Tere, ilusat laupäeva keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kolmikstuudios on täna Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Ja nagu ikka 55 minutit juttu poliitikast, muust, mis meie ümber. Sulev on natuke kohmetu olemisega, pole ka imestada, tulla kaugelt Tanja maalt siia stuudiosse ilma raadiosillata otse pealinna ei ole kerge ülesanne, pole olla, pole olla. Seda enam, et pealinn on täna kongressiehtes. Nokia kontserdisaal on pidulikult kaunistatud, Keskerakond hakkab siin kohe-kohe oma kongressi pidama. Näe, kongress on ka, aga mitte Tallinnas, vaid siis Pärnus, kus rahvaliit võtab kokku oma aastat ja vaatab, kas tasub edasi minna ja kuidas tasub edasi minna. Kusjuures on ka tegelikult kohe-kohe tulemas on Reformierakonna kongress, aga, aga see ei ole siis mitte sel nädalavahetusel, vaid, vaid järgmisel, 12. detsembril. Väga me võimegi sellest oma juttu alustada, mis siis ikka aasta kokkuvõtete tegemise aeg on käes. Kui vaatame meediamaastikku, siis kõigiga kõigepealt seda, et peaaegu et tega kuu on veel aastat jäänud, aga, aga kokkuvõtted juba tulevad ja ja ühe erakonna ja, ja siis ka meie kogu poliitikamaastikku kontekstis vaevalt et midagi olulist tulema hakkab selle kuu jooksul ja selles mõttes on, on kongresside pidamise aeg ilmselt täpselt ajastatud. Kust me alustame, alustame Tallinnast. Kus on koos. Sa ütlesid, tuleb enne, et kui ühel majal on üks poliitiline magnet küljes, siis siis see jääb kas, kas maja lammutataks ära ja sinna kohta ehitatakse uus. Aga ta ometi ometi selline poliitiline maik alati juures. Aga võib-olla lihtsalt ka, ütleme, Kongressile üle Eesti kokku tulevatele inimestele tuleb uut maja näidata, et see on ka midagi värsket. Aga noh, ilmselt sisu on nagu olulisem kui maja kindlasti. No ma usun, et seal antakse ka natukene odavamad taksid kongressipidajatele, kuna kuna maja majaomanik on on, on samast erakonnast, et siis siis saab natukene väikest allahindlust teha. Ja huvitav, kuidas selliseid asju planeeritakse, aga see, et tänasel päeval kaks nii olulist kongressi toimuvad, on mõned poorne, sellepärast et see, mis Tallinnas toimub, ehk siis Keskerakonna kongress on ju siis võitjate kongress, see, mis toimub Pärnus ning rahvaliidu kongress on laias laastus öeldes ikkagi kaotajate kongress, kui nüüd rääkida kasvõi kohalike omavalitsuste tulemuse valguses. Ja kui me teame veel ka seda, et on ju tegelikult käimas päris intensiivsed kõnelused, et siin keskerakonna ja rahvaliidu ja sotside ühinemise üle, ehk siis kui nüüd nagu sõnaselgelt öelda, kuidas tegelikult on, ehk siis rahvaliidu allaneelamise üle. Et siis selles mõttes on päris huvitav vaadata, et millise tulemusega need kongressid lõppevad? No ma arvan, et Keskerakonna kongress ei tohiks nagu üllatust pakkuda. Kui ma ei eksi, siis 45 minuti pärast, umbes 40 minuti pärast hakkab, hakkab kõnelema partei liider Edgar Savisaar ja ja ma millegipärast arvan, et tema kõnes sisalduvad kõik need märksõnad, mida ta oma arvukates artiklites pärast kohalike omavalitsuse valimisi on Eesti ajakirjanduses esitanud. Ehk siis kindlasti meie sõimata, ehk avalik-õiguslik ringhääling saab oma koslepi kätte. Õukonnameedia õukonnameedia ja kindlasti saab valitsus oma koosa kätte, Ansip, Ansip, konkreetselt just talle pühendatakse rohkem aega ja nii et noh, selles mõttes ma ei usu, et sealt midagi nagu üllatavat tuleb. Üllatav ei ole kindlasti ka valimistulemuse ehk siis kui pannakse paika erakonna esimees, sest sadab sajaprotsendiliselt kõik allub organisatsioonid on esitanud Edgar Savisaare partei esimehe kandidaat ei olnud sellest midagi täiesti ootamatut. Tõenäoliselt kui sealt midagi jah, tasub jälgida, siis pigem neid pooltoone ja selliseid väikesi liikumisi, et seal mingi juhatuse koosseisu muutused või et kas sealt võib, iseasi, et kas sellest midagi järeldada, võib-olla see on ka selline järeldused, mida kõrvalseisja võib teha kuidagi ennatlikult. Sulev keskerakonnas ei ole pooltoone, seal on selged värvid, pooltoonid tulla Pärnust. Ei, aga ega tegelikult ära noh, siin on nüüd valimiste, kohalike omavalitsuste valimiste eel ja järel räägitud ikka väga palju sellest, et et nende siis Keskerakonna elektoraat on, on selline on, seal on, kõlab väga palju vene keelt ja ja samal ajal siis erakonna juhatuses ei ole, ei ole mitte ühtegi vene inimest. Ja Kadri Simson on juba tükk aega enne enne kohalike omavalitsuste valimisi andnud mõista, et oota ära, et ärge, ärge ärge, teema on väga palju praegu rääkige, ärge kritiseerige, toodake kongressi tulemused ära. Nii et ma arvan, et selles mõttes on erakond valinud natukene teise tee kui, kui varem ja, ja nii mõnigi venekeelne vene nimega inimene saab ka erakonna juhatus. Sest noh, tegelikult see olukord selle erakonna jaoks natuke ebanormaalne ja praegu on ja kui me võtame kas või noh, Deniss Boroditši, kes saavutas ju viimastel valimistel ikka hiilgava tulemuse pealt 6000 peaaegu 7000 häält, et et selline inimene kindlasti väärib kohta ja, ja eks, eks, eks niimoodi see on iseküsimus. Kas just Boroditš, kui arvestada, mis tema ümber viimastel päevadel toimub, aga aga põhimõtteliselt märgin märgilises mõttes küll, et siin ongi küsimus, et kuidas seda hinnata, kui näiteks Keskerakonnaga kaudu Eesti poliitika noh, ütleme siis tipu tipu suunas mitte päris tippu tingimata ei tähenda veel seal juhatuses olemine ütleme, satub rohkem inimesi, kes on rahvuselt ütleme siis noh mitte eestlane, mitte eestlane, aga, ja et, et kas see on kuidagi halb noh, mingisugused ütleme, väga rahvuslikud inimesed Eestis on selles näinud mingit ohumärki. Aga võib-olla see on just, et vastupidi, kodurahu seisukohalt niisugune väga ütleme leebe ja, ja mõistlik viis nagu neid inimesi edutada, sest on küll räägitud, et tegelikult Eesti avalikud ametiasutused võiksid täiesti teadlikult selleks loomulikult sobivaid võimelisi inimesi natuke rohkem edutada, kes, kelle ütleme võib-olla esimene keel ei ole tingimata olnud eesti keel, aga kes samas muidugi peavad eesti keelt väga hästi oskama, et et Eesti