlasti, aga kui me ikkagi tuleme tagasi nüüd krossituleku juurde kirjandus siis see toimus siiski tibakene varem kui Paul-Eerikule, mõni aasta, aga see on selles mõttes küllaltki tähenduslik. Kross tuli noh kolm või neli aastat pärast vabanemist oma koguga välja, milles on ka muidugi varasemaid luuletusi sees, kuid tema kogusaiu küllaltki kuidas nüüd öelda terava vastuvõtu osaliseks. Tegelikult oli tal ka toetajaid, aga tal oli ka üsna tõsiseid kriitikuid, eelkõige muidugi Endel Nirk. Osa sa ei näe siin nii-öelda ideoloogilist sellist tellimust. Arvestades, mis Sergei positsiooni üldse tollal Ta ei olnud sel ajal veel sugugi keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusloo sektori juhataja. Talle ka alles suhteliselt noor kirjandusteadlane oma uurimustega pornotööstus doktoriväitekirja tegite märksa hiljem Kreutzwaldi tulekust eesti kirjandusse Kreutzwaldi rollist eesti kirjandus eksis rahvusliku kirjanduse ajaloost. Ta täitis tellimust siis mina ütleksin, et rumalast peast, sest see ei andnud talle mitte midagi. Ajakirjaniku enesetunde probleem, miks tema üht või teist asja ei hinnata. Aga eks see konflikt tähendanud Vilde, Tuglase soetus põrmugi seda, et nad poleks hiljem sõbralikult läbi saanud. Ja kui Vilde esitati Tartu Ülikooli audoktoriks, siis kindlasti küsiti sel puhul ka otseselt professor Gustav Suitsu seisukohta, mis oli muidugi möönev tunnustav ja see moora noor eestiaegne konflikt pandi sulgudesse. Ja see on nagu praegu tänapäeva riigi koguski, et kõik kõnetoolist 11 sõimavad, aga pärast lähevad koos buffet. Siis umbes niimoodi ja lõppude lõpuks ega Kross ei jätnud jätkamata kihutas edasi. Aga ma tahaksin küsida, kas see kriitika võis mõjutada nivelleerida mõnevõrra. E-luulet ei suhtumisi. Kriitika ei saa seda teha kui ta vilets kriitika kriitlik üldiselt saab olla kirjaniku abiabiline või toetaja. Kallerkki kirjutas lausa paroodia ju. Jon anekdoot see ei ole mitte midagi rohkemat, kui tuleb tolla aja kriitika antoloogia siis on tõenäoline, et see trükitakse see paroodia nii pisikeses kirjas, et tuleb luupanda juurde. Andnud Endel nirgi endale mitte midagi, see oli niisuguse rätsepa liitumine. Kid, kes tegelikult ikkagi pükse valmis ei tee, pole endale materjali, pole endal kääri. No küllap poole ka palju selliseid räige paid ründajaid, ma kujutan ette Oli pikka aega oli ka see probleem, eks ole, et miks Kirjanike Liidust eelistatakse abieluga paar nagu näiteks Willi Promet ja Ralf Parve, Beekmanni, Jaan Rolf koos Ellen Liiduga Paul-Eerik koos Viiu Härm noaga. Aga sellel ei ole kirjandusega kõige vähematki pistmist, sest palun ütle mulle ühegi nendest vastalistest doktriin, et mississe, ars, poeetika. Peaks olema luuletegemisest, kirjutasid need, keda rünnati. Mitte ükski ründaja polnud selleks asja linna. Ja neid tekste ei olegi. NASA meenutasid Arspoeetikat mõlemal neist Jaan Krossilt, Paul-Eerik kol on see arst poeetika olemas, on siis nagu mingisugune programm. Ta on küllalt isiklik programm ja need oli veelgi August Sanga lon luuletuse aus värss, mis on ka sisuliselt ars poeetika väikese tähega ja ilma jutumärkideta. Selle lõpp kõlab umbes järgmiselt. Uus tuleb kobades ja arksi ja nõuab õigust alati. See oli juba enne Marxi. Aga nüüd tegi tsensuur oma totaka paranduse, jutumärkides sangar on originaalis ja jääb, kab tänast Marxini. Aga muidugi sel ajal seal suure kujutanud ette pärast markion ka elu. Kõik need kujutasid ette, et Markson igavene. Ja, ja selle tulemusel tehti siis väls ringi ja on ka meie päevil. Kui nüüd minna ikkagi Krossi varasema loomingu juurde, nii nagu sa mainisid, see on suuresti mõjutatud kosmoseajastust, selles on palju sellist lennukust. Meenutame või tema sellist tuntud