Tere hommikust, on pühapäev, kuues detsember. Eestimaa inimesi lohutab sel pimedal ja porisel ajal filmikunst ja armastus. Ma loodan, et lohutab. Sel nädalal lõppes Pimedate Ööde filmifestival ja homme hakatakse erinevates maailma riikides ühel hetkel laulma biitlite maailmakuulsat laulu hoolioneedis lav. Ja stuudios on mees, kes mõlema teemaga servapidi seotud. Tere hommikust, filmiprodutsent Artur Talvik. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets ja meie Arturiga oleme eluteel erinevatel hetkedel kokku puutunud, mistõttu ma ütlen sulle, sina, Detsembrikuumus sai PÖFFil parima Eesti filmi auhinna ja sa ütlesid mulle telefonis niisuguse lause margid, nüüd hakkab see film ometi auhindu saama. See ometi kõlas kuidagi nii, nagu oleksid lootnud, et see juhtub juba varem. Absoluutselt, sest minu arvates see on hea film ja ma üldiselt oma asju niimoodi otse kiida, aga me oleme jubedalt sellega vaeva näinud, et see heaks saaks ja ja üldjuhul nagu rahvale või vaatajatele ta ikkagi väga meeldib ja on nagu väga hästi vastu võetud ja seda, seda, sellist lihtsat tagasisidet on väga head, aga aga, aga meie sellised küünilised kriitikud ikka vinguvad selle kallal ja ja üldiselt see, see hea vastukaja on tulnud just välismaal, kes on nagu ehmatanud ära, missuguse kvaliteediga võib-olla üks eesti silme nende jaoks, noh, Eesti film ei lähe nagu üldse kokkugi, eks ole, mingi väike perifeeria kuskil. Ja me saime just hiljuti saime kuulata, Ta keegi saatis mulle selle meie filmifänn kuulis kuskilt boot kastist ühe välis-Oscari komisjoni liikme, kes siis vaatas seda filmi, seda kommentaare, kas siis oigas seal podcasti saates, et ta nägi? Ta võttis seal mingeid nädalat kokku või paari viimast nädalat ja seal rääkis headest asjadest ja siis ütles, et ta nägi erakordselt head filmi. See film oli Eestist ja silmi, nimi oli detsember hiit, kuulsin seda mõnust nende ära sulama ja laua alla vajuma need. Ja et tegemist oli, siis tähendab detsembrikuumus on seal Oscari kandidaatide hulgas praegu välisOscari siis ja see, et tegemist oli välisOscari komisjoni liikmega, kes niimoodi seal kirjeldas, kuidas ka teised komisjoni liikmed, noh, tavalised seal nad vaatavad, neil on vist see reegel, et nad peavad vähemalt 50 60 protsenti filmist ära vaatama, siis on vaadatud. Aga et detsembrikuumuse puhul olid seal kogu seltskond oli lõpuni jäänud ja ei läinud ära ja see oli nagu jube poisid. Käed hakkasid värisema, mõttes. Võiks ju. Aga noh, see on, see on rohkem selline meeleolu tõstmine vaevalt sealt sellest kadalipust nüüd läbi närib, sellepärast et seal on ikka mängus suur raha ja, ja nagu detsembrikuumus sinna Oscari kandidaadiks sai ka, hakkas tulema hullude PR-firmade pakkumisi, et kui me teeme su filmi siin nähtavaks ja kuuldavaks ja siis ma küsisin, aga palju raha eest sa seda teed, siis enamus vastused olid umbes. Et sellise raha eest sama suure raha eest, nagu meie filmi eelarve oli. Hoiakse pole üldse palju, et väga odav, teised mängureeglid. Aga see täna see siis tänavuse PÖFFi, Eesti filmiauhind meile tuli, see oli, see oli väga, väga meeldiv üllatus ja ja see on siis Scottish Leaderi parima Eesti filmi auhind. Et mõnus tunne. Aga milline sinu käe alt tulnud film on nendelt nagu sa ütlesid, küünilistelt eesti kriitikutelt kõige suurema Bay saanud aegade jooksul, kui sa üldse mõtled, millise filmi eest oled kõige rohkem kiita saanud. Ausalt öeldes ma ei mäletagi neid, selline kogu see kriitikavärk on selline kuidagi nagu. Ma ei tea midagi sinna Eesti värk, et kui keegi kellelegi natuke keegi midagi hästi teeb, ega siis ei saa ju kohe siiralt hästi öelda, eks ole, et sellest sellest hästi ütlemist võiks palju rohkem ikkagi kasutada ja, ja, ja teisest küljest Noh, on neid hästi ütlemisi olnud, aga tavaliselt need ei ole olnud professionaalsed filmikriitikud, eks ole. Olgu, Artur, aga ma ütlen teistmoodi, millisel Eesti filmitegijale sina viimati hästi