riigis ütleme, kuhugi kõrgemale tõusta, noh, ütleme nii, et me ju kõik võtame ikkagi noh, jälle kapi piltlikult öeldes noh, mingisuguseid oma Barack Obama, Sid, kes tooks võib-olla mõnes mõttes ühiskonda mingi sellise enesestmõistetava muutused, miks mitte see täiesti teistsuguseid või noh, kasvõi, Mis sa ütlesid, et, et et see on kuidagi ohuks või? Toon ma mäletan mingites varasemates mõttevahetustes, siin just on räägitud, et, et mõelge, mis hirmus oht, võib-olla, kui, kui näiteks Keskerakonna juhatuses hakkab olema venekeelseid inimesi palju, et nad hakkavad kuidagi poliitikat muuta, ehkki ka mingil määral hakkavad. Aga küsimus on jah. Kuidas olukord ette kujutad nüüd nii-öelda pikas perspektiivis, et meil on põhiliselt vene või väga suures osas, kui, kui kellelegi ei meeldi sõna põhiliselt väga suures osas vene elektoraadi ka Eesti partei, mis, mis see Eesti siis tähendab, siin on loomulik, et nad, et nad edutavad ja, ja mis seal siis nii väga halba on. Kui on tubli tubli vene inimene, lojaalne sellele riigile, kus ta elab ainult oma oma erakonna juhile ja muudele muudele juhtidele seal siis, siis on ju väga-väga-väga tore. Enam ei olegi tähtsust, ei ole mittekeelsus, vaid tähtsust. Tähtis on ju meelsus. Risti. Keda meie teame, räägivad ju täitsa täitsa normaalselt. Jah, ja kui Sulev siin rääkis võimalikust Barack Obama fenomenist, mis võiks kerkida meie venekeelsest ühiskonnas, siis mul üks nimi kohe turgatas meelde, keda ma võiks pakkuda sellele kohale, kes võiks veel mingisuguse kasvamise ruumi järele täiesti sellele kohale pretendeerida. See on meie, Sergei Metlev, noor noor vene kooli õpilane, kes vene suursaadikuga tülli läks. Nüüd provokatsioon? Ei, see oli mõte, käis ka sinu poolt mõttekäik. Jah, me ütleb, on keeruline juhtum siis isegi täiesti nii-öelda normaalsed inimesed kellega on väga meeldiv rääkida, mõtlen vene inimesed, kes jagavad asju ja, ja ütlevad, et noormees on noormehel on igavesti reeturi märk küljes, nii, nii kahju kui see ka ei ole, tähendab vastuoluastumine tema maa suursaadikuga ja selle kaudu terve emamaaga on, on, on nii suur patt selle noormehe hingel, et et seda see plekti Mare väärilt ei kao ja see on päris tõsiselt räägitud. Tähendab, olen, olen olen nüüd siin ikka aasta jooksul palju paljude inimestega, kes on, kes on mul käinud saadetes ja, ja kes ei ole käinud saadetes ja olen nendega rääkinud sel teemal ja ja kahjuks kahjuks on see nii. Jah, ei, pigem kui tulla Barack Obama juurde, siis tema on just nimelt ju inimene, kes ei vastandu kuidagi valgele Ameerikale, eks ole, omades väga ideaalset haridust, mis väga hästi sobib, et peale kõik peale nahavärvi kogu tema taust sobib ju ideaalselt selleks, et ta on täpselt nagu iga teine ameeriklane, noh, nii-öelda valge. Poole peal on ja tema selja taga ei ole ka suurt ebasõbralikku riiki, eks ole. Jah, Nigeeria ütleme, mõni keemia ei tule siin kõne alla eriti. Aga noh, on selge ju, et Keskerakonna siht on järgmiste valimiste võitmine, ehk siis riigikogu valimised 2011 kevadel ja ja mitte ainult võitmine võitnud, on valimisennegi, aga millegipärast ei ole saanud nad endale juhtohje ja valitsuse moodustamise võimalust ja peaministri kohta, nii et, et selles mõttes võib-olla tasub ka tänast seda kongressi natuke jälgida, et et kuigi Peeter arvab, et Keskerakonna puhul nagu pooltoone ei ole, on, on, on must ja valge, siis, siis võib-olla sealt midagi midagi omab sellist, mis mis, mis annab nagu aimu, et et mida kavatsetakse selleks ette võtta? Jah, et selle midagi peavad ette võtma, et võitja partei ju küll, aga, aga noh, see, see ei ole ju see, mida, mida. Ei no nad on ju tegelikult ette võtnud ju see, mis on Tallinnas toimunud, see, kui võeti sotsid kampa, eks ole, see, mismoodi praegu rahvaliiduga käib Kas sotsid endiselt kambas või Tallinnas, kas nad ei ole, sa kuulad neist midagi? Ei no mis siis nende vormiliselt saadist isegi palka selle eest, et järelikult on. Ei, ma lihtsalt ei saa öelda, et, et minu meelest juba esimese häda esimeste nädalatega esimese kuuga on, on toimunud tegelikult see, mida, mida on kardetud, et sotsi pole näha ja kuulda, tähendab kõik kõik sigadused, mis tehakse, hakatakse tegema. Ja ka kõik heateod, mis linn oma elanike ja kodanike jaoks teeb, toimub ikkagi nii-öelda Keskerakonna egiidi all, sotse pole, ei näha ega kuulda. Kas sa tahad öelda ka seda sotside delegatsioon, sellepärast põrutas ka Hiinas Hiina komparteiga sidemeid looma Edgari varjust ära kuidagi saada. Ja võib ka olla? Ei minu meelest on sotsid ju ikka esinenud siin Jaak Juske, vaatan siin kuskil raadiosaadetes ikka käib ja põhjendab linna uusi poliitilisi suundi, kusjuures ta teeb sedasama veendunult, nagu ta ennem seda kritiseerides neid samu tegevusi. Ja kui maksude tõuse, mis, mis ta Tallinn kehtestas ja millest me ilmselt ka natuke täna jõuame rääkida, siis siis Jüri Pihl istus täiesti vaguralt Edgar Savisaare kõrval ja ja oli, oli kõigega nõus. Ei, ei mingisuguseid. Ei, no nad teevad seda koos selles mõttes siiski ütleme, et ei noh, ei saa seda ei ala- ega ülehinnata, et nad on seal praegu koos ja ilmselt keskerakonnal on hetkel noh, jälle mugav ja vajalik, et nad ei ole üksi seda kõike tegema ebapopulaarseid otsuseid. Noh, eks see oli jälle erakonnapoolne üks motiiv, ilmselt nad sinna võtta, üks asi, sellised kaugemad arvestused tulevaseks koostööks, aga teine küsimuseks Keskerakond juba sel hetkel, kui ta nagu linnas koalitsiooni moodustas, ilmselgelt ju aimas või, või teadis, et umbes kuu või kaks hiljem tuleb hakata järgmise aasta eelarves ebapopulaarseid otsuseid tegema, neid, mis praegu käsil, ongi bussipileti hinda tõstma, maksusid tõstma. Et miks, miks seda ainult üksi teha ja üksi olla see, kes löögi alla satub. Ikka on hea, kui keegi veel Räägime nendest nendest asjadest ka kohe, aga räägime üleriigilised asjad, ehk siis nii-öelda erakondade ja asjad üleriigilisel tasandil enne läbi, et läheme siis korraks jutuga Pärnusse ka, et kus rahvaliit hakkab kohe, võistleb juba koos. Ja ega sealt ka vist suuri muudatusi