Olen palunud stuudiosse no vallavanema Esta Tamme ja tema Kambja kolleegi Ivar tedremaa, mõistagi jutt tuleb rongiliiklusest. Rongid nüüd tulid, aga tuleb välja, et inimesed ikkagi sõita. Ta ei saa, tegemist on pooliku lahendusega ja nii nagu ajaleht Postimees kirjutas, et inimesed nagu seisavad raudtee ääres kroonid peos, pakuvad edelaraudteele seda. Aga Edelaraudtee rongid rõõmsalt annavad vilet ja sõidavad nendest vanadest peatuskohtadest mööda. Kui kaua niisugune seis võib nüüd kesta või mida on teile asjamehed nüüd taolise olukorra peale kostnud? Meile teadaoleva info kohaselt on see otsus ikkagi tehtud Eesti raudtees, et meil on 22 platvormi, mida ei või kasutada ilma, et need inimeste elule siis ohtlikud oleksid. Kuid kellest sõltub see, et need platvormid korda saaksid, kes seda rahastab, see mehhanism on vist nii keeruline ja kauged, ei oska küll siin nüüd öelda, kellest otseselt sõltub nüüd. Olukord on tõesti hämmastama panev, sest et kulutused tehakse selleks, et rong liiguks ühest punktist teise ja kui tee ääres seisavad inimesed, kes tahaks seda rongi kasutada ja seda kasutada ei saa siis lihtsalt ausalt ei leia sõnu selle olukorra hindamiseks. Ja ma julgen öelda muidugi nende platvormide korrastamine või, või ka uuesti väljaehitamine. No see ei ole nii hirmkallis töö. See ei tohiks nüüd lüüa käpakile ei eesti riik, ehkki ega ka ma usun ühtegi ametkonda, kes selle asjaga tegelema peaks. Näiteks Kambja valla territooriumil on praegust selline olukord, et Kambja valla elanikud on kasutatud tanud nelja raudteepeatust siis Reola raudteejaam, vana kuusk, Rebase ja ka juba Põlva maakonna piiridesse jäävat Laane raudteejaama. Ja praegust on nüüd niimoodi, et nendest neljast jaamast on inimestel võimalik siis rongile tulla ja rongilt maha minna ainult Reola raudteejaamas. Ma tean, et haridusminister kui ta käis Põlvamaal siin paar nädalat tagasi, siis just uue kooliaasta hakul tema käest küsiti nüüd, kus reisirongiliiklus taaskäivitatakse, kas kõik lapsed ikka pääsevad kooli, ma võin nüüd esitada teile kui kohalike omavalitsuse juhtidele selle küsimuse, teie ütleme omavalitsuse territooriumil, kuidas lapsed siis kooli saavad ja koju pääsevad, tähendab, üks on selge osades kohtades kindlasti mitte. Mis neid laste koolisaamisesse puutub, siis ma pean siin ütlema seda, et lapsed kooli saavad seest, et kevadel, kui rongiliiklusreisirongiliiklus peatati, siis see asendati eriti siin bussiliiklusega. Ja aktsiaselts Tarbus on tõesti selle küsimuse lahendamise noh, väga-väga tõsiselt ja vastu tulevikult suhtunud. Et need rongiajad on kaetud praegust bussiaegadega. Ainus probleem, mis muidugi Kambja valda selles osas puudutab, on see, et need bussid liiguvad nii-öelda Uhti Põlva maanteed mööda mis on asfalttee, aga raudtee, nii on selle maantee pealt meie valla, ütleme seal ääremaadel kuskil seitse-kaheksa meetrit isegi mõnes punktis. Ja need raudtee tee ääres elavad inimesed nüüd peavad, et siis kõndima mitmeid kilomeetreid rohkem selleks, et bussipeatusse jõuda sinna asfaldi äärde. Kevadel, kui rongiliiklust lõpetama hakati, siis Kambja vallavalitsus nägi juba ja esitas taotluse siin ligi kahe miljoni krooni osas, selleks et viia need teed, mis kulgevad raudteega paralleelselt ja noh, praktiliselt võib öelda, et raud noh, äärt mööda, eks ole, sellisesse seisu, et seal oleks võimalik bussiliiklust korraldada. No siis muidugi suhtuti jaagu alavääristavalt sellesse küsimusse, aga suvel tegid siin meie nende haudäärsete külade elanikud omaalgatuslikult pöördumise teede- ja sideministri poole. Ja praegust on nüüd selline olukord, et teede- ja sideministeerium on nõus need raudteeäärsed teed Ma riigiteede nimekirja ja siis ka need teed siin korda panema, nii et see bussiliiklus saaks siis ka neid raudteeäärseid külasid juba läbima. No lihtsalt lasteaia lastevanemate kohusetunne nii suur, et mingi variant on leitud ja ühelgi