ütlesid? Ma olen üsna paljudele hakanud viimasel ajal hästi, ütleme nii, et üldiselt ma ikkagi pigem ütlen hästi. Kui palju sa üldse filme vaatad? Tegeleme siin sellise Ginundusega ka oma perekonnaga, need lapsed ja ja õemees on pundis, teeme sellist asja nagu kass Arturi külakino. Ja sellega seoses päris palju filme vaatama, et üldse professionaalses mõttes ka vaatan, vaatan ikka ikka palju film, võib öelda, et see on mu hobivaatamine töö. Nii et et kui ma kodus logeline filmi vaatan, siis keegi ei saa öelda, et mida sa siin logeleda sõlmimata, mõtlesin, ma teen tööd. Millest see kass Arturi külakino seisneb? Kirjelda inimestele, kes ei tea, et sa suurema osa oma elust veedab Tallinnast väljaspool Tapurlas, et sul on seal väga mõnus maja mere ääres, aga nüüd ma saan aru, et sa oled sinna maja sisse loonud kino. See kass Arturi külakino on lausa koosneb kahest komponendist. Üks on saal, mis on seal väike, 25 kohaga selline maamaja keldris olev kino. Mis on siis, mida me kutsume neid otseselt siis selleks küla kenaks ja siis on teine, on räntkina mis siis käib mööda maad ringi ja väga kvaliteetse tehnikaga selline me saime, sest liider programmil sellist toetust ja, ja hankisime sellise rändkino ja, ja selle nagu mõlema eesmärk on see, et vaata minu jaoks nagu kino on muutunud selliseks vabrikuks tavaliseks, kus on tõesti siin vabriku lõhn juures, et sa seal on palju saale ja õudne sisse-välja, et kassamasin käib, aga ühesõnaga, sest. Noh, ta on nii, nii selliseks kommertslikuks, selles mõttes kino ise kinohoone kui selline kui siin viimane kino on, eks ole, kaubamaja kaubamajas tehtud ja nii edasi, eks ole. Et, et, et tahaks nagu mingisugust nii-öelda teistsugust kino pakkuda inimestele. Ja teisest küljest filmide kättesaadavus on nagu erakordselt lihtne ehk et sa võid kodus vaadata ära mingi suvalise filmi endale noh, rikkuda seadust, download ida või, või, või osta kuskilt sealt nii-öelda videopoest osta või, või noh, ühesõnaga seadus on nii lihtne, et et lihtsalt filmi näitamine nagu filminäitamisega nagu enam hakkama ei saa, et, et siis selle, selle meie külakino mõte ongi, et teha jällegi filmi näitamine filmi näitamisest sündmus. Aga see on nii, et mingi seltskond inimesi ei pruugi üldse olla sinu sõbradega tuttavad, helistavad sulle, ütlevad tere, kas Artur, kas ma tohiksin teie külakino broneerida? Tahaksime seal vaadata näiteks ühte ilusat ja head Steveensii kalli filmi ja siis sa ütled ei, sellist kräppi minu kinos ei näidata, nii on või kas oled sõel, milles filmi kunstiline tase läbi läheb? Ei, see üldiselt see ei ole nagu seotud nagu selle filmi kunstilise tasemega otsa, et selles mõttes ma ei saa keelata inimesel vaadata filmi, sellist filmi, mida ta tahab, eks ole. Palun vaadaku, või kui ta tellib meie rändkino ja ütleb, et oi, et ma tahan seda, seda, seda filmi, eks ole, palun, aga üldiselt küsitakse mult, et mida te pakute ja siis me, ma seal nimetan, mängiti umbes viite pealkirja, mida võiks vaadata esialgu kui need ei sobi, siis me läheme nagu laiemale sõelale ja ja need viis on üldjuhul kodumaised filmid. Et noh, meie, selle suvehitid on võib-olla olnud disko ja tuumasõda ja Baruto, eks ole, sellest isegi dokfilmid, eks ole. Selle aastaid ütleme niimoodi. Selle Baruto juurde ma oleksin niiehknaa tahtnud jõuda. Aga ma mõtlen, et selle, selle kino kui sündmus ei tähenda ainult seda, et sa valisid Ühe filmi vaid see tähendab ka seda, et, et siis kas keegi noh, seal on mingeid lisa juures, et noh, näiteks väga tore oli. Me tegime, näitasime inimestele disko ja tuumasõjafilme ja peale seda tegime diskot 80.