Algab saade, laagrite jõulud. Millised on eestlaste ja soomlaste jõulud, pühade kombed, tavad ja meeleolud? Palju sarnast, kui palju on erinevat räägivad kaks soomlannad, kes hästi oskavad meie keelt ja tunnevad meie tavasid. Soome suursaatkonna pressinõunik Eva Lille ning tema assistent Aria Korofonen saate toimetaja Tiia Teder. Jõululaule laulavad saates Monika grupp, Raimo sirge ja Tabi. Elagu Erki Põhjala juhatusel. Jõulud viivad paljud inimesed mõttes tagasi lapsepõlve, kas teiega on ka niimoodi evalile? On muidugi jah, aga see võib-olla tuleb ka vanusest, sest noh, 60 aastane hakkab juba väga palju tagasi mõtlema. Ainult ei ole siis jõulude tõttu. Võrreldes eesti jõuludega tuleb Soomest meelde küll kõige rohkem see et jõulud on Soomes väga pidurit. Nad on väga pikad ja väga pidulikult ja väga perekonnakesksed. Sõprade keskselt on võib-olla need väiksed jõulud pikku joonud, nagu me ütleme siis, kui mina, ma olin laps, siis toodi jõululaupäeval kuusk tuppa. Aga praegu paraku juba mitu päeva. Ränne on ka rõdude peal valgustatud jõulukuused ja jõulutan nagu palju pikemad ja siis ka vaiksemad pidulikumalt. Kui siin Eestis jõululaupäeval õhtupoolikul käib veel väga suur sagimine poodides linnas üldse, siis Soomes on täielik vaikus juba jõululaupäevast alates, kõik käivad ainult kalmistutel, sugulaste haudadele, küünlaid viimas ja kell 12, kui on jõulurahu kuulutamine toru linnas, siis pärast seda ei toimu enam midagi. Aga see, et Tallinnas niimoodi on, see tuleb võib-olla sellest, et jõulutraditsioon on alles nüüd 10 aastat arenenud ja Soomes on olnud kogu aeg pärast seda, pidev areng ja muutus. Ja traditsioonid on lihtsalt pikemad ja sellest ka, et et Eestis on ju palju rahvusgruppe kõrvuti ja nende traditsioonid on erinevad ja see kõik on, on näha ja kuulda. Aria, mida teie mäletate oma lapsepõlvest, teie olete noorem inimene? Nojaa, aga ma olen maag ja see kindlasti mõjutab, sest meie elasime üksikus talus ja ja põhimõtteliselt tekkis tunne, et elu jääb seisma, kuna enam koolis ei käidud, tulid, tekkis vaheaeg ja ja siis Oudekki seal talus umbes poolteist nädalat. Lumehangede ja ja metsade keskel. Aga mulle tulevad küll meelde just see, et kuidas me isaga läksime kuuske metsast tooma, suusatasime seal risti-rästi ja valisime seda kuuske tohutult kaua ja meil oli tohutult vaidlus, et alati mehe maitse erinesid. Mina ja õde tahtsime alati sellist täiesti tihedate ja hoopis teistsugust kuuske kui isa, noh, lõpuks ikka jõudsime kompromissini, vedasime midagi koju. Mis veel, see, et metsikud, palju tehti toitu terve nädal enne jõule, hakat tehti toitu, küpsetati sink, pandi sinna soolavette ligunema kaks nädalat ja siis kui ma olin väike, siis oli veel tehti seda kuivatatud kala kaba kala, mis oli siis see, mida sa oled 26. tabanin, päeven, aga see, kuidas olid lood? Jah, meil oli lehmad ja see oli üks traditsioon meil, et jõululaupäeval käidi veel iga päev, käidi küll laudas kuskil kaheksa-üheksa paiku õhtul vaatamas, et kõik on kombes, aga siis käidi terve perekonnaga mindi. Vaadati näidet, kuidas lehmad seal, kas nad tunnevad ennast nüüd hästi ka metsloomadele toidu viimist, ei mäleta? Nojah, meil oli, lindudele muidugi olid Need milleks neid nimetatakse, ühteid. Pandi siis selline kimp kaeravälja. Muidugi, seda pekki oli ka tihastele. Ja isa võib-olla tegeles veel jäneste, muude asjadega. Eva Lille, teie olete juba ammu seotud Eestiga. Kuidas teie stoori