lapsel tõesti lausa koolis käimata ei jää, kuid eks see toob kaasa suuremaid kulusid nii vallale kui ka teedele ja ja tihti tuleb ka lapsel teha ehk ebaloomulikult pikk jalgsimatk selleks, et kooli jõuda või koolist koju jõuda, see tähendab, et selleks, et bussi peale jõuda ja pärast bussi pealt tagasi koju jõuda. Ning see on ikkagi täiesti ebaloomulik olukord, tõepoolest, kus on olemas raudtee, kus isegi liigub taas jälle rombagase, kohiseb täie auruga mööda ja inimene, kes sealsamas rongipeatuse ligiduses elab, peab võtma siis kahe kolme kilomeetrise rännaku ette, selleks et siis bussi peale jõuda. Seda enam, et sinna nõo vallas on nagu kõige probleemsemaks kohaks ikkagi seesama Vapame raudtee peatus. See on rajatud ka sellisesse kohta, kuhu ei lähegi praktiliselt ühtegi normaalset teede teedevõrku. Inimesed on oma elamised oma suvilad rajanud sinna teadmisega, et seal on raudtee peale tõsi, et see võimaldab neil liiklemist sõltumata ilmastikust, sõltumata sellest, kas teedelagunemise aeg kas on tuisuaeg. Kuid nüüd on see võimalus täiesti rahulik. Ma tean, et vapramäe kandi elanikud esitasid ka avaliku pöördumise, sinna kirjutas olla 97 kohalikku elanikku. Lisatammede nüüd käsitega vaatasite mõlemad neid raudteepeatuseid, nii Vapramäed kui Tõravere, et on siis tõesti see olukord nüüd selline, nii nagu raud ametnikud väidavad, et nad ei vasta nendele väga rangetele euronormidele. Teate, ma tõsiselt ei julge enam selle kohta midagi öelda, sest pärast äkki öeldakse, et Tõravere ka ei vasta nõuetele tere ja pannakse pannakse veel seal ka rong mööda sõitma. Ma ei ole spetsialist, ei julge seda vastutust enda peale võtta, et öelda et midagi ei juhtu, kui seal rong peatuma hakkab. Kuid selles ma olen küll veendunud, et et selle platvormi korda tegemine ei tohiks olla nii üle jõu käiv summa, et seda nüüd nii suured asutused nagu, nagu Eesti raudtee ei suudaks teha või Edelaraudtee ma ei oska ka täna öelda, kelle kohustus see tegelikult siis olema peaks. Kõrged ametnikud pealinnas püüavad veeretada osaseid kohustusi nii-öelda kohalike omavalitsuste kaela et see raudtee peatus. Kui ta on mingi valla territooriumil, siis on ta selle valla omanduses. Seda kasutavad selle valla elanikud, et need vallad ise peavad hoopis hoolitsema nende raudteepeatuste perroonide korrasoleku eest. Öelge mulle nüüd, lugupeetud vallavanemad, kui niisuguse loogika järgi peaks see stsenaariume käivituma, kas üldse omavalitsustel on raha suudetud hooldada näiteks neid peroone? No me oleme hädas sellega, et saada hakkama ka oma teede hooldusega, seda enam, et see rongiliikluse sulgemine on teede hoolduse kulusid meil nii või teisiti juba juba kergitanud. Ja kui me peaksime hakkama ka veel perrooni hooldama, no ma arvan, et esiteks ei olegi meie ülesanne loomulikult need on nõo valla ja iga iga valla elanikud, kes siis nendes rongipeatustes peale ja maha lähevad, aga minu meelest on nad siiski ka Eesti riigi kodanikud, lisaks sellele Ivar Tedremaa, see tähendab siis ju veel lisakulutusi valdade rahakotid, me kõik teame, millised on. Jah, no eks siin Eesti riigis kahjuks nii on, et omavalitsustele on kogu aeg laotud kohustuste koormat juurde, aga tulubaasi poolt ei ole aastate jooksul siin erilist erilist tõusu olnud. Peab ütlema muidugi, et Mart Siimanni valitsuse ajal oli siiski mingi tendents nagu tulubaasi tõusu poole, aga praegust praegust võib öelda, et jah asi on tõesti nii, et tükib vägisi miinusesse minema. Aga ma siiski nende peatuste hooldus hoolduse osas nii pessimistlik ei ole, sest et kui võtta siin ka bussipeatuste osas paralleele tõmmata, siis tegelikult seadusandlusega on praegu siiski paika pandud, et näiteks bussipaviljonid on, on ikkagi teedevalitsus bilansis ja, ja, ja teedevalitsuste hooldada ja korras hoida ja ja mina pean ütlema, Kambja vallas me siin Tartu teedevalitsusega küll eriti nuriseda ei tohiks, sest peale seda, kui vastav