-te stiilis videodisko. Ja, ja inimestele õudselt meeldis nii-öelda, et isegi noh, ma ei tea, vaevalt diskoõhtutelt nende tänukirju saadetakse seal klubipidajale. Aga seekord saadeti nii, et, et need nagu väga kaifisin teisest küljest sa nagu läbib sellise peo nagu ikkagi nagu Harryt ka inimesi, et sa, sa tood nad nagu filmi juurde ja ja, ja kohtumised tegijatega, see on nagu selline kõige lihtsam variant, võib-olla sellest siis arendame siin välja oluliselt keerulisemaid asju ka niimoodi, et sa Põhimõtteliselt võid kuskil soo peal vaadata mingit õudusfilmi ja nii edasi, et selliseid, selliseid tõesti ebatavalisi kino näitamise meile meeldivad kõik sellised standardsed kohade. Muuseas, siin jõulukino on meie kino, konkreetselt on seal Rotermanni jõuluturul neljapäeviti ja laupäeviti näitab tasuta filme, nii et seda seal võib tulla, tutvuma. Nii kolmas kord ma üritan, aga Barutast, et see on filmida, Eesti tavaline inimene ei ole tänase päevani näinud ja kas ei näegi mitte kunagi või mis selle filmiga. No see on pikem jutt, seal on väga palju, seal on väga palju isiklikku, selles mõttes seal on palju seotud Kaido Höövelsoni ehk siis parto enda suhetega, tema klubi omanikega, nii et me oleme siin suhtekolmnurka võiks niimoodi öelda ja, ja sellepärast seal tehakse takistusi selle filmi näitamiseks, aga aga kui, kuigi nad on näinud seda ja kuigi neile otseseid pretensioone filmine ei ole, siis selliseid ümmargusi jaapanlikke vastuseid tulnud, et võib-olla on liiga varasele filmi näitamiseks. Selles filmis on liiga palju Barutot, ehk partad, Sparta on õige hääldus. Ja nii edasi, et eksime, siis see on nagu väga naljakas situatsioon, kus sa oled omaenda tehtud filmi piraat, eks ole. Rahalises mõttes Artur tähendab hävingut. Muidugi, aga eks Eesti filmi tegemine ongi rajal üldises mõttes suuremas osas, eks paras häving, nii et et ega, ega sealt kõik kõik enamus filmi tegijad, kui te olete tähele pannud, teevad mingisugust nõnda saiti business'it ka kas reklaame või, või televisioon ja midagi sellist, et ellu jääda. Või pakuvad teenust välismaagruppidele, eks ole? Sa käisid selle porto filmiga seoses päris palju Jaapanis ses mõttes tegidki seda ise füüsiliselt kaasa, mitte ainult ei produtseerinud, eks ole. Mida Jaapani elustiil ja elulaad ja suhtlemine nende inimestega sulle õpetas. Õpetas, et ikkagi maailmas on olemas niivõrd teistsugune teistsuguse kultuurilise olemisega, kultuurilise taustaga inimesi, et sellest noh, ma olen nagu kogu aeg mõelnud, mul see idavärk on alati meeldinud ja eriti kunagi noorest peast üritasin isegi hiina keelt õppima minna ja nii edasi. Aga et et võib-olla tõesti niimoodi nii-öelda tõlkes kaduma minna, mul ongi selle filmi pealkiri nagu lisandina sinna Lost in Translation tõlkes kaduma läinud, et seda ma nagu ei uskunud ja see oli, see oli mulle üllatus. Et sa võid nagu samast justkui samast asjast rääkides nii kardinaalselt erinevalt asjadest aru saada. Ja muidugi kõik selliseid Huvitavad asjad, millest, millele sa saad alles hiljem tähendused, näiteks läbirääkimised, sa jahud pikalt seal tundide viis käid, veeretatakse. Palli seal nii-öelda, aga mitte midagi öelda ja siis ma ütlesin, et mis lahti, need on need kas midagi valesti teinud või noh, osad ütlevad, et jaapanlased on nagu soomlased, et see oleks pidanud nagu nendega sauna minema, seal kaob nagu see see kihistumine ja et seal nagu laheneb nagu kiiremini väike viski ja sauna, eks ole. Teised siis seletavad jällegi, et noh, et kui sa tahadki seal nagu midagi korda, saatuses jaapanlaste jaoks on nagu see ka, mis ta suusõnaliselt ütleb, see ongi nagu leping juba, eks ole. Ehk et, et ta ei taha sõnuga lepingut sõlmida enne, kui ta on täiesti veendunud. Ja siis, kui ta suusõnaliselt mingi lubaduse annab, siis ta peab sellega täitma, siis nii-öelda auprintsiip on nii nii oluline, et kus sa seda au au asja öelda auaud haavad, et siis see sellest nad teevad seal ma tea, harakiri, eks ole, et noh, see on kõige kõige drastilisem näide. Ja palju muud, et minu, minu pendel pani ikka üles-alla, et ühel hetkel mõtlesin, et oi, ma tahaks Jaapanisse elama minna ja ja oi, mulle jaapani naised, nii meeldivad kogu selline jama. Et teisel hetkel mõtlesin, mitte iialgi ei tule siia enam, eks