selles mõttes ei tule, et sisenaginad olid, mis nad olid ja, ja nii lõhki, kui see erakond ei ole oma tulevikuteede valimise suhtes, siis jätkub kõik nii-öelda vanaviisi ja tundub, et ka vana vana juhtkonna juhtimisel No tundub jah, et nad on, valivad selle tee, et, et nad ei tee tegelikult midagi ja loodavad parimat. Aga läheb nagu, nagu ikka sellisel puhul, et kui asjad tegelikult on, rahvaliidu puhul ilmselt pigem ju kõrvalt vaadates küsimus, et et kui nad midagi välja ei mõtle, mis, mis ka meid kõiki üllataks, siis tõenäoliselt sealt ei tule midagi. Aga, aga, aga samas Nemad seal sees olijatena tõenäoliselt hindavad pilti, ütleme teisiti. Nemad arvavad, et tegelikult on nagu see kõik, et need on ainukesed ajutised raskused, tegelikult on neil hirmus toetuspind, tegelikult on hästi palju hästi tegusaid. Inimene, kas sa tõesti arvad, et, et nad niimoodi arvavad või, või see nii-öelda retoorika ainult avalikkuse jaoks ja oma oma oma liikmeskonna jaoks? Ei tea, vaata kui sa oled selles organisatsioonis sees, siis tõenäoliselt see illusioon on nagu kerge tekkima tegelikult sina ju kohtuda inimestega, kes, kes toetavad seda erakonda, kes, kes silmade põledes võib-olla ütlevad, et jah, et me suudame, me teeme. Sa oled viimasel ajal rahvaliidus ühtegi põlevat silma näinud. No ma piltlikult jah, ei, ei oska öelda, mis, mis teine asi on muidugi ilmselt, et neil ei ole lihtsalt seda ideed, et ei isikutega ega ei muude ideede osas, et kuidas siis paremini edasi minna. Noh, ja selle tõttu noh, läheb kuidagi. Elu läheb nii nagu lahja kompromissiga ette näeb, sest et on ju kolm selget tiiba, eks ole, noh omaette ja kõmistame rinda ja ütleme, et me, meil on kõva toetus. Et kõigele vaatamata piss valimistulemused näitasid, et valimisliitudes oli palju meie inimesi ja me saime kõvasti toetust. Teine tiib on, eks ole, kas inimesed kas siis IRLiga või, või sotsidega, noh see on nagu, nagu maitse asi. Aga, aga IRLiga Keskerakond, Keskerakond Keskerakonnaga ja jah, on, on ka siin üksikute IRLi juttu. Räägitakse ainult Karel Rüütli puhul, et ta viskavad silma, noh, ma ei tea, kas, kas oskab Mart Laari nähes särama. Aga jah, tõenäoliselt ongi see, et muidugi küsimus, et kui, kui liitutakse kellegiga, siis see tähendab igal juhul Hull tegelikult lõhenemist, sest üks osa liitub kellelegiga, teine osa sel juhul ei liitu, ütleme, dolla samaga võib võib arvata, et sellist nagu in corpore ütleme ükskõik kas keskerakonda või sotside ühinemist on raske uskuda. Sest ilmselt ühel kui teisel juhul on mingi hulk inimesi, kes seda küll ei taha. Aga noh, see on, ütleme juba juba selline isevoolu teed minek pigem, eks ole, või siis jah, eks näeb, et et ütleme, et ka juhul, kui noh tõenäoliselt nad otsustavad jääda eraldi, nagu need on noh, suhteliselt selge. Et ka sel juhul on nagu valik, et kas, kas jääda eraldi teha mitte midagi tehes või siiski otsida mingeid mingeid mingeid huvitavamaid lahendusi või, või nagu justkui kandvamaid, kui, kui see, mis viimased kaks valimised on näidanud, aga tundub, et nad tõesti lepi paremas paremas kohas. Potentsiaal sellel erakonnal on, kui vaadata, kui tugevad on tõepoolest tema maakondlikud organisatsioonid, tanud struktuur on paigas, tal on võrgustik üle Eesti laiali laotatud. Tule ja nopi ainult tule, paneme sinna idanema üks korralik idee, leia korralik liider ja sellel erakonnal oleks veel tulevikku küll ja küll. No mis see idee on, seda erakonda toidaks? Kust mina tean, kui ma teaks seda, siis ma läheks ise pakkuma ennast, võib-olla, aga. Ei, aga kui sa mõtled niimoodi eemaltvaatajana vaatlejana, et, et mis selle erakonna idee on, noh reformil, isamaaliidul ja Keskerakonnal on, on väga selge idee, millele toetuda, et hääli saada. Aga mis on rahvaliidu või maa ja meil ei ole neil ka mingeid ideid, 40 loosungi, et ma ei räägi, ma ei räägi sellest. Ütleme, kui me võtame, et iga erakond põhineb ikkagi ühiskonnas mingil suurel vastuolul, eks ole, rikkad vaesed noh, ütleme kõrged madalad maksud, et siis noh, ütleme see maa, linna vastuolu, noh, reaalselt on ikkagi olemas küll, et et ütleme seda teatud maainimeste Et sellele on võimalik põhimõtteliselt rajada ühteteist Et selles mõttes ma mõtlesin hoopis teist asja, et, et kui, kui ise kell on, on ooted, rahvuslus, eks ole, mis ükskõik kes juhib seda erakonda ja mis on selle erakonna nimi, see, see erakond on, on ikkagi elujõuline mitte mitte mitte mingisugune 25 protsendi erakond, aga, aga 10 protsenti ikka võtab. Keskerakond on, mõtleme vaesemate elanikkonna kihid, võib-olla pensionärid, kindlasti vene vene valijad ja reform on liberaalne turumajandus, ärimehed, selline jõukam elanikkonna kiht, see on alati, kas seal eesotsas on Ansip või, või keegi teine, kas ta nimi on Reformierakond või tagurlik erakond? Ei oma mingit tähtsust, tähendab noh, alati on olemas kindel elektoraat. Aga mis on rahvaliit, elektoraat? No ei, ei ole, ma ei näe, no ääremaad versus keskused näiteks. Tallinnast või Tartust välja. Mis hakkab toimuma 20 kilomeetri pärast, see on ju nagu öö ja päev sa vaatad, et sarjad elad täiesti erinevas riigis ju tegelikult. No umbes 50 kilomeetri 20 peale On rikastas sama töö 100 neil paaril korral öelnud sama sama asjaga, aga meil ei ole ka pensionäride erakonda, eks ole, noh selles mõttes, et, et mingisugune formaalne moodustasin olemas. Ütleme, et kui võtame ikkagi selle teise täna kongressi pidava või seal suurema partei puhul, siis noh, ütleme, et noh, umbes 30 protsenti ongi see selle taga, eks ole, ta on sisuliselt see pensionäride häälteerakond ikkagi ju selgelt see pensionilisa maksmine, millel on suuresti põhinenud ütleme, see pool sellest valimisedust kindlasti, kas viimastel kohalikel valimistel olulise rahvuspinnal olid, me maksame selle kõik müügi ma sugugi, et selles mõttes me võime öelda, et see on Pensionäride Erakond tänase seisuga, noh, see on poolenisti pensionäride erakond. Aga aga kus on, kus on rahvaliidu idee ikkagi, mis, mis, miks ma kui ma, kui ma olen maainimene, püüan oma eluga hakkama saada. Mul on keskeltläbi