Tere, mina olen Sepo Seeman ja te kuulate uunikumi. Näitejuhiharidusega Sepo Seeman on teatrilavalaudu kulutanud peamiselt Pärnu Endla aegu tagasi tegi ta raadio kahes hommikuprogrammi, teleekraanil on ta ka sage külaline tänaseni. Lauljaks või muusikuks bosouemm nimetama ei paindu. Kuid muusikalist nalja, nagu ta ise ütleb, armastab ansambliga kalaaeg-ajalt teha küll. Üsna arvestatav jalajälg jäi temast ka surematu Kuldse Trio tegemistesse. Nüüd räägib Seppo oma vanast lemmiklaulust. Tere, mustlane, sõnavam Peeter Volkonski oma originaal on, ilmselt on mingisugune mustlasmuusika, ma ei ole huvi tundnudki, kes päris autor on, aga igal juhul kui mingi lugu peaks meelde jääma, loomulikult on läbi aastate olnud hästi erinevaid ja ega ma tegelikult mingisugune teadmis melomaan ei ole. Ma toitun väga nagu mitmekesiselt, et ma võin vaimustada või mulle võib meeldida, sest väga vaimustunud ma nagu olen, aga mulle võib meeldida nii väga raske metall kui ka sellised lüürilised kitarri saatel soigumised tümakas ma nagu ausalt öeldes loobunud, see ei ole mingisugune poos või mitte loobunud, vaid see on nagu paati külmaks jätnud. Pigem nagu rohkem vaata muusika poole ja, ja, või siis selliste melanhoolselt laulukest juurde, ma nagu tulen kiiremini, tagasi võtan omaks ja aga et ta mul nagu kogu aeg kaasas oleks miski läbi elu seda päris ei ole. Aga miks just see lugu Anne Adams esituses arvan, et ju ta on seotud mingisuguse perioodiga mingi väga tugeva arvumisega kindlasti ja ma mäletan, et see kassett Anne Adamsi kassett krutis mul autos vist täitsa heledaks. Ja sellepärast on mul kogu aeg pea see meeles ja ma pean ütlema ausalt, et ma ei ole seda lugu ammu kuulnud, nii et mul on au seda nüüd kuulda siis raadiost, et sõnad, muusika, esitustunnetus kuidagi ma ei tea. Kindlasti on veel ka erilisi ja erinevaid laule mingitest perioodidest, aga kui ma nagu meenutan, mis, mis nagu esimesena pähe kargaks, mis, mis mu une pealt peas, siis üle hulga aja tuleks tunnistada, et see on see laul. Seal on öeldud, üks väga ilus lause öösse tagasi läks kuu mõistes, et ei ole loodud päikse suudlemiseks tema suu. Seda suudab ainult Peeter Volkonski öelda, et aitäh selle eest. Anne Adamsi lauljakarjääri üheks murdepunktiks võib lugeda žürii preemia Tartu levimuusikapäevadel 1985. aastal. Aegade jooksul on ta koostööd teinud väga paljude tunnustatud eesti muusikutega. Laul Mere mustlane on originaalis pealkirjaga Õušen Chipsi pärit ansambli renessansi 1975. aasta albumilt Šehera saade Adrozdoris saanson inglise progerokkbänd, kelle hiilgeajad jäidki 70.-tesse aastatesse. Siit jätkab Anne Adams, kes räägib oma lauljateest ning pala mere mustlane tekkeloost. See oli küll üsna kuskil seal 90. aastal, kui ma ei eksi. Et kui terrorkovski tuli kuskilt välisreisilt ja oligi muude plaatide hulgas toonud kaasa Panther NSA plaadi, kus oli selline progeroki lit variant, sellest meremustlased originaal Sipsi Abermoon on originaal. Ja siis ei olnud meieni jõudnud Welle bläkk paarivarianti, mis on väga armas ja mida ma hilisemal ajal olen laulnud ja oma sünnipäeva kontserdil, kus Sepo Seeman aitas mind täpselt samuti. Aga see oli niisugune väga südamlik loo tulemine, sest valk arvas, et mulle tohutult sobik ja tekiti mul eestikeelsed sõnad. Ja siis ma salvestasin kasseti peale tooma, millest sai hiljem mu esimene plaat. Ja siis, kui me kunagi leidsime pläkmari variandis, ta oli teinud seda pisut armoonilisemalt seal ümber Jaak, tasub kuulata, oleme viimased 10 aastat siin kontserditel mänginud pigem seda plasma varianti, aga see Verääkis teil seal käes plaadi peal on ikkagi see vana, aga tahan, kas narmsakene ta nagu muusikaliselt vormiti harmooniat on veidi erinev, aga mitte toodialtega, mitte sõnumit. A-le eluaeg progerokiaustaja olnud see et ma olen isegi rohkem palki ja teinekord sink altarite midagi muud laulnud. See ei tähenda seda, et ma ei võtaks meelsasti muid asju oma repertuaari tollel ajal eriti nüüd ei ole seal nagu eriti takistuseks, aga tollel ajal siin mängib rolli see, kas sul oli väga ilus ja kaunis eestikeelne tekst, et midagi ehitada, sest traadid ei mänginud kellale üldsegi neil inglisekeelseid lugusid ega nüüd praegu ka ja ei ole suurt mõtet salvestada, kui originaal on juba selles keeles, et siis selle taha palju asju jäi. Suur progerokiaustaja setu tallu, üldsam sõnnik sellest, mina olen niisugune oma vagu ajav naisterahvas olnud alalõpmata, et ma keeldusin filharmooniasse tööle minemast. Omal ajal kutsuti Anne Veski elaniku kõrvale kunagi ja tahtsin teatris olla, ma tahtsin nagu alternatiivselt asju teada ja ja seetõttu ma nagu Hikina midagi võtnud, aga ma nägin, et see laul puudutas väga paljusid ja mul oli väga hea meel, et see põhjus midagi laulda ja salvestada ongi, et sa soovid realiseerida nüüd oma muusikalised unelmat nii-öelda ja see on suur rõõm, kui see kellelegi veel korda läheb, keegi tunneb samamoodi ennast puudutatuna või veidi. Ta saab sedasama muusikalise elamuse. Ma olin võib-olla 19 ja 20, kuivatelisel julgesin nakata kitarriga natuke laulma rohkem, et see oli rohkem nagu malevas ja siis olid laulud, eks ole, kus aeda luuletuste peale viise, loodia see ulatub ikkagi kuskil 78 79 ja vahepeal siis pikad ajad, tegelesin teatri kõrvalt, no ansamblite või projektidega, eks ta ikka siis hõredalt oli, aga ta on alati nii-öelda olnud saatjana ja siis, kui ma hakkasin vabakutseliseks muusikuks ja lauluõpetajaks, et siis ikka selle kõrvaldati hoolimatult, et see Eestimaal ei saa alati müüja oma armsaid laule nii-öelda elatamiseks. Et kõige muu muusikalise tegevuse kõrval, mis seal meelelahutuslik, sellega ma alati olen ikka püüdnud siin hoida oma neid laule elus ja kus vähegi soovi on avaldatud, neid esitada.