asi seaduseski täpselt paika pandi, Tartu teedevalitsus on nende bussipeatuste ja ka vaeva näinud. Te olete nüüd vaadanud ka neid uusi Edelaraudteesõiduplaane ja ma vaatasin ka, kui paar päeva enne esimest septembrit Postimehes ära trükiti, siis mul kerkis vägisi üles see küsimus, et taas on kuidagi nagu jäetud arvestamata, et nii-öelda see nii-öelda inimese kestvuse trumbid jõuavad Tartusse ju ütleme seitse või seitse, 15, aga tööpäev, ütleme, algab linnas kell pool üheksa, mõnel pool kell üheksa selgub, selgub, et see inimene peab mingi tund-poolteist litsalt siis kusagil kükitama passima, selle aja parajaks tegema ja ega need kõige parem ei ole ka see väljumisaeg, kuivõrd on nüüd võimalik näiteks ütleme, kohalikel omavalitsustel oma ettepanekuid teha, et annab korrigeerida neid sõiduplaan, et ikkagi lõppkokkuvõttes oleks arvestatud inimese huvid. Korra on meie seisukohta selle sõiduplaani osas küsitud, kuigi see nüüd toimus siis, kui see sõiduplaan oli meie käes, ainult dist päeva paar olnud ja ei olnud nagu mingeid kogemusi, et kuidas ta nüüd tegelikult inimestele piima hakkab. Et nüüd on mõned päevad rongid liikunud ja tõesti selge on, et justkui võtta Valga suunda, siis Tartusse jõudvad rongid üks ongi, jõuab sinna liiga vara, teine rong juba liiga hilja. See kõige magusam aeg on tegelikult rongiliikluse poolt katmata. Et mis puudutab nüüd Tartust väljuvaid ronge, siis noh, vähemalt näo seisukohast see rong, mis kella kaheksaks nõkku jõuab ja toob Tartu poolt lapsed kooli ja, ja inimesed tööle. On küll hea aega ka, kui tervet sõiduplaani, kuna vaadata, siis võiks ta pisut teistsugune olla küll. Loodame, et me võime veel ettepanekuid teha, veel rohkem loodan, et neid ka arvesse võetakse. Liivo Tedre teie valla territooriumil, nüüd on jäänud neljast peatuskohast järgi ainult üks, siis vist olete hüüdja hääl kõrbes. Noh, meiepoolne muidugi kiri maavalitsuse kaudu teede- ja sideministeeriumile läks sellise sooviga, et ikkagi need ülejäänud kolm raudteeplatvormi, mida meie valla elanikud kasutavad, ka saaks siis sellisesse seisu viidud. Et neid ikkagi kasutada võib, et need inimesele ohtlikud ei ole, näeb, kuidas asi läheb, aga mis nüüd rongi liikumisaegadesse puutub, siis start, oravasuund, mis meid läbib, see on päeva jooksul üks rong edasi-tagasi ja siis nädalavahetusel niimoodi. Laupäeval ja pühapäeval ainult üks rong ühes suunas, siis sinna sai muidugi tehtud, selline ettepanek võiks nädalavahetustel ka ikkagi mõlemal päeval rongid käia edasi-tagasi. Arvestades sellega, et ega kõigil linnaelanikel ei ole oma isiklikku sõiduautot, eks ole, ja Põlva maakonnas jääb küllalt palju metsamassiive sinna raud ümbrusesse ja lähedusse ja inimestel on, kellel ei ole autot, on võimalik rongiga sõita näiteks seenemetsa või lihtsalt loodusesse puhkama. Aga üldiselt see hommikune kellaaeg, kui ma nüüd päris minuti pealt ei ole see graafik küll peas, aga kui nii kooliõpilaste seisukohalt. Ta, kes Tartusse peaks jõudma kooli siis minu mälu järgi, nagu nende jaoks see aeg küll oli, oli hommikul sobilik õhtusest ajast. Õhtune aeg on muidugi niivõrd hiline, et see enam õpilasi otseselt ei puuduta, aga aga võib-olla mõni noh kontserdikülastaja, kui kontsert varem lõpeb või mõne muu kultuuriasutuse külastajal, on see õhtuna ikka sobib. Tõmbame ka oma jutuotsad kokku, ma olen kõigile, kellega ma sellel teemal olen vestelnud, alati esitanud küsimuse, miks, milleks oli siis seda tsirkust ja tingel tandlik üldse vaja meil teha terve euroopalik keeletu, kui me reisirongiliikluse? Seiskasime ei ole ise seal seda ideed välja pakkunud, et see reisirongiliiklus sulgeda ja julgen öelda, et kui see asi päevakorras oli, siis siis küsisin ka, et noh, et mida siiski see meie praegune valitsus ikkagi mõtlev, eks ole, noh üldse sellisel asjal juhtuda ja sündida lasta. Ma ei tea, aga tahaks väga teada. Kui saate lõpliku vastuse, siis öelge meilegi.