läinud kehvasti, praegusel ajal, eks ole, loovad, peab ära müüma tööd ei ole. Miks ma seda rahvaliitu pean ikkagi valima? Aga siis ta, miks ma ainult tuumajaama mingisuguse või mingisuguse keskkonna säästmise sildi ja loosungi all pean rohelisi valima? Miks ma ei pea seda tegema ja sellepärast need erakonnad kõngevadki, vabandust väga väljenduse eest, aga, aga alla kaheprotsendine toetus näitab seda, et sellistel erakondadel ei ole tulevikku. Aga pangem tähele, et Eestis on väga liidrikesksed erakonnad olnud läbi aastate läbi kõigi nende aastate, millal Eesti on olnud taasiseseisev. Et kui me nagu hakkaksime tagasi kerima ja vaatame, et kust see rahvaliidu allakäiguspiraal alguse sai, seal ikkagi pärast seda, kui erakonna esimees ei olnud enam Villu Reiljan. Oli see Reiljan, mis ta oli? Arvaku temast saame, aga ta oli karismaatiline tali tugev liider ja, ja siis, kui Villu juhtis seda erakonda, siis erakond oli veel vägagi ninaga vee peal. Meenutage, mis juhtus Isamaaliiduga siis, kui Mart Laar taandus erakonna esimehe kohalt ja vahepeal oli seal Tõnis Lukas eesotsas. Omamoodi kukkus tema reiting, krabinal tuli paar arvaku, ükskõik keskmist Laarist saab ja arvavadki, mis tahab, on väga erinevad arvamused, temast on ta vähemalt karismaatiline liider, kes selle erakonna populaarsuse jälle üles tõmbas, rääkimata Edgar Savisaarest Keskerakonnast, eks ole? Ma ei tea, mis juhtuks Keskerakonnaga, kui näiteks Edgar Savisaar ei oleks liider enam, kui palju tema reiting siis kukuks ja kas kukkumine oleks püsiv? No päris palju, ilmselt see on samas siiski, et kui vaadata ajaloos veel natuke tahapoole, siis mõnes mõttes ütleks ma, et võib-olla ka Villu Reiljani aeg ei ole olnud rahvaliidul see kõige kuldse aeg või noh, rahvaliidul, kuid erakonnal küll, aga kui me vaatame seda juurt, kust ta tuli ehk Maarahva erakonnast, siis noh, ütleme sellest Arnold Rüütli taset. Muidugi, Villu Reiljan kindlasti ei saavutanud tegelikult sellises üldises maarahva toetuses. Et võib-olla see 90.-te siuke KMÜ-aegne noh, ütleme, see see toetuspind oli, oli tegelikult veel suurem, sest Villu Reiljan siiski ütleme tegelikult teatud osa ka sellistest tegijatest inimestest, noh ütleme ma ei saa öelda, et kas ta nüüd ta tülli oleks läinud. Aga ta teatud määral ütleme, eks ole, ikkagi tekkisid seal ka, aga ka sellised sellised teemad, kus ikkagi mingid inimesed tundsid ennast ilmselt natuke tõrjutuna, tal oli üks oma ring ja et selles mõttes siin nagu neid No ikka valikute valikute tegemine ja nende läbisurumine, meetodid, millega neid valikuid läbi suruti, see, see hakkas ikka nagu seda olla. Et see oli nagu, ütleme, üks teatud ütleme, üks teatud tase, mõnes mõttes ma isegi ütleks, et võib-olla nüüd jälle kõrvalt vaadates või on see, kuna üldistusena noh, kõlab võibolla, võibolla võibolla ka ei ole see tõsi, aga mulle tundub nii, et nii Villu Reiljani kuju näiteks Mart Laaril erakonna juhina on olnud selline teatud tase, milleni nad nakkusele erakonna populaarsuse suudavad tõsta, aga mitte ka rohkem. Sest millegipärast näiteks minu jaoks oli täiesti selge, kui Mart Laar esitati näiteks linnapea kandidaadiks Tallinna IRL-i poolt. See oli suhteliselt selge, et IRL ei võida neid valimisi, sest ta kogub mingi ühe teatud kindla, väga kindla tugevalt selle elektoraadi kätte. Aga samas on ka väga selgelt inimesed, kelle jaoks ta ei sobi. Ja, ja sellist temast ei kujune sellist nagu ühendavat kandidaati, sellist, kes võiks saavutada sellise plahvatusliku erilise edu. Nojaa, aga rahvaliidul oleks ka, kui tal oleks ikkagi karismaatiline ja hea liider, siis ta tõmbaks ka selle minimaalse toetusprotsendi täis, et me ei räägiks enam sellest, et tulevastel riigikogu valimistel või rahvaliit jääb hoopis riigikogust. No ütleme, et Karel Rüütlit, Karel Rüütli, kehvemad on raske, noh, ütleme soovitada. Tahtnud juba öelda, et kogu aeg meelde see suurepärane eesti komöödiafilm, kus pensionärid üksikule saarele läksid ja surematu Ants Lauteri lause, et igatahes ja põhja. Valige Karel Rüütli tagasi. Ja teiseks ja kolmandaks on, on muidugi raske leida teist erakonda, kus, kus oleksid nii eriilmelised nii eri suundades vedavad juhtfiguurid nagu, nagu seda on, on rahvaliit noh. No sellest on tuhandeid kordi räägitud, aga, aga, aga mis ühendab Karel Rüütlit Villu Reiljanit ja Aivar Sõerdi jaa jaa, jaa. Vallid ja, ja Arnold Rüütlit, eks ole. No palun. No mis asi see on? Tähendab, kas, kas rahvaliit on kas mõne inimese peas tõesti rahvaliit on siis selline erakond, kes vajab etteotsa mingisugust vanaaegset kolhoosi esimeest, kes lusikaga põrutab lauale, kellel on karismat, nii et tapab, kellel on, kellel on isiksust ja selliste juhi omadusi, nii et tapab, aga, aga nagu intellektuaalsust ja nagu maailmanägemist ja visiooni ja kõike seda allapoole nulli, eks ole. Tänapäeval on, on olemas üldse perspektiivi sellistele, sellistele parteiliidritele. Mu meelest mitte, aeg on äkki äkki möödas, kolhoosid jäävad juba meil 25 aasta taha, et aitab, aitab nüüd küll. Ma ei ütle, et see on, et see on Aivar Sõerd suurepärane rahandusspetsialist, aga, aga noh, nagu nagu karismat jääb väheks, eks ole. Ja kelle väljendusoskus ei ole võib-olla kõige parem. Ma ei arva, et see on Jaak Allik, kes on, kes on üldse nagu seal sadu selles, selles minu arvates selles erakonna, ehkki karismat jaguks silmad ja teadmisi ja intellektuaalsest ja, ja kõike, on on, on nii, et tapab, eks ole. Et noh, võib-olla Londonile Obamat vaja hoopis kuskilt mingi kõrvalt tulijat, kes, kes on hoopis hoopis teistsugune ja tirib selle erakonna karvupidi soost välja, aga, aga praegu küll ei paista, et seda kuskilt valis esmalt tasemele ja kolm kuud ses mõttes. Kui keeruline seda soovitada, et seda ütlema, et Eesti selles osas ongi väike, eks ole, et neid häid mehi ja naisi võib-olla ei olegi nii väga palju ja see on pigem selline õnnelik leid, kui mõnes parteis tekib ja mõnes parteis neid äkki veel mitu on, eks ole, kes sobiksid sellisesse rolli, et siis järelikult, et võib-olla me mõnes mõttes just selle eelneva jutuga