luuletust nagu õun, kus ta siis kirjutab meile sellest, kuidas õuna juurtonile pähe kukkus ja mõistus, mis kõik edasi hakkas toimuma, et armastan nagu sellist teaduslikku lähenemist luule kaudu, mis ei ole minu meelest küll varasemale eesti luulele kuigi iseloomule. Gustav Suitsu äärmiselt intellektuaalne intellekt Ka noh, niisugune teaduslik, et sa võtad kohe nihukese teaduslikke fakte, tõdesid kontseptsioone ja nende kaudu selgitanud maailma. Pigem emotsionaalne kui ratsionaalne, aga minule tundub, et Kross on väga ratsionaalne oma luules mitte halvas mõttes, ma ei tahtnudki öelda, halvas mõttes luule võibki olla ratsionaalne. Selle päästjad, kõik see, millest nad mõlemad kirjutavad, oli ju tegelikult argipäev. Probleem on minu jaoks hoopis muus ja nimelt selles et ja ühel hetkel Jaan Kross otsustab selgesti proosa kasuks. Mis see tähendab seda. Et ta kirjutab, olles veendunud, et talle on väga raske sisse sõita, linna kooli reaalselt raske sisse sõita, aga juba siis, kui Endel Nirk oma asjadega lagedale tuli. Paul-Eeriku tee on sootuks teistsugune, tema hakkab kirjutama asju, millel on kerge sisse sõita ja tal tekib kogude haaval avaldamisest küllalt pikk ja üsna räsiv pahus. Nüüd, kas sellel on mingit ratsionaalset seletust, et miks Rummo oli korraga otseluules ebasoovitav? Ma arvan, et ei ole selle päästet, see, see ei olnud mitte niisugune luule, mida ei peaks avaldama vaid see oli luule teatavast kaanonist väljas. Aga 60.-te aastate teisel poolel 70.-te aastate luulekaanon. See on varjatud isiklikus. Paul-Eerik on isiklik, küllalt vara. Miks selle pääst teha? Tehnikaajastul ongi inimese isiklikus haavatav väga kergesti. Cross leidis väljapääsu proosas. Tema tegelased proosas on niisugused, et nad on küll surelikud aga nad, ükski ei ole lugeja teadvuses kaotaja. Paul-Eerik Olle on vastupidise kaotaja, tundmus. See allajäämise võimalikkus olemas. Kui ma tohin sind katkestada, ma hakkasin praegu mõtlema Rummo luuletuste peale, millest me enne saadet rääkisime. Me hoiame ühte kui mesilaspere ja, ja nii edasi, et kas siin ei ole paralleeli Juhan Liiviga. Et siin on mingi niisugune kauge paralleel just sellesama mesilase taru mesilaspere kujundiga. Aga kas Rummo sellega ei tunnista, et ta on ka natuke Sul on õigus, ka tema tunnistab, et ta on üks, neil on Paul-Eerikule on veel üks eelkäija, liiv ei olnud ju mitte ainult tema eelkäija liivi selge impulss, on olemas ka Hando Runnel. Kuid jaan ka muide Kalju lepikule. Kuid nende eelkäijaks on ju ka ELS Stenno. Vahe on selles, et kui Ennor tahab koju nii nagu sang tahtis koju linnakud tahtis koju Betti Alver siis Paul-Eerik tahab pere juurde, sest ses mesilane on tal pere. Aga on seal ka eesti rahvas, mu mõistetav ka rahvana. Ei ole selle päästet pere hoiab kokku Paul-Eerikule, ainult kuivõrd Haraliseks omavahelised suhted lähevad, ta oli kõike seda kraaklemist kisklemist ju ju näinud. Aga ta ei kirjuta mitte sellest padja kihutab just sellest, et et mesilaspere hoiab kokku üksinda ta pilla-palla ja kõik läbi. Siin on oluline on see, et Jaan Krossile luuletajal see mesilasetunne puudub. Varjatuna muidugi üsnasugustes kaudsetes metafoorides, aga nad. Leitavad aga krossil Krossilt puudub see tunne, et ta üksi Paul-Eerikule on see leitav. Ma tahaksin veel kord tulla selle sinu väite juurde, mis põhjustas selle näiteks krossi puhuleta luuletamisele, nagu tõmbas joone alla ja hakkas kirjutama romaane. Ma leidsin siin Märt Väljataga. Krossi luulekogumik järelsõnast ühe niisuguse huvitava tähelepaneku. Mida ta kirjutab seoses? Nii-öelda ametliku kirjanduse perioodiga 60.-te aastate 50 60.