ole, ta noh, nii äärmuslikku, sellist emotsionaalset pendlit mul pole nagu kunagi olnudki. Seal on kaks asja seal kui sa, kui sa lähed sinna nagu turistina, seda ma pean seletama. Imeline maad siin, sinu eest hoolitsetakse suurepäraselt. Et keegi varastab su rahakotti, see, seda ei tule üldse pealuu sisse ka sellest mõtet, eks ole. Et noh, kui sul on vaja oled ära eksinud, keegi võetakse käest kinni, viiakse sind sinna kohale, kuigi keelt eriti ei räägita, eks ole. Mõtlen inglise keelt ja nii edasi, et, et aga, aga teisest küljest, kui sa nüüd hakkad minema nagu selle selle süsteemi sisse vot siis hoolimata ta sinu omad ja haridustasemest või ükstaspuha, millises sellest tasemest, mis sa nii-öelda oma praeguses elus oled, taotakse seltsina hierarhia kõige madalamale astmele ja sealt hakkad sa vaevaliselt tulema ülespoole ja seal mingit halastust ei ole, nii et. Väga huvitav maanda, aga, aga ma mõtlen, et mina seal nagu skulptuuris ma elada kindlasti ei tahaks. Samas Hiinas võiksin elada. Tahtsingi öelda, et idamaade inimesed reeglina jagunevadki kaheks on Jaapani inimesed ja Hiina inimesed, need, kes peavad rohkem lugu jaapani kultuurist ja need, kes tunnevad ennast Hiinas paremini, sa oled rohkem Hiina inimene. Ma olen. Aga toit pühapäeva hommikuti, Me alati räägime toidust ka, et kas rohkem hiina toiduinimene Jah, ma olen hiina toiduinimene, sest mul juhtus seal jaapanis ka see asi, et ma sain väikse kalamürgituse toore kala pealt, et võib-olla see on ka selline, näiteks sushit ei saa üldse süüa peale seda. Aga jah, ma olen hiina toiduinimene. Hiina toitu olen vahest teinud küll jah. Ka iseenesest niisugune kuli, kulinaarne enese mahalaadimine või väljaelamine kokakunstis on see sinu elu osa. Ma vahest teen aga väga harva, üldiselt ei ole see minu nagu selline prioriteet. Kuigi mulle meeldib süüa ja mulle meeldivad head toidud, aga aga no aga see tegemine on ettevõtmine ja tal on ka kunsti ja seda ei tahaks nagu niimoodi siuh-säuh või niimoodi üle käe teha, et siis peab aja võtma ja pühendama. Kes perest süüa teeb, sellisel juhul on sul selline Heldur sokk imekombel. Anneli on ka selline, ta näeb vahest nagu kuuvarjutust, et üldiselt üldiselt me läheme siis välja pigem sööma või teeme ise vahest siis midagi, mõtlen välja. Anneli on Arturi naine, ütleme kuulajatele siinkohal ja see on selline tore teema tänases hommikus, et sa oled niisugune vanaaegne mees, kes kes, kes võttiski naise kohe päriselt tegid pulmad ka ja see oli küll teist korda elus, aga see ei loe, et sa ei tahtnud nagu pärast oma esimest abielu jätta seda niimoodi ripakile seda suhet, et, et mismoodi sa seda enda jaoks põhjendasid, et, et päriselt. Ma arvan, et ma alguses igal juhul olin väga veendunud, et ma mitte kunagi enam ei abiellu, et ma jään selliseks Baltimaade vabahärraks. Aga see nii ei läinud. Ja siis ma mõtlesin, et võib-olla oli see ka selline kuidas öelda naisterahvas, turvatunde tekitamine. Aga siis ma mõtlesin, et noh, et kui, kui pulmad, siis ikka pauguga korralikud vanad head pulmad. Kas sa kuupäeva valisid hoolega? Oli see tähtis? Tähtis, aga see ei olnud, seal oli lähedal oli neid mass müstilisi kuupäevi kohe-kohe tulemas, aga see ei olnud oluline Meie jaoks. Aga hiljem hakkasin vaatama Et tegelikult seal oli nagu null kaks, null kaheksa, kaks null null kaheksa. Et ta oli, oli keegi, aga ega me ei valinud selle järgi juhuslik. Aga mis oli tähtis see pidu, see tseremoonia või, või mis see nagu oluline oli selle asja juures, miks sa seda tegid, peale selle ta tahtis naisterahvas turvatunnet tekitada. Pidu ikka oleks pruukinud ju teha, oleks võinud lihtsalt vaikselt kusagile minna, tahtsid. Suur pidu on oluline see, et kui peoteed, siis peab olema korralik ja suur väin ilmtingimata suur, aga hea päeva. Millal järgmine suur pidu tuleb? Tõnis põhjusel? No ma ei tea, kui me võimet näiteks. Siis ma garanteerin väga suure peo aga noh, ühesõnaga. Tegelikult