Tere, mina olen Airi Allvee ja te kuulate uunikumi. Kunagine telesaate kaks takti ette võitja Airi halve, kellel selja taga sadu ja sadu kontserte, tunnistab, et tunne on endiselt selline, nagu seisaks ta oma tee alguses ja kõik põnev on avastamiseks veel ees. Georg Otsa nimelise muusikakooli kasvandik on laulnud koos paljude ansamblitega, nende seas valge maja PÖFFi bänd Modern Fox, Andervaator ja teised ikas ringist rokini ja pluusist ballaadideni. Nüüd räägib ta oma lemmikutest muusikas. Esimene plaat, mille ma pooleks kuulasin, oli Kukerpillid ja see väike plaatmata, mis oli vanasti see plaat minu arust tervenisti oli täiesti minu lemmik, siis mäletan nagu väga selgelt ka käia, kogu aeg oli päris väike, mingi kuue, seitsme aastane. Mis lood seal peal olid, ma täpselt ei mäletagi valt, aga siis jälle teisest küljest. Mulle õudselt meeldib, kui raadiost tuleb estraadi nii-öelda nagu vanasti estraadiorkester ja Heli Lääts näiteks mulle väga meeldib, ta laulab siis mul on nagu alati selline heldinult peale nagu lapsepõlv tuleb kohe meelde. Vaata sirp, kus olid. Mul on lihtsalt sellepärast, et ma nüüd suuremana oskan seda analüüsida nagu, aga seal on nagu hästi palju pille esindatud, eks ta on väga head orkestrid, Need olid nad, mis enamus on ütleme, Eesti Raadio estraadiorkestri kuulunud Sauli tehtud ja viiulit mulle hästi meeldib näiteks, kui suure orkestriga mängivad viiulit, siis see traditsioon hakkab nagu meil vaikselt hääbuma. Ma ise üritan siin kajale midagi taolist teha. Et noh, muidugi mitte riiulitega ka just kus mängivad nagu sellised elavad instrumendid kõik, eks ole puhkpillid ja ja see suur orkester kokku, et tavaliselt seda nagu keeruline orkestreerida, aga kui seda juba tehakse, tehakse seda väga hästi. Noh, minule isiklikult sisendab sellist nagu sellist rahu ja et, et, et maailmas on mingid süsteemid, mis nagu toimib ja siis alati, kui nagu selle estraadiorkestrile eriti midagi tuleb välismaa muusikast samamoodi näiteks Maicel Publeede ju praegu väga palju suure orkestriga sellised. Et see muusika nagu konkreetselt minu jaoks on selline hästi lahustab koduski näiteks majapidamistöid, teen vaipa, ma olen sellise mingi taolise plaadi mängima või veel toredam, kui tuleb raadiost selline lugu. See on nagu minu jaoks nagu moment, et siis ma tunnen, et elus ikka on kõik tegelikult hästi. Kui vahel võib olla halvasti näideldud. Kuressaares sündinud Heli Lääts on eesti estraadi tipptegija. Päevalehes on tema kohta kirjutatud Heli Läätse käes on ilmselt rekord. Ta on kõige rohkem Eurovisiooni laulude kavereid esitanud eesti artist ning seda 1900 seitsmekümnendatel aastatel, ajal kui Eurovisiooni ei oleks tohtinud rahva teadvuses olemaski olla. Lisaks on ta imepärane naine, kes on aastakümneid olnud estraadil selle aja jooksul tagi oma väärikust kaotamata. Filharmoonia solistilt, kelleks Heli Lääts oli, nõuti, et repertuaar sisaldaks 60 protsendi ulatuses nõukogude autorite lugusid. Helikontserdikavas ei küündinud. Oleme üle 10 nippe, oli kaks. Esiteks esitas lauljatar põhiliselt eesti laule ja tegi ametnikele imestunud näo. Kas siis Eesti ei ole nõukogude vabariik. Teiseks kirjutasid nad abikaasa Peeter Sauli ka Venemaatuuridel käies näiteks Ameerika autorite loomingu ette suvalised vene nimed. Minu enim soovitud laul on kindlasti olnud mälestus aga kõige rohkem aastaid olen laulnud, ei me ette tea, on Heli Lääts meenutanud. Seekordse unustamatu lemmiklaulu. Pealkiri on aga tsirkus, mis on Aarne Oidi lugu? Selles kõlavad sõnad, aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, aga tsirkus alati jääb ja inimesed naersid, et väga tabavalt öeldud nõukoguliku elu kohta.