on, miks te olete Eestis nii, tutage oma inimene. Ma olen siin lihtsalt nii kaua elanud väga-väga mitmed jõulud üle elanud Eestis, sest eesti jõulu, kombed ja uue aasta kombed on, on nii teistmoodi. Just nendel suurtel pidudel olen ma tundnud et, et ma olen väga teravalt seda, et ma olen ikka soomlane, ma ei ole. Ma ei ole eestlane, pluus, must verivorst või siis teie jõulukuused, jõuluehted ei tekita üldse seda. Seda meeleolu, kui tekitab Soome kaalikavorm või siis jõulukuuseehted, näiteks väiksed Soome lipud. Kui inimene elab välismaa kaua aega, siis siis väga mitmed asjad, ta võtab omaks, aga samas jäävad siis ka jääb niisugune nagu tühimik selle oma lapsepõlvemeeleolu ja eriti lõhnadega, et lõhnad on ju väga olulised, maitsed ja lõhnad, mis on? Need meeled toovad ju meelde just need kõige vanemaid mälestusi. Teie esimesed eesti jõulud olid tõenäoliselt tollal, kui jõulud oli veel nagu põrandaalune värkat. Niisugust avalikku suurt jõulupidutsemist ei toimunud. Ei avalikku ei olnud küll ja isegi jõulukuuskede müümine turul oli keelatud, raekoja platsile toodi alles pärast jõule suur kuusk ja nii. Aga sellel ajal nõukogude ajal olid perekonnad ikka koos jõululaupäeval ja siis kirikutes oli inimesi ka ja see oli küll väga. See jõulutunne vanal ajal siin nõukogude ajal oli küll väga eriline just selle tõttu, et et sedapidi nagu salaja tegema salaja jõulusid pühitsema. Te ütlesite, et jõulud on väga perekondlik püha Soomes, Eestis on neid perekondlikke koosviibimisi vist natuke rohkem. Traditsiooniliselt tähistatakse sünnipäevi ja on siin suured erinevused. On küll ja ma olengi öelnud, et eestlaste sünnipäevad, see, et te käite samad seltskonnad koos ja aastast aastasse järjest samadel sünnipäevadel see seob teid rohkem, aga soomlastel on need lihavõtted ja jõulud ja jaanipäevad ja võib-olla isaisadepäeva emadepäevad. Et siis tulevad perekonnad kokku, meil on, meil on ju jäänud see sünnipäeva pühitsemine väga väheseks, laste sünnipäevi peetakse küll, aga, aga täiskasvanute puhul on rohkem nagu juubelit. Ainult, aga niisugune harilik 47 aastat või mingi niuke sünnipäev teda üldse ei peeta meeles isegi töö kohasmit, ka meil on siin saatkonnas tihti nii, et inimestel on sünnipäeva, me ei teagi üldse tol. Soomlastel, ma mõtlen, eestlaste sünnipäevad on küll teada. Mis kuulub siis Soome jõulunagu selle paketi sisse, et mis on kindlasti olemas, millised kingitused, millised söögid, millised kombed praegusel ajal? Norra jõulukuusk on muidugi see jõuluvana, aga siis jõulukirik on ka väga oluline inimesed, perekonnad lähevad kirikusse kas jõululaupäeva õhtul või siis esimese jõulupüha hommikul hästi vara. Ja siis tingimata käivad perekonnad ka haudadel küünlaid viimas ja neid küünlaid viiakse juba paar päeva enne jõule on juba õhtul näha, kuidas küünlad põlevad kalmistutel ja siis tingimata jõululaupäeva õhtul ja siis pühadel. See on nagu auasi. Et sugulaste ja eriti vanemate ja vanavanemate haudade peal on, on lilled ja küünlad. Kingitusi ka tehakse ja ikka teha see, et meie perekond näiteks on selline, et vanemad kusagil seal 60 70 ringis meie järeltulijad lasta lapsi veel ei ole, aga ikka teeme kingitusi teineteisele ja kogunesime kuju jõuludeks natukene messe, sama traditsioon, mis oli lapsepõlves ka, et kõik kingitused püütakse viia salaja kuuse alla, et keegi mind ei näeks, et millal ma ütlesin, tekivad siis, kui laul on üks asi, mis on ka üks väga oluline. Et meie