-te vahetusel, kus ta laenab siis kommunistliku vaimu üle sügavuti uurinud Chezlov meeloshit, kes on iseloomustanud tolleaegsed kirjanduskriitikud, tead, nii, igapäevane näitlemine erineb teatritööst selle poolest, et kõiki näitlevad kõigi ees on vastastikku teadlikud üksteise näitlemisest. Et võlla Kross teatud hetkel sai aru, et kui ta jätkab luuletajana, siis ta Et ühesõnaga näitlemisele tuleb lõpp peale, et kui me ikkagi mõtleme, mida ta tegelikult kirjutas kasvõi see tuulejuku poeem või dialektiline Tallinna, siis me näeme selles ikkagi ma vabandan väga, aga teatavat sotsiaalset tellimust. Ja võib-olla ta ühel hetkel sai aru, et niimoodi jätkata ei, ei saa, et ta ei ole enam tõsiseltvõetav luuletajana ja siis toimus selge murrang ja ta siirdus proosasse ja hakkas Eesti ajalugu lahkama juba hoopis teisel. Millega sa. Seletad, et Paul-Eerik ei tunne, et ta on ammendunud. Paul-Eeriku luule lõpeb ära alles siis kui tuleb minna täienisti poliitikasse. No aga kas sa kujutad ette, et poliitika tegemise kõrvalt on võimalik jätkata luuletamist? Ma ei tea, võib-olla eesti varasemast ajaloost, ma ei kujuta ette küll ma ei oska ühtegi nime siin tuua. Ja ma toon naljakad nimed. Näiteks Marko Pomerants, olin Lääne-Viru maavanem kui ka kirjutas iga nädal. Kirjutamist luule edasigi jah. Aga, aga ikkagi mitte tähendab mingil hetkel kirjanik peab ka iseendas selgusele jõudma, mina seletan seda sellega. Ja Paul-Eeriku puhul ma ei taha öelda, et oleks luuletaja ennast ammendanud, aga ta on ühel hetkel aru saanud, et võib-olla ta on parem tänasel hetkel sellel alal. See on võimalik, aga see on ka tegelikult tohutu risk, sest poliitikas sa võid kaotada, sest said ja partnerite hulka luules. On sul partnereid ühest küljest väga vähesest, luuletajad ise ise, sinu partnerid on hoopiski teisest küljest kogu maailm, kes oskab lugeda ja seal on alati keegi, kes saab minust aru. Mitte kunagi ei killutata luulet võõrale. Aadi kirjutatakse sellele mesilastele, kes toob. Nojah, meil peaksin Paul-Eerik Rummo olema nüüd küsida tema arvamust selle kohta, aga. Erakordselt vaoshoitud selles suhtes Aga ma usun, et eks temaga kirjanikku Te ei ole veel lõppenud. Sest et eks ühel hetkel tuleb ka tüdimus sellest poliitika tegemisest. Kuigi ta on tõesti Ühena vähestest eesti intellektuaalide seda püsinud ikkagi poliitikas veel tänase päevani saavad ammu loobunud. Kui me aga nüüd ikkagi tõmbasime joone alla sellele küllaltki hajusele võrdlusele, mida me siin krossi ja Rumo puhul tegime, et mis on see, mis neid ühendab ja mis on see, mis neid lahutab luuletajana? Vastus on väga lihtne, meid ühendab luule, lahuldab see, kumbki on täiesti iseseisev. Ei ole võimalik öelda. Paul-Eerik on Jaan Krossilt midagi õppinud. Ja see on omaette natuur. See on kõige halvem. Kui sa hakkad kirjutama nii, nagu sinu õpetaja seda tykki. Aga kumu, ilma kummat tagi kui ma nüüd õigesti käänasid, ei ole ette kujutada veesti täna tänane kirjandus ja eelkõige 60.-te aastate kirjandus ja nende mõju on olnud ikkagi väga oluline kogu järgnevale eesti kirjanduses, protsessile on. No ma arvan, et tänaseks võib-olla tõmbame sellise punktiirjoone alla sellele käsitlusele. Meil on vaja ka esitada järgmine küsimus, millele saab siis vastata seekord kuni aasta lõpuni kuni 31. detsembrini. Ja see küsimus on siis selline. See on ka Paul Eerikust. Kes ja millal on kirjutanud luuletuse vilepuhuja mõeldes Paul-Eerikule. Nii et ootame vastuseid sellele küsimusele 31. detsembrini ikka minu meiliaadressil Mart punkte, ungarlased ära ära poee ja auhinnaraamat tuleb kirjastuselt Varrak. Aga mis edasi? Et see järgmise saate Kirjaniku nime esimene täht on T-d nagu taevas. Taevasse, siis läheme nädala pärast, kolmandal advendil. Täna olid stuudios Peeter Oleski jaamast Ummelas. Kohtumiseni nädala pärast.