ka teeme nagu Karel Rüütlile liiga, eks ole, ta võib-olla lihtsalt antud kontekstis noh peab, peab vedama rasket vankrit nii hästi, kui oskab. Järjekordne näide sellest välja kukkus nagu alati, noh mis ja kui, kui, kui, kui erakond niimoodi lõhkeaga, kui need kõik need kolm kongressiga Reformierakonna oma järgmisel nädalal peetud saab, siis ise siis tõdeme, et Eesti poliitikas praktiliselt muutusi ei ole, uusi tulijaid ei ole, kõik jääb vanaviisi, isegi isegi kandidaate juhi kohtadele ei esitata rohkem kui üks kõigi kolme erakonna puhul. Noh, et mis, mida see meile nagu näitab, see näitab seda, et et mitte, et kõik on väga rahul sellega, mis toimub, vaid seda, et, et on mingisugune punnseis, kust edasi ei saa teisiti, kui, kui lihtsalt staatus kvoot, säilitades. No ja kus sa neid uusi tegijaid ja uusi tulijaid võtad, sellepärast et uute tegijate nism öeldakse kinni kinni küntud Res Publica poolt, eks ole, sellepärast et noh Hoiatan ette ja näide, kas mõistlik. Kes sellest on ju räägitud kogu aeg, et oi, küll oleks tore, kui tekiks mõistlike inimeste erakond, et võtaks nagu igast erakonnast sellised mõistlikud inimesed koondaks kokku ja teistkümneks vinge erakonna, kes, kes hakkaks Eesti riiki valitsema. Selle loo, tulge appi, see vii kuhugi. Ei vii mitte kuhugi ma ei hakka. Kolm meest on parteist, siis on juba kaks esimest. Nojah, aga ega, ega põhimõtteliselt on ju kaks, kuidas Eesti poliitiline elu nagu paremaks võiks saada, et kas tulevad, tuleb ikkagi mõni uus erakond juurde ja läheb pilti segamini ja toob nii-öelda värskust või siis peab olemasolevate kondada seest tekkima mingi muutus, et noh, ega siin ei saa ju ka öelda, et et võib-olla ongi vaja hoopis esitada suur üle üle ühiskonna linna üleskutse, et astuge kõik parteidesse ja püüdke neid seestpoolt paremaks muuta. Et nii ütleme, kui võib-olla ebameeldiv see enamikule inimestele Aga ei tohi, tuleb erakondlik muruniiduk ja, ja nudib kõik libled häbikuseks. Noh, aga teistpidi, kui Eesti poliitiline süsteem on üles ehitatud selliselt, et et võib-olla kõige olulisemad valikud ja otsused sünnivadki praegu nendel hämaratel kongressidel, millest me siin rääkisime need valik, miks hämarutel ikka kuidagi selline Millegipärast tänane kongressidele seni tegelikke otsuseid erakonna kongressi saab vaadata reaalajas internetis erakonnana otsused. Kujunevad tagatubades ja ma täiesti kindel, aga mitte sellistel suurtel pompöössus lülitas auru välja. Kinnistatakse kolleegid Tallinna maksud, mida me võime paar sõna öelda, kuigi ega siin mingit üllatust ei olnud, pigem selle esitamise viis ja ja, ja see, kuidas seisukohad öösel muutusid kasvõi näiteks Tallinna linnatranspordi maksustamise osas, olid, olid väga naljakad, aga selge, et linnakassa on omadega väga kõvasti hädas ja midagi pidi pidi välja välja mõtlema ja seda ka erakonna esimehe ja linnapea väga närviline reaktsioon nii-öelda meedias avaldatud, kus ta siis lausa läbi sõimas ajakirjanikud taas korda, see ei ole ka midagi uut. No kõigepealt see algab väga huvitava huvitava niuksed pöördumisega, mis on paljulubav, et valitsus meediast kostev ulgumine selle üle ja nii edasi. Et see on niisugune noh, niisugune juba tavapärane reaktsioon, kui, kui asi on mäda ja lõhnab halvasti, sellepärast et kogu aeg läks linnal ju väga hästi, riigil läks halvasti. Nüüd hakkab riigil hästi minema, selles mõttes, et et rahvusvahelised vaatlejad on Eesti vaata et kohe-kohe eurokõlbulikuks tunnistanud ja öelnud, et Eesti on nendest riikidest kõige edukam olnud, kes kes on üle elanud selle majanduslanguse Selle pöördumise algus toob mulle meelde, mäletame veel mõlemad kõik kolmekesi need nõukogude aega, kui ilmus, tahtsid teada imperia listlike ringkondade katsed kujutada Nõukogude Liitu, kui hääbuvad nähtust on määratud nurjumisel. Jah, aga et see müügimaks on siis tekitanud kõige kõige rohkem kära paadimaks, on lihtsalt naljakas, aga, aga, aga müügimaks, mille vastu on siis kõvasti nüüd tagajalgadele tõusnud ikkagi Tallinna kaupmeeskond mitte mitte lai avalikkus, mittekodanikud, mitte tarbijad, vaid just nimelt kaupmeeskond, kes, kes on, kes on tõeliselt pahane selle üle? Ka neid sai ju ka otseselt puudutab, ega siis, mis seal imestada, kellele, kellele pihta läheb, see see, see karjub, aga aga samas on kõigepealt ütlema seda, et, et mis siin siis üllatavat on, kui Tallinnas sündis maailmavaateline vasakpoolne valitsus kelle olemuslik nii-öelda ju erinevus riiki valitsevast parempoolsest koalitsioonist ongi selles, et nad pooldavad vaat kõrgemaid makse. Miks siis miks siis nüüd selle järel imestada, et nad teevadki kõrgemaid makse seal, kus nad seda teha saavad? Täiesti ju loogiline, absoluutselt loogiline. Et nad tahtsid, kõrgemad Nad ei saanud, ütleme Tallinnas tõsta inimeste tulumaksu, mida, nende maailmavaade noh, tegelikult nagu sooviks. Automaksu võib ka mootorsõidukimaksu, nagu see ametlik nimi on, võib ka tõsta, aga seekord jäeti see tegemata. No see jäeti tegemata, sellega on ilmselt üks valus kogemus, et need kaks, et need autod lihtsalt registreeriti teistesse maakondadesse. Täpselt sama asi toimuma tegelikult kui inimesed hakkavad aru saama, et, et nad selle protsendi või noh, see on nüüd küll, et see on kuni üks protsent ja see võib olla ka vähem, aga loomulikult seda ei kehtestata vähem, kui, kui ta tuleb. Et, et kõik, kõik kallimad ostud tehakse väljaspool Tallinna ja ongi kogu lugu, allianss nagu öeldakse, kui sa lähed ikka mööblit ostma, siis ei lähe Tallinnasse ostma. Transpordikulu tähendab, mina ei ole, mina jälle ütlen maainimesena. Minu meelest see üks protsent müügimaksu Tallinnas on tore õige sellepärast sest et kui vaadata hindu näiteks selles autolavkaz, mis minul seal iga kolmapäeva hommikul käib selgelt, nad on kallimad kui praktiliselt mis tahes Tallinna poest. Noh, võib-olla võib-olla võib ka suurepäraselt, eks me oleme ka maainimesed, sellepärast. Ja selles mõttes maainimese poolt vaadates noh, lõpuks ometi noh, ütleme natuke tasandatakse seda ebaõiglast, et miks peab Tallinnas olema odavam