näiteks on nii, et käiakse kõigi pääse haudade vanemate maja on suhteliselt lähedal veel kalmistule. Me jalutame sinna ja viime siis küünlad. Ema vanemate haudadel ja siis tuleme tagasi, lähme sauna. Pärast hakatakse sööma. Söömine on muidugi see kõige olulisem asi, siis jagatakse need kingitused. See söömine vist küll ühine nii eestlastel kui soomlastele, sellele pannakse suurt rõhku, et laud oleks ikkagi hästi ja nii nagu peab kaetud. No see on vanast ajast niisugune ütlemine, et oleks jõuluõhtu, oleks jõululaupäev, saaks öösel ka süüa, sest vanasti oli ju niimoodi nii eestlastelt kui soomlastel, et et terve jõululaupäeva oli laud kaetud hommikuni ja siis sai süüa kõhutäie. Ja see jõululaua rikkus see, see nagu on traditsiooniks, et igaüks püüab siis muretseda midagi, mis, mis on nagu väga meelepärane. Väga mitmel perekonnal on oma traditsioonid, vanasti oli näiteks Bloomi ja rosinakissell see, mis oli magustoiduks koos reisipudruga aga, aga viimasel ajal ma olen sellest nagu vähem kuulnud, võib-olla on see ära jäämasse. Aga loomi kissell on ju väga kasulik seedimisele pärast suurt söömist, nii et seal oma iva sees. Aga Soome jõululauas on muidugi väga palju niisuguseid asju, mis eestlastele on võõrad, näiteks porgandivorm, porgandi, riisivorm ja siis kaalikavorm ja siis rosinatega magus maksavorm siis nakut, natuke maguskartulivorm, mis on ahju sees olnud ja mis on jahuga poolenisti tehtud, nii et ta on, ta on kergelt magusaks tõmmanud, ta on terve öö pidanud soojas kohas seisma see kartulipuder ja siis ta on teistmoodi maitsega. Need vormid, mis soome keeles on laadiku, need on just väga erinevad sellest eesti traditsioonist ja kaalikavorm see meie lanttulaatikko, see ongi see, mis jõululaupäeva hommikul toob tuppa jõululõhna sest ta on nii eriline ja meie perekonnas on küll eesti väimehed või on juba mitmuses ütelda. Nemad on oma põlgust selle vormi suhtes näidanud aastast aastasse, sest see ütleme leebelt, et see ei maitse nii hästi eestlastele. Soomes on ta traditsionaalne. Kas soomes seda kast Rammusamat lihakraami siis üldse ei ole ette nähtud jõululauale? No muidugi see jõululaua kroon, see on ikkagi see suur seapraad, meie ütleme Kinku siig, aga, aga see sink ei ole see Kinko ei ole mitte midagi ilma nende vormideta. Ja ilma siis ka seal peab olema sele ja mustsõstra selle pihlaka, selle midagi noh, ja siis on ka niisugune külmlaut enne seda. Nii et see koosneb väga mitmest asjast. Aga verivorsti ei ole. Ja see verevorst verivorst ongi soomlasele see, mis siin alguses ehmatab soomlasi. See võib-olla selle peekoni sisse keeratud must verivorst. Ausalt öeldes ta ei ärata väga isu pärast, siis kui oled sellega harjunud, no muidugi siis on ta jaa, aga. Teie sööte verivorsti, elas seal hea meelega. Õppisin Tampere linnas, kus on ka verivorst, mis on natuke teistmoodi kui see Eesti omaga nagu hästi. Traditsionaalne. Hästi hea, võib-olla, kui mul seda kogemust ei oleks, sealt siis ma võib-olla oleks suhtunud natuke kui ta kõik rohkem kahtlustavalt Eesti verivorsti sega. Ei, mulle ta maitseb. Eva, nelja tee risti sallisid vorsti. Sellisest ma olen ju teinud ka suured selleks, et Aleks Soomest tuntud Tuglase seltsi tegevjuhatajana ma olen isiklikult teinud no ütleme, 1000 verivorst ja neid turustanud mardilaadal. Nii et ei saa öelda, et ma ei salli seda, aga no ta oli nii pidulik hea maitsega küll, söök nagu söögiks ka, aga mitte nii nagu kaalikavorm, mitte