isegi nominatsioonist piisab. Sul on kaks suurt last Artur ja Gertrud, mis nemad teevad? Poiss on ülikoolis ja Kertsed läks ka ülikool, kõrgkool ja valis mingi väga naljaka eriala, ma ei hakka siin rääkima, mis see oli, aga aga siis ma sain tale nagu isana ikka kogu aeg nagu mõistust pähe panna, ütlesin, et hallo hallo, et sellel pole mõtet, et see on nagu ühesõnaga selline majandusvärk, et ma ütlesin seda küll, pole vaja kooli minna õppima. Et elu ise õpetab, et õpib, Õpik on mingi eriala. Ja, ja, ja läkski kuu aega oli koolis, ütles, et see ei ole, temal, tuli ära. Nüüd ta tegelebki põhiliselt selle külakinoga. Ja Artur on Tallinna Ülikoolis humanitaarinstituudis. Kui sa visioonina vaatad tulevikku, lapsi 10 15 aasta pärast. Mis puhul sa süda oleks rahul? See jutt, et head inimesed ja eluga tulevad toime selle kõik, unustame ära, et see on nagunii normaalne, et lapsevanem seda ootab. Aga, aga, aga mida sa tahaksid näha, mida nad teeksid, kuidas nad elaksid? Ma see on väga raske küsimus. May. Ma ei taha näha neid millegipärast nagu mingis kindlas, tähendab mul ei ole nagu vormunud mõttetud, milliseks nemad võiksid vormuda. Et ma arvan, et see on ikkagi kulgemise küsimus, et nad võiksid sellest kulgemisest nagu aru saada ja, ja kui nad hakkavad sellest aru saama, siis siis on nagu hästi. Aga kui kui nüüd jooksevad kuskil kinni, siis on halvasti? See on selline filosoofiline küsimus siin pikemalt. Oled sa nendega niisugustes suhetes, et kui neil on raske või keerulised ajad või mingit elukaaslastega seotud probleemid, elukutse valiku probleemid, siis nad tulevad kõigepealt sinu juurde või, või räägivad omavahel või lähevad ema juurde või kuidas see mehhanism umbes on. Ma arvan, et nad proovivad kuidagi Anneli kaudu minule läheneda, vähemalt Gertrud on niimoodi teinud, et et võib-olla natuke kardavad minu juurde nagu otse tulla, et äkki kurat teab, mis plahvatus sealt tuleb, eks ole, või mis reaktsioon sealt tuleb. Aga, aga selliseid noh, ma ei tea, mismoodi nad seal mujal ennast välja otseselt elavad, suured inimesed. Mis su elus veel on, kui filmi vaatamine ja, ja töö, mis on suures osas hobi hobi, mis on suures osas töö või see välja arvata? Reisida ikka armastan veel. Ma tõesti ei armunud, ikka käisid. Nii jube palju reisinud, eks ole, aga, aga ma aina rohkem armastan seda Eestimaal olemist, et ühesõnaga see on nagu nagu detailidesse süvenemist, et see seene pealispin, phuh, mingi tärlikese kirja panemine, et ma olen nüüd seal ka käinud, nüüd ma olen selles kohas ka käinud, et see on väsitav. Ja, ja minu arust ei ole nagu puhkus ka või noh, et ma saan aru nendest, kes lähevad lihtsalt nagu päike päikese kätte ennast laadima. Tavaliselt, mis reis on, eks ole? Otsin kas või suusareisid, eks ole. No kuulamisel Mul on vist elus ühel või kahel käinud, aga kuulamis toimub, eks ole, põhiliselt pannakse tina, seal süüakse, väljas tullakse tagasi, ollakse rämedalt väsinud reisist, eks ole, kus sa peaksid olema tegelikult puhanud enesest kaugesse maadesse, reisimine, mul läheb, see Chet läheb aina hullemaks, ehk siis aja ajavahe kuidas on siis haigus või? Et see läheb aina hullemaks, et siin ma viimati põdesin seda. Me käisime kuskil Havail, et siis mis on jube koht, ma ei soovita kellelgi sinna minna. Täiesti õudne Ameerikaniseerunud õudust, tead kui sa tahad laineid püüda, siis on okei, aga, aga kallis ja. Ühesõnaga pole vahet, kas sa oled Los Angelesis Miamis või oled sa kuradi Hono luulus? Isenesest täielikult paradiisisaared, aga nagu ikka ameeriklased oskavad mingeid asju ära rikkuda, kommertsialiseerida sellist isikupära lõhkuda. Et siis ma põdesin seda ajavahet ikka nagu öeldakse, et üks tund ajavahet tähendab umbes ühte päeva sellest väljatulekust. Meil oli 12 tundi ajavahet, tulingi 12 päeva välja sellest ajavahejamast. Pluss lennureisid on nagu minusugusele Eurokale täielik piin. Põlved seal eelmise eesistuja neerudes otsapidi, eks