osta kui maal see teades samal ajal, et inimeste sissetulekud on tegelikult keskmiselt suuremad. Et, et selles mõttes ju, miks mitte, et võib-olla ongi. Sulev, vabandust, demagoogia kõrgpilotaaž, mida sa toimida? Aga vaikime meie vaikival heakskiidul, aga teiste nii kallis linn nagu Tallinn, Eestis ei ole nii kallist omavalitsust ja nii kallis üüripindu ja kõik kõike muud, mis siin on olnud küll ja, ja kui sa räägid siin lahkast, siis meie oma suvekodudes tunnetame seda aastas kuus kuud väga hästi. Mida, mida tähendavad need hinnad, need on kõrilõikaja, rikud nii, et see, see ei ole meile. Nii et siis järelikult Müügimaks Tallinnas lihtsalt natukese kahandab linna jama erinevust, ütleme paastuda. Jah, aga mind huvitab kõige rohkem ikkagi see, et kuidas seda müügimaks nagu korjama hakatakse. Kuidas ta kajastub, kas ta kajastub selle tootehinnal ja kui ta kajastub, siis millise tootehinnal, kui, kui siin volikogu esimees ütleb leiva ja piima ei ole ja lastetarvetel, millel ta on, kust läheb siis toiduainete piir, kus ta on ja kus ta ei ole, kus läheb lastetoodete piir, kus see maks on ja kus ta ei ole, kas see korjatakse kassas, kas selleks toimub mingisugused ümber tehnilised seadistamised, kuidas ma näen, et, et see maks ära võetakse? Et see, kui Savisaar ütleb, et, et siis te õukonnameediale valitsus meediale ehk meile siis te ei kraaksunud, kui kui, kui käibemaksu tõsteti, sõite täitsa vait kahe protsendi protsendi võrra, eks ole olnud vait, aga, aga praegu selles ongi nagu asi, et, et käibemaks on juba tõstetud ja pannakse uued koormised ühele kolmandikule Eesti elanikele peale. Vot selles on küsimus. Sama võib ennast vastandada Ansipile ja kellele tahes, eks ole, aga mina olen lihtne lihtne Tallinna elanik ja, ja minu jaoks ei ole vahet, kas kas seda latti tõstab hinnalati tõstab minu jaoks Ansip või Savisaar ja nüüd nad teevad seda mõlemad ja mina muudkui maksan, eks ole, mina, Tallinn. No aga nii üks kolmandik, aga kuhu sa pääsed selles mõttes, et teistpidi on jälle võib ju nii-öelda, et sellest maksust ja kogutakse kokku mingi raha mida ju kasutatakse sinuga linlase huvides. Kui makstakse hästi, selle korjatakse selle eest, kuidas see minu ajusid pesema Tallinna televisioonis näiteks mujal mujal linnas seda tehakse sinu parimates huvides ja kahtlemata ei loomulikult minu huvid. Igati tehakse niikuinii, kas on see maks peal või ei ole. Vaatame arvudele näkku siis, et, et see summa, mis Tallinnal jäi laekumata tänu sellele, et riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldati vähem raha, oli 126 miljonit, ainuüksi müügimaksuga tahetakse kätte saada 150 miljonit, pluss veel kõik muud maksud, eks ole, enam-vähem paadimaks tooks sisse, vist oli 10 miljonit, et, et kõik need kokku noh, näitavad ikkagi seda, et näpud on põhjas valesti, on linna majandatud ja mitte midagi muud. No see on ka tõsi kindlasti, et on nagu mitte ainult südalinna loomulikult Järnakaima üldse, igatahes aga teiselt poolt ma arvan, et see müügimaks, noh tõenäoliselt ju leitakse lahendus, kuidas ikkagi kokku koguda. Võib-olla see paadimaksa mu meelest kahtlasem, sest see sarnaneb väga sellele automaksule, et et ma ei, ma ei kujuta küll ette, mis motivatsioon nagu on siis paadiomanikul oma paati hoida siis Tallinna registris, kui, kui ta rahulikult saab selle viia kuhugi võibolla Käsmu või või, või Laulasmaale, siis ära tegelikult kui see paadimaks tuleb, saab kui saab jah, vot ma ei tunne seda. Ei ole, see auto on, ei ole ise paadiomanik nagu sul auto näiteks Tallinna või sina elad Tallinnas ja auto on sul? Ma ei tea. Noarootsi registris, kui selline on olemas, eks ole, siis auto asub ikkagi füüsiliselt ju siin ja aga seal, kus, kus vesi noh, tavaliselt hoitakse suurem osa. Propagandistlikud mõttes on see muidugi suurepäraselt tehtud, et paadi maksan sinna kõrvale, sihuke rikkurite ratsioonika rikkujat ei tule mingit raha, eks ole, eriti võib-olla viivad kama paadid ära, aga näe, me saame näidata. No vot nendele jahiomanikele neile miljonäridele osaleme nüüd koha kätte. Ja see ongi propagandistlik asi ja see on lihtsalt nii paka, suhkru korras, täpselt nagu nagu, nagu enne saadet me tegime tükk aega juba enne enne saadet meie tänast saadet, me rääkisime sellest Narva juhtumist, mis eile oli seal, see on sama umbes samasugune juhtum, et et eestlasest linnapea ägestub tõeliselt rahvusringhäälingu korrespondendi peale, aga tulge siis näidake, kus ma see 1,3 miljonit võtan. No 1,3 miljonit on, on niisugune raha, et, et kui on valida, kas sul on üks eestikeelne kool ja õpetajatele lihtsalt natuke rohkem palka või või nad lihtsalt jooksevad laiali, siis selle, see raha leitakse igal juhul, kui tahetakse leida ja kui taheta leida, siis ägestatakse loomulik. Ei, aga noh, samas võib ikkagi siin näha täiesti selgelt ideoloogilist valikut Tallinnas, noh, me mängime läbi selle, selle mudeli, et missugune on elu siis, kui võimul on ütleme, kõrgemaid makse pooldav võim. Noh, väga tõenäoliselt aasta 2011 võib kogu Eestist tuua samalaadse võimukoalitsiooni. Noh, see on, ütleme umbes sama tõenäoline kui see, et seda ei tule. Noh, ma arvan, et noh, pigem ütleme, vaadates kohalike valimiste tulemusi noh, võib, võib eeldada, et selle, et keskel osakond ka riigis võimule ühes või teises koalitsioonis saab, noh on see võimalus, on päris suur. No muidugi ei saa ka välistada näiteks, et näiteks pärast 2011 riigist saab olema jälle selline tore koalitsioon näiteks Keskerakond ja Reformi Erakond milleks on ka täiesti võimelised. Et mis siis maksudest saab, on nagu raske öelda, noh siis tõenäoliselt jääb mingi staatus koha. Aga ega ükski erakond ei tõsta makse a priori sellepärast et ta on vasaku või parempoolne vaid, vaid ikka sellepärast, et on, on vajadusi, on antud juhul hädavajadused. Aga ongi, või Tallinna linnal läheks hästi, kas need maksud oleks tõusnud, kui, kui oleks korralikult majandatud, kui oleks kõik asjad ette nähtud ja nii edasi, siis ei oleks tõstetud, ega see, see, ega see haigestumine ei näita mitte midagi muud, et see oli, see