jõulusöök. Kui sellest singist kingust rääkida, ta on ju hästi suur koos selle luuga. Ja siis ta kaunistatakse veel nii, et talle pannakse sinepit peale, et on valmis, praetataks ju mitu tundi ahjus ja siis pannakse selline sinepi siis nelgid sinna hästi ilusti seataks, et ta oleks kaunis veel korraks uuesti tagasi ahjus ta tõmbab selliseks natuke krõbedaks koor ja siis ta on väga-väga uhke, seda võib veel kaunistatakse muidugi sinna taldriku peale, siis ta keset laudad. Et siis ta näeb küll väga hea vällja ja isuäratav. Mida Soome jõululauas juuakse. See vala jook on ikka see jõulukaal ja niisugune noh, ja praegu on tõmmud õllet näiteks. Ja selle sügise küsitlustes on Eesti õllesordid väga heaks kiidetud, neid müüakse praegu Soome jõuluõlledena missioon, see Saku, tume, Saku, tõmmu ja mis need teised porteri taolised joogid, need on jõuluõlled ja need on, ma lugesin lehest, et inimesed jooksevad tormi ja ostavad neid algust. Kas Soomes kaasneb ka jõuludega selline suur hästi suur ostubuum ja ja valmistumine pikka aega terve detsembrikuu? Jah, on küll ja, ja Soomes, kus iga pühapäev ei ole näiteks suured kaubamajad lahti, siis detsembris on nad tingimata. Ja siis ostetakse küll. Mitmed perekonnad otsustavad aastast aastasse. See aasta me jõulukingitusi ei tee. Aga enam-vähem kõik lähvad sellele, kuidas seda nüüd kutsuda, jõuluhüsteeria-le kaasa. Aga omast kohast on ta ju ilus ka, et sõpradele ja sugulastele. Ilusaid kingitusi tehakse. Muidugi, liik on liik. Kas see kaartide saatmise komme on ka Soomes? Ma arvan, et ta on natuke vaibunud, et enam ei saadeta, aga selle eest saadetakse emaile, et me noh, mina saadan oma ristilastele iimeeniteeri jõulukaardi, vanasti saadeti need küll rohkem tehnikaajastul natuke muutnud seda. Ma arvan, et vanad inimesed ikka endiselt saadavad mu vanematele tuleb noh, kusagil keskmiselt 20 30 jõulukaarti Meil ei olnud vanasti ka minu perekonnal nii suurt niisugust kaartide saatmise traditsiooni. Aga, aga Eestist hakkasin ma kohe saama väga palju kaarte, nii kui ma siin hakkasin käima. Ja praegu mul on kokku hoitud üks suur kast, kus on sadade viisi eesti jõulukaarte, no ütleme aastast 68 või 70 veini. Ja praegu käies Evi tihemetsaateljees ütlesin ma talle, kui tuttavad need jõulukaardid on, et ma täitsa kindlasti teen varsti näituse nendest kaartidest, mis mina olen eesti kunstnikutelt saanud näiteks 30 aasta jooksul. Imeilusat tõesti tuli, no ütleme, 100 200 iga aasta ja ma ostsin nad meelega, ma ei tea, kus see niisugune kirg tuli. Noh, tead muidugi teha sellest, ma ei raatsinud neid ära visata, need olid nii ilusad ja siis veel kunstliku kaardid. Nate nõuni kaasad. Eestis on võib-olla kombeks ka natuke rohkem kirjutada kaardi peale, mitte ainult oma nimi, raskesti loetav nimi soovituste taha. Ja need on lihtsalt ilusat säilitada. Kas saatkond ka palju kaarte välja? Me oleme saatnud siit pressija kultuuriosakonnast. 50 kaarti. Mc, katsusime natuke kokku hoida, et saadame, saadame ainult niisugustele inimestele kes, nagu me arvasime meelega kaarti vastu võtavad, no noorematele ja ja linnarahvale nagu vist ei saadudki, saatsime kaugemale Tallinnast kaugemale. Soomes ja paljudes riikides on kombeks jõuluajal puhkus saada, et see on nagu kuulub nagu ka aasta ülesehituse juurde, et jõulude aeg on puhkus, kuidas seda kasutatakse, minnakse lõunamere äärde. Ja soomlased võtavad ka jõuluvahepäevadel tihti puhkepäevi välja ja mitmed perekonnad