ole, et see ei ole eriline kaif ja nii rikas pole, et ma seal kuskil business klassis sõidaks, eks ole. Et. Eelistan paadiga merel sõita, Eestis näiteks siis purjekaga. Mul endal purjekat ei ole, aga, aga mootorpaadimootor üldse merel olla, noh, et seal pole vahet, millega saad. Me tegelikult alustasime oma tänast saadet sellest, et sa oled seotud PÖFF'iga, eks õnneks sellises seekord väga positiivses võtmes said auhinna, aga homme esmaspäeval toimub üks sellise suurejoonelise alatooniga või tagamõttega aktsioone, see toimub tegelikult üle maailma. Mismoodi sa sellega seotuks said? Ma olen ühe sellise üleilmse filmiprodutsentide või liidu liige, sellel lühend on tal i Q. Need on nimi, on International koorum of Motion Picture Prodioossers kohmakas nimi, aga mis ühendab siis selliseid filmiettevõtjaid või noh, kes on ise ka nagu teenivad raha kaameraga Jon stuudio omanikud, seal selliseid meitšer stuudioid ei ole kuigi on, osad on päris suured. Seal meil selline. Sellepärast ma käisin Havail, et meil on kord aastas on üks konverents, kus ma seal räägime, kõik, mida me teeme näitame oma viimaseid asju ja see on nagu omamoodi perekond, kus täitsa avameelselt räägitakse ka rahast, näiteks mida tavaliselt produtsendid omavahel ei räägi, et nad võivad kõigest rääkida, kuidas nad seal seda raha tegid, seda nad ei räägi. Ja seal räägitakse ja s vahetatakse Eeeffi ja siis oligi meie Portugali liige oli töötanud selle Londoni kontoriga, kes siis seda asja praegu, seda Oloneedislav projekti praegu nagu ajab. Õigemini Starbaxey kohvikuketti projekt. Aga noh, see on eesmärk on üllas ja, ja eesmärk on aafrika leviku peatamine. AIDS-i leviku peatamine Aafrikasse, et see selle jaoks siis nagu raha kogumine. Oled sa kindel, et see raha sinna Aafrikasse kunagi jõuab ka või kuidas sa saad selles kindel? Toob see seal on vahel nagu selline organisatsioon nagu Global Fond. Gloobul fond, selle tegemisi ma tean täpsemalt, kuna mu õemees töötab selles kõlbol fondis, on Ladina-Ameerika osakonna juhataja. Mitte nüüd see, kes sinuga kodukino teeb, teine õõnes. Ja teine on see, kes artrina argentiinlane, see, kes on argentiinlane, see et tema on selle selle Ladina-Ameerika osakonna juhataja, siis aga mina rääkisin talle sellest projektist, nii et, et see ei olnud nagu üldse teistpidi liikumist. See global fond on nagu loodud ja tegutseb päris võimsalt, seal neid kontrollitakse muidugi palju, kuna neil on ka nad saavad raha näiteks Bill Gates silt või Bill Gatesi fondilt või või, või, või, või noh, praktilist kõikidelt riikidelt maailmas, kes on suutelised maksma midagi. Ja siis nende tegevust kontrollitakse ja see seen, et heategevusprojekt läheb, siis on neil kampaania reed mis nad annavad siis sellise nende punasena märgi firmadele, kes siis nagu neid toetada. Jaa, jaa, ja see Starbox on siis selle reedi nii-öelda märgi omanik, eks ole. Nüüd see ei ole bluff, vaid see on tegelikult raha liigub ka sinna tõesti liigutavad suuri summasid, nii et see ei ole niisama, et teevad endale palka seal. Aga üritas, milles seisneb üritus seisneb selles, et 197 või oli 196, ma ei tea, palju lõpuks sinna jää, aga 196. riigis Kell sest Greenwichi aja järgi kell 13 30. Meie aja järgi siis 15 30 laulavad kõik üheaegselt. Siis seda hullu niidi, Slave. See on nii keeruline, kuidas ma näen nendest meilidest ja telefonikõnedest, mis seal Londonis tuleb, on et see on nagu totaalne hullumaja täna. Ja ühesõnaga laulavad seda üheaegselt, peavad startima üheaegselt ja Londonis on siis üleval 200 teleekraani ja istub üks režissöör, kes siis miksib neid erinevaid maid sisse ja kust see läheb otse siis nagu internetti tähendab üle interneti, siis kanname seda nagu üle puhas Internetiprojekt ja Starbucks siis sellel koduleheküljel näidatakse seda, õigemini Tarbox laov Protect komm on, on vist õige aadress, kus, kus seda peaks olema näha. See on hiljem ka niimoodi, et iga inimene võib oma mingi klipiga saata sinna. Ja, ja me salvestame ka kogu materjali, saadame neile eraldi sinna, mis siis pannakse ka veel liikuma muidu kuhugi Youtube'i või ühesõnaga, seega läheb liikvele. Sellest peaks, noh, kui see õnnestub, siis see on, see on maailmarekord muidugi tihe ja ja üks esimesi selliseid suuri ülekandeid oli muide, kas oli 67. 