oli sunnitud käik ja, ja, ja kui ta hakati näpuga viibutama, et, et vaat mis nüüd on siis juhtunud, siis, siis ta loomulikult Ei, nojaa, aga samas, kui sa ütled, et noh, Tallinna kehvasti majandatud, siis võib-olla tõsi, aga, aga teistpidi on noh, täpselt samasugune õigus on Edgar Savisaarele öelda nii nagu ka Andrus Ansipile, et ega ülemaailmse majanduskriisi vastu ei saa, mis, mis on tõsi, et ega, ega Tallinna linn on väga palju oma tulusid, oled sa kuulnud keskerakonda seda ütlemas kunagi? Noh, võib-olla mitte, aga ütleme nii, et ma vähemasti saan aru neist sellel pinnal. Ta on, et loomulikult põhjus ongi loomulikult see töötus Tallinnas tulude vähenemine, noh, on suuresti tingitud olenemata sellest, et kes seda Tallinna linna oleks valitsenud viimased aastad ega sinna ei ole midagi parata, see tööpuudus Tallinna linnas ei tulene sellest, et Keskerakond on võimul. Ainult et, et, et see propaganda summutab kõik, kõik muu oleks tulnud tegelikele põhjustele näidata ja, ja riigiga mingisuguseid kompromisse leida. Täpselt sama kehtib ka valitsuse kohta, et et valitsus tihti eirab seda, et, et tegelikult siin linnas elab terve kolmandik riigi elanikkonnast absoluutselt. Kogukonna meedia sai sellel nädalal ühe toreda asjaga ka hakkama. Tundub, et just tänu sellele või suuresti tänu sellele, et me nii palju loksusime, 110 päästet jääb koondamata. Ja, ja see raha ikkagi leitakse, võib-olla mitte kogu 100 kahtekümmend kolme miljonit, aga, aga mingisugune suurem osa sellest summast leitakse ja ja, ja ma, ma olen küll veendunud, et, et suuresti just sellepärast, et avalikkuse ette see küsimus nii palju nii teravalt ja nii kõrgel tasemel tõsteti. See asi, see, see asi jääb nüüd tegemata. 110 ei ole muidugi päästjad, nendest päästjad 90, Untori töötajad, 20 on ametniku, aga noh, see selleks. Aga ma arvan küll, et see, kuigi päästjad ise olid vist osa päästjad olid päris pahased selle Türi mehe peale, kes stardis mälestati korraldada, aga ma arvan, et see üllatus näljastreigi korraldamiseks oli võib-olla see viimane veelahe, mis ikkagi puudutas nüüd selle selle raha välja koukima, kuskilt vist ei ole päriselt see üle 20 22 miljonit 2,8, mis oleks vaja olnud, aga midagi sinna ligilähedaseks summaks, see asi vist kujuneb. Nii et ma arvan, et annab tulemust ka ühe mehe võimalik protestiaktsioon. Oleme ausad ikka riigi mastaabis 22 miljonit on ikka ikka, noh. Ma ei tea, mis õige seal ei ole isegi mitte peenraha. Jah, sest. Hakkame arvutama, eks ole, riigieelarve maht 90 miljardit ligikaudselt? Hea küll, räägime, et sealt on suur osa selliseid kulusid, mida ei anna väga muuta, aga ikkagi ütleme see paarikümne miljoni suurusjärk, kui hakata nüüd arvuta sama noh, jääb kõvasti alla 0,1 protsendi. Noh, igaüks, kes on mingite eelarvet teinud, saab aru, et 0,1 protsendi piires on eelarvet võimalik suhte korral muuta küll. Pigem mind on nagu hämmastanud selle protsessi puhul, mis siin need viimased nädal või kaks toimunud see, et see nagu justkui on ainult ütleme siis siseminister Pomerants, see asi seda kuidagi lahendada. Et ma ikkagi minule on jäänud jälle viimase nädala puhul ja nende selle kriisi puhul mulje, et tõesti riigil ikkagi peaministrit ei ole. Et tegelikult see ei ole nagu vot see on nagu koht, kus kus riigi valitsus peaks tegema mingeid otsuseid nagu riigi kui terviku seisukohalt, et et kui me tegelikult vajame, et need päästjad oleks olemas selleks, et testi riigi päästeteenistus oleks mehitatud, et see ei ole mingisugune ütleme, ülepaisutatud ametnike armee, kellelt võiks sadam meest lahti lasta ja midagi hullu ei juhtuks, eks ole, antud juhul me teame, et sa konkreetselt ikkagi küsimus on tihti selles, et kas sul tulekahju kustutama tuleb piisav hulk mehi piisavalt kiire ajaga või ei tule. Et see on selline eluline valik, et et siin peaks olema nii-öelda valitsuse kui terviku hoiak täiesti ühene, et siin ei saa olla see, et, et see on nüüd siseministri asi. Et sina pomerants, eks ole, IRL-i mees, lahenda reformierakondlased itsitab pihku ja ütleme, et oled jah plindris, eks ole, paras. Ma olen nõus, ainult et siin on veel üks moment. Siseminister Pomerants oli täiesti tundmatu kuju selle koha peal, kui palju me temast nende kuude jooksul, mis ta nüüd on olnud, ministritoolil oleme, oleme kuulnud praktiliselt mitte midagi ja ka ja ka päästjate puhul kui palju me pomerantsi kutsusime intervjuule andma moka otsast kuskil oma kabinetiserval, mitte kunagi stuudiosse, nüüd viimane foorumi saade oli, oli, oli meeldiv erand. Täiesti meelest läks ära, kes meil siseminister ja õige ka peaminister oli selles mõttes põõsas, aga, aga noh, ütleme kasvõi seesama kurika juhtum, eks ole. Kas me kuulsime, mingisugust kaastundeavaldust, minister ise tuleb või, või peaminister tuleb ja need on ikkagi selliseid juhtumeid, keset päeva hommikul kell kaheksa tapetakse noor naine lihtsalt Tallinna südalinnas ära ja, ja me oleme nagu valitsuse poolt. Ei kuule praktilist piiksugi. Nojah, aga no ma ütleks niiviisi, et võib-olla, kui nüüd eristada neid juhtumeid, et kurika juhtumi puhul noh muidugi siseminister võiks olla märgatav ja öelda midagi, aga samas on selge, et noh, nagu noh, seda juurdlust toimetatakse, politsei, siseminister no ütleme, oma laia seljaga ei lahenda seda küsimust kuidagi niiviisi, et nüüd tema, et kui tema nüüd asja kätte võtaks, siis laheneks päevaga. Ja ei tohi selles, samas kui me räägime Räägime nagu päästeametnike rahadest siis no ma ei taha kuidagi eeskujuks tuua, idealiseerida, eks ole, meie toredat naaberriike sealt teiselt poolt suurt järve. Aga kujutate ette, kui selline situatsioon, et oleks Venemaal absoluutselt selge oleks, et peaminister Putin ütleks, et ma lahendan selle viie minutiga punkte, sihukest jama ei toimu. Eks meil jaamaga ei räägita, jah, aga, ja tegelikult lahendaks kiisast küsimus ikkagi, ma tulen tagasi sellele. Küsimus on mingi null koma vähem kui null koma ühes protsendis eelarve liigutamises, mis, mille kohta minu meelest peaks olema nii-öelda peaministri tasemel öelda, et, et ärme