tõesti lähevad Lähevad Kanaari saartele näiteks, või sinna, kus on päikest ja sooja on kombeks küll, aga mitte köik tingimata ei tee seda. On jälle perekondi, kes väga austavad ja peavad hinnastaguneid suguvõsa kokkutulekuid ja seda, et nad saavad kaugele elavate vanavanemate ja tädide ja tädipoegade ja täditütardega kokku. Nii et on erinevaid perekond. Me ei saa öelda, et kõik teeks ühtemoodi. Kas teil endal on jõulupuhkus nüüdes? No mul on, mul on just Ta on üle nädala aega vabaks võetud päev ja ma ei teagi, mis ma teeksin nendega, et juhul kui mõned kähku kuskile lõunasse ei sõida, mis on üks võimalus, kui saan mingi odava pakkumise, siis ma ilmselt suusatan seal kodukandis, et ma olen Ida-Soomest ja seal on suhteliselt mägine maastik ja isegi slaalomikeskus täiesti lähedal. Et midagi sellist mõnusat mõtlen välja. Puhkusepäeva jõulupäevadele juurde ja mu unistus on, et ma saaks raamatuid lugeda. Mul on niisugune umbes meetrine raamatute virn tugitooli kõrval ja eks vahetan neid kaasa. Ja muidugi üks väga ahvatlev raamat on see mark kalmu Eesti 20. sajandi arhitektuuriajalukku. Seda me juba lehitsesin, meie selle tahaks kohe päris läbi lugeda. Unustasin küsida, kas soomlased jõulukuuse ümber laulavad ka? Ilmselt perekondades, kus osatakse laulda, lauldakse kindlasti, aga nagu näiteks meil eriti laulda, et me kuulame niisama muusikat. Aga ma usun, et üldiselt lauldakse. Eriti laulavad need perekonnad, kus on lapsed. Lapsed õpivad lasteaedades ja koolis neid Soome jõululaule. Ja siis laotakse, jah. Aga Soome jõulumuusikasse kuuluvad jõuluplaadid. Kõik maailmakuulsad soome solistid on plaadistanud Soome jõululaule ja neid tuleb iga aasta neid plaate juurde. Kamina praegu, kui ma pakkisin kohvrid et koju sõita, tähendab Soome sõita, siis pakkisin sinna kaasa kolm jõuluplaati. Kas soome lapsed peavad luuletust lugema või midagi esitama, kui nad kingituse kätte saavad jõuluvana käest, nii nagu meie lapsed teevad? Muidugi peavad. Seda küll, et tuli midagi sealt. Olenemata sellest, kui julge sa olid, võib midagi pidid ikka jõuluvanale ütlema ja pähe õppima saama. Meie peres ei ole kunagi olnud seda traditsiooni ja minule see on väga võõras. Minu arvates on kummaline kuidagimoodi teenima ja meelitama jõuluvana mingi luuletusega. Ma kohe praegu ka ei taha seda ütelda ja ja mul on ainult üks evaniili määra õpetatud jõulusalm, mis mul on ja seda ma loen siis kas või kaks korda samale jõudnud mõnele kui antakse kaks kingitust. Aga kuidas siis jõuluvana soome lastele annab lihtsalt tere minna ja siin on su kingitust? Ei no muidugi, jõuluvana teeb tohutut show'd, tuleb sisse ja istub maha ja räägib mingit naljajuttu ja püüab meelitada lapsi ju omale sülle. Noh, lapsed tihti hästi väiksed, kardavad teda, see julge tulla ja isegi nutavad, kui näevad sellist koledates riietes vanameest. Ja ta on ikkagi suhteliselt pikk selline rituaal, kui jõuluvana tuleb teatud kombed, jõuluvanale pakutakse ka midagi? Muidugi, sellest on tohutu palju neid naljalugusid, kuidas Urban jõuluvana purjus peaga tuleb kusagilt peredesse külast. Eeva vist oskab sellest rohkem rääkida. Praegu on ju lehtedes niisuguseid kuulutusi, et et kain, jõuluvana, see on, see on nagu jõuluvana kõige paremini. Omadus, et ta joaga talle katsutakse, küll jah, ikka pakkuda midagi, aga jõuluvanal on, on Soomes väga keeve. Ta on ikka arvestanud, et ta on 15 20 minutit ühes perekonnas, nii et et ta eriti kaua jõua viibida