68. aastal teleülekanded oligi, kus kanti üle seal oli vist 15 riiki samamoodi, aga siis biitlid ise laulsid oma hulluniidist slaavi, nii et see on teatud mõttes kordus, aga nüüd juba uute vahenditega. Ja meil on siis sõpruskond nimeline. Koor tuleb laulma, mitte küll päris täiskoosseisus, aga nii palju, kui inimesed saavad töölt ära tulla. Et umbes 20 inimest, et ma kujutan ette, et tuleb kokku kui sa nädala Me laulame Toompea veeru peal, et. Ma väga loodan, et homme on selline päikseline ilm, et Need viimased sompus, ilmad siin Ükspäev me tegime proovi, siis oli täiesti selline hall ja õudne, et see natukene sellist ilusamat külge eestist jääks sinna pildi peale et taga on taustal on näha siis need vanalinna katused ja Ja see, kuidas kuskil lauldakse, kas laulab üksik taat mandoliini ka laulavad ma tea, mustanahalised kuskil lootsikus jõe peal või laulab sõpruskonna koor Toompea nõlval, see oli põhimõtteliselt iga produtsendi enda rida otsustada. Seal oli niimoodi, et algselt esimene kontseptsioon oli see, et iga riik mängib mingeid oma rahvuslikku pilli ja meil meil, soomlastel oli kannel kuidagi sattunud sinna, ma arvan, et võib-olla soomlased olid aktiivselt mõelnud meid ka enda omaks kuidagi ma ei tea, miks meil kannel siis muudeti see päevapealt just suht hiljuti paar nädalat tagasi. Et ei, kõik laulame noh, meie tegelikult samme ette me ütlesime, et me taha kannelt, et meil on nagu meil on selline lauluriik, et tahaks laulda, et mis me jamame siin ja meil on koorilaul on väga popp, nii et tegelikult me pakkusime nagu selle juba juba nagu enne välja, kui see kontseptsioon muutus ja nüüd tänase seisuga, siis on niimoodi, et kõik laulavad ja kui, kui kogu maantee leida ühtegi inglise keelt rääkivat inimest, siis mängib instrumenti või inglise keeles laulda suutvat inimeste, vabandust, mis võib ka olla täiesti olla, sest see seen, mis, mis sealt Londonist kuulda on või ma kujutan ette, see on ainult jäämäe tipp, et mis seal tegelikult toimub, on täna täitsa kreisi. Need tasemed on nii erinevad, ikkagi see nalja ei ole. 196. Jumalaema, sa pead nad vaikselt käima saama. Ei, ma ei tea. Aga õnneks on üks kord või üks koht, kus sina ei ole peavastutaja, et kui tuleb mingi suuremat sorti jama sisse Siis see ei ole sinust põhjustatud, eks see selja taga seisab. Jah, see on London on meiega nagu väga rahul, et selles mõttes siit ei tule palju emaile neile ja kõik on nagu korras, et nad on nagu me oleme nagu kõik testid teinud, laad, et kõik nagu toimib iseenesest. Et selles mõttes on meil üsna rahulik olla ja et sa oled üks 196-st ja eksid, kogemuse värk on ka, et no niikuinii juhtub midagi, mida sa ette näha ei suuda, eks ole ja, ja ja nagu selline pikk filmi tegemise kogemus näitab, et sa võid planeerida ennast täiesti ogaraks, aga, aga juhtub mingi selline asi, mida mitte keegi ei suuda, eks ei olekski suutnud ette näha. Kui netiühendus ära kaob, siis, siis me oleme pildilt maas ja kogu moos, eks ole. Ja, ja noh, nii ta tulebki võtta, et mis seal siis ikka, et see on noh, põhimõtteliselt on see heategevusprojekte üllatavalt palju olengi sellel aastal teinud heategevusprojekt ja tegevusaasta on masu ajal, on, meil raha ei liigu, siis siis on teha oma energiat kuhugi mujale panna. Mis edasi saab, kohe varsti koputab uksele aasta 2010. Sa vist väga niisugune horisondi mees ei ole, et sa ei mõtle, mida sa teed 10 15 aasta pärast. Aga no mingid väikesed plaanid hakata uut filmi tegema. No paar filmi on siin nii-öelda arenduses aga, ja seda rahaseis siin on täna nii kehva, et need on suured projektid ja need võib-olla