räägi sellest mitu korda, eks ole, kui on vaja, siis tehaksegi. No kas see näitab suhtumist ja, ja teine asi on see, et et sisejulgeolek on, on küsimus, mida, millesse peab suhtuma teistmoodi kui teistesse küsimustesse. Jah, noh, ma just kas oli tänases lehes lugesin intervjuud Ma ei ole nendes terminites tugev, aga, aga selle rühmajuhiga, kes, kes otsib seda kurikameest olen kuulnud, et terve mõrvarühm on, on jalul, töötab ööpäev läbi ja see on nii-öelda nende mundriau küsimus. Et, et see mees peab saama kinni võetud. See on väga üllas, see on, see on, see on noh, väga, väga kihvt, et niimoodi tehakse, aga mõtleme natuke teiselt poolt. Terve mõrvarühm uurib ühte juhtumit, aga teised juhtumid kas need on nüüd pandud siis nagu riiulisse või tähendab ikkagi sisejulgeolek on, on küsimus, kus, kus ei saa koonerdada ja kokku hoida, täpselt sama on, on kaitsevõimet. Ei, no absoluutselt ja minu meelest on ka see, et hea küll, et meil on, meil on majanduskriisiaeg, eks ole, riigieelarve on vähenenud ja väheneb järgmisel aastal. Aga samas me ei räägi vähenemisest, et riigieelarve on kaks korda väiksem kui seni või, või, või noh, et et me räägime ikkagi mingi 2006. aasta taseme, me oleme, me oleme tasemel, millisel me paar aastat tagasi rahulikult elasime, ütlesime, et riik toimib, eks ole, ja, ja kõik see päästeteenistus sai, sai korralikult makstud. Ja, ja sellel tasemel nagu noh, minu meelest ei tohi riigieelarvet teha sellise ühe lauaga löömisega, nagu, nagu see meil on, et minu meelest kogu see situatsioon on tekkinud mingisugusest nagu arusaamatust sellisest poliitilisest mingist mängust, et, et kõigilt kärbitakse ühtemoodi. Et riigil nagu puuduvad igasugused prioriteedid, et lihtsalt kõik ministeeriumid vähendavad kõiki kulusid ühtlaselt kaheksa protsenti või noh, umbes mingi selline, eks ole, retoorikat. No aga see viibki kõrvale kõrva kurvale tõdemusele, et valitsusel puudub igasugune nägemus sellest, mismoodi või mis suunas Eestis peaks tulevik liikuma. Ei ole võetud päästjate sisejulgeoleku teemal, eks ole, mingisuguseid kindlaid seisukohti ei ole võetud eesti keele teemal mingisuguseid kindlaid seisukohti, nagu näitas Narva juhtum, eks ole. Kaitsejõudude arendamises pole võetud kindlaid seisukohti, mida veel on ainult üks seisukoht. Igal aastal peab saama otsustavaks selleks, et me läheme aastal 2011 üle eurole ja kõik ja siis on ukse kinni ja oleme nagu mäe peal omadega. Aga edasi. Kuulge, aga väga kindlaid seisukohti tuli just sealt, mida Sulev asja mainis, sealt suure järve tagant ja see oli, see oli võimas show, kui, kui peaminister Vladimir Putin vastas 1,5 miljoni venemaalase küsimustele. Sest noh, kahjuks ei pääsenud küsima ja need, kes pääsesid, need olid väga hoolikalt välja valitud loomulikult ja väga hoolikalt välja valitud küsimused ja nende asetused olid. Kas te kandideerite ka järgmine kord presidendiks, aga teie siis peaminister ja kõik see oli kõik, see oli väga ilus, aga, aga loomulikult oli selles selles vapustav veertegevuses ka ka väga ohtralt sõnumit. Ja meil on saate lõpuni väga, kahetsusväärselt vähe aega, aga Peetriga rääkisime enne sekkumine asjadest Sulevi selja taga, et me pühendame sellele teemale pool saadet nende kaks minutit, aga aga siis pole ka midagi. Tegelikult ruumid oli ja, ja oli, oli nii-nii sõjalist kui ka kui ka poliitilist. Mis teile nagu kõige rohkem meelde jäi. Lisaks sellele, et ka uut Kaukaasia sõda ei tule ja ja Venemaa vajab ja mingit talis relvastust, et me teeme kõik ise või noh, nad teevad kõik ise, kuigi Mistrali ostuks ilmselt läheb. No minule jäi kõige rohkem silma see, et Putin ilmselt on Venemaa järgmine president. Seda ta andis läbi lillede, aga väga otseselt mõista ta ilmselt kandideerib ja kui Putin kandideerib eelseisvatel valimistel, siis saab ta presidendiks. Ei ole vist kellelegi kahtlust. Janu, Vladimir Putin ei pea kuskil kandideerima presidendiks saada, ta saab presidendiks, kui ta, kui ta tahab. Nojah, aga mingi protseduur läbi ja me saime, me saime seekord Kiievis teada, et, et Venemaa järgmise presidendi nimi on, on taas kord, olime Putin, et et see, see ei ole, selles, ei ole nüüd enam kahtlust. No me saime vist teada, palju rohkem me saime teada seda, et Venemaa praegune president on ka tegelikult Vladimir Putin Aga seda me teadsime tegelikult niikuinii, et seal ei ole mingit üllatust, vahepeal mingisuguseid kohinat hakkasid tekkima, aga, aga tundega. See on ikka tore, kui öeldakse, et peaminister Putin suhtleb vene rahvaga otse neli ja pool tundi. Aga president Medvedjev, tema suhtleb vene rahvaga oma blokiks. No tule taevas appi, palju neid venemaalasi on, kes Bogi loevad, aga kui palju neid on, kes televiisorit vaatavad, seal mõõtmatu vahe. Jah, ja vaatame, kas täna näiteks peaminister oli siin mingi vihje hommikul käis vene pressist läbi, et peaminister saabub täna permi, kus siis öösel kui varahommikul toimus väga suur õnnetus ööklubis 102 või, või isegi rohkem inimest hukkus. Ja, ja, ja mille õnnetus, mille kohta võib öelda, et, et hea, et niigi läks, sest et seal oli vähemalt kolm korda nii palju inimesi ja suletud ruumis, kus hakati mängima millegipärast ilutulestiku rakettidega. Oleks võinud juhtuda märksa, märksa hullemini, aga vähemalt esialgsed andmed ütlevad terrorismiaktiga siis tõesti tegu ei olnud nii nagu nagu see erinevalt raudteest kus kaks pommi plahvatas alles alles hiljaaegu, nii et Venemaal toimub küll õnnetu nädala jah, Venemaa jaoks. Kas, kas raudteeplahvatused on elumajade kokkuvarisemine? Head aastad tagasi, kas need on kõrvutatavad asjad või, või tegu on tõepoolest tšetšeeni kätega, seda, seda me kahjuks ei tea ja, ja tõenäoliselt vist ei saagi teada, aga aga tundub, et valimiseelne aktsioon Venemaal on, on käima läinud ja ja ühe ühe kindla tagamõttega. Vladimir Putin saab jällegi riigipeaks. Mida ta tegelikult on ka praegu. Nii, aga aeg otsad kokku võtta. Ilusat nädalavahetust kõikidele meie kuulajatele. Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ilusat nädalavahetust ja jään ootama jõululund.