siis juba naabrite juurde. Auto ootab. Maal muidugi on natuke teisiti, sest seal teeb seda jõuluvana keegi naaber või vanaisa või nii ja tal on ju lõpmata aega veeta seal, et noh, see ei ole selline ostetud teenus nagu linnas tihti. Kuidas tähistatakse aasta lõppu saamas, kas on ka sama analoogiline pidu nii-öelda kohe nädalaga, hiljem jälle? Meil ei ole uue aasta pühitsemine niimoodi perekondades suur ja tähtis nagu siin, ma arvan, et see nõukogude ajal kinnistus. Kuna jõulusid ei saanud avalikult pidada, siis peeti uut aastat näiteks niisugust kommet mees, sest kunagi ei ole olnud, et võiks minna lihtsalt sõprade juurde külla, helistamata või, või läheksid nii, nagu siin on käidud sõprade ringis. Et minnakse külla ja pidutsetakse koos ja kõik perekonnata omaette. Muidugi on see mingisugune vahuvein ja mingisugune, no oodatakse seda, kui kell 12 lööb, aga aga noored pidutsevad just koolinoored ja üliõpilased ja nendele on see oluline olulisem pid Hugo, ütleme keskealistele inimestele. See ongi nii, et kui jõulud sa veedad perekonnakeskis, siis just uueks aastaks näiteks ülikooli ajal, tihti läksime tagasi nendesse ülikooli linnadesse korraldada mingeid suuremaid pidusid või minna välje. Ta on peale jaanipäeva ja siis esimese mai ehk vappub olla kutseline Toomas suur pidupäev. Aastas, millal linna restoranid raudselt täis ja korraldatakse igasuguseid üritusi. Ma. Last. Jaa. Ei vaata, ennem rääkisite, et jõululaupäeval on Soomes linnad tühjad ja tänavad inimestest tühjad. Aga kuhu lähevad need inimesed, kellel ei olegi perekonda, kas nad on üksinda kodus televiisori ees või mis on nende väljavaated? See ongi suur probleem, see perekesksus on probleemiks üksinda stele inimestele ja ka nendele, kellel, kes elavad väljaspool, kellel ei olegi kodu. Aga nendele näiteks Helsingi linnas on korraldatud iga aasta jõululaupäev, niisugune laupäevapidu suures messikeskuse saalis. Ja kodutud on kogutud siin nendele on tehtud jõuluprogramm ja seal käib ka jõuluvana ja on söögid ja joogid linna poolt ja siis niisuguste no ühingute poolt, mis tegelevat kodututega viimastel aastatel on näiteks praegu ma uurisin, neton, juba rohkem hotelle lahti hotellides, õhtusöögid kahe jõulumenüüga ja siis on ka mitmed restoranid lahti. Et see on täitsa uus trend, kus paarkümmend aastat tagasi oli seda väga vähe. Ja nüüd on ka, võib-olla inimesed on hakanud rohkem külalisi kutsuma jõulude aegu. Vanasti oli see niisugune asi, et kodud olid suletud, et mitte mingisuguseid välismaalasi ei tohtinud kutsuda ka näiteks minu ema oli väga imestunud sellest, et miks ma eestlasi kutsun. Kes sattusid Helsingis olema jõulud jõuluajal, et miks ma kutsun neid enda juurde koju, et jõulud on ju perekonnapüha. Maal oli nii, et, et jõululaupäev ja see esimene pühapäev ehk 25. olid kaudsetest perekonnapidu, aga siis 26. tehti, see oli küll traditsioon, et mindi sugulaste juurde. Kutsuti neid külla, siis hakkasid juba rongid käima, sest jõululaupäeval peale lõunat enam rongid ei käi ja siis alles hakkavad 26. uuesti käima, siis võimaldab ka seal ja bussid ka samuti võimaldab ka mingi liikumise nendel, kel oma autot ei ole. Tahtsin küsida veel heategevusprojektide kohta. Jõuluaeg on Eestiski on nüüd siin need päris nii mitu, et võib-olla kõik nad ei saagi oma oma ideed nagu teoks teha. Kas soomlastel on heategevus jõulude ajal nagu väga tähtis? On küll, aga minu arvates meil ei ole nii palju neid palle niisuguseid