tuleb selles selles mõttes sabatiaastat. Et filme ei toodage või teen mingi väiksema toki. Aga, aga need kaks projekti, mis mul praegu nagu tegemisel on tõesti suured, noh, üks on, ütleme sama suur kui detsembrikuumuse või sinna kanti. Aga teine on juba siin kolm korda suurem ja päris tõsine asi, aga täna sellest veel ei räägi. Üldse teema vihjet ka ei anna või no umbes ütleme. See on ajalooline asi, ühest tuntud eestlannast on see ütleme niimoodi, see suur asi, siis see suur asi. Aga ei taha? Aga millisest eestlannast edasi ameti võidelda, kas luuletaja, kunstnik? Artur, sa ei tohi kuulajaid petta. Kuule, teeme mängu Eestlanna initsiaalid ja iga inimene mõtleb kodus, kas ta mõtleb selle välja või mitte, ma rohkem ei piina sind. Margit Kilumets. Vabandust. Ei olnud õige vastus on, ma tean, see oli lihtsalt automaatne nali. Stahli kasse. Saate ära lõpetamas olete? 40. Julgete praegu öelda mikrofoni ees kõikidele kuulajatele, et sa oled oma eluga rahul, et sa oled sellises punktis, kus noh, palju tähtsaid asju on tehtud ja sa tead enam-vähem, mida sa edasi tahaksid teha, et ma ei tea, ma ei julge võib-olla astuda seal õnnelik, aga et sa oled rahul. Jah selles mõttes kõik on üks kulgemine, aga see rahulolu ei ole selline, et, et ma nüüd võiksin mõnuleda kuskil. Ja resigneeruda? Ei sugugi mitte selline, vaid see on nagu see ikkagi. Enesetunne on hea, tuju on hea. Olen ümbritsetud meeldivatest inimestest ja. Teen asja, mida, mis, mis, mida mulle meeldib? Aga mis sind töös hoiab, vot mis sind hoiab reisigneerumast? Ma ei tea, mis on, see on mingisugune mootor mõtlengi, et see aasta on nagu selline tagasihoidlikum filmi aasta on nagu nagu okei, me oleme rohkem kinoga tegelenud, eks ole. Aga siis äkki kuskil lambist hakkasime organiseerima seal hoopis oma Juminda poolsaare korrakaitsjate, eks ole. Ja see on üsna palju aega ära võtnud üllatavalt, aga ei tea kogu aeg nagu tekivad mingisugused sellised projektid. Halb sõna pühapäeva, aga seal need on vähemalt seotud sinu kulgemisega ja nad kuidagi tõusevad pinnale ja siis sa viidad ellu ja siis tuleb jälle mõni uus, et et umbes nii, see käib sinu elus. Jah, et sa pead olema põhimõtteliselt sa pead olema avatud muutustele, avatud sündmustele, avatud põnevale elule, kus ei ole avatud, selleks siis neid ei toimugi. Need ei tule sinu juurde niisama, kui sa kinnijale. November-detsember on Eestimaa inimestele rasket klimaatilistes mõttes just ja sulle ka, eks, aga tundub, et see hakkab nüüd lõppema. Et koidab uus aasta ja äkki tuleb lumi maha. Et kas see meeleoluliselt ka vajutab sind, et muutud sa siis selliseks maksja tuled talveunest välja. Valgus valgus on nii oluline, see valge lumi teeb kohe teiseks. November on noh, ikka nii kott, et ma üldiselt novembrikuus nagu väldin maal elamist ka, et maal on nagu erakordselt veel veel porine ja must ja ja linnas vähemalt mingi tänavavalgustus annab natukene valguse lootust, eks ole. Aga aga aga ma ei nuta sellepärast, et mis seal ikka, see on, see teeb meie elu jällegi vaheldusrikkaks, et see mõnus, need pendli liikumine on mõnusa amplituudiga. Ma mõtlesin selle nime ka nüüd välja. Kuulajatele sosistan. Okei, ma ei tea, siis aga minu mõtted läksid ühe lauljanna peale. Aga aitäh, Artur, et sa tulid pühapäeva hommikul stuudiosse tänases jutusaates Margit Kilumets ja Artur Talvik ja ma arvan, et kõik kuulajad teavad vähemalt seda laulu, millega me tänase saate lõpetame, sest eriti palju ei, ei ole vist vaja mõelda, eks see peab ikka biitlite lugu olema olümiidislav ja pöidlad pihku, kes tahavad näha homme kell pool neli, kuidas aktsioon sõpruskonna koori osavõtul kulgeb siis tulge Toompeast aitamiseks. Toompeale me oleme seal ühe nagu erahoovi peale, et ma selles mõttes sinna ei pääse, otseselt ligi, aga internetist võib-olla me saadame välja homme ühe pressiteate ka, kus seda siis täpsemalt näeb. Ja ilusat kuuma detsembrit tulla ja kõikidele kuulajatele.