heategevusball, aga meil on päästearmeel oluline tegevus. Kesklinnas on kesksetel kohtadel niisugused jõulu joulu ata, see tähendab, niisugust korjanduskohad, kuhu inimesed toovad, annavad, annetavad raha vaestele ja kodututele ja, ja suurte perede lastele näiteks jagatakse, siis toovad back ka teemiast, koristavad oma cape enne jõule ja annavad üleliigseid asju ära. Aga niisugust on vähem nagu enne jõule, neid heategevusball neid on. Aga mul on niisugune tunne, et Eestis on, on seda tegevust olnud nüüd rohkem. Heategevuskontserdiga kontsert küll, küll alati jõulude ajal. Aga see pall ei ole nii oluline tegevus nagu siin Eestis. See eesmärk on muidugi väga ilus, aga. Mulle isiklikult ei meeldi niisugune asi enda riietamine, ehtimine. Selleks, et siis saaks vaestele midagi nendele, kes abi vajavad, midagi anda minu arvates võiks otse nende helkude hinna võiks anda kannatanutele või haiglatele võiks olla niisuguseid korjandusi, et milleks minna ennast näitama kusagile ja siis maksta suurt raha selle. Aga eks ole selle ajastu hing. See kõige suurem vahe on ikkagi see, et jõulude aegu see niisugune pühalik vaikus, see mitte midagi ei toimu, kõik kohad on kinni, inimesed on kodudes ja siis tõesti vaim puhkab. Ei ole muidugi televiisor, raadio, seal on jõuluprogrammid. Aga see niisugune sagimine, jooksmine ümberringi, see kõik lõpeb. See, see loob niisuguse erilise meeleolu. Ma arvan, et see aitab ka inimestel puhata. Natuke mõelda olulisematele asjadele kui sellele igapäevasele varryle, mis meid ümbritseb. Hästi seal seda nagu raskem selle tõttu näha, et siin on väga mitmekesine see inimeste koosseis. Jõulud ei ole kõigi jaoks ühesugused. Jah, ma panin tähele, et, et poed olid lahti jõululaupäeval kuueni, seitsmeni, kaheksani ja inimesi jooksis tänaval ja trammid käisid ja ja noh kõike toimus. Kuigi siin on jõulurahu kuulutamine olnud juba juba mitu aastat juba 90.-te alguses. President Meri kuulutas raekoja platsil jõulurahu. Aga see ei ole veel nagu Need, kombed ei ole siia veel tund ja ei peagi tulema. Muidugi võib-olla kujuneb see siin Eestis hoopis teistmoodi jõulutraditsioon? Ma ei oska. Ta sai jõulurahu kuulutamine on muidugi üks selline oluline asi, et seda kuulatakse raadiost jõululaupäeval ja põhimõtteliselt nagu peale seda tekib juba see, et hea küll, et nüüd on nagu söögid tehtud, et nüüd hakatakse valmistuma igatpidi, et see on nagu selline märguanne sellele, et lõpuks ometi tõesti rahulikud olla ja ei pea enam sagima. Jõulurahu kuulutatakse meil ikka Turu linnast. Ja pärast seda, kui raadiokell on löönud 12 Turu toomkirikukell on löönud 12, nii nagu ta iga päev kell 12 lööb üles raadiosaadetes. Pärast seda tuleb siis sead turu raekoja rõdu pealt jõulurahu kuulutamine ja siis ta teda kuulatakse, seda kuulatakse igal pool Soomes turgu. Turu linn oli ju Soome pealinn sinnamaani, kuni ta 19. sajandi alguses põles. Ja siis sellest ajast alates on alles Helsingi olnud pealinn ja see on vana kuninganna Kristiina ajast pärit komme. Sellest ajast on seda kuulutatud toru raekoja rõduga. Kuulsite saadet naabrite jõulud rääkisid Soome suursaatkonna pressinõunik Eva Lille ja tema assistent Tarja Halonen. Küsitles Tiia Teder. Jõululaule laulsid saates armastatakse ooperilauljad, Monika kruupe, Raimo Sirgial ning maailmakuulus kabi ola koor. Kes, kui tähele panite, laulis lauluga eesti keeli ja veel külasid Jean Sibeliuse orelipalad, mida mängis Kalevi Kiviniemi.